Tere õhtust, head kuulajad, minu nimi on Anne Parksepp ja koos minuga siin stuudios täna Mairytroosad, kes õpib Tallinnas kõrgemas kommertskoolis ja kes valiti sel aastal Eesti missiks. Tere õhtust ka minu poolt kõigile mõned aastad tagasi Zaitse aeroobika missiks ja selle neid tiitleid veelgi. Jah, see aasta õnnestus mul väitamisse Eesti tiitel, mille üle ma olen väga õnnelik. Ennem seda on mul veel õnnestunud võita Eesti esimene aeroobikakuninganna. See oli 93. aastal, kui need missivalimised olid, siis ajakirjandusest libises läbi selline mõte, et, et sa sattusid sellele missikarussellile üpris viimasel hetkel. Jah, see kõik kõik tuli tegelikult üsna, kuna ma eriti ei mõelnud, et ma lähen sellepärast, et mul oli esimese kursuse lõpetamine, samal ajal mul oli kaheksa eksamit ja ma alguses olin selle mõtte vastu väga, et ma veel, kuhu ma selle missinädala vahel panen. Kuid siis sai selline otsus tehtud, et ikkagi tuleks siis ära proovida. Ja siis tuligi väga rasked, tegelikult võib-olla isegi kaks kuud, sellepärast et lõpus oli niimoodi, et samal päeval kui valiti, siis Miss Estonia, sama päeva hommikul oli mul veel eksam kella 12-st, kella kolmeni ja siis otse peaproovi ja siis valimisel ja siis ülejärgmine, päev, uus eksam ja see oli kõik üsnagi raske, kaheksa eksamite tuligi teha ära praktiliselt siis nende kahe nädala jooksul niimoodi üle päeva. Eks see nõudis natukene unetuid, öid ja enda tagantsundimist, aga ma arvan, et see tasus ära. Ja siis tuli kohe otsese Malaisia sõitmist tuli ka niimoodi üleöö praktiliselt ja seal oli jällegi kolm nädalat. Ta võiks öelda, et rasket tööd selles suhtes, et ei ole need võistlused nii et ma lähen sinna ja võtan päikest ja mul on tore olla, ongi kogu lugu. Sa pead ikka kogu aeg esindama eelkõige ikkagi oma riiki. Ma olin, ma naersin ise, ma olin nagu väike saadik, mul oli väike kaart kogu aeg taskus, sest väikse riigi esindajad on veelgi raskem, kui ütleme Ameerikast või Prantsusmaalt tolajal. Kõik teavad ju, kus asub Ameerika ja kus asub Prantsusmaa. Kuid kui sa oled Eestis, siis teevad kõik suured silmad ja küsivad, et kustkohast kuskohas on. Ja siis ma käisin oma kaardiga, näitasin vähemalt 10 korda päevas, et kus ma siis olen. Lõpetanud. Tallinna 21. keskkooli mäletan sind päris pisikesest tüdrukust peale. Kas see ka siis su peas mõned missimõtted tiirlesid, kui see seal oma klassikaaslaste hulgas pisikesena ringi vudisid? Jah, 20 esimeses keskkoolis ma käisin kõik 12 keskkooliaastat, kuid missikonkursil minemise mõtteid küll ei olnud vist ütlema, pigem tahtsime arstiks saada, nagu ilmselt paljud väikesed tüdrukud, unistavad. Arsti unistus, ma arvan, lõpes ükski 10. 12. eluaastaga juba. Ja sellest ajast peale on mind väga huvitanud tantsimine, mida ma ka vahepeal mõtlesin õppima minna, kuid eluviis siiski hoopis äri poole peale otsustasin minna õppima äri. Ja võib-olla sellepärast ka läksin äri õppima, et tõestada eelkõige iseendale, et ma saan hakkama millegi suuremaga, kui lihtsalt olemisega. Kui sa nüüd tagasi mõtled, kui palju on sulle see kool andnud, seesama kool siin raadiomaja kõrval kohe on 21.. Keskkool, ma arvan, et see on mu elus mänginud väga-väga suurt rolli ja ma olen sellele koolile väga tänulik, sellepärast et juba kõik see suhtumine ja seltskond. Ma arvan, et see on hoopis midagi muud, kui oleks võib-olla kuskile äärelinna koolis. Ma ei taha enam mitte midagi halvustavat, aga lihtsalt kindlasti sellepärast et minu kool on ta mulle nii südamelähedane. Aga see õpetajatele ja klassikaaslastele kõigile suur tänu meile oli suurepärane klass ja ma arvan, et see on ka kindlasti üks asi, mis annab nagu väga hea ukse teeb ellu lahti, et sa suudad juba, kui sul klassist saad inimestega hästi läbi, mis on ju ka väga, vägagi suur kollektiiv, ju siis peab ka elus hästi minema. Kui me otsustasime tõesti midagi teha, siis me hoidsime ühte, me saime sellega hakkama. Kindlasti, mis olid väga toredad, andsid koolielule palju juurde, olid meie ühised retked mööda Eestimaad või siis võib-olla ka väiksemad, lihtsalt koosviibimised kellelegi suvilas. See