Tere algab saade, laste lood MINA, OLEN Kadri kiisel vikerraadiole. See mälumängu miniturniiri eelmise hooaja võitjad said preemiaks päeva lennusadamas ja Tallinna lahel. Mängu võitis Luksemburgi esimese Euroopa kooli võistkond. Läksin nendega kaasa päeva eredaid hetki ka sinuga jagada saaks. Lennusadamas võtab meid vastu Anna-Liisa Õispuu, et viia meid uurimislaevale Mare, kus juba ootavad laeva kapten Vello mäss, peamehaanik Kalev Nurk ning meremuuseumi kunstnik Roman matkeevitš. Suured ellu taga on kohe pisikene pisikene laevakene sinise ja valgega eesti pisike lipukene lehvib seal ka. Ja laeva peal meid ootamas kolmest. Nüüd on niisugune asi, et siin on parasjagu tuult ja katsuge edasi siin kinni hoida, kui me hakkame liikuma. Õnnetus, dramann paari sõnaga mere muidugi see olen meremuuseumi kunstnik ja antud hetkel siis räägin teile ajaloost, mis me näeme siin reidi peale ja nii edasi, aga tutvuse alustaks ikka laevakaptenist, Vello mässis, palun? Jah, kõige tähtsam mees. Meie oleme kahekesi, siinsel laeva meeskond, mina, Vello mäss ja Kalev Nurk laeva peamehaanik. Ja me oleme siis need mehed, kes sellel laeval sõidavad, otsivad uppunud laevu, uurivad neid ja hoiavad selle laeva heas seisukorras töökorras. Nii et proovime tera anda oma parima, et noored tunneksid ennast mugavalt. Kahjuks on küll täna natukene liiga palju tuult niisugust mugavat meresõitu pakkuda, aga no Me sõidame väikse käiguga ja romanna lapil Deletusi, mida rannal, et näha on, nii et loodame, et noored jäävad rahule. Vist Venemaalt salaja ja nüüd on niisugune asi, et hoiame siit äärest natuke kaugemale otsad ära, alamisi teisele kinole, siis katsu poisina teised teisele poole praegu väänamine laseb lahti. Otsad lahti, siis tähendab seda, et siin tehakse paksud köied, see on umbes viis sentimeetrit, kindlasti on see läbimõõt. Võetakse lahtisi, veetakse see laeva peale, üks ots on nüüd siit tagant lahti tehtud. Aga siin on üks metall otsel. Minemiseks tuleb, et tulla siia. Kabiini koolimaja tulle, rooli maie tõmmata ühte kangi, jah, siin tuleb panda tagurpidi kõik laevale, et me saaksime ilusti ilusti kai äärest ära minna ja praegu läheb korralikult. Laeval on head juhtimisseadmed ja mehed on ka vilunud, nii et tahavaatepeegleid ei olegi. Quote peeglid ei ole jah, see erineb autost jah, ikkagi oluliselt, siin tuleb lihtsalt ise vaadata tagumistest akendest välja ja. Nii nüüd on vist piisavalt akordatud, jah? Ja nüüd annan edaspidi lõiku ja keerame laeva ringi. Lähme kohe sadama väravast välja, aga kuidagi keeramine käib siin rooli ei olegi, rooli ei olegi keeramine, käib selle väikese kangikes abil, see on nagu inglisekeelse nimetusega realistlik kui selle abil praegu keeran. Nii pisike, seal umbes viie sentimeetri pulgake näinud, midagi tuleb, millimeetri pikkune, ütleme niimoodi ja sellest piisab täielikult. Normaalselt manööverdada. Aga merel me muidugi seda ei kasuta, merel laev läheb automaatjuhtimise peale. Tuleb vajutada siia ühte kindlat nuppu, auto ja laev jääb pidama, seda kurssi. Praegu asub. Ja see tagab laeva juhtimise. Nii et mul ei ole siin tarvidust roolida keelata rooliratast, nagu need enam ei olegi. Kõik on automatiseeritud, kõige kõrgemal, kõige moodsama tasemel. Nüüd ma võtan käigu väikseks sellepärast et merel on praegu natuke lainet ja lähme piki rannas säärt väikse käiguga, et ei kõigutaks, et ei pritsiks lapsi märjaks. Ja siis Roman annab siis selgitusi, mida siin kalda ääres näha on. Praegu ma keera vasakule ja lähme Kuressaare sadama poole. Siin on seina peal selline must väike aparaat, kus tabloo peal jooksevad seal numbrid, mis näitavad kajalood, näitab mere sügavust. Praegu praegu on 5,6 meetrit vett on praegu veel kiilu all, see näitab kogu aeg sõidu aeg näitab mere sügavust. Aga hakkasin