Tuhandeid kordi isegi 10000 pole palju öeldud, on ta seda tartlastele tuttavad rada astunud Tähtvere mäest alla üle Toomemäe instituuti oma Zooloogia ja Botaanika Instituut alati sirge seljaga, hästi istuvas rätsepaülikonnas mantlis veel arukaid tuttavaid peretades ja vastutulijate tervitusi vastu võttes seejuures alati kaabut nähtavalt ja kaalukalt kergitades. Oli aastaid, kus ta igal nädalal vähemalt ühe päeva Tallinnas viibis. Sekka tulid kaugemad teadussõidud Moskvasse ja raja taha. Kuni Austria Itaaliani välja. Harald Habermani elutee on sündmusi ja tegusid niivõrd täis et lapsepõlveaastatest mahub järgnevasse pool tundi tänasest juubilarist. Vaid üks mälestuskild. Ma ei tea, mul on lapsepõlves üks väikene pilt kevadest meelde jäänud. Mul siis päris maim. Õde tallutas minu laua peale, kus kasvas üks suur kastan. Ja selle puuga tuharaid parajasti lahti. Williams ütles, et vaata kinni, ma võtsin kinni, näpud jäid nende külge kinni. Korjas siis pärastiste mingisugusesse karrast korvi või koti, mis tal kaasas oli. Siis olid need jalad veel küllalt targad, aga ikka sai juba ise käidud. Inimene teeb elu jooksul väga palju samme aga mõned jäävad neist rohkem meelde, kas sellepärast, et nad on esimesed või on pöördelised või on rasked sammud? Te mõtlete siis neid pöördelisi aastaid? Enne teise maailmasõja puhkemist? Oli siis juba ikkagi ala vaheinimeseks halod. Töötasin ülikoolis olema assistendile. Oli esinenud paljude organisatsioonide liige Tartu linnas lifron, temal ja sai ka omajagu poliitilist tööd tehtud. Meil olid oma ringid humanitaarses töölis. Ja kui see asi niikaugel oli, seda lahti puhkes siis oli vist enamikule inimestele siiski selge see, et tuleb valida vool, kellega sa lähed. Valikuvõimalused väga avarad, lükkaks sisulist valikut Hitleriga võimeline Staliniga. Ja noh, kuna ma ikka ju maast madalast seal poliitilist kasvatust isa teisse seltsimeeste poolt. See valik ei olnud raske, täitsa selge, kellega tuleb minna kuhu poole minna? Et mina astusin 39. aastal veel põrandaalusesse parteisse võeti mind vastu. Ja pärast seda siis sai seda parteitööd tehtud. Muide, mul oli vere järgi üles selle töötada kirjanikud, kunstnikud, Tartus, kuna neid siin kõige rohkem oli uni loetleda parteiga tulid kaasasid enamik. Tartu kirjanike August Alle, August Mihkel ja invasiis. Erni hiir oli siil, urg art. Ja kõige rohkem vaeva oli n Kippeliga, kes oli Ratsarügemendi jefreitor. Sai temale ka asjad ära, selle töö tuli ka kaasa. Kunstnikutest tulid nii, esimesena kiirgavad gaasi juba kohe liimalt ja juhale. Nii et töö kandis vilja. Nende revolutsiooniliste sündmustega seoses. Võtsin sellest esimesest rongikäigust üritustest osa, mis Tartus tuli pidasingi vaikse jutluse Mahaselt raekoja ees veoautolt selgonnal improviseeriti. No ja samal õhtul sain ma siis käsu. Kindlasti sõiduks. Sõitsin, läksin valvas. Selle keskkomitee töötas. Ja sai sealt siis käsu hakata sisekaitse ülemaks. Kui ma hakkasin joonelisemat Pole see politseiamet kunagi istunud ja ei tea sellest ka mitte tuhkagi siis tolleaegne ülemus käratas mulle peale, et me ei tea keegi praegu midagi, tuleb õppida, tuleb tööle hakata ja pole siin üldse seletada, midagi, näed, siin on presidendi käskkiri, milles olnud ametisse määratud. Nii et ma olin siis veel Konstantin Pätsi käskkirjaga määrata sisekaitse