Tere taas laste reisisaate risti-rästi ümber ilma kuulajad oleme jällegi siin raadio stuudios kahekesi Raul Palmaruga ja mina siis saate toimetaja Reet Made temale seekord rohkem niisama reporteri ja reisikaaslase rollis, sest et Raul on otsustanud tänases saates olla põhiline jutu jutustaja. Nõnda siis meie teemaks on Prantsusmaa ja kuidasmoodi, see tore reis Sul teoks sai. See aasta siis ma käisin Prantsusmaal ja meie reisisihtkoht oli siis Pariis, mida ma põhjalikult tundma õppisin. Kuid me käisime ka väljasõitudel. Üks toimus versai lossi, kui teine oli siis Loa jõe orgu, kus on üle 300 lossi Nõnda nii et Prantsusmaa oli sõidu lõppeesmärk, aga sõitma hakkasid sa Tallinnast. Ja ja sealt läksime laevaga Rootsi ja siis väikese ringiga läbi Rootsi ja Taani ja Saksamaa sisse jõudsimegi Prantsusmaale. Need väikesed ringid olid juba bussidega ja seal sai ka päris kõvasti sõidetud. See on vist päris tore, kui saab niimoodi bussiga minna, sellepärast et on öeldud, et laevasõit on ju põnev ja vahel isegi üsna suursugune. Lennukisõit on ka omamoodi võimas ettevõtmine, aga bussisõit, mis ühtpidi tundub nagu pisut tagasihoidlikum, on jälle selles mõttes hea, et näeb reisi peal väga palju. Ja lennukiga lihtsalt maa kulub nii kiiresti ära ja sa ei näe ka seal pilvede kohal territi midagi. Nii et nägema hakkasid sa juba Rootsimaad sealt edasi Taanimaad ja nii edasi ja nii edasi. No kahe kolme sõnaga jutusta ka sellest reisietapist, mida seal põnevatalit Teistes maades me eriti peatusi ei teinud, ainult Stockholmis. Vaatasime seda kuningalossi. Aga muidu meie reisisaatja jutustas meile ikka maadest, kus me läbi sõitsime natuke nende ajaloost ja võib-olla mõnest huvitavast faktist käisime ka läbi Belgia ja Hollandi, kuid nendest me läksime nii kiiresti läbi, et seal Kui peatas, tõi teinudki, peatust, ei teinud, aga aknast välja vaatasid. Ega need maastikud niisama muhhika, mööde lennud. Läinud seal Hollandis jäi mulle meelde, et seal oli suured kasvuhooned, olid kaua tee ääres ja palju tuulikuid ja ka Taanis. Taani seal väinade juures oli, olid suured. Tuulikud nõnda siis nendest maadest jõuame rääkida mõnes teises reisisaates. Meie aga läheme edasi Prantsusmaa poole. Õhtu-hommik keskpäev, millal see oli, kui Prantsusmaa? Siis me jõudsime Prantsusmaale, muidu päeval, aga Pariisi endasse jõudsime siis hilja hilja õhtul. Esimest korda küll midagi eriti ei näinud, kuigi kinnitasin bussiaknast ikka välja vaatama, missugune võiks olla kaugetest tornidest Eifelaga siis, siis ei saanud veel aru. Ja siis me läksime ilusti hotelli magama ja järgmine päev pakult alustasime ja ma võin öelda, et pärast esimest päeva ma tundsin juba Pariisi üpris hästi. Oi, see oli nüüd kohe päris pauk, sellepärast et mina mäletan, see oli üsna ammu aega tagasi küll, kui mina Pariisis käisin, siis ma võtsin Pariisi kaarti endale ette, jagasin selle kaarti päris sektoriteks ja käisin sektorite kaupa ja ma ütleksin niimoodi, et umbes 20 päeva läks mul Pariisi peale suutnud neid sektoreid kõiki läbi käia, nii et sina oled meil siis väga andekas, kui sa kohe selle linna suure linnani selgeks See oli sellepärast, et esimene ekskursioon toimumas meil bussiga ja siis me käisime Eiffeli tornis ja Montmartre künka peal natuke jalutamas ja siis me giidika rääkis igast asjast natuke ja lasi bussiaknast imetleda, siis siis sõitsime edasi ja siis mul jäi