Tere algab saade, laste lood, mina olen kadridiisel. Olen Luksemburgi esimese Euroopa kooli lastega uurimislaeval Mare seile mas Tallinna lahel. Mereelu ja Tallinna lahte tutvustavad kapten Vello mäss, peamehaanik Kalev Nurk ja meremuuseumi kunstnik Roman matkeevits. Jõudsime just reisisadamasse ja siin on ankrus mitmed väga uhked laevad. Siin on nüüd suure tänapäeva suured kruiisilaevad, suured reisilaevad. Mitmekordsed, loete, korrusega, kakkume. Üheksa, aga ma lugesin ainult lennuaknarivid. Päris kõrged hinnad ja osa teke on ju veel vee all, mida me ei näegi, eks ole, nii. Vaevu laeval ei öelda, põrand laeval. Kui te lähete siit uksest välja, lähme, no sinna taha siis laevatekile ei lähe laeva põrandale. Laeva esiotsa seeria tagumine ots on ahter ja see on üks üks kõige tähtsam veretarkus. Et ees on vööri taga on ahter. Kas midagi on veel, mis läks? Tead, mitte ei ole köied, vaid me saime vajusid peale. Laevas on trummid, laevas ei ole keldrid, eks ole, trimm on niisugune laeva room allpool allpool tekki, eks ole, nii et tüürpoordi pakpoordi ja ja mastia kiil ja, ja need on kõik niisugused merendusterminid, Aga tüürpoordi ja back paar tan nüüd, kumb on kumb? Tüürpoordi parem bord, parem parempoolne tüürpoordi papordon, vahet, vahet parras. Aga miks ei võiks jääda listid vasakule või paremale, miks ta vasakule paremale on eestikeelsed sõnad, aga tüürpoordi, paport, need on rahvusvahelised, eks ole, kui võõramajanduse ütled, parem parras ja selle siis võramal naise elu, seda, kui sa ütled, et sellest hürbort, selge pilt, see on laeva parem parras. Aga kui te olete nagu kolmekesi jama vahel, kas siis te ütlete, et mine paremale vasakule, või te kasutate ikka neid rahvusvahelisi? Ei, me kasutame ikkagi merendusterminid merenduskeelt, eks ole, mida me oleme merekoolis õppinud ja mida me oleme harjunud kasutama ja nii et me räägime, räägime ikka merekeeles, me ei räägi köitest ja nööridest, me räägime ikka otsustest ja ja tekkidest ja niisugustes asjades trimmi. Aga kui näiteks lähed linna kastesteetitega pakpoordi? Eino Päpporteotüür, bordon, laeva külgede nimetused, kui me lähme linna, mõjutan ikka kalevile, keera parema vasakule. Nii et merendustermineid kasutatakse ikkagi ainult merel ja laeva. Ja taevas, kus me magame, selle koha nimi on koi laevas, ei öelda voodi. Siin tuleb teha vahet ei tohi öelda koiku, koiku on vanglas, laevas on koige laevusele koikud, hostel kandees, käel kambüüsis on nüüd natukene nagu vana moeliseks muutunud. Öeldakse köök, see on maitse asi keset köökesed Kambees. Vaatame, palju meil siin vett on, et meil on vett praegu 14,1 meetrit mere sügavus siin selle koha peal, see on kajalood, näitab sügavust. Sest et siin on kümneid laeva siin Tallinna lahes, jah, et kas, kas me oleme mõndadest mööda sõitnud ka neti pavi sõidame mööda, aga neid ei ole näha, eks ole, nad on ju ikkagi ka teie teate, et need on. Tean juba, Me oleme nad leidnud ja me oleme neid uurinud ja. Otse ees on laululava, kui te näete, sees on laululava, jõuab Roman, räägiks teile võib-olla natukene siin. Siin on ranna ääres on Russalka monument. Me sõidame Russalka monumendist mööda. Aga kus ja Russalka siis täpselt välja tuli keset Soomele. Ta on Tallinna ja Helsingi vahepeal täpselt pooled. Komandör aru, sõitlejad surma ja otsustas tagasi tulla Tallinna. Aga juba hilja, liiga hilja tegi selle otsuse. Ja tagasi keerates läks ümber ja uppus terve meeskonnaga vaadates kaks tuletorni, Tallinna ülemine ja Tallinna alumine. Teine on sellest paremale praegu aga see esimene, mis on punase kuninga, eks ole, ja rohelise tule, aga see ongi. Mis on seal Kadriorus kumu