Tere, sõbrad, kuulajad, kes te olete tulnud raadiote juurde, et olla meiega koos laste reisisaates risti-rästi ümber ilma. Eelmises saates. Me rääkisime Raul Palmaruga Prantsusmaast ja Pariisist. Kuna Raul alles hiljuti seal käis ja muljeid oli tal nõnda palju, siis otsustasime, et teeme sellele saatele veel teise poole ka. Nii et tänagi reisime teiega-Prantsusmaal. Ja kõigepealt teeme peatuse versais. Ja esimene peatus on siis versais ja mis on teatavasti Euroopa kõige suurem pargi ja lossiansambel. Ja ta on tohutu suur ja temas on mitmeid huvitavaid vaatamisväärsusi, näiteks aias on kasvõi, on väga palju purskkaeve ja aed on väga sümmeetriline. See on prantsuse stiilis park, et kus kõik on väga sümmeetriline ja kujundid on kõik tasakaalus ja see jätab tõesti väga ilusa mulje. Ja siin on siis ka sobitatud purskkaeve mitme koha peale. Tegelikult Ferzai on kuninglik. Klass ja ta oli Lui 13. seal oli ta jahiloss, aga luin 14. siis hakkas temast ehitama niisugust suurt ja uhket kuningliku lossi ja lossis endas. Kõige suurem vaatamisväärsus on peeglilt galerii kus ühel pool on aknad ja teisel pool on täpselt samasuguse kujuga peegleid. Ja siis jääb niisugune tunne, et sa saaks mõlemalt poolt välja vaadata. Kuid ühel pool on siiski peeglid. Siin ongi pilt tehtud peeglite saalist. Selle reisi puhul sõdisid Eesti palju pilte. Siin saalis paistab olema ka üsnagi palju. Kulda karda ja see terve loss on niimoodi üle kullatud ja väga ilus. Temas on väga palju gaasia peegleid ja igal pool on kõige tähtsam osa on laemaal ja igas toas on minu meelest seal suured laemaalid. Ja muidugi seal oli ka väga palju rahvast ja rahva murdeli hirmus suur, mis seal sees oli. Ega sellistes lossides ei saagi teisiti käia, kui tuleb kohe osta või kui grupiga minnakse, siis on giid, saatjaks. Tuleb osta selline plaan, mille järgi oskad liikuda, sest muidu võib sellises suurtes tubade rägastikus päris ära. Eksida tähendab sinna teistesse tubadesse eriti ei lastud ja seal olid. Oled, näitasid, et kuhu need võib minna ja siis seal müüdi ka niisuguseid häälega kiide niimoodi, et paned endal kõrvaklapid pähe ja siis siis sa kuulad kellelegi lindistatud jutu niimoodi, et mis selles toas siis huvitavat. Ta on vaadata ja, ja siis oskad mööda nooltega märgitud teerada minna. See oleks peaaegu just nagu mingi maastikumäng. Ja aga loss on tohutu suur ja me nägime sellest siiski üsna väikest osa, käisime põhiliselt keskosas, kus kus on siis peegligalerii ja mitmed huvitavad saalid ja toad. Ja seal on ka üks saal nimega Marsi saal kus 14. pidas seal alati pidusid ja nende pidudega on seotud ka üks huvitav lugu. Nimelt üks itaallanna Maria mantsiini oli kuulus oma ilu poolest, siis ta onu ei tahtnud, et ta satuks eriti luin 14. silma alla. Et ja veel, mis võib juhtuda. Ja nii see onu palkas ühe vanema daami selle noorema ka ringi liikuma. Nooremal oleks kunagi võimalust luin 14 10.-ga kahekesi koos olla. Aga luin, 14. oli ka väga kaval kuningas ja siis ta ükskord võitis seal marsisaalis vanavanema daami tantsima. Kas oli väga meelitatud, et nii suursugune ja uhke mees, kuningas ei võtnudki mõnda nooremat ja ilusamat daami tantsima vaid tema ja siis sellel ajal oli kombeks partnerile pärast tantsu pakkuda kommi ja Lui, 14. ulataski siis kommikarbi. Aga kui see vanem daam selle lahti tegi, olid seal sees hoopis hiired ja neid oli tohutu palju hammakas kriiskama ja kõik teised daamid hakkasid ka kriiskama, mehed tõmbasid mõõgad välja, vaatasid, et kus see vaenlane siis ründab ja v suur tohuvabohu, aga luin 14. kasutas kohe võimalust ja haaras siis sellelt nooremalt daamilt marja mantsiinilt käe alt kinni ja viis kohe teise saali. Nii et ta suutis ikkagi seda teistami ilusti petta. Ja, ja siis pakkus ju see loss väga palju võimalusi selliseks toredaks