Tervist, mina olen Urmas Vadi. Alates tänasest alustab saatesari kohustuslik kirjandus. See saade on kõigile neile, kelle sõnapaar kohustuslik kirjandus tekitab tülgastust või siis hellitlevaid nostalgiahetki. See nimetus. Kohustuslik kirjandus tähendab seda, et igas saates võtab saatekülaline endaga kaasa raamatut mis tema meelest on eesti kirjanduses kohustuslik. Väga isiklik, väga subjektiivne. Ja see raamatuvalik ulatuv ajaloo hämmust kuni tänapäevani välja ning meie erihuvi on lugeda neid tekste uuesti ja proovida avada nüüd täna nuid tollaseid kontekste suhte hierarhiaid, keelekasutust, harjumusi ja hoiakuid ja detaile. Esimeses saates räägib oma kohustuslikust raamatust Tiit Hennoste. Tiit Hennoste, enne kui ma küsin sinu käest sinu olulise raamatu kohta kohustusliku raamatu kohta Loeksin sellest raamatust ühe lõigu. Kuid osa väljendusi sundis Iyad tugevamini Ricci vastu suruma. Talle näis, et ta ümber liiguvad moodsad linnal tiinid, kes hauvad oma röövlikuludes jubedaid ja ohtlikke mõtteid. Nende suhteid ühiskonnaga ja üksteisega väljendasid säärased sõnaühendid, nuga, neeru, solingen, kopsusooja, Leenza segamini, et pärast tuleb passi järgi kokku lappida ja nii edasi. Tiit Hennoste, mis tekst see on ja miks ta sinu jaoks kohustuslik? Kas see on Juhan Smuuli muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol üks Norra merekiri? Miks ta on kohustuslik? Siin on nüüd mitu asja. Kõigepealt, minu arvates on eesti kirjanduses üks oluline asi. See ei ole romaan, see ei ole jutustus seal midagi paroodia ja publitsistika vahepealset. Aga see on avaldatud esimest korda 1955. aastal sirbi ja vasarajoone all. Ja joonealune on üks hirmus tähtis asi eesti kirjanduses, kuigi sellest on vähe räägitud. Joonealune oli just nimelt originaalis joone all, ehk siis ajalehe alumises servas, kus hakata siin kunagi juba Janseni ajal ilmuma siis erinevad jutustused, novellid ja muud asjad. Ja see on nagu teatud selline ülekanne. Teine asi, Smuul alustab seda juttu umbes selliselt kuidagi, et eesti kirjanduses on varemgi üksteiselt pisitasa midagi üle võetud, aga säärast jultumust hakata varastama pealkirjast alates pole seni mitte juht. Varguse ohver on Eduard Vilde, kellel on imelikud juhtumised Tartu juubelilaulupeol. Ja Vilde oli teatavasti joonealune kirja. See on nüüd üks selline asi, see on selline kummaline, huvitav traditsioon, mis tuleb, tuleb ja tuleb sellise uue ajal tagasi. Teine asi, miks on minu arvates tähtis, on see selle tekstiga Smuul ei saa veel nagu päris vabaks oma stalinistlikud krambist aga see on tema nagu enda vabaks kirjutamise tekst. Sest siin tuleb sisse tohutu hulk, et noh, niisuguseid nalju, lugusid, Muhu tegelasi, mälestuskilde fraase, kõike seda, mida ta hiljem kasutab, kasutab nendes oma kuulsates reisikirjades, kasutab Muhu monoloogides, kasutab polkovniku leses, kasutab hiljem mõrvas rännutee majast, mis minu arvates on kohutavalt hea tekst. Ehk siis siin algab sees muul. Nii nagu ta tuli 50.-te lõpus kuuekümnendates aastates. Ja kui mõelda nüüd, et see on 1955. aasta. Stalin on surnud, aga midagi tegelikult ei ole veel toimunud, õieti 56. aasta on alles olemata. Ja tegelikult on siin sees ikka üsna jõhkraid ütlemisi ja jõhkraid asju. Loomulikult mitte nõukogude võimu vastu, mitte mingil sellisel moel, aga see kriitiline toon, see arusaam, mis siia tuleb, on hirmuäratavalt tähtis. Kolmas asi, see on selline pöörde aja tekst. Ja minu jaoks seostub ta veel ühe asjaga peale Vilde. See on Oskar Lutsu väljetoniga vähk mania Ko ehk majanduslik tõus mille ta kirjutas kusagil, ma arvan, 1921 või 20 avaldas, see on Eesti vabariigi algus. Räägib kõikidest neist sigadustest ja muudest sellistest asjadest, mis tol ajal tehti kohutavalt vaimukas tekst ja ta kõlbas täpselt samasugusena uuesti avaldada 1990.-te aastate alguses, kui ta vikerkaares ümber trüki. Nii et see, selline pöörde aeg, pöördehetkede selline märkimine, need on nagu minu arvates tähtsad. Neljas asi, mis siin on tähtis on, on tegelikult see, et siin on sees seda oma aega. Eesti kirjanduses on ikka otsitud neid oma aega, peegeldavaid raamatuid ja kipuvad sellised tuimad ja igavapoolsed olema. Aga see on minu arvates noh, mitte 100 protsenti, aga kohutavalt vaimukas tekst kohati. Ja siin on tohutu palju sees ta seda oma aega alates nendestsamadest tegelastest, kelle keelt sa seal proovisid välja väänata ja keda meil lõngusteks kutsutakse. Millise sõnade poolest Juhan Smuul tõi käibesse. Ja tõepoolest laenas selle Viiremanilt, nii nagu ta ka raamatus