Nüüd siis see rahvusvaheline lepe ja Eesti Me oleme siin juba natuke edasi-tagasi käinud mõtteliselt. Aga mida siis meie alates keskasutusest kuni üksikkodanikuni välja saaksime teha? Võiksime teha ja peaksime tegema, mitte ühe päevaga, ilmselt mitte ühe aastaga. Aga lähiaastatel kindel, et me sobiksime rahvusvahelisse seltskonda, kuhu me ise oleme nüüd ilusti sisse astunud ja mitte tühjade kätega oma mõtetega ja oma näidetega. Et tõepoolest ühelt poolt see säästlik areng ja teiselt poolt need liigid, mis meil on ja ka meil on omad ohustatud ja punase raamatu liigid olemas ja neid võib juurdegi tekkida teatud puhkudel. Kuidas olla. Et rõõmu oleks endal ja järeltulijatel ja loodust jaguks ja ja me ikka kiidetakse kunagi, et et nad seal taipasid, siis jah, võib-olla tõesti, et meil mingisugune samm on asetunud astutud, aga see järgmise sammu astumine on juba palju tõsisem. Ja selle järgmise sammu astumise niisuguseks platvormiks ongi see riigikogu otsus mille esimene punkt siis nagu ratifitseerib selle konventsiooni. Ja teine punkt on siis see, et valitsusel tuleb siis kavandada abinõud selle jõustamiseks konkreetseks jõustamiseks. Ja meie ei saa nüüd natukene juba ajaliselt jänni jäädes päris neid loogilisi arendusi nagu kasutada, mida on kasutanud Soome või Taani või Norra või Rootsi kus kõigepealt valmis siis niisugune maa ülevaade võidelda Funa inglise keeles nimetavat kantristaadi. Ja sellele kantri Stadile järgneks, eks siis niisugune strateegilise otsus oma rahvuslik strateegiline plaan ja, ja sellest kantrist alistas strateegilises plaanis siis kasvaks välja selline ürituste plaan, konkreetne aktsioonide plaan, mis siis selle konventsiooni jõustumisel oluline on, et me ilmselt peame valima niisuguse teet meelset kõigiga töötama näitamaks siis oma oma sisulist külge selle konventsiooni täitmisel. Ma arvan, et mu kolleegid lisavad seda kuidas meil, mis mõtted meil selle ümber käivad? Nojah, selle konventsiooni teksti järgi peab iga maa valmis saama selle rahvusliku strateegiaga, milles Tiitust rääkis ja ja ka neid uuringuid läbi viima. Loogiline on loomulikult, et kõigene uuritakse ja selle järele siis koostatakse rahvuslik strateegia. Aga mitmes mõttes me oleme sunnitud kiirustama. Ja mina olen ka seda meelt, et neid asju on siiski võimalik siduda, et teha sama samaaegselt mõlemat tööd. Kusjuures nüüd uurijad annaksid siis aru või osaleksid ka selle strateegia väljatöötamises, samal ajal. Ja nii nagu paljude muude probleemidega, kes praegu Eestis on meil ka sellega märgatavalt suurem, kiire käes kui nüüd naabritel, kes märgatavalt varem alustasid seda tööd, aga mina olen optimistlik, selles. Mina käisin ka olema just sellel põhjusel, et eks Eesti kuulub ju tegelikult ka niisugusse regiooni tänu oma ülikoolile ja, ja traditsioonidele hetkeks meil see klassikaline loodusuurimine ei ole mitte noh, niisugusel tasemel, et me peaksime seda häbenema, ühesõnaga Me peame seda klassikalist poolt oleme viljelenud ikka tublisti sadakond aastat ehk ja ja me kaitsevad, ongi tekkinud juba sajandi alguses esimesed ja need meil kaasas sordiaretus ja tõuaretus on ju oma traditsioonidega. Nii et mõnes mõttes me võime ennast välja vabandada sellega, et meil uusi uurimusi selleks, nagu tingimata koheselt rakendada ei ole vaja teatud küsimustes kindlasti on. Aga me saame ka sellep praeguse olemasoleva potentsiaali baasil nagu oma järgmist sammu kavandada. Ei pea alustama uuesti võib-olla massiliste välitöödega, et pilti teha, ta ei ole kuskil kauge, kauge uurimata maa, kui