Tänases keskeprogrammis reisime veealusesse maailma. Saate koostab reit made. Lembitu Inno arvab, et tema on selline inimene, kes on sellel aastal kõige rohkem eestlastele sukeldumise selgeks teinud niimoodi arvata, ise küll. Ja loodetavasti peab sa arvamust siis paika. Tema töötab türgimaal giidina ja tema hoolealused on enamasti siis eesti turistid, kes sinna satuvad. Ja noh, võtame seda väikest nalja, mis neil omavahel jutust välja tuli, aga pisut on selles asjas tõtt ka. Kuna sukeldumise ma avastasin enda jaoks marmorises eelmine aasta. Ja sukeldumine on selline asi, mida võivad paljud teised eestlased ka kinnitada, et see on nagu narkootikum. Ühe korra käib seal rajal ära, näed seda maailma, seal on siis dist tahad ja tahad järjest veel veel minna, mõnim, meri muutub igavaks, siis tahad merd vahetada, käib mujal maailmas sukeldumas. Üks asi on selle juures, mis võib takistuseks muutuda, need sukeldus, load ma ei ole otseselt, instruktor ei ole aga tänavu aasta ja ma lähen kuskile 200-le eestlasele umbes olen selgeks teinud sukeldumise põhitõed, et nad saaksid veel ära käia, nad näeksid seda, mismoodi seal on, ja hiljem siis kellel on huvi, võivad siis juba Eestis vastavalt endale load teha, eksamit läbida või siis läbida kas marmorises või kuskil mujal Vahemere äärsetes riikides. Sukeldus kursused, mujal maailmas on kallid, Türgis on pisut odavamad on. Ja siis omandada ähmaselt öeldes Lembitu Inno, aga ma olen ka rääkinud varem Eesti raadiosaates, see oli ühes augustikuises keskhommikuprogrammis, kus te saite siis pikemalt rääkida oma elust türgimaal ja sellest, et kuidasmoodi eest Hiiumaapoisist sai giid Türgi maale. Aga teatavasti on tänase saate kuulajate hulgas ka palju neid inimesi, kes toda saadet ei sattunud kuulma ja sellepärast siis õige lühidalt. Kardame veel, et oli üks poiss Hiiumaal ja ühtäkki satuste siis Türki. Aga kui ta oli veel poiss Hiiumaal, kas siis oli meri ka väga lähedal? No ja seal Hiiumaapoisile on merest midagi külge jäänud, kes on siis meremeheks hakanud, kes elab kuskil mere ääres, noh nii palju igal tasandil minu jaoks meri tähendab seda, et see on puhkus, see annab jõudu minu jaoks energiat. Ja Türgi maale sai mindud siis loomulikult esimene päev, esimene öö, kui me saabusime, siis kohe läksime ujuma ja ja see on kõige rohkem meelde jäänud sellest. Aga sukeldumine tuli siis natukese aja pärast, kuna seal marmorises on võimalik sukelduda ilma lubadeta, ei nõuta sugest otseselt luba, simassonics sukeldus organisatsioon ja seal tegeletakse põhiliselt sport sukeldumisega. Ja ma arvan, et kõik need sukeldus, klubid, kes on, nad kuluvad simas sisse sinna ühingusse, see on ülemaailmne, sukeldus organisatsioon. Ja sellel organisatsioonil on õigus teha siis selliseid turistidele mõeldud, sukeldus väikseid safari tee all ja seda siis loonud instruktori käe all, ühele instrukterile antakse siis viis käsilast või õpilast, kellega ta seal veel tegeleb, aga minu ülesandeks oli siis see, et inimestele teha teoreetiliselt kõik selgeks ja mõningad praktilised näpunäited siis ka laeva peal. Kui vaadata nüüd seda türgi randa ja merd kuhu siis inimene ujuma läheb? Kui seda nüüd natukene kirjeldada, missugune ta on, on see liiva pusis? Kaugelt sellest Liibanon jahmarmarise rannik, Marmarise rannapealne või siis supelrand, seal liivane aga ümber Marmarison, kõrged mäed ja kaljud. Ja kui te vaatate, vaatata kaljusid, siis teadke, et vee all on see täpselt samamoodi nagu maa peal. Ainult et vee all võib sõbrad, võivad need mäed olla palju palju kõrgemad. Marmarisest 300 kilomeetrit eemal on teesügavuseks kuus kilomeetrit. Selliseid mägesid annab maa peal otsida, eks