Seitsmeteistkümnes juuni on sel aastal esmaspäev. Seitsmeteistkümnes juuni oli ka 1940. aastal esmaspäev. Ma ei tea, kui paljudel meist on mingeid mälestusi tollest ajast. Igal 10. eestlasel igal 50., kes päev-päevalt mäletaksid sündmuste arengut Ma. Ma ei saanud. Üks meie keskelt, kes mäletab 1940. aasta juunipäevi oli tollal sõjaväe reservlendur. Neljateistkümnes juuni. Ma tulin veidi hiljem Aerošovile, mul oli ülikoolis oli praktikum veel pooleli üks praktikum soojustehnikast tehnikaülikoolis. Nii et ma saabusin kuskil nii poole kahe paiku ja startima 14 10. hakkas just Soome reisilennuki Kaleva, mina riietusin lennuülikonda. Aga see õhkkond oli aerodroomil juba ärev. Mehed ütlesid, kasvad lihatants, mis on Pariis? Sakslased Pariisis marssinud 14 10. Pariis, Holland Prantsusmaa on juba kapituleerunud. Ja kell 14 startis Kaleva reisilennuk Kaleva. Me ei teadnud, et oma saatuslikule lennule. Teda juhtis Soome lendur-kapten Willy Brandt, peale oli seitse reisijad. Üks ameeriklane, üks rootslane, kaks sakslast, kaks prantslast, üks eesti proua luts. Proua luts ja peale selle diplomaatiline post. Ta startis kell 14, null neli maalin just parajasti saanud lennuülikonna selga, mul seisis ees peedi hooga kunstlend kunstlend. Kui ma maandusin poole tunni pärast ja ruleerisin angaari juurde siis Villem Laanekõrb mu väga hea tuttav ja ka meie lendureid. Meie lendur vanemale põlvkonnale ütleb see nimi väga palju, ütles teadalt. Kaleva on Keri saare juures alla lastud. Tookord keegi teismeline poiss Keri saarelt on täna meile tollal toimunut tunnistaja. Seekord väga, väga niisugune ilus, ilus suvine ilm ja, ja üldiselt 40 aasta suvi oli üldse väga ka ilus päikseline. No siis mäletan see lõunaaeg nii et me istusime just lõunalauas. Kuulsin noh, et nüüd on midagi, mis vaadata, et nii kõva lennukimürin jätsin selle söögi pooleli ja jooksin. Alguses jooksin teise tuppa missa, kus aknad asuvad lõuna poole, kust mürin tuli? Vaatan, et oi, et sealt tuleb mitte üks, vaid kolm lennukit koguni. Ja, ja siis jooksen kiiresti välja ja, ja samuti ka teised keskrikk, meil seal olid kõik välja, vaatame, milles asi. No mis seal siis oli? Tuleb lennukid ees madalal? Küllaltki ma ei olnud veel nii madalalt nii-öelda lennuki täiendama meie majakese midagi 30 meetri kõrgune. See, et umbes 50 meetri kõrguselt tuleneb kolm lennukit. Soome reisilennuk on siis eesse kolme mootoriga Junkers. Ja selle kohal kahel pool on kaks vesilennukit punaste viisnurkadega ja enne enne paka majaga kohastiku saamist. Teine vesilennuk, Vasakpoolne levisi, lennuk keeras majaka poole ära, kaugele, nagu oleks lennuk seganud teist lennukit. Lennuk siis asus kohe reisilennuki katusele nii ja, ja kui nad lennukile jõudnud nii-öelda meie maja põhjapoolsesse otsa, siis sellest esiosa pildur avastule reisilennuki peale ja no tal on sel lennukil on peal kaks kuulipildujad, üks on sabaosas üleval, aga teine on täpselt kohe nagu nii-öelda paadi ninas linas vot sellest kuulipildujast siis noh, kõik siis nii palju, kui meid seal saare peal olid, siis kõik siis jälgisid seda muidugi ehmatusega. Esialgu siis lennukist lõi välja nagu külje pealt suitsujuga ja reisilennuk hakkas kõrgust kaotama. Siis anti uus valang ja no siis oli juba kõrgus, ta võis olla võib-olla 10 meetrit veni lennukil ja siis plahvatas lennukist juba suuremat tuleleek välja ja lennuk keeras kohe otse nina mere poole ja kukkus, et siis veel nagu plahvatus või kukkumisest. Tugev löök tulistas ainult üks lennuk, tulistanud üks lennuk ja teine samal ajal tegi siis tiiru ja siis eraldus siis Naissaare või Tallinna pooleni. Ja samal ajal samal ajal siis Prangli kalurid püüdsid kalu, nii et see lennuk tegelikult kukkus selle kalapaatide vahele. Ja peale selle ilmus veepinnale allveelaev ja üldse allveelaevadega oli, oli niisugune huvitav lugu juba võib-olla üks neli-viis päeva varem vahtkonna madrused juba rääkis, et et on