ülemaks. Kes ja kuidas see välja võttes, seda ma ei tea tänapäevani. No ja siis tulid need tööd. Siis tuli pärast seda juba tollaaegne rahvakomissaride nõukogu. Seal määrati ment asjadevalitsejaks, tuli seal siis nii selle tehnilise või selle poliitilise, küll aga ikkagi õige intensiivselt tegeleda tol ajal. Kas paar näidet tuua Tallinna limonaadivabriku direktori poeg sõitis mööda linna ringi partei põrandalt välja tund, vaene raha ei ole. Taetage ja käis siis eeskätt maid, arste. No siis 11 mulle helistas ja küsis, et miks on, niisiis oli kahe tunni pärast poiss veel käes muidugi. Ja ta oli selleks ajaks juba seal midagi üle 60000 kokku korjanud, mis tal ka taskus oli veel. Sedalaadi asju oli, no oli. Üks vees sõitis ringi mööda mina kauplusi, öeldes, et partei peab koosolekuid, vajab viimane toetaja, võttis siis viina ja õlut ja edasi lihtsalt välja võitakseid väikseid suli tempasid oli ikka parasjagu. Aga no peategevus oli sel ajal, isikud on lisse võimuaparaadimurdele ajurtegemine. Et see võimu ülevõtmine õua võimu korda laseb selleks päris normaalselt oleks päris hea tempodega lõigata. Teha oli palju, aga Euroopa juba suvises. Sõda oli tulemas. Oli juba otsapidi alanud? Kerge vist ei olnud. Nagu teada, sõitsime siis suur telliga minema siit Tallinnast. Hoolime Leningradis mõnda aega. Ja siis viidi mind lennukiga Moskvasse. Oli siis ka alul nii-öelda jälle? Valitsuse teeaparaadi korda söötmine operatiivgruppide moodustamine. Selleks, et tagasi tulles oleks ikkagi juba sul operatiivne rühmad kõigis tähtsamates töösuundades siis oli seal siis Jegorjevskis terve kombinaat, mis töötas, kasvatas seal vastavaid kaadreid. Ja eks mujalgi siin ja seal siis oli evakueeritute abistamine. Ja siis tuli korpuse organiseerimine peale, kus siis ka ühel või teisel määral sai osa võetud. Siis tuli see teadused Leningrad on välja langemas. Arutati siis leiti, et sobin sellesse vast kõige rohkem, siis saadeti mind sinna olukorda päästma. Läksin sinna ja olukord oli traagiline. Radio pommiti oli terve täiega juba haiglas Uusmanni eesotsas ja üksainus naisterahvas. Ala sild oli siis veel see, kes seal üks kord päevas tegi eestikeelseid saateid tõlkides leid tassi teatrid. Ja Rafael rühm oli juba kõik pikali. Nälginud ise rääkisid, elavad ainult selle tõttu, et rahva hääle tiraažiga ahjusavad kütta veel. Ja see kõige sümboolsema Karl Taevi peaosa oli nagu kõrvits üles paistetanud juba. Ja kui ma seda värki nägin, siis ei jäänud midagi. Kasutasin siis vanade tutvuste, pressisin kohest Alovi juurde ja rääkisin talle ära, et olukord on nii, kaadrid on vähe ja tuleb neid päästa ja. Siis vaadata, ega meil omalgi kerge ei ole. Vaatame, ehk saab midagi teha. Ja tegutses kohutavalt operatiivselt, umbes valmis. Jõudsin tagasiside raadiokomiteesse sisse. Villased kampsunid, tuletikud ja värgid seal koos pisikene viinapuu tavalise ees. Meil see esimene püha oli siis selles, et ajasime kõik rahva kokku ja jagasime need asjad siis 15 vahel ära. Ja ma pean ütlema, et pärast seda enam kuigi ta ei olnud sest Moskva hakkas meid ka ikkagi vähe abistama, saatis ühte ja teist. Ja sellest peale ela meeste eluohtlikul nelgimist ei olnud meie aktiviisi. Kui see Leningradi blokaad läbi moodustades, siis ma läksin Moskvasse tagasi, siis seal oli ka heegeldamist küllalt. Vahepeal oli saali esindus külmavõetud