oli kõik nagu ühine pere. Me ei, minu arust meil ei olnud mitte mingisuguseid siukseid suuremaid lahkhelisid, kindlasti on alati väikesed lapsed omavahel laat ei saagi hästi läbi saada, aga muidu oli kõik hästi kena, olid ju kooli igasugused näidendid ja muud ülesastumised ja me isegi tahtsime oma klassiga teha Oskar Lutsu kevadet ja kõik sellised asjad. Ja muidugi eks see õppetase, see oli ka kindlasti väga kõva, sest ma arvan, et see on ka väga tähtis selles suhtes, et kui sa juba väiksest peale harjunud tegema tööd ja sul on, ütleme nii kõva tamptagamisvahest, väsitav ja teeb sind võib-olla pisut närviliseks, kuid lõppkokkuvõttes saad sa aru, et see on kõik tegelikult kasuks sulle edaspidises elus. Te kõik nägite alati head korrektseid, hell jah, vot see on kindlasti suur asi, sellepärast et kui sinna koolimajja läksid, siis oli koolimaja korras juba see, et koolimaja oli korras, andis ka lastele stiimuli näha head välja, sellepärast et sa ei taha olla ilusas koolimajas, ütleme, mustade määrdunud riietega. Ja kõiki proovisid nagu enda eest hoolitseda, nii see koolimaja kui lapsed sulasid nagu kokku, see oli nagu üks ilus tervik ja on kindlasti praegu edasi ka teiste lastega. Ja aga sa leidsid kooli kõrvalt ka veel endale tegemist päris varakult. Jah, tegelikult ma olen juba kolmandast eluaastast saadik tegelenud tantsimisega. Ma peaks ütlema suur aitäh oma vanematele, kes viitsisid mind viia ja tuua, sest ega see kerge ei olnud saiu seitsmenda klassiõhtupoole koolis käidud ja peale kooli läksin siis peotantsutrenni koju sain alles kuskil kella 10 paiku. Ema-isa olid need, kes minuga kaasas käisid, sest et väike laps ikka üksipäini ei saa käia väljas Nylia peotants, siis tuli aeroobika ja hobiga lavatants ja siis nüüd 10.-st klassist alates ma läksin tantsima sellisesse bändi, nagu võiks staat. Nüüd ma olen seal siis juba vist kolm pool aastat tantsinud. Mängivad su elus ka juhus, et mingisugust osa Hetke tujud kindlasti ma arvan, et igat inimest mingil määral juhivad tema tujud ja emotsioonid on tegeletud igasuguste võib-olla pisut eripäraste asjadega, nagu langevarjuhüpped ja pensihüpped ja sukeldumine, mis on kindlasti minu jaoks väga suured elamused olnud. Võib-olla kui ma oleksin väga-väga kaua mõelnud iga selle asja üle, bensiin, hüppe, need võib-olla ma ei oleks seda teinud, sest ka sukelduma esimest korda ma läksin niimoodi, et me olime Küprosel ja ma mõtlesin, et võiks sukelduma minna ja seal, kui sa lähed, ütleme, viie meetri sügavusele selle jaoks seal ei olnud vaja seda luba ja nii siis saigi mindud, et lihtsalt proovida, vaadata, kuidas on, eks väike hirm on alati sees, aga samas jälle ma arvan, et kõige paremad otsused tulevadki sellised äkkotsused. Noh, muidugi, kui on vaja mingi elu väga tähtsa asja üle otsustada, siis kindlasti ma mõtlen ja kaalutlen kauem, aga, aga samas jälle võib-olla mõne asja puhul, kui jääd liiga kauaks mõtlema, siis võib-olla ei olegi see lõplik otsus, see kõige parem otsus. Mul on tuttavad sellised, kellele meeldivad ka ekstreemsed asjad ja siis ükskord säigi ideed. Ta võiks langevarjuga hüppama minna. Käisime siis vaata olemas ja mõtlesime, et peaks ära proovima ja see oli fantastiline tunne, sellist vaikust nagu seal taevas on, kuse langevari lahti läheb vist ma arvan, maa peal ei leia küll mitte kusagil, sellepärast et eks alguses on kindlasti hirm, kui siin peaaegu ütleme, et siis välja lükatakse lennukist, aga peale seda hetke, kui sa tunned, et langevari lahti, siis kaob nagu hirm ära ja siis on, seal on tõeline vaikus. Aga selleks peab ikka mingisugune ettevalmistus olema. Võib-olla kõik need minu trennid on andnud mulle seda julgust, et ma lihtsalt tahtsin ennast jällegi kord proovile panna, sest eks kõik igasse trenni mine minema, iga asjaga tegelemine on enda proovile panemine. Ja see oli nagu üks tõukejõud, mis andis mulle jõudu, aga mingisugust sellist ka trenni meile räägiti poole tunni jooksul ära, kuidas maanduda ja kust nöörist tõmmatud langevari lahti läheks ja sellega üldiselt piirdus. Sukeldumisel oli meil pikem ettevalmistus