nähtud alleaa päris Koppe ja ikka ja peale tõusnud allveelaeva kaugemal ja, ja siis lähemalt. Allveelaev siis kutsus neid kalapaate malepoordi ja, ja mida siis nad olid kauri tööd merest välja õngitseda, seal juba need siis võeti ära allveelaevale. Väikseid kohvrit, portfellid, mis ujuma jäid. Veepinnale. Mõni päev varem, üheksandal juunil 1940 oli NSV Liidu kaitse rahvakomissar Timošenko andnud täiesti salajase direktiivi, mille üks punkte nõudis. Sulgeda Riia laht ning blokeerida Eesti ja Läti rannik Soome lahe ja Läänemere poolt mitte lastes evakueerida nende riikide valitsusi. See oli 14. 15. lendusid ei olnud. See oli laupäevane päev ka ilus päev. Ja pühapäeval olin üsna vara juba aerodroomil. Minu lend oli Peteooga, sel korral ma lendasin BDO ka märgiga ja ka milline oli eriliselt kohandatud kunstlennuks. Esimene Eesti oli kinni. Mat startisin 10 35. Minu lennuülesanne oli ülemiste lõunatipu kohal. Teha umbes 200000 pealt kunst lendu eemal, kuna aerodroomi kohal toimusid maandumisringid treeninglinnuringid teistele lenduritele, kes harjutasid maandumist. Ette oli nähtud 40 minutit. Aga ma olin 30 minutit linnud, kui märkasin. Punased raketid, keelumärk ei tohi maanduda, aga ohutamatu sellepärast, et ma ei mäletanud pika aja jooksul, et üldsus aerodroomilt lenduritele rakette lastud lennuki petati suitsurakette, et vaadata, kust tuul nädamad. Ja ma hakkasin laugleva. Lendasin madalalt üle aerodroomi, et vaadata, kas on maandumiskeeld lennukiga ei saa ju midagi olla, ehkki ma tegin immelmanni vöörist ja keerutasin, aga see oli uus lennuk. Ja Alt viibati viibati märgiks, et tule alla ja maandusin, selgus, et jah, mehaanikud olid ähmiga Ämiga raketid segamini ajanud, et rakette tuleb tasunud roheliste asemele punased pandud ja niimoodi siis olin ma sundma, mõtlesin. Ja siis selgus niisugune asi, kui ma olin juba lennukist väljas, siis tulid mehed vastu, ütles, tead, sa olid viimane mees üleval, teised olid juba kõik maandunud, ei saanud sulle kuidagi teatada. Venemaa on andnud ultimaatumi Eestile, me ei kujutanud ette, mida see ultimaatum tähendab. Aga see ultimaatum meile lendurid tähendas seda, et õhus olla enam ei tohi. Nii et sellega lõppesid meil tollel kaunil pühapäeval lennud, mina viimane oma BDO-ga lennukit kästi jätta aerodroomile meil mitte lahkuda. Me olime aerodroomil kuni kella kaheksani õhtul. Siis lasti meid tulla, linna lennukit laaditi bensiini täis, öeldi, et oodata korraldas mingisugust korraldust ei tulnud ja me tulime aeroklubi ruumidesse Pärnu maantee 20, kus siis ootasime tund aega midagi täiendavat ei olnud, imeilus õhtu oli valge. Nii. Ja tallil oli nagu välja surnud ja midagi olnud kuulda, mis ultimaatum, mida käisid jutud, et Venemaa alustab sõda, et juba on tuntud üle piiri meie ei teadnud veel mitte midagi. Ja sellel õhtul Tallinnas oli niisugune tunne nagu interRehnum oleks. Lennukid, erakordne juhus ja terveks ööks välja käskkooli, laaditamat bensiiniga. Oodata korraldust, aga mingisugust korraldust ei tulnud. 16. juunil kutsus NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Molotov kell 14 30 Eesti saadiku rei enda juurde. Esitatud ultimaatumis nõuti uue valitsuse moodustamist ning riigipiiri avamist punaarmeele. Ultimaatumi-le tuli vastata kella 23-ks, samal õhtul seega kaheksa poole tunni jooksul. Ultimaatumiga kaasnes ähvardus. Kui märgitud ajaks vastust ei saabu, antakse Eesti vabariigipiirile koondatud punaarmee vägedele käsk Eestisse sisse marssida ja igasugune relvastatud vastupanu maha suruda. President Päts, saanud teate, kihutas kahe tunniga orult Tallinna. Tema esimesed sõnad Kadriorgu jõudes olid nüüd on läbi, venelased tulevad sisse. Üks praegu 86 aastane mees oli tol päeval piirivalvurina Petserijaoskonna aru kordonis. Ma mäletan seda kuupäeva kamis sõjalise jõuga, ultimaatumi esitas. Te saite teada sellest, kuidas te teada saite? Ma sain jaoskonna ülem helistas