Alanud aasta algul said ühises vestlusringis kokku tänavused Nobeli preemia laureaadid. Jututeema oli sõnastatud lihtsalt, milles näevad inimühiskonna edasist teed. 62 aastane Toni Morrison Ameerika ühendriikidest ütles. Ma elaksin veel 50 aastat, siis oleksin tuleviku suhtes optimist, praegu mitte. On selge, et meie evolutsiooni valitseda ei saa. Ja praeguse murranguperiood ilmingud on paratamatud ja nad on kindel ohumärk. Meil on vaja teadvustada, et elame suhete sõjaolukorras. Kes on rootslane Rootsis, kes on iirlane, Iirimaal? Rahvad ja kultuurid kaovad. Sõjakorjus püsib geenides ja kandub põlvest põlve. Inimesel on vajadus kuhugi kuuluda, määratleda oma elu suund, eesmärk. Majandusprobleemid ei ole juba lähitulevikus probleemideks number üks. Esikohale kerkivad sotsiaalsed asjad. Olukordade ja asjade ümberhindamine. See on kardinaalne. Ajakirjandus omakorda võimendab negatiivseid ilminguid. Uudised annavad reaalsusest erineva pildi, tugeva nihkega negatiivsele. Inimene ei saa aru, kus lõpeb fantaasia vili, kus algab tegelikkus. Samamoodi võimendab halb, aga näiteks filmikunst. Siis leiu müüb. Niisiis asjastatud ühiskond jätab tahaplaanile eetilised väärtused. Rahvastik kasvab, seda on võimatu kontrollida. Ja arvatakse, et 110 120 aastaga kasvab maaelanike arv kaks ja pool korda. Sündivusest ei sõltu. Viimase 30 aasta jooksul on sündivus pidevalt vähenenud. Inimese eluiga aga üha pikeneb. Näiteks 1860. aastal oli see kõigest 46 aastat. Nüüd ligineb 70 vihele. Suremus väheneb, vanad surevad üksteise järel välja. Loomaliigid. Kas see kõik on evolutsioon? Valitsused lahendavad väikseid asju unustades tähtsad. Üha enam satuvad vastuollu poliitika ja poliitikud ühelt poolt ja eetilised väärtused, teiselt poolt. On selge, et võimukandjad ei ole muina eetiliste väärtuste kandjad. See on tänase päeva reaalsus. Selliselt võtsid kui meie seisukorra globaalse seisukorra 1993. aasta Nobeli preemia laureaadid. Mida me ütleme meie kas koduste ja kodumaiste asjade rägas saabki inimeselt üldse nõuda või oodata, et tema maailmavaade oleks avaram? Või peaksime kinnisilmi nõustuma Voltääriga, kui ta ütles. Me jätame selle maailma endast maha täpselt sama nõmeda ja rumalana. Kui ta oli, siis, kui siia sündisime. Kas ja kuidas on sajandi lõpus skepsis nakatanud eestlast? Kui palju peegeldavad maailma globaalprobleemid eestlase silmist vastu? Vaatame otsa iseendale. Seda need saated püüavadki teha. Esimeste visandid aitas mul luua noor sümpaatne inimene. Noor, sümpaatne mõtlev inimene. Tamur Tohver. Kuidas sina, Tamur hindaksid seda seisundit, kuhu inimkond praegu jõudnud on ja millised perspektiivid teda ootavad? Või sa ennem küsisid, mul tekkis nõu, kaks mõtet. Üks meelde tuli, oli see, et ta on väga palju räägitud kolmandast maailmasõjast. Et kohe-kohe võib puhkeda kolmas maailmasõda, mul on tükati tunne, et, et see, mis praegu toimub, see ongi kolmas maailmasõda. Selles mõttes konkreetselt füüsiliselt sõjakoldeid on, on niivõrd palju endises Jugoslaavias ütleme ütleme Palestiina ja ja Iisraeli vahel ütleme eri Inglismaa. Et ühest küljest on tekkinud see variant, et see on nagu poliitikute aastatepikkuse poliitilise töö tulemus, tähendab, selles suhteliselt pinged on kruvitud niivõrd teravaks. Nüüd, kui nad on otsustanud loobuda täpselt nii nagu Iiri, Inglismaa, täpselt nii nagu Palestiina, Iisrael omavahel siis selgub, et rahvad ei ole nõus sellega, mida poliitikud otsustanud kuskil. Nii et see nagu väljub nendest piiridest, mis on ütleme, nihukese tavalise ütleme sõda kui termin tähendab selles mõttes, et on kaks sõdivat poolt, neil on oma ülemjuhatus, et neil on oma poliitilised tõekspidamised noh, kogu rahva seisukohalt