seal, Me harjutasime Kalevi ujula basseinis ikka mõned korrad ja sai siin Eestiski käidud. Veel vist see oli oktoobrikuu lõppvesi oli juba väga-väga külm, sai Paldiskis käidud sukeldumas, et siis saada need niinimetatud load. Et ütleme, välismaal ei lasta niisama, et lähed ja sukeldud, selleks on vaja luba, taevas on vaikus, aga mis seal vee all on? Sinu jaoks? Oleneb muidugi kohast, erinevates maailmajagudes on erinevad vaatamisväärsused, näiteks ütleme, Vahemeres ja siis võib-olla Janis seal, kus on soojem. Seal on väga ilus ja värvilised väiksed kalad kuid samas on mul õnnestunud käia ka Norras sukeldumas. Seal ei ole võib-olla nii värviline, aga seal on jälle teistmoodi, seal võid näha, ütleme meile ka tuttavaid kalu, suuremaid kalu ja on ka väga ilus, seal ei ole nii vaikne, aga kõik see ilu ja merealune elu on fantastiline. Lainetel ka sõitnud olen, olen proovinud kusjuures kaks korda, aga seda ma ei, ma ei saa öelda, ma oskan seda, selle jaoks on, on vaja rohkem harjutada. Aga vot siis nüüd kolmas minu elus niisugune elamus olid need pensihüpped, mille ma sain ära proovida Küprosel. Ja ma ütlen ausalt, kui ma läksin sinna üles, siis ma vaatasin küll, et seda ma küll vist teha ei taha. Aga peale minutilist mõtlemist, et nüüd võiks nagu hüpata, siis kui ma olin alla hüpanud, siis ma palusin kohe ennast uuesti üles viia, hüppasin teist korda uuesti ja see on ka selline. Su seest käib läbi selline imelik tunne, mis on sõnadega seletamatu, aga see on kihvt. See protseduur iseenesest alguses oli natukene hirmuäratav, sellepärast et seal seoti kinni ainult jalad ja siis sa pidid täitma ära sellise ankeedi, kus sa kirjutasid, mis sul seljas oli, jääd sa vabatahtlikult, lähed sinna, et keegi ei vastuta su eestlasega midagi juhtub, mis võttis natukene kõhedaks, sellepärast et tekkis selline tunne, et et nagu on, loomulikult midagi juhtub, aga teisest Ühest jälle sellest peab aru saama, sellepärast et tõesti, see on sinu enda otsustada ja keegi ei sunni sind sinna minema. Keegi kunagi ei saa 100 protsenti midagi kindlalt öelda. Aga jah, kui ma ära teinud, siis ma tahtsin kohe uuesti ja ma arvan, et ma proovin seda elus veel korra jalad seotakse kinni ja see ongi kogu lugu ja siis tuled sa nagu linn. Mulle anti nii palju tõsted, mõtled, sa hüppad nagu tornist alla vette, et tuju ja sellist kehahoiakut kui tõesti midagi juhtub, et sellepärast, et ma tegin seda vee peal. See muidugi võib-olla natukene parem kui hüpata asfaldi peale. Ei ole, see oli kihvt, kihvt oli just vee peal see, et pool keha läks nagu vee alla ja see andis sellise omamoodi veel elamuse juurde, et sa läksid pea ees vette ja siis jälle üles taevasse, et see oli nagu veel omaette tore. Tegelikult oled sa ju maailmas nii palju reisinud ja hakkasid reisima väikese tüdrukuna ja mitte lõbu pärast, vaid töö pärast võib nii öelda ja. Ütleme, see modellid ja tantsimine võistlustel on käidud ja tõesti, ma siin isegi üks päev mõtlesin, ma olen vist ligi 15. riigis käinud. Seda on tõesti päris palju ja ma olen väga õnnelik selle üle ja ma tahan kindlasti veel reisida, sest eks reisimine avardab silmaringi ja tore on vaadata, kuidas teised inimesed elavad. Muidugi tore ja, ja sul on tore reisida ka, et no ma arvan, et pisikesena esimesest klassist ei saanud arugi, mida tähendab see, et te peate hakkama inglise keelt õppima päevast päeva. Jah, eks see oli niimoodi, tema isa ütlesid, et paneme su inglise keele eriklassi ealse noogutasid, ütlesid, et tore, tore, aga aga eks siis ei osanud arvata, et see tegelikult on päris raske töö. Sest inglise keelt ta oli ikka iga päev ja vahest isegi mitu tundi ja hiljem tulid inglisekeelseid geograafiat ja ingliskeelne kirjandus veel mõningaid ained. Kuid Ma olen jällegi tänulik vanematele, tänulik koolile, et selline tee sai valitud, sest ilma keeleta on ikka väga-väga raske. Nüüd võistlustel, kus ma käisin Malaisias, kui teie seal oli paar tüdrukut, kes ei osanud üldse Inglise keelt oskasid siis kas vene keelt või rääkisid hispaania keeles. Ja neile oli ikka väga raske. Ma ütlen ausalt, et kui mina