ütleb, Wiedemanni sõnastikus olemas, on olemas nii lõnguskonna olemas Lõnkuma ehk niimoodi lonkides kõndima. Ja see sõna läks nagu kohutavalt hooga käibesse. Ja need tegelased tegelikult suur osa sellest, mis nende keelest meil teada pärinebki, siitsamast teine väikene allikast tuleb mõned Arvisiia luuletused, aga seal ei ole üldse selliseid, nii värvikaid fraase. Täiesti üllatav teada, et see on nagu niipidi liikuma läinud, et see ei ole nagu nii-öelda rahvalegend, mida temal enda tekstis Kasutanud sa mõtled lõngu sõid, ei, ei, ei, ei, see on läinud just tema kaudu liikuma. Lõngu seal ei olnud ju mitte eesti spetsialiteet. Tähendab, lõngused oli esimene Nõukogude Liidu subkultuur vene keeles annetskyljaga stiliaagi. Ja millalgi nüüd alles. Ma ei oska öelda, mitu aastat tagasi oli mingi vene Musica Steliaagi, mis nad uuesti populaarseks tegija ja vene keeles võib internetist leida üpris palju infi nende kohta. See tulid seltskonnad, kes liikusid kõikide tolleaegsete Nõukogude Liidu suurlinnade tänaval, matkisid noh, niisugust Ameerika, inglise elustiilisale kandsid värvikaid, omapäraseid rõivaid, hästi lühikesed, hästi kitsad püksid, värvilised triibulised-ruudulised, pintsakud. Muide natukene saab nendest rõivastest natukene, aga saab nädalaselt rõivastest aimu. Kui vaadata Tõnu Trubetsky. Ehk siis see oli selline subkultuur, see ei olnud poliitiline subkultuur ja ta oli just nimelt selline eluviisi subkultuur. Aga minu arust huvitav on see, et kui vaadata seda näiteks vene slängi venestil, jagades slängi jooga tasandada, issand, ma ei tea, stiil sõnast siin, aga teada nad ise kutsusid ennast kas moodideks või nad on inglise moodi või rokkareid või sellise selline taustaga, selle Steljaga mõtles ka välja mingisugune ajakirjanik, kas mitte krokodilli või kusagil seal oli ka pilkenimi, tegelikult see tuleb sõnast stiil rõivaste rõivastus hästi stiilselt ja eripäraselt, aga kui vaadata nendest slängi nihukest näiteid, siis need on inglise keel väga selgelt inglise keelest võetud. Aga kui lugeda siin Smuulilt seda soling, kopsusooja ja muid selliseid asju, siis see ei ole inglise keelt, see on niisugune kohalik võimas jõhker släng. Ja Viru tänaval nad tõepoolest Tallinnas kogunesid ja noh, siin on juttu Tombist ehk siis tegelikult seal Tombi kultuurimajas, kus need peod olid ja hiljem olid Rockerite bioodi olid muud asjad, mis tegelikult on ju koplis kui järele mõelda. Nii et see, see kõik oli sellisel kujul nagu noh, olemas. Iseasi on see, et Smuuli suhtumine neisse on muidugi väga teravalt ja selgelt vaenulik aga kirjeldus on adekvaatne ja, ja Nende tüüpide kohta. Aga samal ajal noh, oluline oli džäss ju tol ajal Stalini aeg oli alles äsja möödas, kui džäss oli suuresti põlu all, kuigi Valgre sving ja nii edasi ja oli see kuulus lause, et täna mängid saksofoni, homme reedad kodumaa ja muud sellised asjad. Ja kui ma siit üles leian, siis, siis ma loen seda kohta kuidas noorsikusarv, kes seal sõidab, laulab oma oma kallimale ühte laulu, pääsa juh, Lors, krimka, Pääbe tanmann, manalatramm, põmm, piits ja piinad pää ja nii edasi ja nii edasi. On selge, et, et mul on siin kokku pandud mingisugused häälitsused, mis, millega ta kujutab džässi, improvisatsiooni ja teisel pool siis piits ja piinad, trahv ja põmm ja mann manala manala siis sellised tahad, mis väljendavad tema suhtumist sellesse asjasse, aga ta ütleb, et see sikusarv esitab kurba pühapäeva, mille pärast kolmekümnendatel aastatel üksi Budapestis end 26 meest üles poos. Laul on tõepoolest olemas ja ta on kolmekümnendatel aastatel ja mul alle nimi meeles, on ühe Ungari helilooja kirjutatud ja kogumikus modernlööklaulud, kus ta ilmus 30. Ta oli tõepoolest ka lisatud, see aga mitte 26 vaid 22 inimest olla ennast ära tapnud. Selle laulis kuulsaks 40. aastate alguses, Billy Holiday. Ta on tõesti selline aeglane ja kurb viis. Ja, ja kohati on ka tuntud kui Ungari jänesetapu laul või midagi sellist. Siin tulevad sellised asjad sisse, mille peale tänapäeval nagu üldse ei tule. Juba ainuüksi see, et Smuul on toonud selle laulu siia, siis ta on toonud, et 26 tapetud mehest tema kultuur, see, millele ta toetub, see tuleb tema lapsepõlvest, 30.