Olümpia raadiokülaline. Kell vikerraadio stuudios on saanud 19 ja viis minutit ning see on see aeg, kus me hakkame rääkima tavaliselt inimesega, kes on seotud Londoniga, kes Londonist teab, kes Londonis on ka võib-olla elanud ja kellega on hea rääkida sellest, mis seal kõigest, mis seal siis tehakse. Täna räägime me pianisti Mihkel Polliga, kes ise Londonis õpib, teeb endale juba karjääri äri ja hea meelega ta näide täna enda tegemistest ja parim mängust ja ka Londonist rääkimas on, tere õhtust, Mihkel. Tere valuseks. Ma küsin su käest. Sa õpid siis Kaltholis juusiki Kädemis, eks ole? See on tegelikult selle nimetasin kild Hols kuulas Music n draama, sest seal on nii muusika, kui, kui draamapool on ühendatud ja seal on tegelikult vaatab veel tuntum näiteks kas või käesolev keemisfond on õppinud seal selles koolis omame omamoodi pikantne fakt. Mis sind siis Londoniga seob? No nagu sa ütlesid, Ma õpin seal ja on ka olnud kontserditegemis võimalusi. Viimatine olulisem sündmus oli Tigmarhoolis soolokontsert juuni alguses. Kas London ja Inglismaa oli sinu jaoks teadlik valik või kui sa siin oma õpingud lõpetasid, mida sa kaalusid ja miks, miks ikkagi London ja siis kildol? London on kahtlemata kõige rikkama kultuurieluga ja selles mõttes võib-olla kõige huvitavam paik Euroopas. Seal toimub hästi palju, sealt on võimalik saada väga palju erinevaid positiivseid mõjutusi suhelda oma ala professionaalidega kui noortega, kes asjasse väga tõsiselt suhtuvad käia kontserdil, peaaegu igal õhtul toimuvad fantastilised tõeliselt tipptasemel kontserdid, samuti on seal kunstinäitused, teatrietendused samuti väga kõrgel ja inspireerivaid tasemel, nii et selles mõttes on ta sihukese areneva noore muusika või kultuuriinimese jaoks üks üks inspireeriv paik. Ja koht, kuhu endasse siis eluks ja ja arenguks positiivseid muljeid ammutada. Kui sa võrdled natukene sellist Eesti õppimiskeskkonda ehk siis Eesti muusika ja teatriakadeemiat ning kild hooli siis milliseid paralleele ja erinevusi saab võib-olla välja tooksid? Noh, mõnes mõttes on tegelikult ju kõik muusikaõpe suhteliselt sarnased selles mõttes, et, et seal on inimesed, kes tahavad oma eriala tõsiselt teha ja ütleme, pillimängija jaoks harjutamine ja ja mõtlemine muusika üle sellesse süvimine on tegelikult ju noh, suhteliselt sarnane protsessi ükskõik kus maailma paigas. Aga loomulikult on kyll sool märksa rahvusvahelisem ja seal on kõik see asi on palju kirevam kui Eestis, samas jälle on Eestis võimalik võib-olla isegi rahulikumalt asjadesse asjadesse süüvida ja ja võib-olla ka indiviidi tasemel. Noh, kuna Eesti on väikene ja, ja me ikka omasid väga hoiame, siis see suhtumine on võib-olla ka isiklikum ja, ja kuidagi soojem kui Inglismaal, kus on ikkagi konkurentsi palju karmim ühiskond. Lisaks sellele, et sa Londonis õppis ja väga palju aega oled ikkagi välismaal ei ole see ainult Londonis, vaid see tõenäoliselt anat kontsert aeg-ajalt ka lombi taga ja mujal Euroopa riikides ja välismaal, et kui palju sa üldse aastased võib-olla võib-olla koju satud ja, ja kuidas, kuidas Eesti võib-olla üldse Londonis. Paistab ja, ja kuidas, kuidas London siit Tallinnast paistab? London Tallinnast. Paistab kindlasti nagu ei saagi nii-öelda võib-olla Londonis midagi paistest tuleb ikka sinna kohale minna, aga ta on tõesti väga tihe ja kirev. Tihti väsitav linn, seal on oluline, et see tõesti omaks fookust sised, milleks sa oled ja mis sa seal teed, noh, võib minna nii turistina kui siis, kui siis töö või ametialaselt ja aga kuidas kustuti, teine variant on siis kindlasti on tähtis ta suudaks hoida oma mõtteid õiges kohas, et