inglise keelt ei oskaks, ma vist oleks koju jäänud, sest ütleme, tüdrukud, kes rääkisid ainult vene keelt tänu sellele, et mina, läti tüdruk, rääkisime natukene vene keelt, siis meie olime nagu neile tõlkide eest. Aga nii on ikka raske, sa ei saa millestki aru ja kõik proovid ja ütleme, kohtumised ja pressikonverentsid ja sa pead kogu aeg nagu olema hirmul ja hoidma tahaplaanile sellepärast et, et kui keegi küsib, siis ei oska nagu midagi vastata. Ma naeran, et mind visati pea ees niimoodi tundmatus kohas vette. Jah, sinna sai täiesti üksi mindud, eks väike hirm oli sees, aga kui juba kohapeal olid ja kui lennujaamas Malaisias juba inimesed vastas oli, siis nagu seda oli veits rahulikum, kõige rohkem ma kartsingi seda, et kui keegi vastu ei tule. Aga ma peaks ütlema suure tänu selle koha pealt Eesti missi presidendile Raivo Kiislerile, kes tõesti oli kõik väga ilusti ära organiseerinud ja kõik läks nii nagu pidi, mis vahe neil võistlustel on? Siin igasuguste nimetustega, ma ei oska nii-öelda, kuna ma olen nii need ainult ühel käinud rahvusvahelisel võistluse. Aga ma arvan, et võib-olla igaüks proovib siis seda ilu ja headust kuidagi omamoodi näidata, omamoodi välja pakkuda. Aga eks ütleme riigile, kes seda korraldab, need suured võistlused, et nendele on see ka kindlasti nagu väga suur reklaamikampaania selles suhtes, et et ka seal Malaisias ikkagi üritati näidata, kui ilus on ja kas või selle jaoks, et iga tüdruk läheks tagasi, räägiks, et vot seal oli nii ja nii võib-olla tooks Isamaa sõbrad või tuleks ise tagasi, et selle koha pealt just need soojad maad võib-olla seda turismi poolt nagu ka, et see on selline kommertslik külg, nendel võistlustel siiski. Võimalike firmade esindajad olid seal kohal, et valida välja seal meeldivaid. Iga iga päev külastasime siis nagu ühte sponsoreid, sponsoreid oli väga palju ja siis nemad veel omakorda valisid igaüks oma kuninganna. Ja see oli ka huvitav, sellepärast et ta väsitas muidugi, kui sa iga päev pidid olema, seal on just see asi, on see võib-olla enda proovilepanek, et sa nagu kaks pool nädalat ütleme 12 tundi vähemalt järjest iga päev. Sa pead olema kogu aeg vormis naeratama, sa ei tohi ühelgi oma halval tujul või emotsioonil lasta välja paista, sellepärast et sind nagu pidevalt jälgitakse. Võib-olla siis ainuke kord, kui sind jälgida, ongi need tunnid, kui on uneaeg. Muidu sa pead nagu kogu aeg olema valvel. Seal oli prilli kompani, aju, Birdsi oli ta nimi England optikale ta kuulus ja tema jaoks ma tegin päikeseprillide reklaami, mis läheb siis nende poodi üles sügisest teenistelesintsis neidki prille reklaami välja valiti. Ma ei oska öelda, juma meeldisin siis neile, mul õnnestus võita ja kaks seda sponsori auhinda, üks oli sisse kõige treenitum, keha, jõusaali ja aeroobikakompleks oli nagu sponsoriks ja siis teine oli prillifirma. Väga meeldivad inimesed olilt üldse Malaisias olid väga kenad inimesena, naeratasid minu arust 24 tundi järjest. Keerame nüüd jutu tagasi sinna modellitöö peale, kui sa tantsimise ja selle modelli ameti pärast sõitmas käisid. Sellest ajast mäletad. No modelliks ma sattusin, ütleme võib-olla siis päris alguses, kui Eestis asjaga nagu rohkem tegelema hakata ja tekkisid need esimesed moekoolid. Olen need vist isegi kõik läbi käinud, algus oli Bastian essis sixty, siis Jäneleni mindud ja siis edasi veel semalen stuudiost. Ja üks suuremaid reisi, mis seoses sellega oli, oli Pariisi Eneliniga. Siis ma olin veel päris väikene, ma olin lapsmodelli eest üks 12 aastane, see oli väga-väga ilus reis ja Eiffeli torni jumalaema kirikut ma vist ei unusta küll iial. Küllalt koolis lugesid raamatudki teistmoodi, jah, kindlasti see märgatava rohkem oli huvinaga asja vastu ja ka filmi vaatasin, siis näed, näe seal ma olen olnud ja seal ma olen olnud, see on, teeb südame soojaks. Ja nüüd ma eesti modelliagentuurile teen tööd ja modelle netile. Ja see on samamoodi väga huvitav, seal on erinevad, on, ütleme, seal fotode siis pildistamine ja lava, need on hoopis erinevad asjad. Ja see on jällegi enda proovile panemine. Vaataja jaoks on