-te aastate sellest populaarkultuurist maailmast. Ja, ja Smuuli maailmas on väga palju sealsetest asjadest pärit just sellistest asjadest. Okei, ta suhtub siin sellesse nii, nagu ta suhtub, eks ole. Aga see tema mälus on säilinud, tema mälus on olemas, ütleb natukene midagi muud kui tema ideoloogiline suhtumine, mida ta siin väljendada tahab. Minek ma seal tegin nii jõuse nutta, v? Kohustusliku kirjanduse saate mõte ongi peamiselt selles, et vaadata seda toonast konteksti tänasel päeval, siis paljud asjad on ikkagi hästi palju ajas kinni või mingisuguses kontekstis ja mingid asjad ei pruugi üldsegi. Kas see võib saada segavaks wet, kuidas seda raamatut täna lugeda on? No vot, siin on nüüd niimoodi, et kui ma kujutan ette iseennast, mina olen 53 sündinud, ega ma ei ole seda aega näinud siis siis lähevad lihtsalt sellised terve hulk kirjandusteadusest või, või kirjandusest või mujalt selliseid asju nagu ja mälestusi pähe. Aga ma kujutan ette, et mõnel nooremal inimesel ei, ei tule üldse mitte midagi pähe. Ja siis jäävad ainult sellised keelenaljad või lihtsalt teksti naljad, mis ikka kestavad mingid anekdoodid või mingisugused lood või mingid sellised. Aga minu arvates see on nagu just niisugust tüüpi tekst, mida tuleb noh, selle aja kontekstis lugeda. Mina soovitan. Et sa saad kätte mingi aja ja keelekasutuse läbi selle teksti Seda ma saan kätte nii selle aja, selle keelekasutuse Nende sele naljade stiili mida tol ajal pakuti, ütleme, need on Smuuli naljad, aga on ju teada ajaloost, Smuul oli noh, tõesti selline vaimukas inimene ja et inimesed naersid tema naljade peale, ehk siis need läksid peale. Sellel ajal saab selle kätte, mina soovitaks seda lugeda ja avada Vikipeedia või mingisugust võrgulehekülg kõrvale ja lüüa sinna lihtsalt sõnu sisse, sest siis hakkab tulema noh, vägagi selliseid huvitavaid taustu teinekord välja. Ma kirjutasingi üles mõndasid lauseid nagu küll on hea, et nato realism on likvideeritud, et ilmselge selle taga on mingi asi, ma aiman seda ka mina nagu ei saa aru, mis on. No see ei ole üks asi, aga see on noh, terve see nato realismi vastane võitlus tol ajal, sellepärast et sotsialistlikus realismis, no ütleme siis Stalini ajal ja ka veidikene hiljem naturalism pandi väga selgelt ühte patta. Ta kõike kodanlike mandunud suundadega, teda ei vaadatud mitte kui realismi haru realismi, kõrvalkäijat või ka realismi, järelkäijat või midagi muud. See oli mädanenud kapitalismi tav kirjandus viis seal ei ole nagu sellist ühe ühte mingisugust võitluse hetke, aga siin käivad läbi need selline pidev noh, suhtumise asi. Aga likvideerima on sõna, mis on tolles ajas nagu hirmuäratavalt tähtis ju, nii et siin nagu mingit sellist konkreetset asja ei ole, aga siin on veel ju muud niisugused sõnad. Ma ise, kui ma seda loen, siis ma iga kord nagu jahmatanguma. Kui ma alustan, kolmandat osa, kes ja mis sõidavad praegu Nõukogude Eesti raudteedel looma või kaubavagunites. Praegu teame kõik, keda loomavagunites ja kuhu saadeti. Ja siis tuleb hunnik sellist kaupa, eks ole, ja siis tuleb elus olevatest, sõidavad sead, põrsad, lambad, vasikad, mullikad, pullid, härjad, hobused, muhulased ja saarlased. Ehk siis see on niisugune, ma ei oskagi öelda, mis asi see on, Smuul teadis väga hästi. Mis tähendus oli sellel sõnal, milline kõrvalmaitse oli sellel sõnal? Nendele asjade on see mingisugune õuduse ületamise, noh, niisugune tunne, eks ole, või midagi muud, seda on nagu raske mõelda. Aga kui pannad ajastu konteksti, siis hakkavad järsku sellised täiesti imelikud asjad rääkima. Konkreetselt, see tekitas ka minus mingit sellist nagu üllatust, et kuidas selline asi sai üldse, noh, mis oli 57 ilmuda jah, et, et kas seda võeti lihtsalt nagu nalja? Ma arvan, et Smuul endale lubada võis endale juba sel ajal lubada ühteteist, ta oli juba sel ajal erinevate preemiate laureaat. Ta oli esimees ja kõik muud asjad, aga aga Nõukogude liidus juba tol ajal ja veidi hiljem ka tähendasid näiteks Stalini ja Lenini preemia asju, et inimene võis endale peaaegu kõike lubada. Kui Smuul 100 Lenini preemia, siis pärast otse öeldud, et pärast seda või seda endale kõike lubada tegelikult täpselt samuti nagu tol ajal tähendasid väga palju kõikvõimalikud tiitlid, kui keegi sai teeneliseks kirjanikuks, teenelise kunstnikuks, rahvakirjanikuks, rahvakunstnikuks, need ei tähendanud mitte ainult valitud või kogutud teoseid ja tohutut raha, vaid need tähendasid ka seda, et noh inimene võis panna selle kusagil nagu kaitsekilbi kaitsekilbi endale. Ja Smuul täitsa kindlasti oli, oli sel ajal juba juba selline selline tegelane Kuidas sulle tundub see see narratiiv, et ta üsna mitmes kohas viitab just sellele Vildele ja tema nagu tegelastele sellele sellele teekonnale laulupeole, et ta ei pea ju sellest kuidagi kinni, aga ütleme, et see mingi laulupeole minek ja siis selle noh, mingi muhu elu ja Tallina mingite kultuuri või