mitte lasta sellel linnamelu või ministril hektilises hektilises atmosfäärile oma asju segada. Aga nagu ma ütlesin, on see tõesti väga palju, pakkuge selles mõttes tõesti üks suurepärane paik Eesti Londonist vaadatuna, jälle tundub niisugune soe ja kodune ja hakkad tegelikult palju rohkem hindama seda, mis meil siin head ja väärtuslikku on, sest noh, kahtlemata eestlane on niisugune noh, mitte väga rahulolev oma olemuselt ja ja alati otsib, otsib vigu ja kriitika, mis on tegelikult ju hea. Aga vahel on ka võib-olla õige näha asju väljaspoolt ja tegelikult hakata seeläbi märksa rohkem hindama seda, mis meil omal siin on, on tõesti erilist või, või head nüüdseks, kaua sa Londonis oled olnud ja mis sind selle linna juures võib-olla võlub? Kui võlub? Võru kindlasti jälle seesama asi, et seal on tõesti väga palju kõrgetasemelist kultuurielu, mis minu jaoks on oluline. Ja kui vähegi tekib tunne, et tahaks minna kontserdile, siis seda on võimalik teha pikemalt mõtlemata lihtsalt kasvõi samal õhtul. Ei no mina olen Londonis olnud nüüd kolm aastat ja ja see aeg on sisaldanud nii üht kui teist ja alguses on kindlasti uude kohta minna võib-olla isegi ehmatav või, või, või ootamatu ja ja sellega kohanemine võib nõuabki teatud määral energiat. Aga kui sa hakkad suutma hina hindama seda, mis, mis on seal väärtuslikku, siis on selle sedavõrra toredam. No mis sinu jaoks võib-olla? Kusjuures kõige raskem oli, ütlesid, et oli raske, võib olla kohaneda, et, et mille, mis võib olla sinu jaoks alguses oli midagi sellist, millega sa ei suutnud näiteks harjuda. No see suurlinna niisugune tihe, tihe ja sagiv atmosfäär, võib-olla see ongi, et inimesi on tõesti tohutult palju ja ruumi ühe indiviidi jaoks on tunduvalt vähem kui, kui Eestis, et kui siin sa lähed tänavale isegi noh, tipptunni ajal jalutad ikkagi linnatänaval noh nii-öelda normaalse inimese kombel seal sa pead ikka vaatama, et kuhu sa astud ja need peatänavad on ikka niivõrd inimestest pungil, et et sinna lihtsalt ei mahu. Ja ega ühistransport metrood, et igal pool on selline. Väsitav ole, minna tihtipeale ja trügimine ja ei, inimesed no mitte ei käi, vaid tormavad ja ja kõik on hästi sihikindlad ja niisugust noh, inimlikku ruumi on võib-olla vähe, vahel aga jällegi see on asi, mis, millega peab harima ja, ja mis ka võib-olla tugevamaks ja mis läbi agedele siis hindama rohkem seda seda vaikust ja rahu, mis võib-olla leiad rohkem just Eestist. Tavaliselt milline ta näeb su päev välja Londonis, kui sa pead sel päeval minema tõenäoliselt ülikooli, sa pead harjutama, räägid ehk natukene, milline näeb välja pianisti tavaline tööpäev. Noh, ma usun, et nii nagu ei ole päris tavalist pianistina tavaliste päeva, et eks see on väga individuaalne, aga kahtlemata nagu sportlase päevakavasse kuulub pianisti päevakavasse harjutamine treening nii-öelda. Ja, ja sinna sellest tuleb veeta klaveri taga viis-kuus tundi, kui on tihedam tööperiood. Vahel enne kontserti on see võib-olla harjutamist vähem ja rohkem niisugust energia kogumist ja keskendumist, aga aga jälle pered, kus on vaja omandada uut repertuaari või või kiiresti midagi õppida, siis vahel tuleb isegi rohkem harjutada, et kahtlemata see harjutamine on üks kõige olulisem osa päevast. Ja mina olen üldiselt jaganud oma päeva nii, et, et hommikuti olnud kodus ja õhtuti läinud kooli vahel on seal ka muid kohustusi, vahel lihtsalt, kuna seal on ka paremad instrumendid. Aga oluline on kindlasti ka leida aega ja võimalust külastada erinevaid kultuurielu ilminguid või kontserdile, näitustele, lugeda ka jalutada vahel looduses, vahel lihtsalt linnas või anda ruumi