ole. Aga no ma arvan, ise lahes, ma arvan, sa lahedam maksimum on 80 meetrit ja see sügavus ei ole ka sukeldujatele mitte kättesaamatu. Kui tavaline ujuja läheb vette, siis ta teab, et siin on need suvituspaik ja siin on supelrand ja ta vähemasti loodab, et kõik on väga turvaline ja hea ja tema peale on igati mõeldud. Tavaliselt lõunamerede ei olegi nii väga vähe kavalad, kui äkki kaldume arvama. Ja ma olen aru saanud, et on pandud randadesse lainemurdjad ja ja kõik niisugused salaasjad veel lisaks vee alla, et mis peaksid siis seda ohtlikku lainet nagu tõrjuma ja hoidma ja kas Türgi rannikul on ka midagi taolist? Türgi rannik on kohutavalt pikk, olenevalt nende turismikeskusest näiteks Antalya, mis on ka eestlaste hulgas küllalt käidav kohta, siis seal tulevad lained otse, tulevad Vahemerelt randa sisse ja seetõttu võib-olla ujumine seal raskem, aga marmorises on, on asi väga ilusti ära korraldatud juba looduse poolt marmerisse ees, marmorises lahte ja siis Vahemerd eraldab, paradiisisaar kutsutakse paradiisisaareks ja see võtab siis kõik need suured lained enda kanda teisele poole. Ma armusin, laht on väga rahulik, on hästi sooja veega ja kuna siis Marmarise lahest Vahemerre viib väikene koridor, siis ütleme umbes 500 meetri laiune koridor siis marmori seal lahes on hästi rahulik on, ei ole suuri laineid ja seal loomastik ja floora ja fauna see on, see on väga imetlusväärne. Ilus värvikirev, kalad tulevad, suured kalad on nagu, nagu teised inimesed su kõrval. Nad ei karda sind. See on juba siis, kui inimene on selle piiri ületanud, et ta on julgenud oma pea, mida ta siiamaani hoiab nagu nuppu vee kohal, kui ta ei julgenud selle vee alla panna. Aga isegi see veel ei ole ja sukeldumine, kui ma vajutan oma näovee alla ka see pole veel sukeldumine, kui ma hetkel natukene madalas vees käin nagu põhjas ära Joe, olen üles, mis sukeldumine. Tegelikult ikkagi on see, millest me rääkisime, praegu pea peale paneks sedasi nimetatakse smoking üks ja see on siis maski ja toruga ujumine, mis on ka väga-väga põnev on, et seda vee põhja vaadata, sest Vahemerevesi on niivõrd selge on, et sa oled täiesti vabalt 10 meetri sügavusele. Aga kui nüüd sukeldumisest rääkida, siis esmalt inimene kardab sukeldumist, ta arvab, et see on tohutult suure riskiga seotud spordiala. Või siis huvi. Aga see ei ole nii, ütleme palju suurema riskiga on seotud see, kui te sõidate kõrgel mägedes autoga sukeldumise varustus ja need tänapäevased teadmised sukeldumises instruktoritele. Need on nii välja töötatud, et kõik igasugune risk on kaotatud. Mõelge ise, kui inimesed käivad kõik sukeldumas ja see on väga ohtlik asi, oleks, siis peaks ikka palju õnnetusi ka-le. Aga õnnetusi on palju vähem kui autoteedel. Ja millest kõik algab, mida hakatakse inimesele rääkima? Kõigepealt, oletame, et mina nüüd tulen, ütlen, et siin ma olen ilus, Türgi rannik on ümberringi ja puhkan, aga see kõik ei paku mulle enam seda rõõmu ja lusti. Ma tahaksin sukelduda. Oskan napilt ujuda, rohkem, eriti mitte. Võiksin üritada üldse siis selliste oskuste ja head kogemustega peab vee alla minemist. Selliseid inimesi nagu te praegu ennast kirjeldasite, enamus ongi sellised ja inimese esimene argument, ütleb hai ei, minu sukelduma küll ei julge minna majaski ujudegi. Siis minu vastus on kohe sellele, et mida vähem te ujuda oskate, seda kiiremini ta põhja lähete ja sukeldumisel ongi vaja põhja minna. Nüüd, kui inimene tuleb laeva ilmutab huvi, et ta tahaks sukelduma minna. Siis kõigepealt endal nagu moraalselt asja selgeks, ütleme psühholoogiliselt ma räägin, et kui ilus seal vee all on, mismoodi on kalad tulevad, söödame neid kalu seal. Et inimene