keegi mõni on mõnes mõttes välismaa konsultandid püüavad niimoodi aeg-ajalt näidata, nad tulevad ja hakkavad siis nüüd uurima Eestimaad. Et kui me võrdleme maailma, kus arvatakse, et 1,7 miljonit liiki on noh, enam-vähem identifitseeritud, aga arvatakse, et maailmaliikide arv kõigub viiest miljonist kuni maksimaalne 100 miljonini. Läheme, milline ebamäärasus on maailmas? Eestis sellist ebamäärasust ei ole nagu üks punkt, teine muidugi uhke ilus oli saada Rootsis tasuta suurväljaanne Rootsi Rootsimaa üleval vaade bioloogilise mitmekesisuse üleval jagati tasuta seaded, mida tutvustati kõrgel tasemel. Ilmselt me peame võtma malli nagu sinnapoole ta kokku kirjutama, aga ma arvan, et see on pigem niisugune noh, uuesti asja nagu läbi analüüsimine, uuesti esitamine, mitte niivõrd uute suhteväli uurimiste tegemine. Ja kolmandaks, ilmselt küsimus on prioriteetides peavad selgelt välja toama poliitiliste diskussioonidega kuni parlamendivalitsuseni välja ja millised on meie prioriteedid selles valdkond, need välja toome nende peale vanema rõhujaama piiratud ressursid, eks võib-olla need on need põhipunktid millele me peaksime tähelepanu pöörama lähiaastatel. Ja temaga täiesti nõus selle mõttega ja tahan veel eriti rõhutada seda, et needsamad prioriteedid, millega Tõnis Kaasik lõpetas, need on mitteolulised ainult mitte ainult selles kontekstis, mis me täna räägime seoses selle ja loodusliku mitmekesisusega, vaid see on kogu meie looduskaitse ja võib-olla koguni meie keskkonnakaitselised, on väga oluline oluline pump, mis meil praktiliselt on välja arendamata lõplikul kujul. Ja, ja kui me nüüd räägime prioriteetidest, spioodiversiteedi ala, siis kindlasti peavad olema väga hästi seostatud nende prioriteetidega, mida me üldse tunnistame oma praegusaegses looduskaitsepoliitikas ja keskkonnakaitsepoliitikas. Ma lisaks veel ka, et et Eesti on ju tegelikult kogu oma loodus looduskaitse arengu käigus siiski järginud neid loogilisi põhimõtteid, mis on maailmas arenenud ja olemas olnud sel ajal, kui Eesti looduskaitse arenema hakkas. Meil ei ole selliseid suuri vastuolusid looduskaitses meie meie põhimõtete ja nii maailmas tunnustatud põhimõtete vahel, need on loogilist selged põhimõtted ja Eesti nüüd ikka järginud. Ja nüüd. Küsimus on ainult selles, et see maailma looduskaitse põhimõtted on muutunud selles suunas, et loodust ei saa kaitsta ainult objektide kaupa, näiteks võtame kotkapesa kaitse alla, sellega on kotkas kui liig kaitstud. Looduskaitsemaailmas jõuab järjest rohkem ja rohkem isegi kaitstavat aladelt väljapoole. Näiteks ma, ma mõtlen seda kõige laiemas mõttes, mitte ainult geograafilises. Ei ole võimalik kaitsta kotkast, kui tema elupaika ei kaitsta. Ei ole võimalik kaitsta kotkast, kui kui keskkonnareostust ei piirata, kuna elavhõbe ja raskemetallide kloor orgaanika on vähemalt üks, üks põhjus, miks kotkaste arvukus alla läks. Ja nüüd see bioloogilise mitmekesisuse konventsioon on minu arust neist looduskaitset puudutavatest konventsioonidest läinud, siis kõige rohkem sellest kaitsta matelt aladelt välja, kuna ta on jõudnud. Reaalsfäärid on jõudnud tehnoloogiatesse. Ta on jõudnud. Mitmesugustesse omandiõiguse vormidesse ja lihtsalt. Me ei ole võib-olla mõneks asjaks veel valmis, aga, aga samas meie, meie oma Eesti looduskaitseareng on ka ikkagi heas vastavuses selle põhimõtetega näiteks on siin konventsioonis nõutud monitooringut või seiret, see tähendab, et me peame jälgima oma oma loodust aru saama, nendest fikseerima need muudatused looduses. Ja näiteks möödunud