mulle, meil on niisugune asi, et meil korjati kõik need Abiru inimeste triidi ära, vene videost viidi Läti piirile, kus oli ohutum, ohutum ja see ja siis kordoni ülem läks ka minema, see oli laine nimeline Velfebel. Seal oli ka abielus, oli kohaliku ühe naisega, oli abielus ja need läksid Läti piirile ja mul vend läks ka Läti piirile, siis tema oli ka abielus. Aga siis siis oli niimoodi, et meil jaoskonnas tuli üks. Me seersant tuli sinna, et tema olukord on määratud kordoni ülemaks. No hästi, ma ütlesin, et lähme siis vaatame, kuidas siis olukord väljast paistab. Ja läksime Vahitorni Vahitorni 200 meetrit kordonis eemal. Läksin vahitorni, vaatasime, venelased olid juba valmistasid ette, seal oli terve suur tankikolonn, oli. Ükskord on, kus meil külas läks, läbi tee, läks Venemaale. Piir oli muidugi vahel. Ja. Tema tema oli saraime või mispärast senise masinad. Et võib-olla tulevad siia, et küsisin, kus abielus oled teinud oma abielus ei ole, üsna, siis on head, siis ei ole kellelegi vaja sind Leenat. Nii nojah, kas teie jäite sinna kauaks vaatama, lihtsalt üks paar tundi olime seal paar tundi ja binoklitega või paistis palju naabritega minu arust, aga seal oli palja silmaga võis näha. Tankikolonn oli ja siis oli. Sa ratsaüksus oli ka seal ja siis. Tulime tagasi ja siis ta ütles, et ma lähen poodi, et midagi vaja on. Siis, kes seal soovis, sobis ja läks ja kadus enam tagasi tuld. Ja siis ma jaoskonna ülem oli oluline, viilib, temale helistasid ja siis niisugune asi on, et et seda meest ei tule kartma ja lekkartma elas jalga kohe. Ja sa ütlesid. Et. Ei ole viga, rahuneme maha. No ja siis ütlesin, pole viga, et ma olin nooremseersant. Tänasest päevast oled seersandi juhtimisomaette. Mõtlesin ta. Kas ta taandumise värki tead, ma ütlesin, tean küll, et ma olen seda õppinud ja ma ütlesin, no siis on hea. Ja ärge seda tonni mehi sinna kuskile välja kaugele saatket, hoidke seal rohkem kordoni juures. Palju teil tunnimehi oli, mitu meest ei tuli, neli meest teelt, viies mina olin neljas, kokku neli meest. On neli ja ja see oli jaoskonna ülema ülikooli väga huvitavad, tema iga natsa habras seal öises, kuidas olukord on, kuidas solvunud noh, meil oli üks kergekuulipilduja oli lüüs. Ja siis iga mehe jaoks oli granaadid ka ja et et võtta tõsist vastu ja kui kiireks läheb, et siis Vana-Irboskas saate kokku teiste korrunitega, siis sealt siis Petseri peale tagandamise juures sõnumil polnud midagi seal täitsa täitsa lahtine maa võiks kuus kuskile polnud minna ju mingeid kaitserajatisi, mitte mingisugust. Ja nelja mehega palun vasta. Teine oli tankikolonn. No ja siis ainult traataed oli vahel rattaga, sõidab läbi seal midagi. No ja siis peaaegu iga viie minuti tagant jaoskonna see 30 miili helistas, kuidas olukord, kuidas olukord on? No ma siis kandsin ette, mis seal olija. Ja siis tuli see öö, kui see kuradi hooldi vaatama esitati. Siis. Ma võtsin kõik mehed sealt kaugemalt ära, panin ühe mehe, panin koeraga ümber ümber kordoni teise küla otsa sinna kirja. Et kui midagi on, siis anda märku tulistada püssidega. Ja vaatasime siis ära ja pani öö läks mööda, siis jaoskonna ülem hommikul helistas. Et nüüd on rahu majas, et venelased on lubatud sisse tulla, minge piiride, võtke tankikolonn vastu. Noh, mina vene keelt ei osanud ma. Ta ei tahtke õppida. Siis läksin, võtsin ühe, reamees orav oli, võtsin selle kaasa ja läksime kaheksaseid spirile. Meile tuli siis seal vastavaks kella 11, maal. Tuli üks politruk tuli vastu, viisnurk oli kõver ja kaks, neli nurkalisin või telliskivi olid siin lõppenud peal. Ja see siis ütles, et vot meil on niisugune asi, et meil on ühte valitsusega kokkulepe, et teie kordoni kohalt tuleb üks tankikolonn, tuleb läbi. No ja mõtlesin, no hea küll, kui on niisugune kokkulepe, on siiski ta mulle, võtke piirma. Mõtlesin, et minul ei ole seda võimu ei ole. Läks, helistas sinna kordoni, sealt tuli sapöörirühm, kes võtsid