mõtetele nii-öelda settida ja ja impulsse kuidagi vormides niisugusteks, loominguliseks protsessideks integreerida neid jälle siis sinna reaalsesse klaverimängu, sest ega see harjutamine iseenesest, meil ei ole ka kõike täitsa lavamomentidega. Interpreedi jaoks on siiski see kõige olulisem asi ja selleks tuleb koguda endasse piisavalt seda energiat, et siis see sooritus tõesti sisaldaks midagi, midagi märksa kõrgemad kui see lihtsalt pillimäng. Ehk siis näiteks, oletame Londonisse, käid ringi, jalutad võib-olla mõnes kaunis pargis, et, et see kõik ju annabki kaasa sellele, et võib-olla seda interpretatsiooni sa saaksid siis paremini kujundada. Kahtlemata, ja iga kõik uued muljed ju kuidagi kajastuvad meis ja sõimad, siga, uus paik. Isegi kui midagi ei meeldi, siis ka see paneb järele mõtlema ja ja annab midagi jälle. Et oluline ongi, et sa suudaksid neid muljeid analüüsida ja kuidagi neistelekteerida välja seda, mis, mis sulle meeldib, mis mitte. Ja, ja kuidagi mingeid emotsioone saad ammutada. Konsul Londonis mõni selline eriline paika, mida sa võib-olla külastad rohkem, on see siis näiteks mõni park jalutamiseks või, või, või midagi sellist. No mulle meeldib tihti käia National kellerissonics. Me Londoni Insidki külastatum galerii, aga seal on üks kõige laiapõhjalisem kunsti väljapanekuid on alati hästi tore, et seal on nii ühte kui teist ja ja selles mõttes on seal hästi sihukene. Noh, hea käia vahel parkides kuidas satub seal Londonis on tõesti päris palju erinevaid parke ja, ja midagi jääb tee peale, tekib tunne, et võtaks tund aega kuskil jalutada, siis on neid võimalusi vahel päris palju. Mis, mida sa täheldasid enne olümpiamänge, et kuidas London võib-olla nüüd enne tähtsat tähtsat sündmust muutus ja kuidas, kuidas aeg, võib-olla seal Londonis nüüd enne olümpiamänge olija ja millal sa viimati nüüd Londonis käisid? Mina käisin Londonis juuli keskel ja lahkusin sealt 15. juulil, noh, see oli päris lähedal juba olümpiamängude avamisele ja tõesti võis linnas märgata erinevaid siis selliseid silte või hoiatavaid, kui inspireerivaid näiteks, et puhastage linnad, meil tuleb palju külalisi või siis ka näiteks seda, et olge valmis, et tõesti on ummikud ja ummistused ja transport on keerulisem kui muidu ja isegi paluti inimestel linnast lahkuda, et kui on võimalik, et, et vältige kesklinnaminekute Londonis olekut. Ja, ja muidugi on seal ka erinevaid kultuuriüritusi, kontserte, mis on pühendatud olümpiamängudele. Et siis kui inimene tuleb külastama spordivõistlusi, siis tal oleks võimalus ka näha midagi muud, eks ongi Londonile väga hea võimalus näidata kõike seda head, mis seal on. Ütlesid ka, et sa jälgid seda kultuuri ja kontserdielu päris palju, mis võib olla sinu, sellised lemmikkohad on, kus tõesti õhtul mõnd kaunid kunsti minna siis kuulama, vaatama. Londonis on mitu kontserdisaali ja need kõik on väga kõrgel tasemel, kus parasjagu midagi toimub, noh, suvel on hästi atraktiivne. Royal Albert hoolis toimub promsi kuulus muusikafestival. Noh, sa pead olema tohutu suur, seal on vist 6000 kohta ja ja see on hästi populaarne turistide seas, sest seal on tavalised sümfooniakontserdid ja ja sellised atraktiivsed programmid, mis, mis inimestele meeldib ja see on ka omab isegi teatud niisugust glamuurielementi, mis klassikalist muusikat, muidu ei ole võib-olla nii prevaleeriv. Et seda kindlasti tasub minna vaatama, sest seal esinemas tõesti suured artistid, aktoraal, festival, hool, ma ei ole kindel, kas suvel väga palju on, toimub, aga, aga muidu kindlasti gabarbikkane hool, kus ka minu koolamine lähedal või millega seotud, kus mängib London