Tallinna lahes ühtsele häälinud Tallinna lahes, Aegna vahel läheb sügavus 100 meetrini, isegi 100 meetri 103 meetrit on Tallinna lahes uus, kõige suurem sügavus. Kus me praegu mööda sõidame, eks ole mööda neid sadamaid, mis esitatud 20 sajandi alguses täpsemalt esimeses veerandis ja praegu ongi siin möödame, sõidame, son, miinisadam ja näete seal sihuke pikk punane hoones ongi see miiniladu, kus need meremiinipointi edasi lagunes. Veeteede ametisadam hundipea, sadam järgmine seal, kus see hall laev ja jäälõhkuja seisab siis, kui Peetri suure nimeline merekindlus ehitati välja, siis see pidi olema kõik juba siit alates ja paljassaareni selle bai Katariina kaini välja pidi olema pikk-pikk kaide joon, kus pidid seisma suured ristlejad ja soomus päevad. Siin pidid olema igasugused suured laod ja küttelaod, siis nad kõik olid veel vee peal ja nii edasi ja nii edasi. Aga õnneks need plaanid jäid katki. Sellepärast kui kõik kogu see, noh, laevastik oleksin baseerunud, siis oleks väga sihuke militaarne tsoon ja oleks väga kinnine ala, kinnine linn edasi ja nii edasi, aga õnneks läks teisiti ja sõjalaevu siia. Nii palju ei tulnud, aga sadamad ja kaid olid välja ehitatud noh, mitte 100 protsenti, aga ikkagi midagi. Ja pärast seda kasutati selleks, et ehitada teised sadamad teise eesmärgiga. Praegu sõidame mööda minema, Need hallid laevade ongi meie sõjalaevastik, väiksemad tumedamad laevad, see on miinijahtijad Admiral Goan tüüpi Inglismaal ehitatud, seal kõige uuemad laevad käivadki, tähendab missioonil õppustel, kuna igatahes on Eesti vetesse päris palju jäänud neid meremiine, mis on oma ankrud peal ära uppunud, eks ole, oma kohtade peal ja siis ongi reaalselt nagu polügooni nad käivad ja vaatavad, praegu on niisugune tehnika, ei peagi ise nagu sinna sukelduma selle miini juurde, aga vaid pannakse allveerobot, eks ole, siis sellega seal jälgitakse, kus need miinid on siis neid pannakse pühatamis padrunid juurde ja siis vaatavad seda loovad tervetest kaadrid siin õppuseid tegema, sest et see on niisugune rahvusvahelised projektid ja noh, ühest küljest, et puhastatakse meri nendest liinidest, mis on alati ohtlikud isegi palju aastaid hiljem ikkagi lõhkeaine on sees ja nii edasi. Aga treenivad siis kõik, ütleme meie laevastik ja liitlased. Meie lipulaev on see numbriga 230, see on admiral Pitka, meie lipulaev, ehk suuremgi kui asja suur, kõige suurem laev, selles, selline suur paljad sääsmiks. Üleval on igasuguseid staarid ja navigatsioonisüsteemid, nii et see on kõik narrigeerimisega seotud antennid ja kõik, mis annab võimaluse täpsemalt nagu määrata oma koha ja neid ülesandeid. Noh, Rail vastus on ka näha, Sa oled suur suurtükid, paistavad vööris. On jah, paistavad seal mingid torud, suurtükid, päris ahtri pool on näha, üks helikopteriangaar näete, üleval on ka tal sellised silindrikujulised antennid radarite taga. Et sealt siis tuleb helikopter Välieri garaaži, jah, ütleme. Aga kas suurtükke on kasutatakse ka vä? No ikka ikka miks mispuhul ei noh, õppustel ikkagi niimoodi, et ikkagi osata sellega käituda ja päriselt ja ei ole veel õnneks ja kaugutakse niisama märk märklauda või vastu võib-olla, ja nii järgmine sadam on meil hundipea, sadam, me näeme sind seisab üks sihuke valge laed sinise triibuga ja kõrval on kollakat värvi, ütleme et see on siis jäälõhkuja jäämurdja, siis talvel teeb laevadele sihukeste teed, eks ole, jääs. Kõrval on siis veeteede ametis on veetud ametis sadam. Laevad on selleks, et veeteede amet oma nimetuseski räägib sellest, et see on nagu ütleme, maa peal on maanteedeamet, eks ole, kes hooldab uusi teesi, eks ole, ja siis tee peal on sama asi kõik, kogu see akvatoorium, meri, väinad, eks ole, kõik märgistatud ja siis mööda neid märke siis laevad samuti sõidavad mitte ainult täpselt