augu sisse sinna piiri peale. Kelle sapöörirühm? Ma tahaksin nende tankide tuleku kohta pärida teie käest, kui palju neid oli umbes, ega ta nüüd ei lugenud, ei me lugema lugeda, aga neid oli ikka mitukümmend, oli seal mitukümmend ja ikka täis intervjuu. Tükk aega tulivad, enne kui te ei olnud kindlasti elus varem korraga nii palju tanki näinud, ei olnud. Meil niisuguseid hankes ei olnud üldse sellel. Ja jalamehi ei olnud saatmas ainult atakk, ainult tankide agooniat, ratsamehed jäid ladina keelt, jõudusid seal ringi, jäid sinna teisele poole minna, kolme no need olid mõeldud. Selleks, et kui oleks rünnakuks tul, siis nende haaranud ja vaadanud selle ümberringi ära ja kuskil ei pääse. Kiiristavad igalt poolt läbi minna, ratsamehed. Kõik oli läbimõeldud, läbimõeldud, Nii et meie polekski üks kurat, eluga pääsenud. Valga maavanema mälestus sellest juunipäevast Seda ma mäletan hästi, siis oli küllalt kuiv suvi oli aa ja siis maanteed, mille tolleaegsed maanteed, ega nad asfalteeritud ei olnud, nad olid puht kruusateede. Ja siis suur kontingent nendest väeosadest tuli jälle Petseri Võru, Antsla, Valga kaudu. Ja siis, kui need kolonnid tulid, siis juba kaugelt oli hirmus müra ja tolmupilv oligaid taevaalune täis tolmu, maanteetolm, maanteed meil oli küllalt kitsad ja küllalt kõveratega, meie maanteed ei olnud leitud materjali seeritud liiklemise jaoks, tol ajal oli rohkem ikka hobu liiklemine. Ja siis Ma mäletan, et vene ise nägin oma silmaga terve rida neid vene tanke ja sõitis välja kurvilisest, Emukerdasid seal seal heinamaad raamikut ära ja seal nad siis parandasid ja senikaua kui jälle edasi said. Ja siis parajasti tol ajal oli meil noorkotkaste laager oli koik külas, see on just seal Koiva jõe ääres Valga Kaagverre, Mõniste maantee ääres. Mina olin ka seal tegev noorkotkaste alal ja siis, no siis, kui me juba nägime, et vene väeosad tulevad siis kiires korras organiseerisid autosid Volgast ja saime veel enne seda tulekut. Kui nad sinna jõudsid, laagri ära likvideerida ja poisid kodus vaata. Siis ma mäletan, kui nad mööda läksid, siis inimesed tee ääres juba vahepeal oli kohe nii juba pisar silmis, et tohutud kolonnid tulevad sisse. Kell üks öösi oli saadik Grey helistanud Moskvast, et kindral Laidoneri oodatakse kella üheksaks Narva. Läbirääkimistele Leningradi sõjaväeringkonna ülema armee komandör Meretz kooliga. Jõhvi jõudmisel nähti juba punaarmee soomusmasinaid. Teel Narva tulid vastu vene jalaväeüksused, mis liikusid lahing korras üle põldude ja läbi metsade läände sisemaa suunas. Narvas pandi Meretzkovi salongvagunis Laidoneri ette Eesti kaart, millele oli juba kantud punaarmee diviiside paigutus. Samal hommikul löödi maast lahti ja käsutati lahingrak meisse tondi sõjakool. Siis hakkas tulema käsklusi ja korraldusi üksteise otsa, ütleme nagu Vändrast saelaudu. Üks korraldus lõppes, teine algas jällegi kästi kõik omad isiklikud asjad kokku panna, kappidest välja võtta ja voodis voodile kokku siduda, tekkide sisse, nime läpakas külg. Kui need asjad korda said, siis algas terve õppeasutuste ärakolimine. Ja siis hakkasime oma varustust ära vedama Tallinna linna. Selleks oli saadetud väga palju veomasinaid ja isegi punaseid mootoribuss. Terve õu ja see õppeplats oli täis neid. Mina kukkusin ka ühe veomasina peale, kus oli meie kompanii varustus peale ja sõitsin linna. Nagu jõudsime masinaga sõjakooli väravatest välja. Tervesed täna kasarmutest kuni tondi jaamani, mõlemad Poolt olid tihedalt täis. Vene sõjavägi. Küll autosid, küll hobuveokid, aga need ei olnud enam niisugused mehed, nagu meie olime harjunud nägema. Ei olnud enam mingisugust viisakust ega sellist korrektsust. Nad seisid väljakutsuvat nägudega tee ääres püksitaskus Plotski hammaste vahel, juuksetutid pilotka vahelt väljas ja mundrit määrdunud ja tolmunud, nagu oleksid pidanud mõne suure lahingu maha. Keegi naabripoiss nägi kasarmute juures toimuvat tondi