Symphony Orchestra siis Londoniga võib-olla kõige nimekam orkester, esis Vigmal hool, mis on kammerkontsertide poolest, kuulusid, mis on tõesti hästi ilus saal ka, kuhu minna. Seal on palju kohti, eks igaüks peab enda jaoks välja selekteerima, mida ta täpselt tahab kuulata, kas ta tapab sümfooniakontserdi või tahab ta kuulata. Ja siis mõnda kammermuusikat või, või ka näiteks popkontserte suurtel areenidel lausa. Nii, et väga palju erinevaid jumalusi on. Selliseid jutud siis Mihkel poliga Londonist praegu enne seda, kui me võib-olla natukene põhjalikumalt vaatame, mida ta oma karjääri jooksul teinud on ja mida ta teeb ja mis tal plaanis on, siis ei saa me kuidagi Ta kuulamata sind ka, eks sa siis räägid, mida me hakkame sinu esituses kuulama. Kuuleme Ravelli, palav angiin, mis on siis tsüklist öine, kas paar, kuhu kuulub kolm poeemidel Sis kirjanduslike põimidel põhinevat ala ja andiin on siis lugu veenev ette neitsist või kaunitarist, kes üritab võluda maist noormeest ja kahjuks seda õnneks ei lähe, kuigi ta paneb kõik oma ilu ja sarmi mängu, aga siis lõpuks tormas siiski, ütleb, et ta talle meeldib keegi maine neiu ja, ja siis. Blondiin laksatas saba, käe, kaub vetesügavikku, et mulle see on ka filosoofiline, selles mõttes, et kui, kui midagi kui on midagi väga väärtuslikku, siis tihtipeale ei oskagi seda võib-olla kinnata, et pigem on meile lähedasem midagi, mis on meie oman siin kohe saadaval, et selline selline novellipala, aga kuulame, siis jätkame pärast pala juba jutte pianisti Mihkel Polliga. Jätkame juttu olümpiaraadio külalisega, Olümpia raadio külaliseks on täna igapäevaselt Londonis ikkagi elav ja õppiv pianist Mihkel Poll ja temaga ajab siis juttu Alvar Tiisler. Mihkel sportlaselt küsitakse tihti, palju tema treenib. Sinu karjäär, sinu amet sarnaneb tegelikult väga paljuga sportlase omaga. Jah, teatud mõttes küll sest tegelikult see sooritus ja enese kokkuvõtmise moment on ju suhteliselt sarnane. Ja, ja näiteks see, et sa tõesti lähed lavale ja sul on pingeolukord ja, ja selle asemel, et siis sellest kuidagi põgeneda, sa pead just nimelt kokkuvõtet meie endast nagu maksimaalse panuse andmed. Et see on midagi, mis tegelikult natukene käib vastu, kui meie loomusele või vaatame loomisse, eks ole, loom pigem põgeneb ohu eest, mitte ei jää sinna ja kuidagi esimesele selles olukorras, et et see on midagi, millest tuleb tahte ja psüühikaga üle saada. Ja ma arvan, et see on igalühel tegelikult noh, vaata et põhiline asi, millega tuleb tegeleda, sest sest kõik ju noh, kes on oma ala oma alale pühendunud, need teevad kõik võimaliku, et olla valmis. Hetkeks, aga siis, kui see hetk tuleb, siis on see tegelikult see kõige olulisem moment, kas sa suudad ennast realiseerida või mitte. Ja see, kes suudab, siis siis selle tegevusel on olnud siis see lõpp-punkt. Kas sina suudad? Vahel suudan rohkem, vajadused on vähem, eks sõltub päevast ja ja ma arvan, et mida edasi, seda rohkem õpid ennast tundma, tead, mis olukorras kuidas sa ennast tunned ja kuidas selle tundega siis maksimaalselt hästi mängida. Milline, võib-olla on sinu jaoks selline ideaalne kontsert, kas kontsert on selline, kus sa mängid veatult, kõik asjad ära või, või, või, või mis on sinu jaoks see, kui sa võid õhtul magama minna südamerahuga, et sa tegid hea kontserdi. Noh, see on siis ma arvan, kui kui sa oled suutnud anda endast midagi, mis mis just nimelt ei ole mitte see veatus, vaid, mis lisab sellele mingisuguse, niisuguse kõrgema muusikalisele kunstilise dimensiooni, vaid vahel sünnivad hetked, kus tõesti tunned, et vaat neil midagi realiseerus, midagi, mida sa võib-olla