aastal möödunud, kas ta oli esimene aasta, kus riigieelarvest eraldati raha Eesti monitooringusüsteemi käimapanemiseks. Nii et me oleme mõnes mõttes õiges suunas tegutsenud. Nii et me võime teha ühe vahe üldistuse, Eesti oma looduskaitselise asjaajamises ja liikide kaitsmises ja keskkonna korraldamises ei ole liialt oma mätta otsa kinni jäänud, et meil on meie, hoiame 10 küünega kinni ja vaatame selle mätta peale. Ole läinud ka kaasa teise äärmusega. Et võtame ainult välismaise malli ja kas või vägisi hakkame seda siin kohaldama, mida majanduslikes ümberkorraldustes kohati on tunda säärast tukslemist, nii et meil on kuidagi rahulik, tark areng ja, ja maailmatuuled siis. Vabaks siit hoovab nüüd niisugust suurt enesega rahulolu. See nüüd päris lõpuks ei ole loomulikult meie loos kaitse juured on on seotud saksa kultuuriga. Me oleme suuresti mõjutatud Skandinaavia kogemustest, eriti enne teist maailmasõda. Loomulikult elasin 50 aastat ju vene malli järgi ja, ja ega seal Venemaal isa oli ka palju niisuguseid, küll sageli deklaratiivsed, aga siiski õigeid põhimõtteid niimoodi, mida meil tuli ellu rakendada ja millega me paistsime silma. Ja ma arvan, et praegusel hetkel ei tohi unustada siiski, et aju omandisuhete ümberformeerumine toimub maareform ja selle käigus kindlasti hinnatakse ka ringi. Nii mõnigi varasem seisukoht, mis meil kehtis viiskend viis aastat ja ja milles, milles enam edasi eksisteerida ei saa. Näiteks hale seilame, arutasime Lahemaa rahvuspargi piiri õdvendusi, eks ole, mis peavad olema kooskõlas praegust reaalsustega kus meil on võimalik Lahemaa rahvusparki isegi Meie enda taga, kus me peame kokku tõmbama temaga need, et isegi niisugune pühamu nagu Lahemaa rahvuspark peab elama läbi maareformi ja säilima. Meil on ju Matsalu looduskaitseala, mis on loodud nõukogude ajal ja puhtalt loodud eramaale, kus endise ajaloolisest maasta ainult meri osa roostikku riigi valduses. Need siin tekib terve rida probleeme, mis meil tuleb lahendada ja mille lahendamise üle tunneb muidugi suurt muret Lääne-Euroopa, et kuidas meil õnnestub see ja ja see koostöö on küllalt tihe meil ja on palju niisuguseid koostöönõupidamise sellel teemal olnud, mis, mis puudutavad maa privatiseerimist. Vot nendes riikides just nagu nagu rääkisime, et need küsimused on meil kõik teravalt päevakorras ja siin on ka meil vastaspool olemas, kes toonitab sageli seda, et meie oma looduskaitsega propageerime teist okupatsiooni ja teist niisugust vägivaldset rivistamist on kindlasti ka mõningaid vastuolusid, mida meil tuleb lahendada. Aga ma olen ikkagi ka optimist ja arvan, et lahendame need küsinud tulevasele omanikule. Kuulge, eks ta alguses tundub, et kõik õigused ja parandused on talle vajalikud, aga kui ta süveneb, siis mõned mehedki on natukene oma soove ümber hinnanud ja redigeerinud. Teiselt poolt võib öelda, tahad rahva tugi siiski meie looduskaitsealasele tegevusele on päris tugev seesama uurimisnäitas, kui küsiti, et kas looduskaitsealal noh, ma lihtsustan jagada tükkideks tagasi omanikele või säilitada sealse praegune kaitsesüsteem siis protsent ja mul ei ole meeles, aga, aga enamus oli selle poolt, et ikkagi mis on head looduskaitses ja nende aladega Eestile iseloomulik meie piirkonnale, c säilitada Ta ta ja no siis need kompenseerimise ja ja muud momendid, maamaksu vähendamine kui siis kuidas kokku leppida, nii et siiski kompromissid on olemas ja rahva tugi on olemas, et mis on head, seda tasuks ikkagi säilitada, niiet. Kindlasti, ja kui me neid küsimusi võtaksime vastu