noh, selle subkultuuri lõnguste nende kujutamine ja lõpuks sinna laulupeole jõudmine või mitte jõudmine, et see kõik Kui see on tegelikult üpris palju ikka Vildelt varastatud, ta küll ütleb, et ta peaaegu midagi varasta, aga tegelikult ta varastab nii-öelda analoogia, ka seal sõidavad need inimesed laulupeole. Ka seal satub üks neist Meestest väga kummalistest seiklustesse juba tee peal. Ta on siin ümber jaganud, siin satuvad 12 ja kadakas kummalistesse seiklustesse tee peal ja miilitsasse ja nii edasi, seal satuvad ka üks tegelane politseisse. Täpselt samuti nagu siin, nii ka Vildel. Need maainimesi tõmbavad haneks, aitavad paljaks mängida või paljaks varastada kohalikud litsid pätid. Ehk siis tegelikult on see maainimese sattumine pahelisse liita selleks biohetkeks. See on taust ja see jällegi läheb eesti kirjanduses juba sellisesse väga-väga vanasse traditsiooni, aga huvitav on minu arvates siin asja juures see, et Vilde oli tegelikult ju mõisast pärit ja ütlevad hiljem puhas nagu linnainimene Smuuli jäise maa nagu sisse. Nii et tegelikult siin on see taust täiesti olemas. Smuul on rolle ümber saanud, tegelase tüüp ümber jaganud, aga Vilde räägib täpselt samuti omaaegsetest, kõrtsi, valemängijatest, mingisugusest prostituudist või litsist, kes meest Toomemäel üritab paljaks varastada, kui sa ennast välja magab seal. Nii et siin on täpselt samasugused samasugused tüübid. Aga samasugune sisu. Muidugi Smuuli hoiak just nimelt selle linna vastu on ka täiesti äratuntavad see, kuidas ta neid inimesi kirjeldab, et see on või kasvõi mingit noh, seal on toodud välja ühe kaasaegsel luuletaja luuletused. Et need on ikkagi väga sarkastilised või kuidagi üleolevat. Et kogu sellise noh, kaasaegse subkultuuri või mingisuguste moodsate suundadele Smuuli jäigi selliseks, nagu ta oli oma oma. Ma ei tea, mitme klassi haridusega ta praeguse aja mõistes võiks ütelda, eks ole, aga ikkagi noh, nagu maainimeseks ja Ta tunneb ennast hästi ja linn on tema jaoks silmnähtavalt noh, mingisugune selline üpris üpris imelik ja ja, ja jube Paikus tegutsevad öösel mingisugused tüübid ja saabub saatan Tallinnasse ja kui temal ei ole muidugi nii peent sõna, tal on, tal on kurat. Olen Urmas lennuk ja loen muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol Juhan Smuuli sulest. Mu kauge sõber, ärme astume enam mereklubisse. Ärme astume tühjadesse ladudesse, kuhu sattusid osa laulupeolisi väikese jaama eest. Sellel kaunil ööl pole meil vaja kuulata, mis nad mõtlevad või räägivad. Varem oleksin ma kõik need kohad läbi käinud, kuid nüüd pole mõtet, sest mul juhtus Tallinnas veider lugu. Selle järelkajasid märkad sa paratamatult, nii eelnenud kui ka järgnevas kirjas. Märkad sellest, et ma vaatan asju läbi teiste silmade. Et ma ainult kirjeldan, aga ei seleta, et niinimetatud autoripoolne suhtumine on kas äärmiselt kahvatu või puudub üldse. Ma nimelt andsin ära oma isikliku arvamuse. See juhtus nii. Pool tundi enne laeva väljumist Tallinna sadamast astus minu kajutisse väga viisakas tolliametnik. Kohvrite vastu ta huvi ei tundnud, minu dokumendid olid kapteni käes. On teil midagi liigset, päris ta viisakalt ei ole. On teil isiklik arvamus, küsis tolliametnik. Kuidas isiklik arvamus? Muidugi on, vastasin, õnnestunult. Tuleb ära anda. Ütles ta resoluutselt. Ei anna, vastasime samas toonis ja küsisin. Kaptenilt võtate ka ära? Ei võta. Tüürimeestelt võtate? Ei mehaanikutelt võtate? Ei meeskonnaliikmetelt ma ei võta, neil läheb vaja. Jungalt võtate, küsisin ma tõusu vihaga. Kuidas saab junga sõita merele ilma isikliku arvamuse ette, vastas ametnik küsimusega. Isiklikku arvamust ära ei anna teatasima. Ma ei sunni teid, tehke, kuidas heaks arvate. Kuid võib-olla arutame seda küsimust, tegi ametnik viisaka ettepaneku. Mind hakkas asi huvitama ja nõustusin. Meie vahel hargnes järgnev dialoog. Ametnik on teil vaenlasi, mina on ametnik, kuidas nad peamiselt tekkisid? Mina peale pikka mõtlemist ma vist avaldasin nende kohta oma isikliku arvamuse. Ametnik hasartselt, on teil sõpru? Mina on ametnik, kui nad midagi halvasti teevad, ütlete, mis te selle kohta mõtlete? Mina ebalevalt, alati ütle, ametnik, aga nemad teile, mina kõhklevalt ka mitte alati. Ametnik tähendab, kui teil poleks isiklikku arvamust, oleks teil sõpru rohkem. Mina, vaikin, ametnik, võtame laiemalt põhimõtteliselt May, puuduta sääraseid asju elus nagu õnnelikus pingelisust rahutus. Kaks viimast, tunnistagem, on head, aga rasked asjad. Kuid vaadake enda ümber, kes elavad rahulikumalt ja mugavamalt korda