isegi ei ole, oodan noh, see kõik ei saagi planeerida. Ja Jes harjunud ka selleks, et olla nagu valmis, et sünniks sisse kunsti ime või või valmistuge selleks, et omada piisavalt energiat ja ettevalmistust, et sa saaksid just selle loomingulise poole loomingusse, kanali avada endas. Ja eks see ongi niisugune ka noh, tasakaal ja, ja kompromiss selle vahel, et kui sa mängid hästi korralikult, siis võib-olla, et lihtsalt igav. Samas kui sa lähed liigselt kaaslasele loomingulise poolega peale juhtuda, et et häving või või noh, see tehniline poolteist siis väga kannatab. Et kui need kaks asja on tasakaalus, siis sest tavaliselt ongi nii, et kui isegi kui midagi läheb mööda, siis ei ole, see ei ole häiriv. Aga võib-olla, et just see just see loominguline pool siis on, avaneb kuidagi eriliselt. No mulle tundub, et tänapäeva klassikalise instrumentaalmuusikas ongi tendents juba saanud selliseks, et peaasi on ikkagi see, et oma noodid ära mängida, mitte ei rõhuta kina, võib-olla sellele, kuidas seda kõike vormida. Noh, seda alati, kui sellest räägitakse, siis keegi seda ei tunnista, aga, aga muidugi natuke niimoodi. Kui inimesel on tohutult palju kontserte, siis kui ta esineb lihtsalt korralikult, siis agidele nagu otseselt midagi ette heita, sest inimesed, kes ei ole eksperdid, võib-olla lähevad koju noh, mitte nii tugeva elamusega, aga, aga ei saa öelda, et kõik oleks mänginud halvasti samasse midagi erilist jääb tihtipeale sündimata ja siis just selle arvelt, et pigem minnakse selle turvalisse tsooni. Kui, kui lastakse ennast vabaks või antakse endast nii palju, et siis võib-olla Kohverdub isegi mingisugune korrektsus, siis juhtub jälle midagi niisugust, et inimesed saavad tõelise kontserdielamuse. Tänapäeval muusikat on väga palju haaranud erinevad popartistid, kes on väga suured kuulsused, keda väga palju jälgitakse, sajand tagasi olid pigem esiplaanil just nimelt klassikalise muusika esindajad. Mis sa arvad, milline on praegu ühe pianisti roll üldse maailmamuusikas ja, ja milline siis sellises praeguses ajastus võib-olla võrreldes varasemaga ongi pianisti roll? No mina arvan, et pianisti roll on ikas alati samas kuidagi interpreteerida või mõtestada head muusikat, tõelist kunsti ja ja vähemalt see roll võiks olla see ja, ja omada piisavalt, üritada areneda ennast, et oleks piisavalt teavet ja ja emotsionaalset sügavust ja, ja kõike seda, mis aitab ka sellele ettekandele seda maksimaalselt endas arendada, et siis tõesti seda muusikat värvilised esitada ja seda kunsti öelda teenida või või, või olla selle jah, selle tegevuse vääriline, et et selles mõttes on pianisti roll alati sama nüüd meediategelasena kahtlemata noh, klassikaline muusik, ta ei saagiga peagi olema esiplaanil, et alati noh, eriti seoses selle meedia võimu ja, ja või meediakanalid intensiivsuse kasvuga, et, et niisugune kergem kultuuridel on palju lihtsam pääseda mõjule ja siis on ka kergemini mõistetav olla inimestele. Ja selles mõttes, kui üritad hakata sellega konkureerima kuidagi siis siis tulemus võib olla pigem karikatuur kui kui midagi head. Et inimene, kes tahab kuulata klassikalist muusikat, ikkagi peab olema mõnes mõttes ka valmis tegema ise väikse sammu sinnapoole, et tõesti minema konstamine natukesest huvituma, et siis tõesti saada sellest midagi sellist, mida võib-olla kergemast muusikast isa Sa oled Londonis esinenud pea kõigis suurtes kontserdimajades, võtame siis näiteks Vigmar, hooli, kus sa vist paar kuud tagasi alles esinesid Barbikanis ja puudu vist veel on tõesti. Royal Albert oli suur saal. No seal on veel tegelikult mõned saalid, et ma olen tõesti olnud