referendumiga, siis see kõik jutt oleks paigas ja ta edasi, et me ei peaks väga muretsema. Aga noh, neid otsuseid võetakse vastu riigikogus, alati ei ole rahva arvamus riigikogu, nagu seal poliitikute seadusloojate arvamus täpselt ühene. Siin seesama rahva arvamus peab kujunema parmeeruma, mingiks lobiks mingis organisatsioonis valimismõjutab seadusandjad mõjutada. Valijapoolselt uued valimised on tulemas, et praegust on küllalt, paljud niuksed, huvirühmade lobirühmad on tekkinud, kes poliitikutega tihedalt suhtlevad ja hoiavad neid niukse päris pingul nööri otsas, siis noh, ma loodan, et ka see looduskaitse, keskkonnakaitse lobi tugevneb kahjuks sedasama küsitlus, millele viitasin mitu korda, näitab ka, et ega see roheline organiseeritus natukene nõrk sama valitsusväliste organisatsioonide ja too juurde tasandil inimeste niukene organiseeritusele mõju seadusandja seadusloomele on siiski veel nõrk võime võtta vastu, et küllalt nihukesi otseseid, mida nagu rahvas ei toeta, aga mis on seaduse jõul ja meie ühisel tahtele vastu võetud konstitutsioonikohane, nii et me peame organiseerima ja tööd tegema ja siin enne valimisi ikkagi selgelt ütlema omale president Carter sai Ameerika presidendiks ainult tänu looduskaitsjate toetusele lobile ta ise tunnistab ja kõik tunnistavad ajaloos. Nii et me võiksime öelda ka, et mõni mees võib ikkagi ainult valitud saada tänu looduskaitsjatele või vastupidi. Teie olete inimesed, kes oskavad ja teavad rääkida säästlikust arengust ja, ja bioloogid, sest või looduslikust mitmekesisusest pikalt. Aga ma arvan, et kohtute küll lugejate vaatajate-kuulajatega ja inimestega ka edaspidi, aga meie vahel lindistame neid. Et see teema ei saagi kadudega, kao kuhugile. Aga kui me nüüd jääksime ainult selle rahvusvahelise leppe peale ja ainult sellest lõpuni rääkima, siis mõnigi kuulevist ütleks, et noh, küll on ametimehed, et ju nad ikka seal natuke muud ka nägid ja muud tegid, kui nad juba nii eksootilistes kohas käisid. Võib-olla lubame endale siis lõpus natukene tähelepanekuid, kas inimestest loodusest, mis üllatas, mis ehmatas või, või sobis või üldse ei sobinud? Mis oli näiteks Jaak Tambets sile niisugune mida koju tulles kohe suu hakkas rääkima, see ju siis kuidagi nagu jäi eredalt hästi silmadeta, jätame selle käimise põhiteema nüüd natuke kõrval. Jah, seal eriti kahjuks väga, väga sellist, väga palju võimalust ei olnud ringi liikudes isegi. Nädalavahetus oli laupäev, kui pühapäev olid tööpäevaks planeeritud, õnneks pühapäev hiljem muudeti, need ülejäänud aeg oli vähesel kohaliku eluoluga tutvuda, aga mis mulle väga meeldis, oli selline raske väljendada ka selline hea kasvatus kohalikel. Sest et need väga-väga viisakad mustad mehed, Nad torkasid kohe silma, nemad olid tõesti kohalik, rahvas oli väga viisakas ja väga sõbralik. Ja üldse need Inglismaa mõjud olid nähtavad kas või seegi, et Miami külje all on üks, üks riik, mis on loomulikult majanduslikult selgelt selgelt väga, väga tugevalt mõjutatud USA poolt, aga kus on samas ikkagi säilinud vasakpoolne liiklus. Ja, ja noh, neid sellised koloniaalstiilis hooneid võiks ka näha ja vot. Mulle jättis väga sügava mulje, et isegi see kohalik ingliskeel oli, oli rohkem British ingliskui kui nii mõneski palju lähemal asuvas ma asuval maal ja see oli minu jaoks suur üllatus, et nii nii lähedal nii suurele maale ja kultuurile nagu Ameerika Ühendriigid on siiski võimalik selline selge kultuuriline erinevus, jah, kultuuriline mitmekesisus. Ja see oli positiivne üllatus minu minu jaoks vähemalt