kaasa arvatud juhtkond siis antud hetkel tuleb välja see, et rahvad on otsustanud käia omi radu. Ükskõik kelle sünnitatud see on, või mis põhjusel. Ja siit kui me näeme seda, et, et suures osas rahval on oma tahe või noh, kasvõi see näiteks ütlesin, et Soome presidendivalimiste esimene voor vist selgub, et parteid arvasid üht, rahvas arvas hoopis teist. No ma ei ole nii päris täpselt kursis sele. Et võib-olla siit on ka kõik see muu, tähendab, et see konflikt minu jaoks laieneb nende konkreetsete sõja. Või õigemini selle kolmanda maailmasõja definitsioon, kui selline laieneb mitte ainult konkreetsete füüsiliste tapmiste piiride raames, vaid vaid hulka kaugemale, kus on kus on juba kaasa haaratud kas või kas või tehnika ja vaimsus ja ja kõik selline, et noh, ütleme kasvõi sedaviisi, et isegi kui inimesed kindlasti tuleb mingil hetkel mingi selline lõdvestus või saab küllalt köiest noh, mõnes mõttes juba väljendub ka tehnilise laadi poolest, ütleme selles mõttes, et mänguasju on hakatud tegema puidust. Ehkki noh, ma ei mäletagi, palju sellest on kahekümnendatel tehti puidust, ütleme 30 võib-olla veel viiekümnendatel, siis oli tükk tühja maad, kus plastmasstehnilised vahendid, materjalid saavutasid võidukäigu. Siit edasi tehnika täiesti järk-järgult areneb, areneb arenenud, me oleme jõudnud arvutite ajastusse. Virtuaalne reaalsus on täiesti igapäevane asi. Meil on prillid, millega vaadata, kindad, millega kompida, mul on tunne, et ühel hetkel ühel hetkel ja lisaks siia ütleme mood, muusikat, me oleme jõudnud tagasi 70.-tesse. Mul on kohati tunne, et, et see on tõesti moodson vajadus otsida taga seda siirust, just nimelt mis oli siis ükskõik, et oli Vietnam, oli Afganistan ükskõik, see, et Vietnami sõjast olnud poisid olid kodus põlatud, sellepärast et nad olid tapjad. Noh, lillelapsed lihtsalt taunisid neid nii-öelda, välistasid täiesti kui palju hingelist dramaatikat see sünnitas omal ajal. Need on meil needsamad seitsmekümnendad, meil on moes mäel on muusika, meil on kõnepruuk, meil on kõik, on see, et me püüdleme tagasi lihtsuse poolest nimelt need samad puidust mänguasjadeks kõik püüdleme sinna mulje jätab see kohati väga kommertslik mulje. Mul ei ole midagi selle vastu, et siukseid asjade jaoks. Samas noh, ma ei oska öelda, võib ilmselt väga vähe leida. Neid, kes, kes tõeliselt teavad, mida tähendab see siirus ja lihtsus ja see vahetu vastuvõtmine teisest inimesest lugupidamine, teise inimese mõistmine või ehkki noh, teisest küljest omal ajal lillelapsed olid väga konkreetselt tähendab, et nad said aru küll endast, oma sõpradest, oma probleemidest, Nad, põlgasid ära oma vanemaid, põlgasid ära neid samu Vietnami sõja veteran sõjardeid. Sama hästi oleks võinud ka nendele oma mõistmist jagada. Kas. Ma ei kujuta ette selles mõttes, et ma noh, nii nagu ma ennem ütlesin just nimelt Naam, kõik seda nüüd seda lihtsust, aga, aga minu arust on kuidagi ümber pööratud kuidagi meil on seal mingi väike kommertsmaik juures, ma ei süüdista inimesi, kes seda tõesti arvavadki, seda tõesti ka elavad ja kui mitte avalikult, siis kodus vähemalt ema ei eita, tähendab noh, kahtlemata me võime, me võime lihtsust, siirust elada ka ka mikrolaineahjudega arvutitega. Siin on küsimus ilmselt selles, mida inimene paneb. Mida seab esikohale, kuidas me kasutame tehnikat, kuidas me oskame endast üle olla või, või, või kuidas me oskame ka talla alla jääda ja siiski üleval ma ei tea, mida, mida, mida inimene paneb esikohal, kui palju on neid inimesi, kes esimeses järgus mõtlevad siiralt? On sul kerge ennast sobitada oma mõtte mallidega sellesse maailma, kuhu sa sündinud oled. Oled sa optimistlik? Nüüd kindlasti juba see aeg on ilmselt selja