kaotaks ära selle mõtte, et ta peab nüüd vee alla minema, tähendab, see on esimene asi, mida inimene kardab, seda ma tean enda enda käest ära, kui mul esimene kord sukelduma minna. Niisiis muutub kõik väga huvitavaks. Inimene on sisse võetud sellest loomulikult, lähme. Lähme nii kuni selle momendini, kui me oleme endale riided selga pannud, kõik need kalipsot, siis soojad veekindlad. See on selline hästi liibuv kummiülikond. Jah, need on kahte sorti, ühed on siis veekindlad, teised on siis sooja kindlad, mis lasevad ta märjad, teised on siis kuivad. No meil on need märjad ja need hoiavad sooja väga hästi. Peale selle tuleb ju panna selga see balloon kosele vestiga ning kujutage nüüd, et kui teie kaalute 100 kilo, siis teile tuleb veel panna kuskil Vahemeres on see vastavalt soolasuse astmele. Tuleb panna teile kaasa umbes 12 protsenti teie kehakaalust on 12 kilogrammi tuleb panna tina peale tinavöö. Et ma ikka päris kindlasti sinna põhja läheksin. Jah, see ongi sukeldumise juures kõige raskem põhjaminek. Nii, aga nüüd ma räägin edasi. Mida inimene siis kardab, kui tal on kõik varustus seljas, tal on lestad jalas, mask on peas kõik. Ta kardab vette hüppamist. See on kõige suurem barjäär inimese jaoks, ta on täiesti võimetu midagi ujuma ega midagi tegema. See on psühholoogiline moment nagu langevarjurite. Jah, võib-olla. Ma olen langevarjuga ka juhtunud. Nii. Ja see, kui inimene nüüd suudab sellest üle saada siis on kõik korras, siis võtab instruktor, taipab laevast ette, instruktor võtab ta vees vastu juba inimene ei saa sellest aru, et see vest sukeldus, vest, mis tal kosmoloniga seljas on sinna risti sisse läheb suruõhk. Ja kui sa oled vees, siis sa võid ennast vabalt tunda, vee peal sai ühtegi liigutust tegema, sa oled lihtsalt vee peal. Ja nüüd edasi, sellel sukeldus, vestil on üks pult, on peal, on sinine ja punane nupp tavaliselt vajutab punast nuppu. Sinu vestluses läheb õhk välja, sa vajud alla. Vajutad sinist nuppu, Eesti sisse tuleb õhk tagasi, jäädakse uuesti vee peale. Ja see on väga lihtne, eks ole. Aga kui nüüd rääkida veel sihuksed põhitõed, mida ma inimestele laeva peal räägin, enne kui me vee alla lähemalt siis üks asi on kindlasti see, mis inimesi segadusse ajab. Vahemeres on rõhk väga suur tänu selle soola, selle veel, et kui sa võib-olla kahe meetri vette lähed, põhja hakkab pea hirmsasti valutama. Täite olete normaalne inimene, kellel see Selline katse inimeste niisugune asi inimestele ära näidata, et vajutad nina kinni ja proovid nagu kõrvadest õhku välja suruda. Vaadake, teie kõrvades on sellised membraanid on surve toimel, nad lähevad sissepoole kumeraks. Nii kuidas surute õhku, pea sisse. No teate ise, mis tunne see on siis need membraanid, lähed uuesti sirgeks ja siis ka peavalu ära ja niimoodi käivad sukeldujad 100 meetri sügavusel. Ja loomulikult tuleb inimestele selgeks teha siis vee all kasutusel olevad kõnemärgid. Need ei ole küll mitte palju alguses, need on lihtsalt ülesminek, allatulek, kas on probleeme, kas on probleeme, siis näitate käega, milline probleem, kus koha peal teil on? Ja see, see on oluline, et inimene neid mäletaks, see inimestel kindlasti tuleb meelde jätta, sest miks tekib sukeldumisel õnnetusi, õnnetused tekkinud sellest, et inimesed lähevad paanikasse? Juba iga väiksem on ikkagi võib tingida selle, et ütleme, turisti seisukohalt. Ta mõtleb nüüd nüüd nüüd mul on kõik nii, mul on mingi suur viga on küljes ja ma taluta üles minna. Aga kui läheb ruttu ülesse, siis rõhu vahe on niivõrd kõva ja siis inimese uimaseks leiad eest. Ma tean ühte soomepoisse, kellel juhtus selline õnnetus, nemad olid juba professionaalsed sukeldujad olid