aga misse istunud. Noh need probleemid, ma arvan, sellistel maadel, mille põhiline sissetuleku allikas on turism, on ikka ühesugused väga palju turiste ja nende turistide jaoks teinekord pakutava puhul selline noh, minu jaoks maitsev vääratus või? Turist on muidugi mitmesuguseid, aga üks osa turistidest on väga-väga huvitatud sellistest standardsetest natuke totravõitu lõbustustest ja kas või nende hotellide valgustus, kus ilusa ilusa liivaranna palmide vahel on mingi kõrge hotell, kus iga rõdu on öösiti pimedas eredalt valgustatud erineva erinevat värvi valgusega ja see jättis kuidagi sellise. Võib-olla siin eesti eestimaalase jaoks sellise natuke liialt kireva ja võib-olla natuke sellise rumala mulje. Kuna Jaak Tambets on meist ilmselt kõige noorem, siis ma küsiksin veel lisaküsimusega, kuidas kohalikud neiud, naised tundusid või kuidas nüüd küsida? See on muidugi nii, et kuna enamus rahvast vähemalt selles piirkonnas, kus meie olime turistid ei oska seda nii täpselt öelda, aga muidugi nad on enamus suur enamus Bahama elanikest on mustanahalised. Et nad olid toredad, toredad mustanahalised neiud, aga ma ei, rohkem ei kommenteeriks, aga igatahes kenasid neidusid oli seal palju, sest see on minu arvates olid pidevalt käimas mingisugused missivõistlused. Et kenasid neiusid oli palju, aga kui palju neis kohalikud olid, ei oska öelda, tiit võib-olla teab. Vastamine usaldati üle, osaliselt läheb ikkagi pildi. Ei, ma jah, tegin ühe plõksu ühest missivõistluste reklaamis seda siinkandis, et näete, niisugune oligi see elu seal. Loomulikult on see liialdus. Aga bioloogina küll, tahaksin rõhutada seda ühte momenti, et niisugust Niukest erilist eufooriat. Ta ei tundnud oma, süvenesin natukene asjasse ja kui selgus, et Bahama 700-st saarest praktiliselt looduslikul kujul on säilinud paar üksikut kohta muidugi nendesse kohtadesse ei sattunud. Aga näiteks sellel saarel, kus on Nassau linn, seal New Providence seal küll on, tere, vägentatsioon, kõik sekundaarne, seal kasvavad kõik hoopis võõrapärased taimeliigid enamasti. Ja me sattusime paaril hommikusel jalutuskäigul kohalike loodusuurijatega kelle põhihobiks on tänapäeval, et kasvatada järgi neid looduslikke, palmiliike ja muid troopikataimi, mis algselt moodustasid selle saare meditatsiooni ja levitada praegult haljastuses neid. Nii et, et seal võib kohata põhiliselt Austraalia ja Aafrika ja võib-olla ka lõunat Aasia riike, nii et, et seal on niukene, suur segapudru ja kogu see looduslik, ehtne biodjeldasiteeton hävinud juba siis, kui lõppes Ameerika kodusõda ja mille järgi sinna tuli palju kokku, kui neid musti mustanahalisi orjasid ja orjapidajaid. Ja kui rajati suured kohvi ja tsitruseliste istandused, sellega hävitatud praktiliselt kogu selle saare niisugune saate looduslik ilme, nii et see kõik, mis me seal nägime, kõik kohus ja lopsakus on nagu, nagu teisene. Aga Soogina, ma ei saa mitte kuidagi nimetamata jätta siiski oma kõige suuremat elamust, kuigi sa mu käest seda küsinud ja viitasid millelegi muule. Aga selleks oli kindla peale minu jaoks Igoaan. Sest et me teame, oleme näinud filmis näit Galapagose suuri ikoone ja oleme näinud võib-olla ka filmis Komodo varaan, eks ole. Ja teame ka üht-teist Turkmeenias elavatest varaanidest, aga need, kes elasid, et seal meie naabersaarel, mida me siis ka korra vaatamas käisime, Need iguaanid jätsid küll mulle niisuguse toreda mulle oma sihvaka kujuga oma suurusega ja oma niisuguse pooldaltsa loomusega ja sel puhul ma siis andsin ka endale andeks, et ta ei olnud kõige