ja ilma Tetra ja radiaatorid lõhki läinud, kõik ehitasime siis suuremasse tuppa, seal, kus praegu söögisaal on. Telliskive ahju. Sealt hakkas sisendisse taastamise töö peale. Puude hankimine ja inimeste leidmine ja remondikäimapanek ja kõik need asjad. See sai ära tehtud ja kui see asi õige kaugel oli, jaama väed olid juba seal Narva külje all. Siis oli operatiivrühmad koondusid juba Leningradi ja siis kutsuti mind ka sinna välja. Ja kui siis Tallinnasse saabusin. See oli esimehe mulje küll niisugune, et siin on juba kommunism taastatud. Lasnamäe lennuväljalt alla tulles. Tselluloosivabrikust tuleb vees. Kuulge mehed, tulge sauna, tänav või saun, seepi saab ka. Natuke edasi, teine mees, mehed, lähme poodi. Leiba saab rada. Ja siis tuleb lehe naine, vastajad, värske leht ja. Mis siis maksab? Täna on kõik, vaata kellelgi pole seda raha. Siis andsin talle ühe rublase, andis sellele seisukoha ja pani siis omale koti kasvavale ütles et küllalt liigutav, tagasi tulemine oli. Siis oli muidugi jälle seesama asi tuli see valitsuse tööaparaat ei ole kordamööda ja käima panna. Ja. Välisministriks ma kasutan siis selle olukorra, ütles, et ma tahaksin ikka ülikooli tagasi minna, et oma põhitöö peale. Arnold seal natuke seda asja. Sai selle loa määrati siis ja et oleks sinna üle jõe kaadrike tugevdada. Siitpeale hakkas teine nii akadeemilise ilmega. Peavad kõige olulisemaks, et on ikka aidatud kasvatada kasvatatud. Meie loodusseaduste kaader mis seal Nõukogude Eestis kümneid kordi suurem kui tookord oli see siis ja rääkimata siis nüüd nende meestekraadidest. Nii edasi, meil on praegu loodusteadlastest seal mehed, kes instituut ise veetud alguses Labolantidele haavaral, akadeemik Trass, Parmasto, need mõlemad akadeemia korrespondeerivad liikmed, korrespondeerivad liige on Elle silm. Rääkimata siis kõigist neist, kes siis instituudis töötavad, siin oma 180 inimest, praegu hakkasime peale 15-ga ja üks osa nendest muidugi ülikooli siirdunud ja töötab seal edasi, nagu näiteks Viktor Masing. Seal professor ja loodusteadusliku nii-öelda kultuuri loomisel on ikkagi. Majandusliku küljega ja keegi muu lagin, aga mis seal sees on? Üles on ehitatud limnoloogia ja sisu Tartusse laboratooriumite hoone, sel aastal sai veel üks valmis. Esindus on ikka jalad maas ja praegu ka kindla juhtimisel seltsimees Paduri käe all. Mäletan, kui ma teda kauplesin omale laborandiks, siis tol ajal dekaan ütles, et vot see on niisugune poiss see ära võtnud ja see ei jäta enne, kui ta ise direktor on. Ma ütlesin juba siis Kallasele, et siukest meest pundis tarvis on. Ja nii jäägu see ei olnud, aga nüüd tuli välja niimoodi, et ongi direktor. Ja. Ta on uskunud noortesse inimestesse, ta on katsunud neid aidata. Neid juhatada meenub Harald Habermani eriti sõjajärgsetel aastatel. Palju kordi korratud väide. Tulevikku tuleb ehitada nende jõududega, mis meil olemas on. Õpetagem neid inimesi nõudkem neilt, aga ka usaldage neid. Mulle näib, et usk inimestesse ja valmisolek vajaduse korral neid aidata ja neid kaitsta on olnud kesksemaid jooni Harald Habermani elu kreedos. Oma eelkäijast ja õpetajast kõneleb akadeemik Kalju Paaver. Entomioloogina on Harold tabermann andnud suurep vanuse Eesti fauna faunistilisse süstemaatilise ja ökoloogilise uurimis. Ta on teinud ka suuri zoogeograafilisi üldistusi, kogu pale Arktika