vastas, näikeselline, tule, tornikene ja teine on siis aga tänaval tuletorni nimelisel tänaval seisvat ei lähe. Siis nad lähevad tihti ja Russalka monument on täpselt nende all, tegelikult mõte oligi selline, et miks see koht oli valitud. Et Russalka monumendi kroonib ingel ristiga ja sümbol on selline, et kõik laevad mis lähevad Tallinna sadamast või tulevad Tallinna sadamast, siis kõiki neid ingel, nagu õnnistati, mõõdetasid, tugev sümbol. Tulin ja siis selle järgi siis laev sõidabki Tallinna sadamas ja kui nad niimoodi lähevad ühe liini peale, need kaks kuld, et sa nüüd on paremini paistab. Ja näete metsa väga täpselt siis kui nad niimoodi lähevad ühe liini peale siis laev ongi selle tee mis viib Tallinna sadamasse. Aga kui madalale selle Marega saab minna nii madalale kinni? Ütleme, me elame ikkagi kolme-nelja meetri sügavusele, madalamale ei lähe, sellepärast et võib juhtuda mõni kivi või midagi ootamatut, eks ole. Nii et me eriti ei saa riskida, et me kuskil tonksame. Praegu on alles. Ta on siin 7,4 meetrit, eks ole, Ma pean silmas seda kajaloodi kajaloodi. Ja siin on mul merekaart ka arvutiekraani pealt, aga täpselt näeme, kuidas me liigume, see on elektronkaart, kus on kõik Eesti merealad, on siin selle kaardipeol kõik sadamad, kõik faarvaatrit, kõik, kõik sügavused ja kõik kukkunud vaevunud. Märgid on siin kõik uppunud laevad, millised nad on niisugused nagu laibad, otsad püsti, eks ole. Need on kõik uppunud laeva pidame, otsinud, uurinud, millega me tegeleme. Ja te olete, siin on pilt, nii nagu keegi haavlipüssiga lastud selle kaardi peale, see kõik on Eesti põhjarannik. Ja näete, kõik on täis uppunud. Sinuga, lennukeid ma nägin. Ja vot vot vot ega mõne läheduses ei ole praegu väga lähedal, ei ole see olnud, olin vahi kordon, meie laevu on selle koha pealt siin ring. Suhteliselt lähedal on, on päris rannikul lähedal on see juuli ja see jääb natuke siiapoole. Mis laarse juuli oli, see oli kolios, see oli Saaremaal ehitatud kahemastiline, väikene väikene purjelaev. Juba pool aastat niimoodi vana. Aga kas Russalka paleest väljas? Merepõhjas ja jääbki sinna, mitte keegi ei tõstatud kunagi üles? Kõigepealt ta liigas suur, liiga raske, liiga suureks alguses, kui ta keegi üles tõstaks, siis peab mõtlema, mis tast edasi saab, siis tuleks teha ju muuseum, tema jaoks tuleks ehitada uuesti samasugune hoone nagu nagu lennusadama uus uus angaaride kompleks, eks ole ka, kas mingeid esemeid on Russalka? Ei, seal ei ole midagi toodud ja sealt ei kõlbagi tuua, sellepärast et see on haud, see on merehaud ja sellesse tuleb suhtuda respektiga. Sinna ei ole viisakas minna sisse ja seda hukkunute rahu nii-öelda häiriga. Sinna sellesse tuleb suhtuda respektiga ja enamust hukkunud laevu on kõiki merehauad kõikide laevadega koos läinud inimesed ja seda hauarahu tuleb austada. Nüüd jääme siia triivi, mis see täpselt tähendab, mis see tähendab niimoodi, et laev võtab käigu maha. Aga ta je ankrusse, ta jääb selle koha peal ja tuul hakkab teda kandma siis tasapisi mere poole, nii et ta ei sõida ise kuskile, aga tuul kannab teda, triivib teda. Ühe poole, see tähendab laevu, on, triivis tajule ankrus, ta ei ole kai ääres, ta on lihtsalt lihtsalt ta on, triivis. Minul on teile üks niisugune küsimus. Kas te oskate öelda, mis asi on tuulteroos? Kas nüüd see, et kas asjad need põhi, lõuna, ida lääs siseneda kerega laev, siis on veel selline neljane, just, kus on veel selline rist ja ja mis seal, mis seal palju selle risti, mis seal veel on siis märgitud seal selle tuulte Ruus, miks teda kutsutakse tuulte roosiks? Valdavate tuulte tugevus, eks ole, igale ilmakaare joonele on