tänava poolt küljest. Siin neid maju veel ei olnud, need praegu siis olid tühjad aiamaad, siin olid aiamaad ja sinna vastava tonditänavad olid liivaluited ja siis, kui nad tulid, need kasarmud. Ma siis oli niimoodi, et need soldatid olid kõhuli sellel liival vete peal, püssid ja kuulipildujad olid suunatud vastu kasarmuid ja seal tagaaiamaadel, seal oli veel nende arvu, ei oskagi öelda, see oli kõik roheline nendest soldatitest ja siis ootasid parajat aega, millal see kasarmud tühjaks tehtud, nendele teatud Ta ei kantud, aga see tähtaeg oli nii kiire antud, et Eesti sõjavägi ei jõudnud sealt mitte midagi ära vedadalgi. Nii et jäid kõik see sõna kätte ja siis, kui see tähtaeg kätte jõudis, siis tohutu mass väravad tehti lahti ja voolas kõik sõna kasakovi sisse. Esmaspäeva hommik 17, mina läksin hommikutehnikaülikooli Koplisse ja seal siis sain teada, et on üle piiri tulnud Vene väed aga samal ajal juba otsiti mind dekanaadist taga, aeruklubist oli helistatud, helistada aeruklubisse seitsmeteistkümnenda hommikul, ma helistasin tehnikaülikoolist aeroklubisse. Öeldi, et õhukaitsestaabist on tulnud korraldus, kõik sõjaväe reservlendurid Ülemiste lennuväljale. Kui mina aerodroomile jõudsin, olid juba aerodroomil lennukid üles rivistatud. Äraviimiseks ma jõudsin umbes kella 11 10 11 paiku ülemistele, küsimus on Ülemiste lennuväljal. Mis toimus sõjaväelennuväljal esmaspäeval? Seda? Ma kahjuks ei tea, seda peavad need, need mehed, kes veel mõned elus on, kes teavad, mismoodi toimub see asi sõjaväelennuväes ma räägin praegu seda, mis toimus aeroklubilt sõjaväe reservlendurite ja tsiviillennundus, kuidas meie aerodroomi üle andsime? Igatahes sel ajal mina ei mäleta, et oleks maandunud veel, et külalised oleks maandunud, sest oli korraldus, seda sain ma kohe teada. Aeroklubist öeldi mulle, et lennuväli tuleb ühe päeva jooksul üle anda. Ülemiste lennuväli, sellepärast esimese partii lennukeid viisime meie ära sõjaväelennuväljale Lasnamäele. Minule oli siis määratud ravi ja seesama BDO neli HM, millega ma nädalapäevad tagasi sõjaväelennuväljal sõjaväelendurid, et naistele ja pruutidele lõbulende tegi ja meie käsutusse sõjaväe aerodroomil oli antud. Kolmanda divisjoni angaarid, millised asuvad Narva maantee ääres, asuvad praegu seal veel püsti vanad Aeronaudi angaari. Need olid tühjad, buldogi tulid sealt välja viidud, buldogi tulid teatavasti maha müüdud paar tükki, neid olid üldse järele jää Hispaaniale maha müüdud. Nii et me saime selle angaari ja kõrvalangaari ka. Aga meil ei olnud mitte ainult aeroklubi lennukit, vaid meil ka teedeministeerium, lennud, ago lennukeid ja peale selle terve töökoja sisustus angaaride sisus nüüd poole päevaga oli viia küll. Pärast seda, aga kui me sinna juba paigutasime ära, tulime autodega tagasi selleks et ära viia kaks valvelennukid, meie vanemad, sport, lennukid, need olid tehnohoolduses ja need ei olnud lennuvõimelised, need tulid auto tagant viia ära. Samuti üks BDO neli, mis oli peaaegu valmis töökojas, aga kandepindasid ei olnud küljes. Ma nägin aerodroomi serval olid juba maandunud lennukit Vene lennukid, Vene lennukid, ma mitte ei mäleta, egas üks suurem, kas ta oli neljamootorini P2 mootor? Väga võimalik, et talinelja mootorile samuti ka umbes kuus-seitse hävitajad, neid ma juba lennust teadsid, need olid hii viieteistkümned Need, kahe pinnased, ühe pinnasti kuueteistkümneid ma ei näinud hiljem ma nägin neid, kui need maandusid sõjaväelennu, et see oli siis, kui me juba tagasi tuli. Ja siis sai ka ühte teist huvitavat kuulda, et see üksus, kes seal on maandunud seal üleval. Polkovnik Kraftšenko, Soome sõjaaegne, mingisugune lendur, Krošenko lüheldane jässakas vees. Ja meie lendurite vanema põlve lendudest oldi mul korjanud, tema oli vene keelemees, tema käis seal ka ja muidugi meie Lipp, Aleksander lipp, Need olid välja uurinud. See olnud kaunis kaunis, nii vastutulelik mees ütelnud, et ärge nüüd väga kiirustage, ega medit sunnikuid õhtuks korda teete, nii et nad paiknesid seal aerodroomi serval Pirita-Ülemiste kanali serval omaette meid nad ei seganud. 