see rida ilusaid tüdrukuid ilusates riietes, aga aga tegelikult tegelikult on selle taga trenn, trenn ja veelkord trenn ja ma arvan, et võib-olla see kõik, et mul on õnnestunud üldse selliste asjadega tegeleda, ongi tänu sellele, et ma juba kolmandast eluaastast saadik praktiliselt iga päev või vähemalt üle päeva paar tundi veedan trennis ja see ei ole niisama lõbu, treenin, ma lähen ja räägin juttu ja teen, sa näed vaeva iseenda jaoks ja see on töö. Kui sa oled vaataja, sa sellest mitte midagi ei tea, siis jääb selline tunne, et on aetud tüdrukuid. Kuulge, käivad laua peale naeratavad ja mis seal siis ikka on. Aga igale moeshowl lagi ja ütleme, need Eesti siin on Tšašümfereid, me saame kokku ja meil on väga pikad proovipäevad, me teeme seda mitu korda seda show'd läbi ja see ei ole sugugi niisama, et ma lähen ja kõnnin seal Lehtsand ja samamoodi on tantsimisega kindlasti, kes on vähegi tegelenud või kellelegi tuttav, tegeleb sellise asjaga, temale on ettekujutus, mis see tähendab, kõik need tantsu-show'd nõuavad ju samamoodi trenni, tüdrukut suudaksid ühel ajal ühtemoodi teha. Nii peotants, kui siis ütleme, showtants on, ma arvan, kui inimene läheb kontserdile, ta ei vaata üksisilmi neid tantsijaid ja siis võib-olla mõni ei saa arugi, et tegelikult Ta on seal. See on ainult kava, iga asi on oma koha peal, seal ei ole nii, et teen seda, mis pähe tuleb. Enamasti kõik see, millega sa tegeled, on seotud muusikaga. Tegelikult ma ei saanud üldse, ei oska laulda, aga ma ei laula niimoodi, et ma läheks nüüd lava peale laulma. Ma kunagi isegi olen laulnud koorides, lastekooris ja laulu pealkiri on saadud ära käidud, aga kahjuks selline lavalaulmine üksipäini, see läheb külvist minust. Pilli mängib klaverit natukene, aga, aga ka mitte ütleme professionaalsel tasemel. Ei see muusika on minu jaoks olnud võib-olla kahjuks selline rohkem nagu tausta tausta jaoks kõik need tantsimised ja selles suhtes, et selle abil ta on väga palju aidanud, sellepärast et kui oleks muusikat, oleks ka ilmselt tantsida saanud. Ma just naersin siin, täitsin paar päeva tagasi Mizzueldile minemise ankeeti ja seal on ka kõike lemmiklaulja lemmiknäitleja, näitlejanna ja minu jaoks ei ole selliseid kunagi, kui ma väike olin kuskil 10 aastane, siis mulle meeldis Miami vaesusest Don Johnson, võib-olla see oli paar aastat, aga ma arvan, et see käib väikeste tüdrukute juurde, ikka on siis sellised lemmiknäitlejad, aga minu jaoks enam küll ei ole, ei ole lemmiklaule ega näitlejaid, võib-olla sellepärast, et mul ei ole nii palju aega nagu süveneda. Mul ei ole aega vaadata järjest kõiki filme ja kuulata igat muusikat ja mõelda, et vot see on nii ja naa, mul seda tegemist nii palju, et, et võib-olla see ajapuudus on see, miks mul ei ole neid lemmiknäitlejaid ja lauljaid. Mulle meeldib kuulata väga klassikalist muusikat, vahest eriti kui ma üksipäini kodus olen. Aga samas, kui ma sõidan näiteks autoga või niisama, teen midagi, siis ma kuulan, ütleme, raadiomuusikat sellist popmuusikat minu jaoks ei ole sellist ühte ühte ansamblit, mida ma nüüd kuulaksin kogu aeg, aga klassika, mulle meeldib väga. Ma olen üldiselt üsna romantiline. Mulle meeldivad küünlavalgel õhtuid ja mere ääres jalutada, päikeseloojangut vaadata isegi vaate vahel. Mul on täiesti selline tunne, ütleme kuule niukseid, hästi kiired ajad ja hästi palju on teha, siis ma vahestune, ma tahaksin kuskile üksiku saare peale võib-olla mitte päris üksi. Aga kõigist eemale ära ja niimoodi rahus olla. Mulle üldiselt meeldib jah, romantika, selline rahu. Kuigi see on jälle väga naljakas, teiselt poolt, mida ma siis sinna lava peale ronin, aga vot see ongi minu kahestunud võib-olla isiksused. Ühelt poolt tantsimine annab mulle nagu elujõudu, ma vajan seda, aga teiselt poolt, kui mul jälle seda liiga liiga palju, siis ma tahan ära omaette rahulikult kuskil vaikselt alla laadida ennast laadima. Ühtedele inimestele meeldib õhtu ja nad on erksad ja valmis kõike tegema. Missuguse aja inimene sa oled? Seal õhtu meeldib. Õhtune aeg meeldib küll. Kui ma väike olin, siis mulle eriti meeldis õhtul