turistidega sellist asja ei juhtu, et nüüd see inimeste halvata võiksimegi tullakse, sukelduja tõbi tuleks nemad üle 10 meetriti, käi 10 15 meetrit maksimum. Aga nüüd kui inimene on juba sukelduja ja ta läheb kuskile 50 meetri sügavusele ja kui sa tinavöö küljest ära kukub, kui seal midagi juhtub sellel ühendusega, vot siis siis ta tõuseb tee peale nagu pall. Ja tehke proovi, pange pall vee alla, 50 meetri sügavusel tuleb paraja kiirusega üles. Ja siis soomepoiss oli poolbo pool aastat oli haiglas oli ja nüüd ma tean, et ta juba käib enam-vähem selline sellised asjad võivad juhtuda, aga turistidega juhtub õnnetusi siis, kui nad lähevad paanikasse. Selle ma püüangi kõigepealt inimestel laeva peal selgeks teha. Oletame, et kõik läheb väga hästi. Keegi ei lähe paanikasse, kõik on rõõmsad ja õnnelikud ja nad on tulnud koos teiega ilmselt siis koos ikka kogu seltskond on koos sinna 10 meetri 15 meetri sügavusse. On olnud kordi, kui jah, kui saame kõik koos minna, aga üldiselt on ikka nii, et viis tükki viis inimest on leial, kas ühe instruktoriga nüüd, kui kõik nemad ilusti vee alla ära läinud, tiirlevad seal ringi, vaatavad, sõidavad kalu, siis läheb teine grupp teise instruktoriga. Et ühelgi struktorile ei ole lihtsalt võimalik jälgida üle viie inimese. Mul on nii nagu lasteaiakasvatajale umbes mind, rühm peab olema jälgitav. Aga mida me näeme siis, kui on Allalaskutud, ütleme, 10 meetri sügavusel. Alguses see vette kukkumine võib-olla, et on natukene esimest korda kohutav ja pigistas silmad kinni ja aga nüüd vaata et midagi ei juhtu. Teil, silmad lahti, mis sa näed? Ja nüüd siis hakkab see veealune maailm peale. Esimene kord, kui turistid lähevad inimestele peale, me ei ole läinud siis kõigepealt ometi inimene ennast hästi tunneks veel, siis me püüame enam-vähem koos olla, kõike püüame olla kindlalt mõõda põhja minna, et inimene saaks kividest kuskilt kinni võtta, kui tal mingisugune, ta ei saa kuidagi pööramisega hakkama või sa nagu kaaluta olek on seal ja siis ma olen Merisiilisid korjanud leialt ja merisiili, paned kivi peale, siis täita teise kiviga katki. Seal tegelikult tuleb selline liha lihataoline moodustist tuleb sealt seest välja ja nii kui sa selle puruks teetsele merisiili, siis tulevad need väiksed värvilised kalad, kõik, kui need neli sellised koos kolm-neli tükki puruks teha, siis sadasid, sadasid värvilisi kalu, tuleb sinna kõik, elavad seda nokkima ja võtad selle siili kätte endale, siis siis ta tuleb, võtab sul näppude vahelt nii et nad ei karda mitte midagi. Suuremad kalad nii otseselt ei tule, suuremate kalade jaoks mõlema saia võtmed jälle kaasa siis suured kalad tulevad ka täiesti täiesti meetri lähedusele tulevad, sa lähed neid sellise poolemeetrise ohtlikke kalu või v? Kaid no haikala näiteks Türgi rannikule Vahemeres ohtlikke haigusi ei ole. Vahemeres on haamer hai kaamerapiltide peal, inimesed kindlasti teavad, milline ta on, aga tema ei ründa inimesi. Üldiselt selliseid juhtumeid on harva, kui inimeste kaameraid kohtavad veel kodaniku, sügavamal on delfiinid, on, delfiinid on ka, samuti on sügavamal, nii et seal, kus me turistidega käinud olema sukeldumas, seal delfiinist niimoodi, et nad ei tule nii kalda lähedale. Kes siin kässi, suur sõber olema. Delfiinide üldiselt on sõbrad siis, kui nad on kuskil ära kodustatud filmides, aga ega nad inimesele kurja nad ei tee, nad on, nad on sügavamad, kui laevaga sõita mööda Vahemerd, siis nad kindlasti jooksevad või ujuvad siis laeva kõrval käivitavad välja käe, ilusti nad ujuvatkeni vee peale vee alla vee peale või ei olnud niimoodi võivad huvitavad elajad on igasugused krabid ja kaheksandad, loomulikult see on iga