rahulikumalt ja mugavamalt. Kas need, kellel on isiklik arvamus või need, kellel ei ole? Minu silmade eest jooksis mööda terve ametnikud, direktorite, kunstitegelaste, mõnede pea, valitsuste ülemate, lühidalt inimeste galerii, keda ma tundsin. Mul tuli meelde jutuajamine esimesega, neist, kelle näol ma tabasin unise rahulolu ja mugavuse. Ma lähen tema juurde mingi kiire ja keerulise asja pärast, küsin, mis me teeme? Tema mõmised, ütlen, võib-olla lahendame nii, tema mõmiseb, ütlen, võib-olla lahendame teisiti. Mammumised, küsin, kas me üldse lahendame selle asja? Temammumiseb, küsin, aga võib-olla jätame lahendamata tema Eimumise vaid ütleb. Muidugi oleks parem, kuid mina ei vastuta. Ma peatun teisel näol, kus laiutab rahulolu ja mugavus. Ma pole kunagi kuulnud, et ta ütleks asjade kohta oma isikliku arvamuse. Ta võidab sõpru ja südameid sellega, et haruldaselt ilusasti kahetseb, teeb vea, kahetseb, ei tee üldse midagi, kahetseb ja kui eriti meeldida tahab, tuletab meelde kõik oma pead ja kahetseb kolme aasta peale ette nagu vahel juhuslikult tegi, midagi õieti ikka kahetseb ja kui selgub, et tal oli õigus, kahetseb, et kahetses ja kui neid kahte saaks panna kordki avaldama oma vaateid elule, vastaksid nad nii, nagu vastas kapral pension kompaniiülemale. Sõduri esimene kohus on ülemaga hästi läbi saada. Kuidas nad elavad mugavalt, väga mugavalt. Ametnik kannatamatult mõtlesite järele, kellel on mugavam, kordan, mugavam elada. Mina neil, kellel ei ole isiklikku arvamust. Ametnik, näete nüüd, milleks teil on merel vaja isiklikku arvamust? Ma pakun teile kaheksaks nädalaks mugavat rahulikku elu. Andke ainult ära oma isiklik arvamus ja kui tagasi tulles tunnete veel vajadus selle järele, anname tagasi. Ta rääkis mind pehmeks, võlus ära, veenis mind seni, kuni andsin talle oma isikliku arvamuse. Ametnik kirjutas kohe kviitungi kviitungi 1002. Esiteks hoiule võetud eseme omanik, Smuul Juhan teiseks hoiule võetud eseme omaniku elukutse noorem kirjanduslik korpender. Kolmandaks ese, isiklik arvamus. Neljandaks eseme kirjeldus, kohkunult kahvatu, viiendaks eseme kaal neli grammi kuupäev, allkiri. Jah, need tekstid, mis siin on, siin on ju, et terve hulk selliseid tekste, mida võiks nagu mõõta otseselt stalinistliku luulena Kui nad ei oleks Imparoodilises kontekstis, siis ma kujutan ette, täiesti rahulikult oleks võinud keegi kirjutada näiteks luuletuse Ma alustan teisest stroofist, vahelme loomingut kannab too nimi kui ainus idee, võib ta hiljem meid solvuma panna vaja, vangi on panna see mees, ta nimi kui ainus idee. See kõlab kuidagi väga tuttavalt. Aga luuletus algab nii, mees, kes leiutas nime haltuura vaja vangi on panna, see mees ei ole enam staali seal midagi. Et need on niisugused väga-väga selged sihuksed, paroodiat või siis see, kui, kui siin on üks luuletus, mis on Majakovski treppis kirjutatud, noh ta küll siin tõmbab selle kokku, eks ole. Trepp oli tõepoolest Majakovski leiutatud. Majakovski oli vaatamata kõigile elu lõpuni avangardist ja trepp ei olnud tema jaoks mitteformaalne luuletamise viis, seal on siseriimid mis töötavad, seal on siseallusioonid, mis töötavad. Aga kuna juba Eesti vabariigi ajal ja ka Nõukogude liidus maksti honorari rea pealt siis olite kah asi, millega sai mitte ainult ideoloogiliselt tehtud lollusi õigustada, vaid ka raha teenida. Ja alati tuleb mulle sellega meelde Kivisildnik, kes 90.-te alguses leiutas luulevormi nimega lift ja nimetas seda Majakovski treppi edasiarenduseks. Et seal oli üks rehve või oli see üks täht koguni rea peal seal nagu kõige rohkem raha teenimist võimaldav luulevorm. Niisugused asjad on, siin on siin kogu aeg, kus tal sees, kui keegi loeb siit ja, ja loeb seda, kuidas, kuidas laulab seal üks koor, okei, seal on solvunute koor, koor hakkas laulma laul vahel kui pikne, meil kõmu ja see on niisugune väga ilus, selge vihje niisugustele eesti koorile lauludele laul, kui pikne kärgatas meie ees ja nii edasi ja siis osa koori läks edasi, kuid passid jäid pidama sõnale kõma, kordasid kogu, veel oli vahel arusaadav, vahel õrnasti, siis jõuti sõnani siutsub ja sellest tenorit enam edasi saanud. Et tegelikult see hästi jõhker paroodia Eesti klassikalise koorilaulu suhtes kus, kus ongi tihti niimoodi, eks ole, et erihääled liiguvad eri viisil ja keegi jääb kusagile pidama ja hakkab seda kordama ja mina olen ükskord laulupeol laulnud, see oli 67 koma õigesti mäletan nüüd laulupeol. Mu hääl ei ole mitte küll pass, aga ma laulsin nagu bassipartiid ja ma mäletan siiamaani, et meil oli seal üks