rõõm mängida Barbika holis ja Vigmahulised, seal on veel tegelikult saale, kus ma ei ole mänginud, et Londonis on tegelikult veel palju saale, mis pole nagu uudistega, mis on ka väga head, et nende esinemispaiku on seal tõesti palju. Aga, aga muidugi niisuguseid päris nii-öelda päris saalis mängima mängimine on tõesti midagi erilist, et kui sul on võib-olla võrrelda spordiga, kui sul on tingimused, mis on tõesti võimaldavad ennast maksimaalselt realiseerida, et siis siis see on midagi erilist, siis sa tõesti noh, kui sa oled suuteline Saltke seda teha, et anda endast kõik, mis on, et kui on hea instrumenti, akustikat, see kõik inspireerib ja annab aluse selleks. Milline üldse Inglismaal ja Londonis kontserdipublik on ja kas just sellistele suurtele kontsertidele nagu näiteks Barbikanis või Vigmorfhoolis tullaksegi ehk ainult sellepärast, et see toimub just nimelt selles saalis mitte võib-olla sellepärast, et vaadatakse, et Mihkel Polli Ei, ma arvan, et on igasugust publikut. Ja kindlasti on inimesi, kes lähevad, kuula mingid artistina siis tõesti Londoni esinevad ju maailma noh, nii-öelda tippartistid ja ja neid juba teatakse nende pärast, minu arust see kontserdile aga on, on ka inimesi, ma usun, kes lähevad konstelise, kuna nad teavad, et, et vastavas saalis toimub vastaval tasemel kontserdi üldiselt. Ja kui ta tunneb, et ta täna tahaks saada mingit muusikaelamus, siis ta läheb sinna võib-olla tal, kui oleks mingi väga spetsiifiline kavasid, siis sa võib-olla ei läheks, aga kui tal on valida seal, kas on natuke nii ja natuke naapidi see oma tema jaoks tegelikult väga suurt tähtsust ja seal on ka turiste, kes võib-olla Londonis kolm päeva ja kui selle kolmepäevase jääb siis mingi hea kontsert, siis ta läheb seda kuulama sõltumata kes täpselt seal esineb. Kas penista saab kuidagi jagada mingitesse kategooriatesse ka, et millele nad võib-olla keskenduvad ja milline siis võib-olla sinu selline kategooria on, milline pianist saleda võib olla, milline sinu selline kreedo klaverimängus on? Võib-olla kreedasid, oleks raske öelda, aga ma usun, et, et ikkagi missuguse muusika muusikasõnumi maksimaalselt hea edastamine või, või eks see protsess on ju selline, et sa võtad ühe teose ja, ja üritad sellega maksimaalsed niisugust isiklikku kontakti luua, siis lasen sellel nende läbi enda ja siis viit otsele inimeseni läbi siis oma nägemuse ja kui sa oled tõesti selle endast võimalikult intensiivseid läbi lasknud, siis see ongi see, mis sa, mis sa saad teha ja muidugi ka harjutanud, eks ole, valmistunud, tehnilised on erinevaid pianisti, on need, kes mängivad mingit väga spetsiifilist repertuaari. Näiteks seal taga kuutse, Bachi interpreet on teada, kes mängib tõesti väga keskendunud ühele, ühele stiilile on inimesi, kes mängivad väga laialdaselt repertuaari, tõesti, nii, nii üht kui teist kaasaegset muusikat, klassikat, romantismi, ma arvan, kui sa oled noor, siis on hea, kui sa tahad võimalikult erinevat muusikat mängida ja siis lõpuks tirib välja, mis sulle sobib rohkem, mis sobib vähem vahel ka mingi helilooja üks teostusele kuidagi istub Tenneni niivõrd mitte. Näiteks mul see Vigmas oli, kava oli koostatud 20. sajandi klaverimuusikast, mis tegelikult on mullaga päris lähedane, aga ma ei tahaks veel 25 aastased kuidagi ennast väga kategoriseerida, mängin seda ainet või seda teistelt, et on ka tihti Ernimaid näiteks saale või kohti, kus palutakse mängida mingi tühja-sugust, repertuaari, teises kohas teistsugust. Et see natuke sõltub ka sellest. Tavaliselt küsitakse ikka lihtsalt mida helistad siis Stein, kuid jah, eelistan küll, aga Estonia, Estonia