sukeldaja suur huvi, et ta tahab seda kaheksajalga näha, siis küsitakse ka, et kas me kaheksal näeme, et kas teda võid katsuda, siis ma olen inimestele näidanud, mul on kaheksale kinni võtnud nii seda lahti lasknud. Ja kaheksajalg on sihuke huvitav loom, temal on selliseid instinktid on. Et kui sa võtata, võtad ta kätte. Niisiis, ta libistab ennast su käte vahelt ära ja tõukab ennast lendu nagu hõljuma. Ta laseb sinist sellist värvi välja, nüüd võtad, paned jääda juurde ja ta tuleb tagasi su käe juurde ning siis tõukab ennast uuesti, nagu laps mängib, sulge tal on see, et ta tahab kuskilt kinni võtta. Tal on need iminapaga on igal pool küljes ja nii suured need kaheksal ulmefilmides on, aga nad on sellised. Kuskil on mul kõige suuremat, mis ma näinud olen, on ka selline poolemeetrine see mitmite suuremad, loomulikult hästi palju teokarpe, igasuguseid teokarpe, mida sealt vee alt välja võib tuua, leid sees ei ole, loomulikult ei ole leidnud veel. Aga turistid on ilusamad karbid kõik ära korjanud, ainult kui leiad mõne sellise uue sukelduspaiga, kus teised turistid ei ole veel käinud siis kindlasti leiab midagi põnevat. Siin ma vaatan, üks prospekte, sinu vana ufora ästiitja karta täiskasvanud ja siin kohe sukeldujad, kas selliseid aardeid täis laekaid või vanu savi kannusid on võimalik leida tõesti? Nojah, selliseid suuri aardeid on sealt Vahemerest leitud üksjagu aga suuremaid aardide neid ei leia või on nad siis nüüd nii sügaval, et sukeldujad ei ole neid avastanud, et aga keset vanaaegseid ütleme, savi, kannusid aegseid rahasid, selliseid asju on seal merepõhjas üks jaga ja Marmarise lahe ümbruses just selle sissekäigu juures, kus see koridorist, nagu ma nimetasin, enne seal on siis mitmeid kohti, kus on läinud põhja selliseid laevu ottomanide ajal. Kui Marmarise oli nagu iseseisev üksus, oli väikene linn, seal oli marmor, see kindlus oli ja sealt kindlusest plasti siis laevu, need laevad, mis olid, tulid siis, kas olid, ei olnud mitte kõige sõbralikuma riikide laevad, siis lasti need põhja seal ja seal on päris palju selliseid vanasid, laevavrakke. No siin on üks amforaan näha, jah. Võin rääkida üle sellise huvitava loo, et see oli minu esimene kord, kui ma sattusin ühele laeva surnuaiale. Seepeale see oli veel lahe sees oli, kus lained ei ole seda erita äraga lõhkunud. Ja kõigepealt, kui läksime oma klubilaadaga, klubi nimi on Oktobussi, klubiline, kaheksanda klubi on klubi nimi. Sõitsime uude kohta sukelduma, kapten üksinda teadis seda, seda ta ütles, et seal on midagi väga-väga põnevat on selles kohas, seal on vana laev, on need sinna, üldiselt lastakse ainult selliseid professionaalseid sukeldusid, meil oli laeva peal oli neli turistide turistidel. Ja kõigepealt, kui me sinna sõitsime selle koha peale, siis kohe sõitis meiega valerannapolitseikaater ja rääkisid midagi kapteniga ja sellega jutt piirdus. Siis läksime sukelduma ja keegi midagi ei rääkinud sellest. Nii, aga ma sinna alla läksin. Siis ma hakkasin järjest leidma uusi uusi kildusid ja ja siis leidsin sellise tõsise suure amfora, leidsin sealt, ta oli küll poolik oli ja mõtlesin, et võtan selle kaasa sealt teelt. Mõtlesin, et noh, et ikka mingi mälestus, tõin selle tee peal ja siis Taani sukeldujad ütlesid, et siit ei tohi mitte midagi välja tuua, et sa pead selle tagasi viskama. Mul oli nii kord, ma ei tahtnud seda välja visata, ma olin täiesti kindel, et ma ei teiega seda, siis ma ütlesin talle, et selle taandasele, et ma uurin seda, et ma hiljem tunde tagasi. Ja nüüd seal on, mul kontoris on. Ja peale seda uurisin seda, et kui vee alt leida midagi ajaloolist, san Foraa, arvatakse, et see on kuskil 300 kuni 500 