kaua üleval selles suhtes näiteks kui oli vaja kasvõi õppida midagi, siis seda variant ehma tõuseksin hommikul ütleme kell viis ja hakkaks siis õpime seda minu jaoks ei olnud siis ma olin võimeline kas tema kella viieni ja siis hommikul paaritunnise magamisega kooli minema, see oli minu jaoks nagu märgatavalt kergem variant, kui hommikul üles tõusta. Et ma üldiselt aega inimene kull. Miks neid valimisi nüüd misside kuninganna tee ja igasuguste muude ilusate neidude valimis üldse vaja? Sinu meelest on nõmedad? Ja need ilu, kui ta harmoneerub, ütleme siis tarkuse ja headuse ja kõigega, et see aitab maailma edasi viia. Ma arvan, et kui meie ümber oleks kõik räpane ja must ja propageerida näiteks nagu seda poolt, et siis nagu ei oleks ühelgi inimesel eriti tahtmist millegiga tegeleda või kuskile jõuda või millegipärast vaeva näha. Aga näed, et maailmas on ilu ja headus, see annab endale ka jõudu ja tahaks nagu isegi rohkem teha, kaugemale jõuda. Aga mispärast, nii mõnelgi on selline arvamus, et et kenal neiul on tühi pea? Olengi kuulnud, sellist ütlemist küll, eks ausalt ütlen, olen küll. Ja ma ei oskagi öelda, ma ei teagi, kas see on võib-olla ühelt poolt mõnede inimeste kadedus või, või lihtsalt on niimoodi kergem öelda, et kui ilusad Juudasi seal loll, et ega kõike ju ka ei saa, eks. Aga et kui väga tähtsad saab ikka küll. Kui sa ikka õpid ja harid ennast, et see ja samasse võidi olla ilus, minu arust ma ei saa selles suhtes tegelikult, kui me nüüd mõtlema hakkame, miks peavad siis need kaks asja tingimata lahus olema. Kui inimene näeb kena välja, miks ta siis ei võiks õppida või ennast harida, üks ei takista üldsegi teist, ma arvan, et see on lihtsalt võib-olla selline välja kujunenud arvamusosade inimeste seas. Kuid ma loodan kogu südamest, et kuna natukene võib-olla ei oleks nii kriitilised ja kuna natukene mõtleks rohkem selle asja peale, siis nad saaksid aru, et see ei ole nii, tegelikult. Ei saa eraldi vaadata ainult nägu, iga kenasid, pikki jalgugi, vaid vaid see on üks tervik, üks ilus inimene. Ilu on ju niivõrd suhteline mõiste, ühe jaoks on üks ilus ja teine inetu ja teise jaoks just täpselt vastupidi. Nende. See peakski olema, et sa näed ilusat tervikut kindlasti see peab olema inimene, kes on iseloomult hea, avameelne, ta suudab teistega suhelda ja ütleme nüüd seal Malaisias, kus ma käisin seal ka öeldi, et et see, kes võidab, et see ei tähenda, et ta on kõige pikem, kõige peenem ja ma ei tea, mis seal ütleme meile, Eestis on miskipärast selline. Arvamusi on eriti viimasel ajal kujunenud, et mida vähem sa kaalud, seda ilusam sa oled, aga seal ei olnud nagu üldse selle peale olnud see põhirõhk just see, et et tüdrukust pidi nagu harmoneerub kõik need, ütleme siis head asjad, headus ja iseloom, hea suhtlemisvõime ja kindlasti ka väline ilu, mis, mis paneb, võib-olla paneb sellele asjale võib-olla punkti, mitte nii ei ole, et hakataksegi kõigepealt väljast vaatama, vaid vastupidi, minnakse seestpoolt välja. Enne missivõistlusi. Sa pead kohtuma võõraste inimestega, sellest juba paistab välja sinu iseloom, kuidas oskad nendega suhelda, kuidas sa ennast väljendad ja mis mulje jätad. Ma arvan, et inimesed, kes tegelikult selle lõpliku otsuse teevad või üldse nende asjade üle otsustavad et teavad, mida nad peavad vaatama ja nad oskavad aru saada, milline see tüdruk tegelikult on, sest kindlasti on ka võimalik ennast võib-olla muuta, kuid ikkagi ma arvan, tark inimene tavapärasele kas sa mängid siis ütleme, võib-olla paremad, kui sa tegelikult oled või, või sa oledki sellise hea ja vale iseloomuga? Välismaal minu arust, kui neid suurvõistlusi vaadata, ja nüüd see minu enda kogemus Malaisias seal ei olegi sellist võimalust jäetud, et see rubla lava peal hakkab rääkima, et ta on sellest sellest tähtkujust ja talle meeldib see toit ja need loomad ja sellepärast, et see ju tegelikult ei näita mitte midagi, see on isegi ütleme naljakas, veits veider. Kuid mis mulle endale meeldis selle, mis Eesti võistluste juures. Lavastaja Kai Ilp tema ütles, et tema ei ela seda üle, kui 10 tüdrukut lähevad