taga, kui see on jõudnud, meil ilmselt nüüd on jõudnud seal mingi valupunkt, niukene pöördläbi noh, kasvõi läbi selle, et Eesti sai vabaks ja nii edasi. Aga, aga see protsess alanud ammu juba see on, see on ilmselt seal sellest ajast saadik, kui, kui tuli punkliikumine Eestis. Ma ei, ei oska öelda, ma ei ole ilmselt hingelt ilmaski punkar olnud. Ma ei, ma ei tea, mis, mis on selle taga või mis on selle tähendust. Ma tunnetan midagi. Aga ma ei saa öelda, et ma kunagi selle aktivist on. Et ma olen nagu, no ma kuidagi kaasa läinud sellega minu jaoks takkajärgi ilmselt siis sai esimest korda see teisiti mõtlemine, algus. Kindlasti kuuekümnendatel oli inimesi, kes, kes teevad praegu ilma ja kes on juba siis mõtlesid teisiti, ajasid oma asju ja, ja me oleme küllalt kuulnud neid jutte komsomol-ist, kus seisab, on muidu läbi, kui pidi olema komsomole ometigi aeti, aeti seda nihukest väga positiivset, väga kõrged või et me olime eluaeg oleme korraldanud laulupidusid, noh, see on üks asi minu jaoks. Ja. Sel ajal mina isiklikult olin kaasamine täiesti raudselt noh, kindlasti on see, et sul on mingi enda mõtlemispotentsiaal ja sa oskad järeldusi teha. Aga sel ajal mina olin kaasamine ja, ja siis mingil hetkel, kui nii-öelda nõukogude võim hakkas nagu murenema või siis nagu Paraku lihtsalt selleks noh, minu vanusega või aga läks nagunii ilusasti kokku. Et ma tundsin nagu kaenlas, mingit teist potentsiaali, et ma nagu ja need valud, mis on olnud Tähendab, ma vähemalt tahan ja tean, kuhu pidi ennast nagu paremini noh ühesõnaga, et ma oleks võimalikult vähe haiget ennast kaitsta. Ja üks asi veel, mis mul tuli sellega seoses meelde, on see, kuidas mingil hetkel, kui kui Eestis oli väga, siis oli mingi arv inimesi, kes arvasid väga täpselt teadvat, et minuvanuste põlvkond on surnud põlvkond, sest me oleme kasvanud stagnatsioonis. Ja meil ei ole isegi tahtmist mõelda paremini osata uut riiki ehitada, osata olla kellelegi tulevik, see ja teine, see on paraku on kaks asja, mida unustati, üks oli see, et et meie, see Eesti riigi ehitamise vaimustus, kui selline plakatlikus on üks, üks üks võimalus tähendab meie initsiatiivi tappa just nimelt see, et seda pähe suruti päris kõvasti suruti selle ideoloogia. Ja teine asi, mis on see, et needsamad inimesed on tihtilugu unustanud selle, et ühel hetkel me saame isadeks ja emadeks loome perekonna, noh ükskõik kui paljud neist mõned ikka ausalt öeldes tekitab taas jälle mingit trots, et noh, et andke andeks, et me võime ju olla nii, nii lootusetud ja paha taga, et kui te meist nii arvate, noh, eks me kasvatame teile veel ühe põlvkonna siukse. Ma ei usu, noh see on niukene utreeritud ja selline hästi hästi hästi mustskeem ja hästi niuke jonne tigedusega on osa meie põlvkonnast selles mõttes see protest, mis oli mingil hetkel teadlikuks saamise ajal, oli nõukogude võimu vastu. Mingil hetkel on see igasuguse võimu vastu, ma arvan Mitte et see oleks nüüd hirmus hirmus anarhia, tahe ja anarhia, püüdlus ja, ja mingi selline asi, noh, ma ei usu, et see oli isegi teps mitte poliitiline, vaevalt see on pigem niisugune. Just nimelt maailma tunnetamine, maailma niuke nägemus. Ütle, kas sind häirib siin oma isiklikus elus see teadmine, et kusagil tapetakse inimesi ja kusagil hukkuvad ürgsed metsad õhk vesimaaga, mürgid jutud, et maa iseenda ükskord õgib. Et see evolutsioon lõppeb nagu varasemadki tsivilisatsioonid krahhiga. Kas see sind praegusel hetkel häirib? Siin on kaks asja, ma osavalt laveerisid kõrvale selles suhtes, et et ma ei ole mingi saatuse uskuja, aga ometigi on teada tõde see, et evolutsioon lõpeb mingil hetkel ükskõik ürgaeg sai ka läbi. Nii teatud põhjustel, kui sa juba üritusele