ent oma sauna kohta TEMA teaduslikust autoriteedist. Oma kitsamas uurimisvaldkonnas annavad tunnistust tema valimine kahe üleliidulise seltsi auliikmeks ja samuti kuulumine Nõukogude Liidu delegatsioonide koosseisu paljudel ülemaailmsetel entomioloogia foorumitel. Ent onkoloogia kongressidel. Ta on maailmavaateliselt karastatud varustatud rikkalike elukogemustega. Tan publitsist kes on alati valmis vaimumõõka tõmbama pimeduse meeste vastu. Just sellisena pälvis ta sõjajärgsetel aastatel oma sõprade ja mõttekaaslaste hulgas väga austusväärse tartu vol Tääri nimetuse. Tema publintsisti vestleja stiilile. Annab rõõmuse ja originaalsuse mitte niivõrd ehk sõna ekspressiivsus kui just vaatenurga originaal reaalsus. Ja samuti julgeksin öelda humanistliku positiivse ideaali taotlus. See optimistlik maailma nägemine paistab praeguse publitsistika sagedasti hoiataval kahtleval iroonilisel paradoksid rikkal üldfoonil selgesti ära. Teab, et nüüdisaegsete suur probleemide käsitlemisel ei saa mingil juhul mööda loogilis evolutsioonistlikust, mõtteviisist ja orgaanilise evolutsiooniteooriast viimast peata inimese ja biosfääri suhete strateegia tulevikustrateegia üheks tähtsamaks komponendiks. Bioloogiadoktor Liivia lasimer lisab oma tähelepanekuid. Olen akadeemik Habermanniga töötanud koos kogu meie instituudi ajaloo vältel alates 47. aasta esimesest veebruarist. Siis tulin ma siia tema kutsel teadusliku sekretärina. Pealesõjaaegne aed muidugi oli omamoodi küllaltki kirju ja ka instituudi elust heegeldus. Siin on olnud ka niisugusi aegu, kus on meie teaduslikule tööle esitatud igasuguseid nõudeid, meenutagem seda Lessinkismi aega. Akadeemik Habermen on olnud selles mõttes tõesti ideaalne Instituudi juhataja kollektiivi juht. Kes on, oskan kõikidest niisugustest kividest ja karidest meie instituuti siiski tervena läbi juhtida. Ja mida ma temas väga hindan, kui inimene ta ei olnud mitte kuivega tähenärija, vaip. Sageli võttis asja huumoriga. Oskas inimestega läbi saada. Oskas nii koos töötama panna? Jaa, ta hindas ka oma alluvatest kõige rohkem. Just mõistust. Kuidas seda oskas keegi kasutada? Inimesel ikka vahel tuleb tusatuju või väsimus peale. Mõni lööb siis käega, mõni läheb lihtsalt kõrtsi, mõni vannub kõvasti, mõni pidi võtma ja raamatu kätte. Tean ühte tootmisjuhti, kes enne koosolekut lehitseb šveiki pidi sealt alati abi saama. Mis on teid vahel nii aidanud kui kuid tundub, et kuidagi umbsõlm on nii kinni, et ei saa lahti, kelle või mille poole te siis olete pöördunud? No eks ma olen kasutanud neid vahendeid, mis esin loetlesite aga mul vis kõige universaalsem vahend, mis enesele isiklikult olnud haldustasude mardikad. Näete, ma töötan nendega praegu huvi ja seda materjali on alati olnud. On teada, et te olete ka palju vemmalvärsse sepistanud ja võib-olla mitte ainult vemmalvärsse, ka teise laadilisi Jah kui nalja teha, siis Paul Kuusberg tegi post, noor poeedi. Mõni aasta tagasi käis mulle peale, et keeruta midagi loominguga ja mõtlesin, et kuidagi iso ütleme poole või sa ei saa, ma teen, sest noorpoeedid. Ja ma võtsin seda lihtsalt naljana. Aga ta siis avaldaski, mul seal kolm või neli luuletust Loomingus oli neketizalodjevib ringilt. Kelle papale ma seal ikka vahest mõnda asja andsin lugeda, Me käisime siin tihedalt läbi. Juubilar nimetas siin Paul Kuusberg ini