18. juuni õhtul kell 10 pidas peaminister Uluots rahustava raadiokõne, öeldes kõik Nõukogude Liidu väeosade liikumised ja ümberpaigutused Eestimaa-alal on toimunud ette nähtud kavade kohaselt heas korras ja ilma mingite vahejuhtumiteta. Ja teisal. Kokkuleppe kohaselt tuleb Eesti kogu tsiviilelanikkonnal oma sõjariistad ära anda sõjaväeladudesse. See tähendas kaitseliidu likvideerimist, mida suur ja võimas idanaaber pidas ohtlikumaks Eesti sõjaväest. Ükskord kutsub Paddar ülem, saadab sõna õppuse juurest, et tulgu tema juurele sinna ütleme, Värnik, pange hakkama, teil tuleb minna Ahjale Kaitseljudi likvideerima. Ja nüüd minge kohe adjutandi juure toonasel juhtnööri lähe, adjutandi juur ütleb sedasama ja ütleb võitmini, koloneli juur. Kolonel annab täpselt juhturit. Koloneli juur, kabineti sereid, Varnid, teate mis on teile usaldatud niisugune tähtis ja raske ülesanne. Et teie lähete Ahjale kaitseliitu likvideerima, vanadele auto, sõidate Kuperjanovist, Lewiselt antakse mehed telepääle ja siis lähete sõjaringkonna staapi parkway taga aru, maja, praegusel ringkonna staap kolonel kosmose juurde ja too annab siis volitused ja juhtnöörid veel. Ja ma küsisin, eksiks peris juht siis on. Teie olete tummaks kurat niisugune ülesanne kaitse, liituid malevad likvideerima, sinna seal kapten vähemalt pidanud olema. Vanemseersant, kurat, see oli juba sees. Seal oli käskudega, seal meil seal sõjamoodus oled, meile vastu sai hakata, kui käsk anti meile Tõdinglissati ütelda just nii ja ja, aga siis mina ei saanud tänaseni aru, mis Victor vigur see oli, et et ohvitsere sinna ei saadud. Noja lähen sinna, võtsin mehed peale, porianamist sõitsid sõjaringkonna staapi juure sõira jälle samasuguse jutuhotellil usaldatud raske ülesanne ja et, et nüüd sõidad volituse ja, ja aga katsuge kõrvalteid, möödasõitjad praegu punaarmee üksused kogu aeg voorivat sisse. Jah, autojuhiga rääkinud, mina ikka mind kõrvalt ei jätku panemiit, kahtlike seda Räpina maanteed, kogu aeg tuleb Vene vägesid vastu tuli jalamehi, küll tuli suurtükkide ja, ja, ja siis tanke ja nemad hästi meist väljameest ei nendest. Läksin vahi alla, mis ma jõudsin Ahjal umbes lõuna paiku ja järgmisel päeval kell pool 12, ma pidin ette kandma Asmuseletum likvideeritud. Lähen sinna, noh muidugi kaitseliidu liit oli seal kõik küll autode hobustega relvi ja laskemoona toomas seal suur magasiait, endine rahva ja mis ta seal soli tont minu käsutuses siis need olid suurtükid ka. Sellepärast suurtükiväelane pidi olema hakkamisel vastu võtma relvadega seal midagi ja ma isiklikult pidin kirjutama kõik need saad leed, nendel olid need blanketid juba saatelehed olemas ja ma isiklikult ei Tiia kontrollima need relva numri järele, pidin kõik kirja panema, jah, ja no relvadega seal midagi selleks kõik. Aga laskemoon mis oli kastides 300 padrunit sees, oli teatud kastid, need olid lihtsalt loed, kassid tere teada, padrunid on, Ado tuuakse lahti, padrunid. Ja neid, mina ei tea, kui palju neid võis olla tuhandeid, oi mis tuhase miljonid sõnad, et ega seal midagi seal ja hakkab. Ma ütlen, ega me käidi lugevako, loeme kaks päeva, kurat, kes loeb need ära. Ja mina lähen helistada Asmusele, et mis asus, ütleb, et mina ei oska sellega midagi peale hakata. Helistan Asmusele sinna, Tartu. See ütleb, et tehke, mis te tahate, mina ei osale mingit nõu anda. Aga kell pool 12 kandke mulle ette, see oli midagi, ma mäletan nii õhtu hilja või öösel kunagi, nii et tema ütles, et tema on kogu aeg seal telefoni juures. Tehke, mis te tahate aegagi, kell pool 12 katkeb tööle. Siis ma ütlesin meestele, nüüd ei aita muud midagi, et ühte kasti loeme sisse ära, kui palju läheb, hakkame mõõtma nagu kartulid ja, ja niiviisi. Ja nii sai tehtud ja lõpuks sain siis varemgi