Eelmisel kuul laste reisisaates rääkisime Tai kuningriigist ja lugesime reisikirju selle maa põnevatest paikadest. Täna jätkame risti-rästi reisimist taimaal ja muusika, mis meie saates kõlab, on samuti sellelt maalt. Nii stay endine siiam on Kagu-Aasias Indo-Hiina poolsaarel asuv väga huvitav ja meile põhjamaalastele eksootiline maa. Taimaal elab üle 40 miljoni inimese. Riigikeel on tai keel ja rahvad, kes seal elavad. Taid, laod, hiinlased, vietnamlased, Malayslased, jaak, piirid on väikesekasvulised, saledad, tõmmud ja läikivate mustade juustega, väga kenad inimesed. Taimaad valitseb kuningas, see on igavese suvemaa, kus isegi talvel on varjus. 25 soojakraadi. On meie saates kaks reisikirja. Üks Bangkok, inglite linn ja teine räägib Bangkokis tänavatel ringi tuiskavatest sõidukitest mille nimi on tuktuk. Bangkok inglite linn vahel öeldakse, et heal lapsel on mitu nime. Ma ei tea, kui hea laps on hinda Hiina maailma jumala buda meelest olnud Bangkok aga sellel linnal on nimesid, nii et suu väsib ära. Neid üles lugedes. Bangkok Tai keeles tähendaks, kui me nüüd eesti keelde selle ära tõlgiksime. See tähendaks siis oliiviküla. Tegelikult aga kohalikud inimesed kutsuvad Tai pealinna krunkt Deepiks mis oleks tõlkes inglite linn. Aga see on linna väga palju kordi lühendatud nimi täielikuks pikkuseks. Kui me selle nime üles kirjutaksime, siis selleks kuluks ära küll pool lehekülge paberit. Nii et tegelikult kõlab selle linna nimi nõnda. Inglite suur linn, jumalike väärisasjade, võrratu aare, kuulus võitmatu maa, ülemuse ja aususe maailm. Pärlitega üle külvatud, vaimustav kuninglik pealinn. Kuninga ülemase ja suur palee ümberkehastumise vaimu jumalik varjupaik. No tuli ikka pikk rodu nimesid küll, eks ole. Tegelikult väärib taimaa pealinn oma ilusat ja pikka nime, sellepärast et see on tõepoolest vapustavalt huvitav paik. Kõigepealt on selles linnas üle 300 kujutate ette üle 300 buda templi, mis igaüks eraldi on ehituskunstisaavutus. Hoonete kaunistamiseks säravad seal kuld ja kalliskivid. Ja jumala enda budakujud on oma mõõtmetelt hiiglaslikult ja sageli ka väga kallihinnalised. Näiteks Fat Traimiti templi kuldne buda on tõepoolest täiesti puhtast kullast ja kaalub üle viie ja poole tonni. Suur palee, iidne siiami kuningakoda siia, miks kutsuti vanasti taimaad võtab oma hoonetega enda alla üle 200000 ruutmeetri maa-ala. Ja nende palee, hoonete ja templite, kujude, kullatud, tornide, Pakoodide ja klaasmosaiigi ka kaunistada. Sammaste ja seinte ehitajatel on olnud piiritu fantaasia. Nii et kui me oma harjunud muinasjuturaamatutest loeme okasroosikese ja Tuhkatriinu muinasjutte ja kujutame seal ette kauneid kuningalosse, siis need kuningalossid kahvatavad Tai kuningate iidse palee kõrval. Jah, täpselt niisugused pärlid asuvad Bangkokis. Aga samas üle jõe on kanalite Bangkok. Don puuri. Ja sellele linnale Bankokile on saadud nüüd selle linnaosa järgi veel üks lisanimi. Ja Bangkoki kutsutakse aasia Veneetsia. Teie teate, et Veneetsia on tegelikult Itaalia linn. Aga see aasia Veneetsia on Veneetsia moodi ainult seetõttu, et linnaosa on tõesti kanalite äärde ehitatud. Aga päris Veneetsia hoonete toredusest pole seal jälgigi. Bangkoki kanalitelinn on täis tikitud onne, mis on ehitatud kanali või jõe äärde otsevete kõrgetele vaiadele. Ehituseks on kasutatud laudu, vineeriplekki ja papitükke ukse aset täidab riidetükk, mis on riputatud siis selle ukseaugu kohta ja aknaval Pole loomulikult aknaklaasi. Niimoodi võib maja ehitada sellises paigas, kus on väga soe ja tai on troopiline lõunamaa ja seal on tõepoolest väga-väga soe. Tai pealinnas Bangkokis on väga suur luksus ja väga suur vaesus. Kaksikvennad. Kõrvuti kuldsete templitega kõrguvad taevasse Maiesteetlikud pilvelõhkujad. Aga nende kõrval on jälle armetud onnid. Ja meil on natukene raske ette kujutada, et tuhandete inimeste koduks on paadid, ainult paadid ja