jalutuskäiguks väljas, sest et nii nagu sa juba ütlesid, oli lossiaed ju ka väga kaunis. Ta võis küll jalutada Päikesekuningas mõne kena neiuga ka oma lossiaias ja aed oli tohutu suur, seal olid ilusad purskkaevud, mille ääres sai vaikselt istuda ja seal mängis ka muusika. Ja me sattusime küll veidi valel ajal, kui hommikul ainult lastakse 15 minutit muusikat, aga pärastlõunal on siis pikemalt ikka kaua kaua saad vaadata neid purskkaeve imetleda igast küljest ja nii edasi. Meil on võimalus kuulata seda muusikat, see on originaalne lindistus seal pargis siis, kui purskkaevud töötavad. Kui vesi sahinal purskab, siis kostab selline muusika. Ja siin aias Me tegime ka mitmeid pilte ja seal on igast küljest on võimalik imetleda veekogusid ja siin on ka kaugelt toodud ilusad palmid kasvama ja siin on nad siis istutatud siia väikese tiigi ümber. Kas sa tead, mis vahe on inglise parkidele prantslase parkidel ja inglise park on nagu niisugune mulje. Üks täiesti puhas loodus, aga aga prantslase park on, kõik on täpselt istutatud ja vägana sümmeetriline. Aga inglise park on niimoodi, et üks puu sinna, teine siia selline mulje nagu oleks päris loodus. Nii et kui meie Tallinnas põlises Kadrioru pargis jalutame, siis me oleme pigem inglise pargis aga Ferzai lossi ümbruse Park on siis tüüpiline prantsuse park. Kõik on istutatud puud-põõsad, nii et kui kõrgemalt vaadata, siis tundub, et vaatad vaiba mustrit. Väga paljud põõsad on ära pügatud. On pügatud. Just nagu mustriliseks. Ja seal aias on igal pool skulptuure ja neid on kasvõi põõsaste vahel või niisugustes varjulistes paikades, et on võimalik täiesti sinna parki ära eksida. Ja siis järsku leiad jälle mõne skulptuuri kuskilt põõsa vahelt või puu alt. Jaa, versai jättis tõesti väga ilusa mulje kogu selle lossi ja pargiga. Kas Prantsusmaal hakkas sulle silma ka mõni rahva komme või said just nagu prantslasega natukene lähemalt kaduda? Tahaks ka prantslaste ka eriti ei saanud tuttavaks, sest ei osanud keelt, aga tavaliselt päeval on nad kuhugile kadunud. Ja tavaliselt on see paik alati kuskil restoranis ja mul on niisugune tunne, et prantslastele hirmsasti meeldib. Süüa prantslastele tõepoolest meeldib hirmsasti süüa ja paistab, et söömine on nende jaoks tunduvalt tunduvalt tähtsam toiming kui näiteks meie eestlaste jaoks. Ja vaatamata sellele, et nad söövad väga korrapäraselt ja kindlatel kellaaegadel ja minu meelest ka hirmus hirmus palju, ei ole nad ometigi tänavapildis ülearu paksud. Aga küllap loodus on kõik paika pannud ja küllap selline põline kultuurrahvas on ka oma söögitraditsioonid nii hästi välja töötanud, et kõik on nii, nagu olema peab. Ja mina näiteks tean, et kui ma Prantsusmaal olles sõitsin Põhja-Prantsusmaale ja olin seal Normandias mõnes väikeses linnas, siis kella 12 ja kahe vahel oli küll selline hetk. Ja eriti väikestes linnades tuli see ilmekalt välja, et kõik aknad olid lahti tehtud suvel, kui oli soe aeg ja akendest tänavale kostis ühtlane kahvlite ja nugade klõbin, sinna juurde mõnus jutuvada ja sinna juurde väikesed naeru, pahvakad ja perekonnad sõid oma lõunasööki. Kõik poed olid kinni. Kõik elu oli just nagu katkenud, sest prantslased läksid oma toitu nautima. Tähendab, ma panin ka tähele, et kui me sõitsime sinna Loa jõe orgu väljasõidule et igasugustest väikestest provintsi küladest läbi minnes me ei näinud peaaegu mitte kedagi, ma arvan, et nad kõik olid niimoodi söömas. Ja siis meie giid oli kadunud hea mõtte peale, et ta oli lisanud programmiga niisuguse ehtprantslaslikud sööma ja ühes provintsi restoranis, kus me sõime tõesti nagu prantslased ja restoranipidaja laulis seal vaikselt nurgas veinist ja nii edasi ja see oli tõesti mõnus sööma. Tavaliselt algab prantslaste lõuna külma eelroaga sellele järgneb siis soe praad. Salatid süüakse