valmis, kui pool 12 päeval. Ja siis läksid, kandsin Eteet, kaitseliit on likvideeritud ja seal oli siis ja toodi erarelvad ka, toodi sinna veel. Kaitseliitlased protesteerisid kõvasti, aga nende seal on ülejäänud suure tulemused ka kaasas, üks ütles, et nendele ta, mis te vaidlete. Meil ei ole siin midagi kaasa rääkida, eks kogu see toomine oli vastu tahtmist. Jah, jah, ka õigel ajal on see midagi kõrvale. Ja seda ma imestan ise praegu, et mul nii palju julgust, et ma kurat vat nool hea, kui see välja tulnud ja seal oli nendele staabihoone ja elas ka seal ükse ülemusi ja ükskord kutsuvat minut, kuulge, tulge sinna, et meil õhtu seal sööme õhtust ja ma läksin ka ja, ja, ja siis ütlebki, et lõpsistleb, et kuidas on need, kes saakseks, kast padruneid. Malli saab ja sokutasin ja mina ei mäleta, kui ta Moody Maniivi äraselt, eks massaa, nii et need mehed pidid, nägime, sõduritki, seal vallus olid ja et mul pärast vaata hiljem, et kuradi hull oli, et, et seos makstud minu kui väljastunud minu päevasele. Pealkirju päevalehest. Kinod, kohvikud, restoranid kell 11 sulgemisele. Kodanikke palutakse oma öise liikumisi piirata. Suhkru ja petrooleumitagavarad küllaldased. Alkohoolsete jookide müümine katkestatakse 25. juunini. Päeva pildistamis ja filmimiskeeld väljaspoolkinniseid ruume. Arvesse võttes erakorralist aega, jääb võidupüha suurema ulatuslik pühitsemine ära. R? V? Eva. Halba nõu Talva. Kolmapäeva hommikul ma tulin juba sõjaväe aerodroomile, siis oli selge, et järgmine hommiku tuleb anda sõjaväe aerodroomi Vene lennuväele ja kõik lennukid viia jagalasse. Et me pidime olema. Neljapäeva hommikul, 20. toimus äraviimine, kell kaheksa pidime, olime aerodroomil. Sõjaväe aerodroomil. Siis anti meile süüa ohvitsete kasiinos ja siis Me rivistasime oma lennukeid üles. Ja siis oli niisugune teade, et on komissioon määratud, kes laseb lennukit starti startida, tuleb start oli mere suunas mere suunas üle maarjamäe, startida tuleb mere suunas, 200 meetri kõrguselt üle maarjamäe õudselt tuleb teha, kohe pööranud paremale. Ja võta kurssi Jägala pärale. 200 meetri kõrgusel, mitte kõrgemal. Järjekord tehti ka ärakomisjonis, oli komisjoni esimees, oli kolonelleitnant Kitvel. Ja seal olid ka punaarmee lennuväe esindajad. Nüüd anti, meile, anti meile stardijärjekord, minu järjekord oli 48. Minu arvestuse järgi võiks seal tõesti, me arvestasime umbes poolsada lennukit võis olla koos kõigi sõjaväelennukitega kogu seda koos agu lennukitega. Ehkki ma ei tea, kas ago lennukitest üks oli juba ära viidud, aga ühte ma nägin niimoodi 10 minutilised vahed. Kõige huvitavam oli see, et kolmene hävitajate e viieteistkümnete hävitajate kolmik oli pidevalt õhus. Kaks kolmikut, üks oli maha pääl, tuli maha, Sist startis jälle teine. Nii et meil oli antud kõrgust 200 meetrit, aga need patuleerisid 500 meetri kõrgusel. Kas teie järel või kõrval. Päris meiegi marsruudil Maarjamägi Jägala meie peal. Ja huvitav on see, et kas demonstratiivselt või oli see meeliga või see tõesti, sest ma tean, neil olid neli kuulipilduja peal need seitse, 62, Maxim tüüpi kuulipildujad, seitse, 62 kaliiber, Maksimi kaliiber. Ja nad vahetasid need kolmikud peaaegu meie ees angaaride tagauks 300 meedi. Ja kas demonstratiivselt ma iga kord, kui eelmine kolmik alla tuli, siis oli meil lendude vahe järgmine, tassiti sinna kuulipildujalinte Me nägime seda. Reili ütles, et näed, näitavad, millega sind tulistatakse. See oli demonstratiivselt nii et näidata, et meil ei olnud mitte ainult Aueks kord, vaid ka kindel kaitse, et me mitte ei satuks eksiteele oma lendudega. Nõukogude laevastiku baasi ülema telefonogramm Eesti sõjaministri, teisele abile. Minule antud ülesande väeosade viimine Aegnale, Naissaarele ja Suurupi patareile täitmiseks palun teie korraldusi nimetatud garnisoni komandant idele nende väeosade takistamatuks lubamiseks, garnisoni territooriumile ja vastavate kasarmuruumide