või? Mida aga kirjanik ütleb Haarald Habermani luuleharrastus. See kaht seda, et Aaberman luuletab seda ma teadsin juba. See sai mulle selgeks sõja ajal, kui sõjasarves ja ühes teiseski sõjaaegses väljaandes ilmus tema luuletusi. Aga seda ma teadsin ka, et ega tema, aga mis salaja omaette luuletaja vaadanud lisade Tabremann tunneb kirjandust hästi ja ta mõistab seda väga peenelt. Ma julgeksin öelda, et tal on teadlase mõistus ja kunstniku tunde taju kunstniku süda. Ta on üldse väga mitmekülgne ja väga laialdase silmaringiga inimene. Tema on väga mõnus maailmaasju arutada. Kuu aega tagasi vaevasid teda oma pärimistega. Ta meenutas huvitavaid seiku 40. aasta sündmustest. Seda ma tegin päris oma huvides oma võimaliku tulevase töö pärast. Temaga on väga hea puhkesilmapilkude niisama olla. Kasvõi Ma ei tea, kas seda võib öelda niukse pidulikul puhus kas või karsi lauaski. Näiteks on ta Sartne pritsimängija loiu ja apaatsena põlema teda mitte kunagi näinud. Ikka on ta r ja väga vaimukas löögivalmis ka nüüd, kus tal on juba kaheksa aastakümmet selja taga. No ja nüüd on, siis, võib avastada Bail Kaalep Võttis kätte ja nägi ränka vaeva siis ühe satsi veorataste kallal. Lugesin läbiseadiseid tahab välja anda. Väide oli siis oleks kahju, kui inimene läheb kõige Gazas hauda, et jäta ikka midagi teistele maaga. Nähtavasti seda vaata, tuleb siis ka veel kahetseda või seda tunnustada. Aga mis selles nii inspiratsiooniallikaks on olnud, peamiselt loodus ja looduselamus. Teie lähedased tuttavad on rääkinud, et kipute vahel ka joonistama. See on nüüd loodusteadlase juures pooldatamatuguse süstemaatilised töötanud ja oma töid avaldanud, siis sa pead sinna jooniseid juurde panema. Ei tundunud tega. Ja see kummaline diletandid ühe või teise portree veninud seda iso veel joonistada, lugeda natuke kandja. Haarald Haaberman võib peale tehtu ja oma sirge selja õnnelik olla ka selle üle, et temast lähtuvas loodusteadlaste sugupuus ei ole järjepidevuse nyyd katkenud. Käbid on juurdunud üsna kännu lähedal. On Tartu riikliku ülikooli taimefüsioloogia ja biokeemia kateedri dotsent, poeg, Võrtsjärve limnoloogiajaama juhataja, pojatütar, arstiteaduskonna tudeng. Oma teadliku elu algusest mäletan ma vanaisa ikka midagi jutustamas või kirjeldamas ja ennast sealjuures. Kuule hammas, võlutult lummatuna vahetevahel uudishimust lõhkevana ja põnevil. Tookord jäi mulle muidugi paljugi arusaamatuks. Aga nüüd ma mõistan et see on targa ja erksa vaimuga inimese oskus panna ennast kuulama, jutustada, kirjeldada, reprodutseerida, läbi elatud niimoodi, et ka kuulajad saavad kogemuse võrra rikkamaks ja minu meelest on see küllalt haruldane nähtus või omadus. Ja. Tahaksin veel öelda seda, et vanaisa on. Oma elu elanud niimoodi, et, Teda on huvitanud kõik elav, mis teda ümbritseb, olgu see siis lillloom või putukas. Võib-olla just temalt olen minagi pärinud sellise huvim. Ma väga sooviksin, et tulevikus minu lapsed koskaksid selles järjest enam kunstlikumaks muutuvas maailmas näha ikka. Esmajoones. Looduslikku naturaalset oskaksid seda armastada, sellest rõõmu tunda. Nii nagu on suutnud ka minu vanaisa kogu oma elu ja 80. sünnipäeval soovima seda, mida ma pean inimesele elus kõige olulisemaks tervist. Ja ma usun, et tulevikus saan ma selle hoidmisele ja parandamisele on järjest rohkem ja rohkem kaasa aidata.