väga paljudel inimestel puudub kodu täiesti. Ma nägin ise, kuidas vana naine tahtis õhtu saabudes küllaltki käidava tänava kõnniteele vastu maja seina puruks rebitud pappkastitükid ja asutas ennast sinna magama. Teki räbal oli peale tõmmatud Bangkoki päeva, aga ka ööelu on väga kirev. Loomulikult annab ida oma linnadele kõige eksootilisema vaatepildi pidev kaubitsemine. Näiteks Bangkoki linna eeslinnas on üks selline linnaosa mida kutsutakse sampengiks ja see on hiinalinnaosa. Ja see hiinalinnaosa on, võib öelda küll üksainus suur kaubitsemise paik, üksainus suur turg. Kauplustest üksi on vähe. Müüjad on enda valdusesse haaranud ka kõik kõnniteed. Ja mida seal kõike läbisegi ei pakuta. Kulda, kingi, loteriipileteid, puuvilju, kalliskive, riisi, elusaid kanu, siidikangaid järel tehtud firma särke, käekelli ja nõnda edasi ja nõnda edasi. Kuld ja kalliskivid on müügil väga odavalt, aga tänavakaubanduses saab nende ostja tavaliselt alati tüssata. Ostjale näidatakse ehtsat kalliskivi rubiini. Siis läheb kauplemine lahti sellepärast et turul ei maksa kunagi välja panna kohe seda esimest hinda. Klettile, mida küsitakse, seal tuleb alati kaubelda. Ja siis hakatakse tingima ja hinna üle kokku leppima. Ja kui siis kokkuleppele on jõutud ja ostja on enda meelest väga soodsa hinnaga saanud ehtsa rubiini selgub hilisemal kontrollimisel, et tegu on võltsitud kiviga. Sellepärast et selle õige kalliskivi oli osav müüa kaubasobitamise käigus ammugi vale vastu, vahetanud kullaturult sattudsa ühtäkki lilleturule. No mida üks troopikamaa lilleturg endast kujutab? Siin tuleb kirjeldamiseks küll sõnadest puudus kätte. Loomulikult leiab siit lugematul arvul erinevaid sorte, kuninglikke orhideesid aga ka buda pühalil lootuslill. Siit saad lilli, vaasi ja istutamiseks, aeda lilli, suurtes vannikutes, tohutuid lillekompositsioone, poodide ja restoranide kaunistamiseks ja kõike, kõike seda leiad lilleturult. Aga sealsamas kõrval on portselanipoodide uputus, mida võiks edukalt ka portselanitoruks kutsuda. Hiina portselanikunst, nagu te teate, on ju väga vana ja maailmakuulus. Ja seal võivad olla vaasid mehekõrgused, aga samas kõrval sõrmkübarasuurused, tee, serviisid, lõunanõud. Küll on neid lillemustriga küll draakonite, ka igasuguste elu-olupiltidega kujundatud, tõesti kõike, mida süda himustab. Ja seal mööda teed, tuleb mees, kael kookudega, kükitab kõnnide veerele, sellesse lõunamaalastele omasesse istumisasendisse ja asub kibe kibekähku kohe kael kookude otsas olevates korvidest midagi müüma. Teine kaupmees tuleb käruga, sätib selle paika ja juba on kärus saanud müügile täis Hiina ja Tai siidikangaid. Turistid käivad, uudistavad, üks ostab maalitud päevavarju, aga kohe pakutakse talle juurtega ilusate piltidega lehvikut ja naaberpoe ukse peale tuleb peremees ja näitab oma käel lahti löödud kimonod. See on ilusti kaunistatud ja müüja loodab, et ehk valge turist astub ligi ja ostab siis sellega ära. Bangkoki tänavad kihavad kui mesilased aru, see on kauplemise tõeline paradiis. Ja kui siin põhjamaal meil pannakse poed kinni juba õhtul kell kuus-seitse ja kaubandustänavad ja kesklinn sureb just nagu välja, siis Bangkok elab ka öösel täisverelist elu. Kui sa astud hotelli kliimaseadmetega jahedaks muudetud fuajees tänavale, tajud äkki, et ka õhtul on see linn täpselt sama soe ja niiskelt. Leitsak lööb vastu sulle nii nagu kuskilt sauna eesruumist. Oled kohe natukene higine ja kohe on selline tunne, et veel viht puudub ja siis oleks päris saun valmis. Samasugune soojus on ka hilistel õhtutundidel Bangkokis. Ja hämar on, võiks ütelda, päris pime, sest lõunamaaõhtud ja ööd onju pilkaselt pimedad ja tänavad on valgustatud suhteliselt halvasti ja juba sätitakse üles kergetest lauajuppidest, vineeri, tahvlitest ja igasugustest sellistest kokku otsitud jupikestest, kokkupandavaid, kaubalette. Pilkases öös oma kaupa ostjatele hästi