sealt üsna palju meelde. Vähemalt kesklinn ise. No sõitsite Pariisi oli pime, oli tuledemäng, reklaami, kõike nagu sellise suurlinna puhul ikka. Ja hommikul oli juba päike väljas ja, ja säras kõik valguses. Milline mulje siis, esimene mulje Pariisis, sulle jäi? Esimene mulje siis õhtul me sõitnudki läbi kesklinna ja siis siis ei jäänudki peale selle, et ta oli väga valge isakesele saarelinnades, igasugused reklaamid, tuled põlesid ja prantslased ise kutsuvadki oma pealinna, kutsuvad valguse pealinnaks. Ja see on tõesti niimoodi, sellepärast et minu jaoks õhtune Pariis oli võib-olla veel palju ilusam kui päevane, sellepärast et näiteks ei muutus suurest rauakolakas nagu pitsiliseks ilusaks, väikeseks mudeliks, siis me sõitsime kõik tähtsamad kohad läbi ja ka mööda šamsel seen, mis on võib-olla kõige kuulsam tänapäeva maailmas vähemalt minu jaoks ja ta on hirmus pikk. Ja siis sinna lõbuks triumfikaare juurde jõuavad kokku 12 niisugust pikka ja suurt avenüüd. Ja siis seal on tavaliselt väiksed ummikud, sellepärast et Pariisis on kole palju autosid. Ja siis seal linnas bussiga liiklemine võtab peaaegu sama palju aega kui jalaminemine Pariisis. Võib öelda, et kesklinn on väga kompaktne, et et seal ei ole mingeid väga suuri vahemaid nende vaatamisväärsuste juures. Ja muidugi neid objekte on väga palju seal ka siis kesklinnas ringi sõita, siis ikka väga palju kohe näeb. Alguses Prantsusmaa pealinn Pariis Sis tekkis sääni jõe äärde. Ja võiks öelda, et sinna saarele site saarele. Ja esimest korda vist mainiti seda saart siis, kui juulis tseesar kutsus vallutatud rahvaste esindajate kokkusaamisele sinna saarele ja siis räägiti, et seal saarel elasid paadimehed ja ühes asulas, mille nimi oli des luteetia nende paadimeeste vapi peal, nendel oli oma tsunfti sele vapil oli purjekas ja tänapäeval on ka Pariisi vapil on purjekas ja Allan niisugune deviis, et ujub aga jupu, mõned ajaloolased arvavad, et siis see Pariisis tuligi sellest tsunfti vapist, aga teised jälle arvavad, et vaadake ometi selles idee, saare kuju, et see on ju ka täiesti purjeka moodi, Etse kartuli siis sealt eestlased ise kutsusid ennast toriislasteks, ei saanud ju ometi elada Pariislastena kuskil essi külas ja siis nimetatigi küla ümber, sealt hakkaski Paris nimodi suurenema Notre Dame'i ees, muidu seal site saare peal majad olid väga üksteise lähedal kokkusurutud ja seal 30 aastat tagasi umbes taimesid siis arheoloogilised välja nõudmised ja sinna kiviplaatide peale siis kirjutati Notredam mees, praegu ei ole maju väljakeses, seal on kiviplaadid, kus peale on siis kirjas, et mis siin oli, tänavad olid väga väiksed ja siis seal oli kellelgi elumaja, siis oli üks kõrts oli seal kohe paari meetri kaugusel siis tuli üks väga kitsukene tänav Veneetsia tänav ja üle tee oli kahe Püha Katariina kirik. Nii et siis see elamine oli küll väga kokku suruda. See on siis jumalaema kirik Pariisis, millest sa rääkisid praegu ja selle ümbrusest. Kas sa kirikus endasse eska käisid? Käisin küll sees ja kirikuid ma võib-olla nägin eelmine aasta Itaalias rohkem, et minule endale see nii suurt muljet ei avaldanud, kuigi kirikalise väga ilus ja võib-olla minu jaoks väikese mulje siiski jättis ja seal oli kohutavalt palju rahvast. Ja siis meie giid rääkis seal kõiksugukujude kohta, mis oli uste juures ja seal nende kujude kohta olid pikad-pikad, lood, mida küll ümber