ehedam loodus, rohkem oli ta võib-olla minusuguse huvi külastaja jaoks eksponeerimine. Aga ikkagi noh, üks tükike seda, mis oli sellele saarestikule nendele Anttillidele ürgselt omane, sest seal on kohapeal ainult neli niisugust alamliiki ja üks neist on siis eriti arukalt veel säilinud. Võib-olla hakkaksin sõnast kinni, Tiit ütles, et hiljem tulid tsitruselised farmid peale, hävitasid selle esmase primaarse bioloogilise nagu taimestikku. Kahjuks pole enam neid ka praegus praktiliselt lakanud olemast ka igasugune põllumajanduse farmindus, seal saade. Nii et see üllatav näha, et puuviljad on palju kallimad kui Põhjamaades. Ja nad geened ja prospektis räägitakse suure uhkusega ühest-kahest veel säilinud Valmelist, kes kangelaslikult püüavad oma aedades midagi veel kasvata. Tegelikult kõik on ikkagi ainult turismi teeninduses, nii et see on juba isegi mõnes mõttes kolme kolmekordne muutus seal peal olnud. Mis puudutab veel niukesi muljeid. Ühine mulje, vahetasime ka seda. Neid mõtteid aga pole keegi välja öelnud, on see, et ega seal jalutada ei saa vaata jalutava inimese nagu Skandinaavias ja Euroopas seal mõeldud ei ole seal ainult teed, rääkimata sellest, et nad sõidavad valel pool kätt, auto alla jääda, aga seal isikuna õiget poolt kätt sõidaksid ka ei ole kuskil kõnniteid ja mitte midagi ei ole, on ikkagi ainult niukesed, lausa peetakse kinni. Küsitakse, kas midagi on juhtunud, et inimjala käib. Et mõtlesin, lähed kuskile uitama ja vaatada ringi, seda nagu. Naistest kogu aeg kõik väldivad kogu aeg, saate lõpus ühe küsimuse, ainult saate lõpus küsimusena pressis välja. Aga siiski seal nende niukse tulnuk, tüdrukute osakaal on küllalt suur, ma arvan, ma nägin seda pilti ka, mul ei olnud võimalik seal osaleda, aga näitas ma tõepoolest aegust kuulsaid missindus tehtud, ma mõtlesin, selles seltskonnas oligi, kadestasin teda. Aga see on siiski üks suur traditsioon, Venemaa ja traditsioon pidada pulmi Bahamal. Seal maksab 40 dollarit, maksab see litsents ja seal on noh, niukene suured turismiturismiministeeriumis on suud osakond, mis tegeleb ainult üle maailma tulnud noorpaaride paaripanekuga kõige eksootilisemates kohtades, seal surfilaual ütlevad, on kõige nagu eksootiline told või kes vee all. Niukene, kiiver õhuga, kiiver peas, et see on kõikvõimalikud, kuidas sa siis paadi tahad minna ja kogu ministeerium üks ministeerium, riigiministeerium tegeleb sellega kindlasti soovivad sissetuleku allikat, tsents antakse ühele mehele või kui jälle 40 dollarit vaid järgmise ja järgmisena Ma ei oska, ma ei proovinud täpselt, kuidas sellega on, aga, aga ma lugesin prospektis 40 dollarit pidi see maksma, aga aga kas oli vaja selleks mingit täiendküla poliga aeglane siis päris igalt surfilaual ei saa uuesti sama meie selle paarimine järgmise neiuga, ma arvan, seal mingi süsteem ikkagi on, et oleks nagu autoriteetne. Ja kindlasti ma tahtsin lisada veel veel selle mõtte, et neid oli, meid nimetati seal Rooliinis keskkonnakaitsealal looduskaitsealal kõige tähtsamaks sündmuseks pärast triot või konseni. Ja kui ma vaatasin, siis Nassau selle nonii suguse turismiprospekti ülevaadet kõige tähtsamatest sündmustest mis olid planeeritud 1994. aasta detsembris siis kahjuks sead meie konverentsi, millest võttis osa 120 riiki ja kus inimesi oli kokku 1000 üle 1000 siis meie konverentsi seal sees ei olnud, seal olid kõikvõimalikud golfi maailmameistrivõistlused, missindused ja muud maailma tähtsad üritused, aga aga see kahjuks ei olnud Nassau kõige tähtsamate ürituste seas. Ja mis seal