kangakudumise laul või midagi sellist ja meie bassipartii oli ainult kooga käega. OK. Tenorid laulsid, kõrgemad hääled, koogage ega nii ei tee, nii et. Eks see on noh, niisugune hästi jõhker paroodia tolle aja selliste asjade suhtes. Aga see, mis minu arvates on, on oluline, on see, et et siit on kerge leida näiteks lõnguseid, selliseid asju. Aga raskem on leida vot niisuguseid sõnu või fraase sõnad või fraasid, mis viitavad tagasi ja viitavad tagasi nii nagu nendesse 30. aastate popkultuuri või, või viitavad tagasi Smuuli hästi olulisse piibli ja, ja usumaailma või viitavad, nagu ma lugesin, siit see too nimi, kohe ainus idee mis tollel viskas igale ühele meelde, kas Muuli mõned enda luuletused. Aga see tuleb järsku luuletuses mees, kes leiutas nime haltuura. Või, või kui siin on üks, üks hetk, kus Mare tüürimees, kes hiljem esineb Smuuli mitmes tekstis tegelikult paneb seda ehakeetja tilku magama ja ütleb, maga patuste rõõm. Igaüks võib tuletada meelde, kust see, millisest jõululaulust kaunist jõululaulust see tuleb ja kes oli see patuste rõõm, kes pidi magama. Minul hetkel praegu küll lööd. Ta Jeesus Kristus oli. Pandud nagu naise poolt, kes paneb mitte oma tütart, vaid täiskasvanud inimest magama, eks ole, emalikult sellised fraasid noh, mis, mis loovad selle, selle väga keerulise kihi tegelikult siia sisse, kus noh, esitatakse oma mälu, oma mälestusi ja kus võib otse öelda, õiendatakse arveid omaenese ja teiste niisugusse stalinistliku minevikuga. Aga mulle tundub see Smuuli arveteõiendamine veel ka kuidagi kirjanduslik või noh, need hoiakud millest rääkisid niikuinii, aga, aga seal on kogu aeg selline noh, tema kui kirjaniku positsioon või tema enda nagu tegelaskuju väga esiplaanil. Ja siis ta suhestub ka Vilde ja siis nüüd mingid teised luuletajad ja ja nii edasi ja nii edasi. Noh, seesama luuletaja, kelle tolmu imemisauto alla neelas, mis on väga naljakas koht rivaliteedid ja sellised asjad on kogu aeg olemas. Ta positsioneerib ennast väga selgelt. Ja siinse oska läheneda tolmule, kui seda esimest esimest korda vaadata, siis minu arust oli see Ilmar Sykemäe, kes, kes sai pähe mingisuguse novelli pärast tolm või midagi sellist selles asjas. Aga selles raamatus, mis mul kaasas on, seal teosed palun selle esmatrüki juures olnud illustratsioon. Ja kui vaadata seda, kas seal tolmu autos istub, see on Tiituse illustratsioon, siis tolleaegsed inimesed tundsid perfektselt ära. Hans, leebe rätti. Et see oli nagu väga niisugune, noh selge arveteõiendamine ühe stalinistliku kirjanikuga Aga kui palju Smuuli noh, kindlasti see, mida ta kirjeldab selle Muhu saare mingite naljade asjadena, et seal on kindlasti selline Muhu folkloor või mingid pajatused ja anekdoodid. Aga kui palju seal muid selliseid tegelasi ikkagi on, kes on äratuntavad või või seda ei tea enam keegi? Ei, nii ei saa vist jah ütelda, isegi kui nad on nagu äratuntavad, siis siis tänapäeval nagu eriti eriti ei tunne ja minu arust ta selle tolmuga seal on väga otsene Need, seosed on otsesed ja viited on otsesed. Aga neid, nende luuletustega on selline asi, et noh, võib ju muidugi otsida ja leida mingisuguseid fraasi või kohti. Aga Ma ei, ma ei julgeks niimoodi ütelda, ma ei ole ka eraldi muidugi otsinud noh, niisugust, et konkreetseid, selliseid tekste ma usun, et leiab mingisuguseid viiteid. Aga mina ei ole, mina ei ole spetsiaalselt otsinud, sest mu arvates see ei ole talle nii tähtis, talle on tähtsam see ajastu või stiili või, või paroodia. Noh, kui ta kasutab siin direktiiv number neli, eks ole, või direktiiv number kolm Eestis ei ole sellist luulet minu teada kirjutavad, aga Majakovski on niisuguseid käskkiri number see ja see luulearmeele täiesti olemas nõukogude aja algusest siin on väga selge, kuna viide aga tema jaoks nagu on olulisem ja minu jaoks on olulisem see, et luule kui mingisugune tdi, taktiline, õpetav, käskiv asi, mis oli Stalini ajal nagunii tähtis. Siin on üks stseen, kus ta, kus ta räägib sellest, kuidas Mare tüürimees, tüürimees Mare oma mehega 26. aastal sõitsid purjekaga Tallinnast välja ja kuidas purjekas haaras kaasa oma Cliverbohomiga seal sadamas seisva avaliku käimla ja kuidas nad selle kemmerguga siis nagu välja sõitsid sealt ja ja, ja mida siis laevapäevikusse olevat kirjutatud selle puhul, eks ole, et kanakuut oli riputatud kiiver pommi külge ilmselt peetakse seal hanesid ja tuli vastu uju hullumaja nimega Loreida katsel olid riputatud Cliver poomi ja ta nii-öelda tsiteerib siin neid ajalehti. Ma isegi püüdsin otsida, May lehitavad. No