nii nagu autod, eks ole, et mingi valgusfoorid ja bussiradade, eks ole, siis natukene teistpidi, siin on Noomas süsteem, tuletornid ja, ja igasuguseid päevamärgid ja, ja teised meremärgid ja selleks, et süsteem toimiks, eks ole, selleks sihuksed laevad on, kes hooldavad seda faarvaatrit, eks oleks, seda laevateed ja siis panevad õiged märgid ja vaatavad, et kõik need tuletornid töötaks ja nii edasi ja nii edasi. Nüüd lähemegi siia sadamasse sisse, natukene vaatame ringi. Praegu me siin ka ei pea, neid poisime, ei näe, muidu on talviti pannakse puid niimoodi kalda peale ja siis neid värvitakse hooldakse ja pärast selle pannakse vette üks, kui näiteks on siinsamas, eks ole, pärast me näeme neid veel mitu tükki. See on üks pealt kollaseks värvitud, siis on sinine triip keskele, Alton must. Aga kas üleval on tuluke ka? Mõnedel on, tuli on peale, eks ole, siis ta vilgub siis kaardi järgi võib vaadata, mis Grünberg statistika on ja mis värvid on siiski omad värvid. Ühed on niimoodi värvid, teised on teistpidi värvitud, et olen ysna, lähedasin kaine. Et autorotatsiooni Vändrid, eks ole, selleks, et laevad siis lähevad mitte vastu kaid otse, vaid niimoodi vastas seda kummi siis natukene see löökei ole nii tugev, siis on lõbu, aga ei lõhu ära, jah. Ega Kaidega laeva. Nii, aga praegu me näeme, vaadake kaks tuletorni sadama tulede, eks ole praegu nad lähevad niimodi sissiaps. Praegu oleme täpselt selle liini peale, oleksime reisi peal ja näeks need kaks tulukest. Kui nad on niimoodi sihi, tähendab see on õige tee mööda seda joont peabki laev tulema siia sadamasse. Need on sellised metallist punased tornid, valged, mingid märgid peal üleval tuluke vilgub, et ei ole üldse suured. Need meremärgid on oma kuju, ütleme oma värvus, et need noh, keegi segi ei aja eriti eriti konna võõras vaev siste Rootsi näiteks peale ei ole, siis täpselt oleks teada, et see on, see on teinud ja need tuled, mis tal peal on, need on ka erineva vilkumise rütmiga, ütleme niimoodi. Siin on siis bokserid need musta kerega laevukesed bokserid, mis aitavad suuri laevu kai juurde ja kais eemale. Ja teised need hallimad laevad, need on kas tankerid või siis puhastuslaevad, mis võtavad need solgiveed nagu laevast ära, et laev seda solki, et nagu Merdei visadust. Ja edasi leiavad siis tankerid, suured laevad ei tule siia sadamasse, kütust tootva tankeri pühavad reidile, seal pumpavad ringi ja nüüd me hakkame siit tagasi, mine rannaäärt, tuleme kalasadama juurest läbi ja siis läheme sealt ära südame piiritaja ja lähme kuni viimse haru muuseumi roll. Nii, ja nüüd me läheme nendest koidest mööda, mis tegelikult need kolm poid ongi, näete, kaks on ühte värvi ja kolmas seal kaugem ta natukene teistmoodi, ta on, ülemine ots on must, keskel on kollane ja alumine on jälle must. See tähendab seda, et need kolmhoid märgistavad, et nende taga on üks madalik, et sinna parem mitte laevaga sõita. See ongi sihuke ohunäitamine merel, aga kui madalam madalik, keskmine laeva süvis on viiest kuni 10 meetrini, erinevad laevad, eks ole, et noh, kui sihuke laev läheks otse, eks ole, siis ta juba jääks siia kinni, eks ole. Sellepärast siin on süvendatud, siin on võib-olla 10 15 meetrit, kus me praegu sõidame, siin on nagu parem ootum minna. Seal siis eeldatavasti 40 meetri, jah, jah, jah. Seda võib kaardi peal kohe vaadata, seal on märgitud kõik sisupaadid ja kus, kuidas need sügavused on? Homme samal ajal saad teada, mida merepõhjast leitud laevadega ette võetakse. Tallinna lahel seilasid kapten Vello mäss juhtimisel laevamehaanik Kalev Nurk, meremuuseumi kunstnik Roman Atkeevitš projektijuht Anna-Liisa Õispuu. Luksemburgi esimese Euroopa koolilapsed ja toimetaja Kadri diisel. Kuule laste lugude saateid internetis, viker raadio kodulehel ja lastelehel meie oma.