nähtavaks muuta on müüjatel kaasas väikesed düna mood, mis teevad elektrit ainult paarilambi tarvis, mis riputatakse siis oma kaubaleti kohale. Sealsamas kohe suitsevad liha, küpsetusahjud, pakutakse roogasid kaupadel tänavalettidel hinda mitte kusagil väljas ei ole. Sa tunned huvi, võib minna ja hakata meiega juttu ajama, rääkida kauba kvaliteedist, suurusest, värvist ja ära minna ja kõik toimub väga rahulikult. Aga niipea, kui sa küsid, mis see või teine asi maksab siis on sul peaaegu et kohustus seega ära osta. Ja siis algab ostu-müügimäng, seda võib tõesti vaadata just nagu malemänguks. Kõigepealt müüja küsib hinna ja see on ülemääraselt suur. Muidugi ta ei oska tavaliselt inglise keelt ja sina ei oska tai keelt ja siis näitab müüa seda hinda taskuarvutil. Nüüd ostja klõbistab samal arvutil omahinna, mis on üsna üsna madal. Ja nüüd teeb müüa selle peale niisuguse pettunud näo moonutuse. Siis võtab arvuti, klõbistad jälle natukene ja seal on usinud tunduvalt odavam kui müüa enne küsis. Nüüd tuleb ikkagi natukene pettunud näomoonutus ostjalt ja pakutakse jälle omahind. Ja niimoodi see mäng käib. Niisiis, meie annab märku, et see küll on kõige viimane järeleandmine ja see on kõige viimane hind. Ostja vangutab pead, eiei ta siiski ei osta ja teeb minekut. Nüüd meie jookseb järele, veab ostja kättpidi tagasi, uuesti krõbiseb arvuti. Ja nüüd siis lõpuks toimub ost. Meie ostja naeratavad, mõlemad lasevad paista, nad on olnud teineteise suhtes ääretult armulikud. Ja kui ostja lahkub, siis toksib müüja kiirelt saadud rahatähtedega üle kõik allesjäänud kaubad, esemed, mis tal letil on. Et neidki tabaks müügini. Jah, tõesti, Bangkok on kauplemise paradiis. Mööda tuiskab Ductuk. Kas te teate, mis on Ductuk? See on kolmerata tavaline sõiduriist. Natukene justnagu motorolleri moodi, vähemalt selle baasil ehitatud. Seda võiks kutsuda ka mootoriksaks. Aga teda kutsutakse Taimal Ductukiks ja see on bangkoki lahutama turuosa. Need katusega kaetud lahtised sõidukid on kirevalt värvitud lipukeste ehitud ja võtavad peale kõige rohkem kolm reisijat. Aga oma nime on nad saanud mootori häälest. Tuktuktuktuktuktuktuktuktuktuktuktuktuk. Niisiis tuktuk. Kui sa tahad sõita tuktukiga ja seda sa muidugi tahad, sellepärast et see on kõige odavam sõiduriist. Siis sa lähed sõidukijuhi juurde ja hakkad jällegi nii nagu taimaal, see on kombeks hinna üle tingima. Kauplete kauplete. Sa oled öelnud, kuhu kohta sa tahad sõita, tema on öelnud, kui palju see maksab. Lõpuks jõuate kokkuleppele, istud peale, järgmisel minutil kahetsed kibedasti, et istusid sellepärast, et tuktuk turtsatab ja sööstab kohast ja hakkab nõeluma liikluses ridade vahel ikka siuh siia, säuh sinna hirmsa kiiruse ja põrinaga klammerdunud kätega pingi külge kinni, et kurvis lahtisest korvist ei kukuks kogemata välja. Juuksed on sul tuules püsti, igaks juhuks pigistad silmad kinni. Kui oled just bussi nina eest läbi tuisanud. Ja siis järgmiselt oled kudunud just nagu kangast kolme sõidurea vahel. Ja siis oled võtnud kurvi ainult kahel rattal. Kolmas on õhus. Ja on selline tunne, et kohe-kohe sõidate teie ümber tulel podisema liha, paja, mis on kõnnitee veeres. Aga näe imet, kõik läheb õnnelikult. Sinus, tegelikult kõik Pub ja plagiseb suu surud kõvasti kinni, et keel hammaste vahele ei jääks. Siis oledki kohal. Ohker kirud ennast natukene, natukene sinu, nad ka sõiduriista ja mõtled, et järgmine kord enam küll selle peale istu. Aga siis tuleb järgmine kord ja võtad jälle tuktuki. Sest Bangkok on nii suur linn, jalgsi mitte kuhugi ei jõua. Ja tuktuk on alati valmis, ootab kõnnitee ääres. Juht viipab sõbralikult ja sa tead, et see sõiduriist on küllaltki odav ja ta sõidab ka läbi nõelasilma. Ja lõppude lõpuks oled sa ju Bangkokis ja sa oled valmis igasuguseks eksootiliseks elamuseks, mille juurde loomulikult kuulub ka ringi tuuseldamine tuktukiga. Risti-rästi ämber, Eelma.