järjest lava peale hakkavad sellist juttu rääkima ja sellepärast ei olnud ka sellist lava peal enese tutvustamist, vaid õhtujuht Hannes Võrno lihtsalt vestles iga tüdrukuga ja ma arvan, et see oli väga hea mõte ja suur samm edasi. Kas on mingi mall kujunenud tüdrukute mõttes, kuidas peab end välja pakkuma? Olla nüüd on missivalimisi siin Eestis juba tegelikult ju päris kaua korraldatud, et, et ma ütlen, minu arust on siin Eestis selline mentaliteet, et. Ma nüüd ütleme võib-olla natuke halvasti, et kui ma olen anorektik, ütleme nii ja ja ma õpin pähe endale kodus salmi ja lähen loen selle ette ja siis on kõik väga tore. Aga tegelikult see ei ole üldse peamine, peamine on ikkagi see sisemine ilu ja sa suudad seda teistele inimestele näidata, et see oleks võlts. Tuleb olla ise, jääda iseendaks, inimesed saavad sellest aru, minu arust on see sellepärast, et nagu sa hakkad, ütleme näitlema, nii muutubki tahes-tahtmata selleks enda näitamiseks eputamiseks ja sellega rohkem kaotada kui võita. Mina arvan, et nii missivõistlustel kui ka lihtsalt elus tegelikult meeldivad inimestele märgatavalt rohkem tagasihoidlikud kui see ei tähenda seda, et ma nüüd istun oma toas kodus nurgas ja väljas ei käi ja ei suhtle kellelegiga. See iga inimene peab ära tunnetama selle piiri, seda ei saa keegi kellelegi õpetada. Aga just selle punkti, kus asi muutub eputamiseks, et asi ei läheks nii kaugele, ta peab oskama hoida seda tasakaalu, ütleme iseendas. Ma arvan, et kõige parem on olla ise just, mitte hakata näitlema proovida, näidata midagi teistele. Küllap sulle on tulnud kasuks. Ka see modellitöö, kus sa ei pidanud demonstreerima ennast, vaid, vaid seda, mida sa kannad. Jah, see on kindlasti väga hea kogemus, sellepärast et ikka on juhuseid, kus sulle need riided ei meeldi. Aga sa pead need enda jaoks tegema meeldivaks, sa lähed sinna lavale ja sa pead inimesele jätma mulje, et sinul on nendest kõige parem just praegu alla. Sellepärast et see ongi modelliülesanne. Teha vaatajatele selgeks, et need on mugavad, need on head ja mulle need meeldivad. Kuid see ei ole enda näitamine, see ongi just riiete näitamine. Võib-olla sealt on kindlasti jah see selline abi olnud, et nagu õppisid ära selle, et sa ei pea näitama mitte oma välist kesta, võid sa pead olema riiete seest välja paistma sinu headus ja see, et sul nendega hea olla. Varsti on september, siis algab sul jälle kooliaeg, neid on seal koorem päris suur. Jah. Kuigi see ei ole lihtne, aga aga samas on jällegi üsnagi palju inimesi, kes sellega hakkama saavad ja kindlasti ongi, nagu ma juba sain varem ka sai öelda, sest see, et kui sind väiksest peale harjutatakse raskustega toime tulema, Sa ei, oi, see on raske ja ma ei viitsi seda teha ja ma ei lähe sinna trenni ja ma parem magan kodus selle tunni rohkem siis siis on elus endal ka pärast raskem, aga kui see väiksest peale juba püüan neid raskusi trotsida, nendest üle saada, siis kindlasti aitab see palju kaasaga pärast. Sa pead endale selgeks tegema, et nii on õigem, sest muidugi iga laps, ma arvan, rohkem tahaks võib-olla peale kooli õue mängima jääda ja sõbrannadega või siis sõpradega niisama ringi joosta ja teha midagi, mis talle lihtsalt meeldib. Kuigi samas ma ei saa öelda, kõik need trennid ja need, ega ma ei oleks siin aga läinud, kui nad oleks mulle täiesti vastumeelt olnud. Aga samas muidugi, eks suunamine peab olema ka õige, et et lapsele tuleb alguses selgeks teha, et see on vajalik ja siis tuleb õpetada seal neid raskusi ületama. Üsna pikad päevad olid väiksena ja on praegugi niimoodi suvi on, aga ikkagi on kogu aeg, keegi helistab jälle, küsib, kuidas sul läheb, ikka kiire, kiire, siis on nii et millega sa tegeled, et suvi on puhkamiseks. Aga kõik, nagu ma käin veel TV3s stend. Ja nüüd õpin veel taha, nakatasin keeli veel õppima, lisaks. Eks see kõik nõuab oma aja, see ei ole niisama lihtsalt, et lähen ja teen. Isa. Kee su tegevus tirida niimoodi teisest eemale ega, ega eraldi. Kõik, millega sa tegeled, kõik asjad on omavahel seotud. Jah, need on kindlasti. See kõik kõik on omavahel seotud ja võib-olla