aastat vana siis enamustel sukeldujatele on kõikidel kodus mingi liialt leitud aardeid. Kas aardeid või midagi siukest huvitavat rahasid on kindlasti vanematel Zucketele kõigil, aga Türgis on sellised seadused, sa võid neid kodus hoida, leidusid siis, aga sul tuleb see muuseumile üles anda. Kas muuseumi ekspert annab sulle numbri selle kohta, et võib-olla see ei ole nii väärtuslik asi, et neid kõiki neid muuseumis hoida? Ja siis ta võiks kodus olla, aga see on teada, et sul on selle kohta number see muuseumis üles kirjutatud ja keegi ei tohi sulle selle kohta midagi halba öelda. Aga see poolikal fraase vaevalt sellele küll mingit numbrit vaja. Kuidas valgusega? On kas on vaja vahel mingisugust lampi või lisavalgust ka või tuleb nii palju tõesti päikesevalgust läbi v kuivõrd Vahemerevesi on väga puhas ja selge? Sukeldajatel, kes nüüd tahavad midagi leida, kes lähevad sügavamale, ütleme 30 40 meetrite siis ikka lampe peaks kaasas olema, sellised sukeldujate lambid on olemas, need on igal sukeldud, sügavamale läheb, on Gazasse, et kasvõi uurida mõnda kaljulõhe mööda koobast. Aga ütleme, 20 meetri peal küll seda vaja ei ole. Sest miks Vahemere vesi on sinine? Miks meil Eestis nii sinine ei ole? Meil oleks see täpselt sama sinine, kui päike paistaks ülalt see niidiste, see on lihtsalt nende päiksekiired ja siis vesi nad niimoodi tekitavad selle, kui ta paistab see niidist. Ja kui nüüd ilus ilm on, siis 20 20 30 meetrit näeb ilusti, 30 meetri peal läheb selliseks halliks nagu kuskil kuu peal oleks selline kõik hallhanedel ringi. Aga jah, siin madalamas meil Nendel eesti turistidel, kellega me oleme käinud sukeldumas, meil lampe kaasas ei ole. Ikka näeb väga hästi. Mina ei ole iseloomulikult mitte sukeldunud aga mul on olnud lihtsalt selline rõõmus hetk elus ma olen käinud Austraalia korallriffide juures, olen ma käinud sellise turistide jaoks tehtud tuukrikellaga või, või allveesõidukiga, kus me oleme siis vaikselt kodistanud seal korallide vahel vaadanud siis seda veealust maailma ilmselt näinud siis sedasama, mida näeb üks sukelduja, kui ta läheb individuaalselt üksinda, sõuab sealsest ka seal oli võimalus inimestel, kes tahtsid sukelduda ja vee alla, ise Acolangiga niimoodi minna. Aga muidugi need pildid, mis sealt sellest väikesest allveelaevukest minuni jõudsid, need olidki vapustavad. See oli tõeline muinasjutulosside maailm, sest need korallrahnud oma värvikirevuses oma tõesti fantastilise värvikirevuses oma lausa piimjas valge liivaga, ütleme seal. Kõikvõimalike taimedega, mis on ju loomi, söövad taimed tegelikult sellised õistaimed nende lummuslikud, lendlevad juuksed ja ja värvilised kalad ja seal ime line, võiks arvata, et kui sa vaatad seda silmist, ahah, et küllap siin ikka midagi on tehtud, et küllap need on ikka filmitrikid, et ei saa olla loodus selline. Ta on. Türgi Vahemerega on nii, et, et korallirahnude nii suured ja kolossaalsed ei ole, kui nüüd ütleme kas punases meres või siis kuskil vaikses ookeanis. Aga märkisite vahepeal neid loomi, söövaid, taimede, neid on küll, neid on vallanud. Austraalia kohta, noh, see on üks minu unistustest on, et saax Austraaliasse sukelduma minna kunagi. No ma loodan, et aastal 2000 ma teen selle ära. Sest ma tean, Mul on Austraaliast trassist, on paar tuttavat ja nemad rääkisid, et seal tuleb selline aastal 2000 tuleb sihuke suure sukeldata kogunemine, kus tehaksegi tehisriis, tehakse vee alla ja iga sukeldaja oma nime sinna kirjutada. Selline üritus on, et vot sellest tahaks osa võtta. Paistab. Tänase keskeprogrammi sisustas oma jutuga Lembitu Inno, kes töötab Türgis giidina. Temaga vestles Reet Made ja muusikavalik oli Silja Vahurilt.