võib-olla on see täiesti reaalne sündmus, sellepärast et kui ta tsiteerib siin nagu ajalehtede pealkiri, salapära, piraat varastas Tallinna sadamast avaliku väljakäigukohariigi kahju hinnatakse 16-le 1000-le Margale loodetakse inimohvrite olemasolu. Siis need on täiesti ehtsast ole stiilis pealkirjad. Täpselt sellised nad olid tol ajal. Aga kas see on tegelik või, või mitte, seda ma ei tea. Aga sa küsisid nende selliste konkreetsete. Leidsin noh, siin on seepärast seda lõnguste stseeni, kui ta kirjutab, olin laua taha magama jäänud ega saanud aru, kus ma viibin. Müstifitseerida selle stseenikirjutamise siis sellele kohalikule kuradile ja siis kust tuli muusika, mida ma kogu aeg unes kuulsin, alles nüüd märkasin, et vahepeal oli keegi raadio publikust sattunud mingile Lääne-Saksamaajaamale ja see jaam saatis muusikat tärkamise momendil mängis ta noot noodilt maha meie helilooja muusikat Tsiili pulmadele. Vaata kuidas varastavad, mõtlesin ma pahameelega. Siili pulmad on see siil, mitu aastat tahtis naist mille sõnad on kirjutanud Uno Laht ja viisi minu teada Gennadi Bodelski. Ja on täiesti selge, et Lääne-Saksamaa ja me ei varastanud Bodelskilt Bodelski kusagilt sealt sealtkandist, et vot niisuguseid asju on tal siin sees, võib olla veel. Mitu aastat otsisin, ei leidnud metsast ta sealt siis laudadega piima saida, väärilisega. Siil pulmatralli lõpetas ja pettumus vaarianssest naiseks oli võtnud ta vaid bana riideharja. Tiit Hennoste, sa oled kindlasti oma üliõpilastega kokku puutunud, on sul mingeid kogemusi, kuidas nemad Smuuli loevad või või, või noh, kasvõi sedasama teksti, et on seal mingisuguseid näiteid? Esiteks, nad ei loe. Teiseks nad ei tunne suurt osa seda tausta ja see on, see on küll asi, mis mind on hämmastanud. Ma olen sellest vist isegi kirjutanud, et inimesed ei tunne enam ära isegi polkovniku leske või, või muid selliseid tegelasi. Ja asi ei ole ainult Smuulis ja kui sa tausta ei tunne, siis hakkad sa tõlgendama noh, asju nagu teisiti. Ja see ei ole mitte päris adekvaatne tõlgendus. Räägime tol ajal lugemisest, eriti kui me räägime sellisest Pampleti tüüpi asjast, et et kui ma hakkan seda nagu viltu tõlgendama mingisuguste oma kogemuste taustal siis ma lähen ikka päris viltu kohe, et siin võib tõesti öelda niimoodi, et autor mõtles ühte ja mina mõtlen midagi, midagi hoopis muud. Totaalselt muutub jah jah, muutub see taju nagu enamused ajalist konteksti. Ta muutub mingisuguseks selliseks ajaväliseks ajaväliseks asjaks, aga mu jaoks on see nagu järjest olulisemaks muutunud järjest vähem huvitav filosoofia teha, seda enam huvitab nagu sotsiaalne külg. Aga kirjandus on tegelikult meeletult ajaline fenomen. Et me tegelikult ei taha selle üle hästi mõelda, et 95 protsenti kirjandusest jääb oma aega nii-öelda, ta ilmub sel hetkel, teda loetakse sel hetkel ja pärast seda kaob ta igaveseks kusagile. Keegi teda enam ei loe, uurijat temast ei kirjuta. Ta ongi lihtsalt niisugune surnud, et selles mõttes see väga väike protsent, mis elab üle aja. Ja sellega siis tekib väga tihti see, et hakkab vajama mingisuguseid taustu, mingisuguseid kommentaare, mingisuguseid mingisuguseid lisa. On tõsi. Eriti kui vahepeal on toimunud niisugused väga selgelt kultuurilise murrangut ja kultuurilised murrangut, on ju need, mille puhul me võime rääkida ajaloopiiridest. Kaasaeg kestab senikaua, kuni mingisugust suurt murrangut ei ole olnud, see võib väga kaua kesta. Aga me saame kõigest ilusasti aru, aga kui tuleb murrang sisse, siis enam ei, ei saa. Aga kas smuudi varju jäämine ongi just tänu sellele, et, et ta on jäänud kuhugi teise aega ütleme nõukogude aega ja ilmselgelt on tal ka see punane märk kuidagi juures? Ma arvan, et see punane märk oli vähemalt sellises esimeses lähenduses kõige olulisem tegelikult ju kui. Nüüd ma võin aastatega eksida, aga igal juhul jääb kusagile perestroika aega kui hakati Smuul ja ennekõike võib-olla kõige rohkem sõimama kõikvõimalike asjade pärast ja üks kurb, kummaliselt üks selliseid olulisi, üpris jõhkraid sõime teri Toomas Liiv, kellest pärast sai hoopis teistmoodi vaadetega inimene, ma julgeks ütelda. Tema tolleaegsed tekstid on ikka nagu, nagu päris jõhkrad ja kuna Smuul oli olnud stalinismi etalon kirjanik ütleme niimoodi. Ja lisaks sellele vaatamata kõigele, kui mõõta neid luuletusi näiteks omas ajas, siis nende seas on tegelikult päris häid tekste, päris südamesse minevaid tekste jätame stalinistlikud jurad kõrvale ja ta oli Kirjanike Liidu esimees, siis tema oli see, kes sahisele, selle sauna nagu, nagu oma kaela. Ega teistele polnudki ju midagi väga palju kaela kallata, sellepärast et üks osa nendest oli kadunud just nimelt igaveseks aegade hämarusse keegeeviitsinudki mäletada, enam Hazleberehted polnud tähtis üleüldse, aga Smuul oli tähtis ja Manime kandis preemia tema püstoli Kirjanike Maja seinad ja nii edasi ja minu arvates siin mingisugune muudatus mingil kombel hakkas muudatused tulema alles pärast seda pärast kuskil 90.