rääkida ei jõua. Kas oled lugenud Victor Hugo kuulsat raamatut sellest kirikust ja kiriku küürakast kellamehest? Ei, seda, seda ma kahjuks lugenud ei ole, aga kiriku kellaste et ta ei olegi kõige suurem kiri või kirikukell. Pariisis Ükskeelsel Montmartre künkal on üks teine kirik, meile kell on veel suurem sele võist, 19 tonni kiriku veel, aga Notre daami, kellel kuuleb kõige kaugemale sedapidi Pariisist 50 kilomeetri kaugusel isegi. Kuulma ja seal Montmartre juures künka otsas on Pariisi kauneim, ma ütleksin mulle küll tundus, et kauneim kirik ja, ja üldse vist üks maailma ilusamaid see helevalge Shaks käär ja see on nii kivi pitsiliste kaunistustega ja nii puhas ja Kriskavalt valge. Ka need trepid, kõik, mis seal ees, on ilusast valgest kivist. Aga tänapäeval seal ümbruses ma nägin kõige rohkem niisuguseid tänavanäitlejaid oli lausa lust vaadata, kuidas nad tegid nägusid, võitsid imelikke poose. See oli väga ilus minu jaoks Pariisis, seal Notredam lähedal, muidu toimus ka maailma esimene neeruoperatsioon. See oli 1473.-le aastal üks prantsuse sõdur, oli surma mõistetud, aga kuningas küsis ta käest, et võib-olla üks arst prooviks tema peale, et tal neerud olid korrast ära ja et üks arst võiks talle operatsiooni teha. Ka ei olnud kindel, kas välja tuleb operatsioon, tuleks välja, et kuningas annaks talle nagu andeks ja sõdur nõustus. Ja nädal pärast seda operatsiooni sõdur oli juba jalul ja sai kuninga käest suure rahasumma veel pealekauba. Millised paigad sul õnnestus Pariisis veel läbi käia, ma usun, et küll lapsa seal Mont Martril ka käisid seal kunstnike linnaosas seal on ju ka päris päris põnev ja see on Pariisi üks kuulsamatest paikades. Ja, ja seal neid tänavakunstnikke oli tõesti väga palju. Meie giid hoiatas, et kui nad tulevad niimoodi ilusana naeratusega, et teil on nii ilus nägu, et laske ma joonistan teid see ja siis ta ütles, et seal võib-olla maksab ka päris palju, et siis tehke sama ilus naeratus näole ja öelge, kas oma ilusasti ei lasknud joonistada? Ei lasknud, kuigi paluti ikka seal väga palju. Seal on päris andekad kunstnikud ja seal on päris tore jälgida ja vaadata kuidasmoodi, see tänavakunstnik portree teeb, ta teeb selle portree valmis tavaliselt paarikümne minutiga ja siis on nii, et kunstnikku, iga käeliigutus, diapliiatsitõmmet jälgivad kümned, kümned kümned inimesed ja vaatavad ikka siis modellija, vaatavad jälle seda, mis tuleb paberi peale. Ja vahel on päris hämmastavalt võimalik nautida kohe seda sarnasust, mis tekib, nad on ikka väga head kunstnikud, tegelikult küll. Ja seal ühel eks Playtze on neil päris oma plats, kus on väga palju kunstnikke ja seal on ka väga palju rahvast. Ma siis ka vaatasin natuke, kuidas joonistati ja päris kiiresti tekkis täiesti ise profil juba sinna paberile ja seal saab endast joonistada sars. Ja siis on ka niisugused mehed, kes lõikavad paarikümne sekundiga sinu profiili paberist välja. Ja see on ka niimoodi käivad käärid käes, ringi ja lõikavad ja troofilisega ei lasknud endast teha. Ei aega oli natuke vähe. Proovi ka. Lihtne töö, aga maksis ka päris palju. No selline asi on muidugi, et alati peab mõtlema, et kui on pisut ka reisiraha antud kaasa elama poolt näiteks selleks, et seda võib kulutada, siis peab ikka mõtleb, et kas laseb nüüd endast pildi teha või lasen selle profiili paberist välja lõigata või ostan hoopis midagi muud. Eks me