tavaliselt eraldi ja salatit süüakse sageli. Pärast seda sooja praadi siis tuleb juustutaldrik ja prantsuse juustud on tõesti maailmakuulsad. Nad on head mahedad. Sinna juurde süüakse hästi palju puuvilja, mõni soolane, kipsis ja pärast juustu. Võib-olla pakutakse veel magustoitu ka, ja täiskasvanutele siis hiljem veel kohvi. Ja see kõik võtab aega ja mitte kellelgi ei ole kuhugi kiiret ja see toimub iga päev iga päev, iga päev, aga kujutad sa ette, et õhtul süüakse veel rohk? Ja prantslased, hommikul eriti aga nende juustude kohta veel nii palju, et nad angel maheda maitsega aga transportida neid eriti ei saa, sellepärast et meie giid ütles, et on proovinud, isegi kui sa pakid selle kuuekilekoti sisse, paned bussi alla, siis ta ikka haiseb niimoodi. Terve buss on haisu täis. Need tõesti on nii hirmsa lõhnaga. Täiesti jah, aga ega see lõhn küll nende väärtust ei vähenda, sest see on tõesti niisugune asi, mis juustude juurde käib ja ja heade juustude juurte paraku väga sagedasti. Aga ükskord seoses söögiga oli veel selline tore lugu, et läksime meie ühte väiksesse võiks ütelda piima saalikesse või, või teejoogi kohakesse, see ei olnud päris restoran ja vaatasime, et kõik on oma kodudes ja kõik söövad ja vaene turist tahab ka midagi süüa. Et mida me siis võtame ja vaatasime, et tõesti piima pakutakse ja piima ei olnud kaua aega saanud üldse. Vaatasime suur klaas piima, väike klaas piima, et küll on tore, võtame õige siis klaasid ilma piima ja sinna juurde singiga võileiva või õigemini prantsuse saiasingiga. Hakkasime sööma kaks täiskasvanud inimest ja vaatame, et selle väikese söögikoha ettekandjad ja köögipoole pealt kokad ja tulevad vaatama, räägivad midagi omavahel ja naeravad päris lõbusasti ei saa aru, et milles on küsimus, mida me valesti teeme? Kõik oleks nagu viisipärane, väga maitseb, väga hea oli. Ja siis, kui õhtul hakkasime jutustama sellest oma prantsuse tuttavatele, siis öeldi, et loomulikult ajasse kõiki naerma, sest Prantsusmaal ükski täiskasvanu ei joo piima. Et piim on ainult lastejook ja niimoodi, et keegi läheb päevasel ajal, võtab seal singivõileiva, joob kõrvale klaas piima, see on ennekuulmatu lugu, et oleks võinud täiskasvanu võtta kasvõi klaas külma vett ja kõik oleks korras olnud. Nii et igal pool omad kombed. Aga läheme meie siis oma jutuga edasi Pariisi, sest meil on rääkida veel. Nii mõnestki päris põnevast paigast ja sellisest paigast, mis käib ikka alati Pariisiga kokku, et kui ei ole käinud ära Loovris, kui ei ole käinud, vaadanud Eiffeli torni, siis pole just nagu Pariisis käinudki. Ja need on tõesti Pariisi kõige kuulsamad sümbolid, eriti veel Eiffeli torn, kuigi tema ehitamise vastu alguses hirmsasti protesteeriti. Aga nüüd ta on saanud Pariisi kõige tähtsamaks sümboliks. Ja muidugi ka meie käisime seal ära, kuigi meie giid viis meid ainult kõige esimesele platvormile, ütles, et et te võite ju ülevalpool kaera käia, aga sellel pole eriti mõtet, sest tänane ilm on niisugune natuke vihmane. Ja siis sealt ülevalt näeb see linn välja nagu hall pannkook. Ja me läksime üles ja eriti midagi ei näinud küll. Aga siis sealt vähemalt me tegime muidugi ka pilte ja siis Eiffeli torni ühel pool on jõgi, aga teisel pool on siis Marsi väljak ja selle väljaku peal on niisugune huvitav asi, et siin on kokku pandud inglise park ja prantsuse park. Ja siin taga on muidu ka sõjaväeinstituut. Natuke kaugemal paistab veel invaliidide puhkekodu ja siis ka kirik koham maetud Napolion esimene vist. Ma ei mäleta, mitme vist kuue või seitsme kirstu sisse niimoodi pandud. Torn on tõeliselt kõrge, aga torniga on seotud ka niisugune. Natuke võib-olla ebameeldiv asi. Prantslastele millegipärast meeldib oma elusalt õpetada sealt esimeselt korruselt ja nüüd on ilusti suured võred ette pandud, et sealt on