andmiseks. Võtke vastu härra kindral, kinnitus minu kõrgest lugupidamisest teie suhtes. Balti sõjamerelaevastiku baasi ülem kontradmiral Kutšerov. Eesti mereväepost oli ka Osmussaarel, kus 1940. aastal elasid rannarootslased. Rootsi küla seal 100 100 üle 160 inimese 26 majapidamist siis tuliga kohale, Eesti meresid ülemus, kaptenmajor piigert sinna ja, ja vene mereväelase oli ka juba enne tulnud, sinna need olid juba enne seal paar nädalat võtsin teie käest ühe maja, ärasel perekond aeti välja jaapant, ühte, selle valtsi vennasime üks, 15, kuus meestus. Noh, ja siis tähendab, hakkas see asi sest nõndamoodi käimat. Et see kaptenmajor piigelt oli siis nii väsinud ja nii normis ja nii löödud, et neid võtsid posti varjama, postil olevat või aastal natuke viid ära, tead, ja siis ta leidis magama ja ja siis postivanem koos minuga hakkasime mereväelastel vitsmannil üle andma Merila posti ja mina siis muudkui ladusin talle seda kraami ette ja tagavaralaud, mis meil kõik olid ja terve inventaar üle üle miljoni Eesti krooni tol ajal oli, tähendab mereväevarustust kahju oli seda kõike nii ära anda, selle kõik ja ilus värv ja kõige rohkem sellest suurest kiitust oioi kahju ja see oli küll nii hull, ajab mul tulid pisarad silma, kui ma selle üle vedeleda, vaatas seda lollisti oskand midagi teha. See oli kolme, kolme võimsusega klaasis jätte keeratav. Üks suurendas 120 korda üks, 81 40 korda ja kui seal juba suurendusklaasist kõige suuremad ette keerasid, siis tähendab kaheksa miili pealt võis laevanime ära lugeda. Nojah, no ja siis ja siis õhtuks Saisi inventaar üle antud ja kaptenmajor piigat sõitis ära. Ja siis postivanemal oli ütelnud, tähendab, et et lähematel päevadel tuleb saarerahvas ära evakueerida põõsa peal ja sealtsamast üle lahe öisel heina. Et tuleb paigutada, seal olid kah noarootslased seal sõber, et nende juurde tuleb neil teada anda, tähendab ühesõnaga, ja koha peal muidugi valla valla alati ka juba teada valdaja aitab inimestel teatada, et igas majas tuletaks perekonna juurde, tähendab, ja inimestele ausalt, kui sa oled ikka viid. Oi, ja siis oli küll õudne pilt oli nii soe, siis toodi Tallinnast kaks suurt praami, hiiglasuured, praamid, kaks puksiiri, mõlematel puksiiri tees. Ja no aga siis see teade käis nõndamoodi, et kolm päeva või niimoodi sai saarerahvale ette öeldud, et pange oma niuksed asjad ikkagi kokku, mis te ikka enam-vähem on ja ja siis selle loomad ka ja, ja et küllalt hulka saab ära võtta, Krist arvestasid teiste juurenemissigi, saab, aga nad võtsid. Nad olid nördinud, väga nördinud ja jätsid sinna palju maha, väga palju jätsid maha, tähendab suunaga võitsid hädatarvilikud asjad ja ja niuksed vajadi tühjalises, siis tulivad sinna randa, kus praami peal, kus meil oli siuke väike kai tehtud kus sai, tähendab verre praamide peale minna ja kui nad siis tulivad tuletorni juurde kõigi oma kraamiga raamidega ei vigastada kokku ja siis Nad ise aitasid kõik laadida, tähendab peal ja pandi need asjad peale ja siis lõuseks saime juba, tähendab nii kaugele sinna praamide peale ja ja, ja tunni-pooleteise pärast olime põõsa peal ja sealt hakkas maha laadima, inimesed nutsid, naised, putsi, Tiid ei teinud midagi, tähendab ühesõnaga mehed olid iga päev, aga ka nad olid ka sõna kahtaks jäänud, rääkimist ei olnud selle kodud maha jätma või kus nad olid mitu põlve elanud, mitu põlvkonda elanud ja kõik kodu tarvis ilusti tehtud ja nüüd võeti käest ära nüüs õieti käes tagasi, sinna läks vere sapööri väeosa sinna sisse ja lagastas selle kõik ära. Ja kohe kuna saared olid, läks kahe-kolmepäevast, hakkasid paugutama käima. Osmussaar on täitsa läbi, läbi paas kohedaminud maapinnalähedane ja siis hakkasin sapöörid ilusti paugutama, tähendab niimoodi, et seal kõik värises isegi baas, kõikustel külvinud ilusat laevu tuleb kohe kõmises kõik ja siis hakkasid nad oma kindlusi tegime ja tegijaid ja Heivad tehingu mina sealt ära.