käisime muidu ka parfümeeriamuuseumis meie grupiga ja sinna siis naised jäid ikka päris kauaks vaatama, kuhu ma nüüd siis edasi reisime peale Pariisime, siis käisime ka Perssailassis ja käisime ka noori jõe orus kus on kõige suuremad lossid ja kõige kuulsamad neist. Käisime siis neist kolmest kõige suuremasse Liishambuhaloss. Selle lossimaid ümbritseb 2,5 meetri kõrgune kivimüür. Aga pikkust on sellel müüril 32 kilomeetrit. Ja see on kõige pikem müür Prantsusmaal. See loss ise on need presidendi valdustes. Sul on siin pildid ka kaasas ja selles klassis tuli vist pilt ka. See on päris kuulus ju. Seda on sellistes raamatutes ka sees, kus räägitakse ikkagi Prantsusmaast ja tema vaatamisväärsustest ja seal tegelikult jahiloss. Ta oli algselt jahiloss, aga siis kuningas Francois, esimene hakkas siis temast ehitama nagu. Suuremat lassi, siin on tüüpiliselt lossile hästi palju tarde lugematult palju torne, sest et minu jaoks küll, kui ma veel väike tüdruk olin ja muinasjutte lugesin ja minu jaoks oli väga tähtis klassidel, pidid olema sellised huvitavad ja natukene muinasjutulised, tornid. Ja ja selles lossis on 440 tuba ja 365 kaminat ja 13 või trepi, aga üks trepp neist on väga omapärane. See on nagu vinttrepp, ta on Leonardo da Vinci projekteeritud, temas jookseb kaks treppi üksteise sees ja üksteise ümber ja Leonardo alguses plaanis teha neli treppi, aga siis ta üksteise sisse ja aga ta kahjuks suri ära ja siis need meistrid said ainult kaega hakkama, ilma tema juhendusteta. See loss oli muidugi väga suur ja ilus. Ümber lossi jooksis siis niisugune terrass, mis oli teine peamine vaatamisväärsus. Et seal sai igasse lossipunkti minna seal üleval ja imetleda seda lossi, siis igalt poolt. Teine naiskus me käisime, oli see, kus Leonardo da Vinci veetis oma viimased eluaastad. Ja François esimene pidas mitmed sõjakampaaniaid. Ta käis Itaalias ja ta vaatas, et seal on päris head kunstnikud ja siis kutsus neid Prantsusmaale elama. Ja üks nendest kunstnikest õliga. Leonardo da Vinci Da Vinci tuli oma väikese pagasiga, kus oli siis kolm maali ristija Johannes, Püha, Anna ja Moona Liisa. Ja võib öelda, et Louvre'is on väga palju röövitud kunstiteoseid. Aga Moona Liisa on täiesti ausalt saadud. Francois esimene ostis selle 4000 kult Ducati eest Leonardo alt ära. Kuningas Leonardo da Vinci olid siis väga head sõbrad. Alguses Francois, esimene palus sellel Keenia seal, nagu ta Leonardo nimetas, tulla tema juurde vahel, et vaene prantsuse kuningas saaks ka vahel kõrva vestelda niisuguse suure geeniusega. Ja see loss, kus Leonardo da Vinci elas, oli päris väike. Aga siin on ka pildid ja näiteks siin on siis voodi, kus Leonardo suri. Aga François esimene oli siis rutanud Pariisist, kui Leonardo oli haige, Olüroodanud Pariisist, et olla veel viimased tunnid oma sõbra juures. Ja siis siin on teine pilt, et siin on köök. Muidu oli Leonardo oli siis majas peremees. Aga seal köögis ei olnud temal mingit sõnaõigust. Ja siin oli tema, teen ja siis nagu peremees See oli siis hea kokk, see teine oli, köök on ka, mõtleksin väga suur, sa ütlesid, et see loss oli tillukene, kui ma vaatan seda magamistuba, kui ma vaatan seda kööki. No need olid ju väga pirakad. Teiste lossidega võrreldes oli, siis on muidugi päris väike aga tavalise majaga võrreldes. Ka suur, no Prantsusmaal on üldse loss kohutavalt palju seal, iga teekäänaku peal on