-te teisel poolel, siis kui see maha rahunes, aga, aga ma võin nüüd eksida, aga ma ühe olulise daatumine võiks siiski ütelda, et vast siis Jaan Unduski need Smuuli interpretatsiooni. Kui ta hakkas rääkima Smolist, siis usu ja jumala taustal ja hoopis teistmoodi. Siis need muutsid midagi. Teine asi on küll see, mis sa ütlesid, et see omas ajas olemine, et Smuuli tekstid on meeletult kontekstuaalsed. Nad on tohutult täis ka kõik tema tekstid on tohutult täis oma aega, vihjeid, viiteid, igasuguseid reminessensse, kõikvõimalikke sellist kraami ja see teeb raskeks nende vastuvõtmise. Ja seal tekib niisugune kummaline olukord minu arvates eta. Tegelikult võiks neid tekste lugeda kui postmodernismi lugeda sellises postmodernismi, sest nad on täis võõrast sõna, nad on täis kõikvõimalikke vihjeid ja viiteid. Aga postmodernismi võtmes viitsime tihti lugeda vanades tekstides neil, mida me peame selliseks väga suureks ja väga kõrgeks kirjanduseks, et me otsime ikka ikka siiamaani taga seda pilti, mille pealt ikka Tuglas oma popi ohu kirjutas, eks ole, et kes need koeri aafrika oli, kes oli see kunstnik, kes selle pildi maalis sest Tuglas on kanoonilisel suur kirjanik seal otsas teiste puhul me ei viitsi nendesse asjadesse nagu enam hästi süveneda. Aga minu arust mulle on alati meeldinud üks mõiste nagu kämp. Ja vot Smuuli saab väga hästi lugeda selles mõttes nagu, nagu kämpi teatud moel sellisena nagu absurditeadvusega ja võib-olla mitte tema stalinistlike tekst ja sellepärast, et need on, on kohati noh, ütleme minusugusele inimesele, kelle sugulasi ka siberisse veeti, natukene natukene valusalt ma ei taha seda kämpi hästi, aga kui ma loen seda sellist teksti, siis ma saan seda nagu, nagu väga hästi kämpina lugeda. Palusin kirjanik Aarne Ruuben-il kirjutada nüüd ja siin üks lühitutvustus. Kuidas tema kirjutaks praegu uuesti muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol. Ühiskond on nüüd juba väga modern, aga rahvaste sõpruse meelikosutav vaim lehvib ikka veel laulupidude kohal. Ikka näeb lauluväljak kõiki eesti rahvariideid eriti kollaseid muhu seelikuid kogu nende kirevuses. Võrguliikluse analüütik Eha keettelik, organisatsiooni teoreetik Richard Sikusarv ja mereakvatooriumi elektroLüüttimise spetsialist Ants logi sõidavad autoga õhust. Tallinna juubelilaulupeole on aasta 2069. Teele saavad nad aga tekstisõnumi oma sõbralt nimega Andrus 12 kes Ruhnu lane ja nüüd õnnetul kombel hoopis Rapla politseijaoskonda kinni kukkunud. Andrus 12-ga on juhtunud see rumal lugu, et ta on liiga palju kanget Bocki ära joonud. Ja nüüd humalas olles kippunud Rapla jaama juures relsse kangutama ühe raudtee relsi, on ta ka kõveraks painutatud. Selle eest tahetavad teda politseijaoskonda tsemendi peale viia. Ja mis veel hullem, talle paigaldatakse biokiip, mis edaspidi hakkab keskusele märku andma. Kui Andrus taas raudtee rööbastel läheneb. Andrus biokiibi sugugi ei taha, sest biokiipide abil kontrollivad illuminaadid, rektiilid ja Bilderbergi grupp kogu maailma eriti kõiki inimesi selles. Eha keetilik võtab nüüd oma käekotist päikese armsa Muhu Tõnn saba et see Rapla turul maha müüa, politseile altkäemaksu maksmiseks, sõpra aidata ja naise ohvrimeelsus kannabki vilja. Samal ajal läheneb Tallinna Sadamale kaugobservatooriumi kandev uurimislaev Loreida, mille kapteniks on Kihnu junn. Teine junn on tunnustatud astronoomiaspetsialist, kes jälgib pardakompuutris suure vankri ühe galaktikaserva. Ent siis juhtub ka laevalael. Õnnetus. Üleannetu junga on pannud täiteleskoobi fotoplaadi vahele. Ja suur spetsialist näeb nüüd ühte sinist hiidu. Kuue punase käädvusena. Kuuene täheparv püüabki nunn meelitatult. Raskustega jõuavad kolm sõpra lõpuks uurimislaeva pardale, päästavad kihnu junni üleannetu junga küüsist. Te kuulsite esimest saadet sarjast kohustuslik kirjandus Juhan Smuuli raamatust muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol rääkis Tiit Hennoste. Oma muhulaste juhtumistest, kirjutas Aarne Ruuben. Smuuli luges Urmas lennuk. Saate panid kokku Maristomba ja Urmas Vadi. Kõike head ja kohtumiseni kahe nädala pärast.