hämmastav oli, ma olen palju käinud, konverentsidel küllaltki palju käinud noh, alati niisuguses suhteliselt väikses kohas, sest massaus on elanike 100000 ringis ainult kuigi pidevalt viibid Bahamal kuskil kolm ja pool miljonit inimest siis selles suures hotellide kompleksis me nagu kadusime ära Haitusime seal selles tohutu tus suvitajate ja niisuguste noh, niisugust ameerika ja saksa turistide ringringides. Nemad andsid ikkagi toonis asjale meie üritusele. Tõsine teaduslik, mis toimus ühes saalis, paar ruumi, eks ole, aga, aga see üldine summ ja kogu see üldine tegevus see ikkagi kajastas seda, seda Bahama saate tõelist tänapäeva, mis on suuresti siiski sele primaarse dioodiversiteedimine, et mul kõrval tuli nüüd paar siukest elamust, meeldad Ositeks. Üks paar istung lõppes öösel pool kolm. Nii, nii pikalt ei ole mina osa võtnud üritustest, kus ametlik tööaeg nii kaua kestab ja igast riigist ikkagi esindajad istusid poole kolmeni öösel. Aga teine selline ajakohane, et kus ma kõige rohkem kade kahetsesin, et mul ei ole fotoaparaati kaasas, oli. Tõnise hotelli ees oli üks selline. Väikse palmi alt piilus selline väike jõuluvana ja see tundus kuidagi väga kohatusel. Sihuke naljakas, soe ilm ja palm ja sealt seal selline tüüpiline suure paksu kasukaga jõuluvana, nii et seda oli mul tõesti kahju, et ei saanud pildistada. Minu hotell see päris minu arvates ei olnud, see oli üks nendest tellidest, aga ma tõepoolest muutsin oma hotelli kohelge broneeritud niukene koloniaalstiilis natuke rahulikum vaiksemalt tellima, nagu jäin sinna sedda, elasin natuke eraldi teistest, ma olin varem ka seal juba selle noh, oma Instituudi üritusele. Oma tööst ja mõtlemisest loodusest ja looduse kaitsest muidugi ei pääse. Aga kui oleks võimalus tagasi sõita Bahamale, oleksite te kohe nõus minema või ajasite meelsasti asju ka mõnes teises kohas ja, ja see magnet kuidagi jääb nagu ajahõlma sealt uuesti kokku saada. Mind küll ei tõmba, ma arvan, et nooremad kolleegid on aasta pärast Indoneesias. Ma arvan ka üldiselt maailm on väga mitmekesine ja see oli mõnes mõttes niisugune noh, huvitav ja eksootiline ja seda oli mõte ka see, et millest me üldse ei rääkinud, et üks vaidlus käis seal, kus peaks sekretäriaat olema äärmiselt oluline, eks ole, Bahama oli võetud riigi, nagu seda kindlasti ei tule. See neutraalses paigas võitlesid omavahel Kenz Madriid ja Aafrikas suudetudki ära otsustada, nii et küsimus järgmine kindlasti ei tule. Ja ma arvan, et tulevikus hakkavad olema kuskilt suurtes keskustes Genfis, Nairobis, Madriidis või ka mingis Ladina-Ameerika linnas, nii et ma arvan, niisugust võimalust ka ei teki, see oli ühekordne eksootika. Mul on nii, et esiteks ma unistan, et saaks kunagi puhata kuskil eksootilisemas kohas ja kui nüüd oleks võimalik kuhugi minna puhkama, siis ma kindlasti läheks Bahamale, mul on siin muid unistusi, sellepärast et omal ajal oli võimalik mööda endist nõukogude liitu reisida ja nüüd seda võimalust kahjuks ei ole või on see väga kallis, mina unistan veel korra korra käia kuskil sealpool Bahamale ma küll enam ei läheks. Ju see lõpuvastus sobib ka teie elukaaslastele. Sest teie siis ei vaja praegu seda teenust, et kuidagi vee peal või vee all uuesti pulmad teha. Nii aitäh teile, karvane väikene naer, pika jutu lõppu sobib. Ja kohtume jälle, kui see aasta saab oma rattad käima ja tulevad igapäevateemad, sest ega me neid või ka omavahel ainult jätta, neid tuleb kuulajaga jagada ja rahvaga arutada ja, ja ma usun, et te kõik olete sellega päri, et varsti kohtume jälle.