viit järjekordne loss, shatoon prantsuse keeles loss, jälle sattoogsate osatu isand romaan, täis pikitud. Ja seal orus on neid veel eriti palju, seal on 300 lossi niimoodi üsna väiksel maa-alal. Aga siin näitan ühte pilti, siin on siis kabel lossi juures, kus mängaavel käisime. Lossi juures on siis kabel, kuhu on maetud siis Leonardo. See leidur sai siis tõepoolest Prantsusmaal suure tähelepanu osaliseks. Mida sa temast veel tead? Tähendab, temal on väga palju leiutisi ja siis IBM lasi siis paar aastat tagasi kõik need leiutised vähemalt maketid teha ja siis seal tema lossi keldris on siis maketid ja muidu seal keldris on ka üks pikk salakäik sinna François esimese lossi, nii et kuningas ei pidanudki tulema saatjaskonnaga, vaid lihtsalt maalt ilusti käigu kaudu. Aga siis Leonardo da Vinci on siis välja mõelnud tangi, Katjuša kuulipilduja, lennuki, helikopteri, langevarju, kõike, isegi ühe algelise auto, mis kell ei töötanud, päris pris tavalise mootoriga. Aga siis temal on kohutavalt palju leiutisi ja siin ei olegi kõiki välja pandud, vaid nagu kõige huvitavamad. Ja meie giid on väga hea inimene, sest ta jutustas alati mõnusa huumoriga viska kuningatest palju lugusid, näiteks Francois, esimesele, kui ta noorem oli, siis tal habet ei olnud. Ja tavaliselt pärast uut aastat Prantsusmaal süüakse ühte kooki, mille nimi on kalet, see niisugune kõva kooki ja seal sees on üks portselankuju. Ja kes selle kuju siis saab, see on kuninganna või kuningas on siis sellel päeval kuningas ja François esimese juurde tulid siis tema sõbrad tahtlikud ja ütlesid, et siinsamas kõrval lossis on siis veel üks kuningas Francois, esimene oli kohe niimoodi ka mõnusa huumoriga mees, et mis see seal veel üks kuningas, lähme sõdima. Ja siis nad läksidki, igasuguste lumepallide ja muu risuga läksid sõdima siis lossis muidugi visati neile igasuguseid asju vastu ja siis kellelgil tuli mõte visata välja üks põlema algja selle haluga kogemata sai Francois esimene vastu pead ja Tal olid siis pikad juuksed, aga habet ei olnud. Ja siis seda, et seda haava, siis saaks arst kinni siduda, lõigati seal juuksed maha, siis ta hakkas kandma lühikesi juukseid, kuid Prantsusmaal siis mehel pidi olema ikka mõnus karvkatte ja siis ta lasi endal kasvatada habeme ja sellest päevast peale, tal oli siis lühikesed juuksed ja habe. Ütlesid, et prantslastest üldse on üsna palju toredaid lugusid giid sulle rääkinud, aga sa oled ise koolipoiss ja ma usun, et küllap sa vaatasid ikka ka selle pilguga ringi, et kuidasmoodi need koolilapsed seal Prantsusmaal välja näevad. Pariisi tänavapoissi nägid vä? No tänavapoiss ei näinud, aga seal oli igasuguseid tänavamuusikuid ja kauplejaid ja ja kõiksugu asjamehi seal jõe ääres, lapsi oli ka paar tükki, aga siis kool oli juba läbi ja ma arvan Siis sõitsid Pariisist ikka minema niimoodi puhkamagoogile provintsi Raul tavaliselt on nõnda, et kui ma olen kusagil reisimas käinud ja sealt tagasi tulen Koranist tagasiteel, siis ma lasen oma mõttes peast läbi, et millised olid need kolm kõige toredamat paika või sündmust, mis sellel reisil mulle ette sattusid. Missinulalid. Minul oli Lowry loss Eiffeli torn ja Leonardo da Vinci, see elupaik. Nendest kolmest põnevast saime rääkida viimasest ja kaks esimeste jutustamata, aga võib-olla, et me teeme seda järgmises mõnes laste reisisaates. Kes oli lausa sõprade ringis, kui tsiviil