üsna raske üle ronida. Aga siis Eiffeli tornis on veel üles pandud plakatid, et kus on midagi huvitavat juhtunud. Sealt me kiitke näitas mõnda plakatite, seletas, et mis seal siis toimub. Ja siis seal on käinud näiteks üks tsirkuseelevant esimesel korrusel maailma varin, vanim tsirkuseelevant. Ja siis oli Prantsusmaal aega valida Pariisi üks linna ja ja siis need kandidaadid tegid igasugu trikke, üks siis sõitis jalgrattal teiselt platvormilt esimesele mööda trepiastmeid. Ja esimene platvorm on platvorm on 57 meetri kõrgusel teine aga 115 meetri kõrgusel. Seal vahel oli vist üle 1000 astme, need seal jalgrattal oli üsna ebameeldiv alla sõita. Eiffeli torn on ehitatud ju maailma näituseks ja sellepärast oli ka üsna suur vastuseis, et mõeldi, et milleks niisugune raudkolakas nii kaunisse linna, nii nagu Pariis see ei sobi ju mitte sugugi arhitektuuri ja kõige selle ümbrusega kokku. Aga eks see näitab teistpidi seda, et nüüd on seesama raudkolakas saanud Pariisi sümboliks. Et prantslased armastavad olla ka pisut erilaadsed. Loori sissekäik nendesse muuseumi osadesse on tegelikult maa alt ja siis maa peale on ehitatud niisugune klaaspüramiid ja kui seda eemalt vaadata, siis tõesti niisugune mulje, et milleks niisugune asi sinna ilusa vanaaegse lossi juurde, et see on ju täiesti jama ja see tuleks maha võtta. Aga kui siis sealt klaaspüramiidi juurest maa alla minna, siis püramiidist tuleb nii ilusasti valgus läbi ja see on tõesti seestpoolt on see väga ilus vaade ja sealt on siis ka sissekäik Louvre kolme osasse, mis on siis Fishel, Joe tenoon ja salli. Ühest päevast jääb võib-olla väheks, et seda kõike imetleda ja minagi jõudsin kõik tähtsamad kohad läbi joosta, nägin ära nii Moona, Liisa kui Milo Venuse ja veel paar põnevamat paika, aga siis oli ka aeg otsas ja aeg läheb seal tõesti kiiresti ja igat maali nautida. See on, see võtab aega aastaid. Selleks ilmselt käiaksegi uuesti uuesti uuesti ja võetakse ainult saalide kaupa, see muuseum läbi. Et siis, kui sa oled kuskil olnud, et siis mitte kohe-kohe jälle uut muljet peale saada. Ja, ja siis seal maa all on siis veel ehitatud igasugused raamatukauplused, kohvikud, seal on ka kaks teatrit ja Pariisis üldse on maal igasuguseid asju tehtud, nii et ma ei imesta, kui Pariis ühel päeval niimoodi paar meetrit maa alla vajub. Sest et eks need pariisi Kloogid, need linnaalused, kanalisatsioonikäigud, needki on ju väga kuulsad ja küll sinna on revolutsionäärid Pariisi tänava poisikesed peitu pugenud ja sealt on ka väga põnevaid raamatuid kirjutatud. Nii et see on Euroopa süda ja see on maailmalinn, kus on põnevat nii maa peal kui maa all. Ja seal maal korraldatakse minu meelest kahte niisugust ekskursiooni. Üks ekskursioon on paadiga mööda neid kanalisatsioonitunneleid sõitmine ja teine on siis mööda katakombe käia, seal katakombides on tõesti giid, ütles, et seal on nii palju ruumi, et sinna on täiesti võimalik ära eksida, mitu kilomeetrit seal käia, see on lihtsalt sirget rada mööda ja seal on kohutavalt palju veel teisi, igasuguseid käike tubasid ja ja matmispaiku ja kõike. Ja see on linn, kus minevik ja kaasaeg on väga tihedasti koos ja ka Pariis on endale lubanud sellise tänapäevase linnaosa pilvelõhkujatega ja kõigega, mis sinna juurde kuuluvad. Ja see on kindlasti Väike-Ameerika, kus on ehitatud suured suured pilvelõhkujad ja seal need autoteed lähvad pilvelõhkujate juurest läbi alt ja igalt poolt läbi ja seal seal ma tegin ka bussiaknast mitmeid pilte ja see on ka omaette suur vaatamisväärsus. Ma nägin seal Pariisis viie päeva jooksul väga, väga palju suuremad kohad kõik ära ja ma arvan, et see on tõesti teene, mille tegi meile meie hea giid Shen Pavlov. Laste reisisaates risti-rästi ümber ilma jutustasid Prantsusmaast Raul Palmaru ja saate toimetaja Reet Made.