märgitud, ütleme augustikuus, millised on prevaleerivad tuuled, millised on valdavad tuuled. Igale ilmakaarele märgitakse siis, eks ole, teatud mõõtkavas, kui tugevad tuuled on ja siis need punktid ühendatakse mõnega ja siis tuleb niisugune lill tuleb, niisugune roos iga kuu kohta käib, käib oma oma tuulteroos, kes neid teeb ja milleks seda nimed eelkõige vaja. Seda teevad meteoroloogid ja, ja ilmastikuuurijad ja meestel on see huvitav teada, millised, milliste tuultega arvestada, kui sõidetakse mingil merealal, ütleme augustikuus, siis on hea vaadata, millised on kõige tugevamad tuuled ja kuidas nende tuulte esinemissagedus. Siin on näha, et augustikuus ütleme edelatuulte esinemissagedus on kõige suurem ja need tuuled on kõige tugevamad. Aga noh, te teadsite põhimõtteliselt ära, nii et tubli teile. Aplaus. Meie sõit Tallinna lahel hakkab läbi saama. Ei olnud. Me paneme nende üsna lahe teisest otsast tagasi lennusadama hooleks ja südameristile veidi. Lähme otse lennujaamas siia, tulime piki kaldaäärt. Nüüd lähme täiskäiguga, lähme riskime rahule. Reisikiirusega kaheksa ja pool sõlme. Lahe ühest otsast teise otsa, umbes poole tunniga võiksime jõuda? Jah, lahter muidugi. Kitsas ja pikk, eks ole. Kuhu poole minna, armeenlane praegu risti üle Reidile me siin paarikümne minutiga. Kui me seda kaarti veel vaatan, jääb, kas Verian selle Ühe uppunud laeva nimi, mis tee peal meil on? Reisija, mis laev, see oli, kaubalaev, see 19. sajandil hukkus siin. Jää pressis ta puruks, olid väga rasked jääolud, hea, pressi seda puruks ja, ja ta vajus põhja, see oli suur laev 80-ni tere pikkune. Müüa siis pikkamööda tuukrid tegid sellel laeval tühjaks, laadung võeti maha, mehhanismid võeti maha. Tehti täiesti tühjaks, nüüd on laeva põhja tühilaevakere aga see tühi laevakere, ta ei ole merepõhjas seal täiesti kasutu. Ta on veeruline hotell, aga veealune hotell mitte inimeste jaoks, vaid angerjate jaoks. Kui tuleb sügis, siis angerjad lähevad selle laevakere sisse, poevad sinna mudasse, elavad seal üle talve ja seal on sajad angerjad, nii et tal on teistmoodi ülesanne. Enam ta ei ole kaubalaev. Nüüd on angerja hotell. Ja siis on ka vajas seda kirjatel on vaja ületalve elada kuskil, kus nad on kaitstud mere eest kaitstud kalameeste eest röövpüüdjate eest. Nii et tal on oma ülesanne. Aga kuidas see kajalood siis näitab, kui me näiteks sõidaksime otse üle selle merepõhjas oleva laeva siis tegime selle põhja palju tüüpi mingisuguse hoki. Aga kas me saaksime seitsme üles selle, Serbia, võib-olla me ei saadame täie rõõmuga pihta. Võimsa praeguse seisuga võime tabada võimega mitu saba selgub. No nüüd peaks näitama kajalood, aitab kajalood ja nüüd ta on ikka täitsa nojah, selline küsime. Vot see oligi praegu suur kiirus, kui uppunud laevu otsimis. Me lähme väikese kiirusega, siis siis laev tuleb väga laeva kuju, laeva siluett tuleb ilusti välja, nii et see vajab natukene teistmoodi. Valmimisteistmoodi lähenemist sellele miks on kajaloodi kajalood seal kajaga ka midagi head, sellepärast et kajalood saadabki põhja alt saadab, niisugused kitsad impulsid merepõhjaimpulss läheb merepõhja, peegeldub kohe tagasi ajaloo püüab sellesamase tagasi peegeldunud impulsi kinni ja siis joonistab selle kujutise siia ekraani ekraani peale. Püüab paja, püüab kaja. Nii lõppes meie mereretk Tallinna lahel. Kapten Vello mäss i juhtimisel seilasid uurimislaeval Mare laevamehaanik, Kalev Nurk meremuuseumi kunstnik Roman matkeevitš, projektijuht Anna-Liisa Õispuu, Luksemburgi esimese Euroopa koolilapsed ja toimetaja Kadri kiisel. Kuule laste lugude saateid internetis, vikerraadio kodulehel ja lastelehel meie oma e.