niiviisi, et see lõpeb krahhiga, siis noh, mine tea, võib-olla tõesti lõpet. Ja selles suhtes ma ei saagi oma südant valutada. Aga teisest küljest noh kui seda nii küsida, selge on, et mina, mina ei ideeks krokodillide käekotte ja mina ei läheks vihmametsi sinna põletama ja müüma või mida iganes. Aga selge on, et ma ei kallaks jäätmeid, hapet ei kallaks merre. Niukseid asju ma ei teeks, aga samas on selge see, no antud hetkel ma võin, mul on teised vahendid selle vastu võitlemiseks, aga ma ei, ma ei ütle, et ma olen tohutu aktivist ja ausalt öelda. Kui laupäeva õhtul koju lähed, siis on kõigest ikka väga küllalt. Ja Ma ei, ma, ma niiviisi ei, ei valuta südant päevast päeva kellast kella ja mõni Moskva alla. Selleks on noh, võib-olla ma olen liiga mugav Läks. Aga võib-olla võib-olla on ka nii, et ma olen mingi teise tee valinud enda jaoks lahendit, oled valinud. Kuidas seda öelda, võib-olla see kaudne noh, antud hetkel mõned, eks hakkan tegema kuuldemängu mis toimub iiri inglise vahelises konfliktis konkreetses Põhja-Iiri linnakeses kus on väga palju julmust, väga palju räigust sõna otseses mõttes. Juba tekstis endas teades veel eriti seda tagapõhja. Ja samas on tegelikult lugu, on hästi lihtne ja selge. Vaat mis ma just enne mõtlesin, samamoodi, tähendab poliitikud on jõudnud omavahel kokkuleppele, samas ei jõua inimesed omavahel enam. Ma ei kujuta ette, kaua see veel kestab. Olnud aastakümneid ja säästul legende. Iiri Inglise vaheline konflikt, et, et see on nagu olnud sellises. Noh, see on see taustsüsteem. Samas on lugu tegelikult hästi ilus, ütleme kasvõi primitiivne inglise sõdur ja Iiri tütarlaps, kes mõlemad tahavad poliitikast kõrvale hoida, armuvad üksteisesse ja tahavad tõesti pere ehitada mingil hetkel. Sellest hoolimata rõhub iiri tüdrukule niivõrd palju peale ütleme, sõbrannad, tuttavad ja nii edasi ja nii edasi, et ta nagu reedab selle poisi, mille tulemusena neli meest tehakse hakklihaks. Kaasa arvatud see poiss. Ma ei oska öelda, kas on vahend, tähendab, selles suhtes mina tõlgendan seda lugu niiviisi, kui mõnisada kuulav, võib-olla ta siis võib-olla tema suudab samamoodi mõelda, kui mina mõtlesin, tähendab, et. Et katsuge me ikkagi ise kõigepealt ennekõike inimesteks jääda, katsuge ise leida see headus, siirus, vastastikune katsugem olla kõrgemal, minu jaoks natuke kõrgemal poliitikast ma ei eita, poliitika on meie elus väga tähtis ja väga tähtsal kohal, aga ma ei pea. Ei pea ühest küljest vastutavaks ennast selle eest, et ma eestlane olen ja ei, ei pea teisest küljest. Oluliseks. Teha poliitikat isiklikult sellepärast see on minu vahel. Ma saan sellest täiesti ideaalselt aru, no kui ei oleks poliitikuid, oleks neid sõjakoldeid ka rohkem selge ühid vahendi kohta, siis mõtlen ennast, see on see vahend. Võib-olla võib seda ka nii sõnastada, otsida inimlikkust, otsida teineteisemõistmist kohtult raskem, ma ise ka ei suuda. Koputada sellele heale, mis igas, ehk ikka olemas. Ja noh, eks seda ole noh, see niukene sajandit toonane probleeme, mis ma leian see selles suhtes, see on ilmselt kes ainukese elu edasiviiv jõud kahtlemata inimese loomus on niivõrd keeruline, et et kõik omast arust tegelikult tegutsevad sellesama eesmärgi nimel. Võib-olla. Aga Ma ei tea, mina ei ole seda selektsiooni teinud. Tähendab, selles mõttes, kes on hea, kes on paha, aga ometigi see kuidagi on olemas mingid teatud reeglid, mask seda ilmselt seletada. Muutjad. Muuda ennast muutub maa ellite. Kui ammeljansu muutjad Jälle. Paigale jäääärse irooja mängib hõre. Jäägu ellu. Esimesed jooned meie ühisest portrees visandatud. Järgmisel korral tahaks vaadata, kui palju on eestlases kolka patriooti ja kui palju on temas kosmopoliit.