ka selle poolest, et Eesti on tegelikult ju nii väike ja kui sa juba tegeled, ütleme kõik need tantsimised ja teletöö ja siis seltskond ikkagi see annab ka väga palju, sellepärast et sa juba tunned inimesi märgatavalt rohkem sõprusringkond suureneb ja sealtkaudu jälle tulevad järgi, mis võib-olla asjad ja see on kõik selline ring. No nüüd mul on mees jälle paari nädala pärast uus võistlus, ma pean sõitma Kreekasse, mis turismile Eestit esindama? Seda ma võtan veel osa Eesti sõjamängud. Mis ma päris täpselt ei oska öelda veel, mis mu osa seal on, aga ütleme, lihtsalt esindusfunktsioon, langevarjuhüppeid, del langevarjuhüppeid, võib-olla isegi sukelduja. Ja siis muidugi, eks kõige suurem proovilepanek on novembrikuus, kui tuleb Miss World siis on lõplik selline enda proovilepanek, mis on kindlasti väga huvitav, kuid samas ka ilmselt väga raske. Kui sul on nüüd need reisid ees, on sul siis ometi mingi saatjaskond, kes selle soengu teeb ja ei. Kohapeal on ka, see on ise ise sa pead iseendaga hakkama saama, sa pead ise soengu tegema, ise meigi tegema? Ei, ma ei ole niimoodi, et mina lähen ja siis on mul 10 inimest, kes minust hoolitsevad, ikka ise kõigega hakkama saama, peab saama. Oled sa õppinud? No võib-olla elu on õpetanud, kas need modelli kogemused ja ikka vaatad, kuidas siis professionaalsed mängijad sulle teevad meiki ja sealt ise õpid. Ma niimoodi otseselt, mingis meigikoolis, juuksurikoolis või niimoodi ei ole käinud küll kunagi. Niipalju kui teiste kõrvalt olen õppinud, ma arvan, et tegelikult võib-olla niimoodi iseendaga hakkama saada, see on viga noore naise kohustus, mis Avil oskab teha autot, juhtida autot ei normaalseid asju süüa, teha, küpsetada, õmmelda või mis veel võib-olla siis tantsimised ja need on siis need trenni treeni, tulemused, aga. Ma tavaline inimene hakkas meie missile jätkub siin Eestimaal karakendist selle koha pealt, ma olen ise nii palju mõelnud, et tegelikult, kui vaatad neid välismaa missivalimisi kõik, siis mulle tundub, et seal nagu tegeletakse selle asjaga rohkem. Et siin Eestis võiks märgatavalt rohkem ära teha just seda heategevust, võib-olla otsida inimesi, kes aitaks, siis tõesti ütleme lapsi, kellel on siis puudu millestki et sellele võiks nagu märgatavalt rohkem tähelepanu pöörata. Ja nüüd nagu öeldakse, see suvi on selline natukene surnud aeg, et kõik inimestele laiali ja puhkevad, et kui sügis tuleb, et siis ma üritan ise ka hakata rohkem selle asjaga tegelema, et midagi nagu ära teha, sest tegelikult ikkagi see, mis siin funktsioon on, headust edasi anda ja ma siis püüan seda ka teha. Ennem Sa hakkan oma järgmiseid plaane pikemalt eluks tegema, mul on veel kolm aastat käia ära kõrgkoolis, mille ma kindlasti lõpetan, ütleme siis on see kõrgharidus käes, eks siis vaatab, kas veel õpib edasi. Õpi ma nagunii kauaks ei tahaks plaane teha, aga kindel otsus on see, et kõrgkooli lõpetan kindlasti ära, on sul erialaga, valiti teid veel? Selles koolis on praegustel andmetel võimalik valida siis kolme ala vahel, see on kas ärijuhtimine, raamatupidamine või siis pangandusäriõigus. Aga ma päris kindel veel ei ole, aga ma arvan, et kaldub sinna raamatupidamise poole. Mul on selline tunne, et häid raamatupidajaid ei ole nagu kunagi küllalt, et paratamatult, ma arvan, peab iga inimene ikkagi mõtlema, kuidas elus ka majanduslikult hakkama saada. Ma arvan, et kõige taga siin elus on ikkagi. Kui sa viitsid vaeva näha, siis kindlasti jõuad ka oma eesmärgini. Ja jumala pärast ma tahaks eitada selliseid asju, näiteks kui inimesed arvavad, et nüüd tüdruk sai missiks või ükskõik, midagi on saavutanud nina püsti ja ei tunne enam vanu tuttavaid. Minu puhul on selline asi küll täiesti võõras ja ma ei kujutaks ennast sellisena ette. See on etapp elus ja ma olen väga õnnelik selle, kuid kõik see kahjuks möödu. Ja minu jaoks on sõbrad alati sõbrad ja mina sellise asja pärast nina püsti. Ma ei tea nüüd, mida sulle soovida. Ilusat suve lõppu ja huvitavat sügist aitäh, aitäh kutsumast, aitäh ilusate soovide eest ja ma sooviks ka omalt poolt kõigile rahu ja soovide täitumist.