on, on hea klaver ja, ja ma arvan, et alati tuleb ka rääkida, et vaadata, kuhu hinnaklassi ja, ja selles mõttes, kuhu mingi mingi klaver kuulub, et, et mis teil, neid on ju ka neli korda kallimad kui Estonia ja ja selles mõttes ma arvan, et et kui osta koju, siis võib-olla teine liigne luksus. Samas tipp-kontsertsaali ilmast, teine võite ette kujutada oleks, oleks selle raske. Millisena sa kujutad ennast, et umbes 20 aasta pärast ja millal pianistist saab üldse pianist ja, ja kas niimoodi üldse sapp saab seda öelda? Kui ta saab aru selle ameti raskustesse, ameti privileegi test ja need enda jaoks kuidagi teadvustab ja siis vastavalt palikkusele ametiga tegeleda, siis tõstab pianist ja areng, tähendab, ma arvan, on läbi, elu peabki olema ja tegelikult, kui me võtame plaate, mis, mis mida tavaliselt pianistid kuulavad, mida inimesed üldse hindavad, siis need on tihtipeale salvestatud Tinits tibud, kes on 45 50 Fel vanemad. Et teil on mingisugune küpsuse moment, mis võib-olla muude instrumentide puhul isegi näiteks lauljate puhul ei ole niivõrd tähtis lauludel just nende pole see tipphetk on kuskil seal seal vanuses 30 kuni kuni 40 50, aga penistel vahel just pärast seda tekib mingisuguseid võt uued nägemused asjadest või mingi sügavuse küpsus, mida me hiljem aga hindame. Et selles mõttes on niisugune kustuta moeväljendit, siis elukestev õpe. Klassikalise muusika artistil loeb ikkagi ka vist väga palju. See nii-öelda imidž, nägu ja kõik see, mis toimub selle klaverimängu ümber, et üldse endale tööd saada, nii-öelda ja kontsert anda ainult sellest vist ei piisa, et, et sa tõesti mängid klaverit hästi. Viis aga, aga paraku tuleb sellele keskenduda, sellepärast et kui väga hakata mõtlema kõige selle muu peale, siis selle võib see fookus minna selle detailid asjad ära ja siis noh, on ju ka näiteid sellest, ma ei hakka siin midagi nimetama, aga, aga et kus inimesed tõesti noh, kõik kõik on nagu kena, aga see põhiline kuidagi jätab soovida, et see on ka nagu kurb, et aga loomulikult tuleb teadvustada, et tänapäeva maailmas on tähtis, kas see visuaalne pool ja ja kõik, mis, mis on väljaspool klaverimängu, et sellega tuleb ka nii või naa kohaneda ja kuidagi suhestuda. Teine selline küsimus, mida alati pianistidel küsitakse, on siis selline, et näiteks mina käisin paar aastat tagasi Estonia kontserdisaalis kuulamas Nikolai Petrov, keda, kes küll kahjuks enam ei võla ja hakkas publikust siis mürgima, mobiiltelefon Nikolai Petrov jättis loo pooleli. Ütles, et rääkige, rääkige, on sinul ka seda juhtunud ja mida siis õieti? Tippmuusik teeb kui ta, kui ta näeb, et publikus on mingi häiriv faktor, mina isikut, jätka mängu, kui see just ei ole, noh, nii ei juhtunud, seda on juhtunud küll paneeli saab ja päris pikalt heliseb, aga aga ega siis inimene teadlikult seda ju ei tee ja kahtlemata kõigi aastate telefon heliseb siis siis ta teeb kõik selleks, et välja lülitada. See võib olla küll väga segav vahel, sest noh, mõte läheb ära ja kui on mingi raske kohtub juhtuda isegi mingi seal tekib mingi segadus, endal noh, niimoodi mul ei ole kunagi läinud. Aga, aga no ma arvan, et inimene võib olla teist korda enam telefoni sisse ei unusta. Aga no ma tean küll, et on artiste, kes kes võtavad seda niisuguse isikliku solvanguna, aga, aga ma arvan, et see ei ole ju tegelikult otseselt pahatahtlik akt, et see on pigem niisugune juhuslik, võib-olla hoolimatus inimese poolt. Milline üldse sa suvinud senimaani olnud on, kus võib-olla esinenud oled ja mis sind nüüd siis ees oodadel? Suvi on olnud tegelikult ju tore, on natuke puhkust olnud ka harjutamist. Suvel on selles mõttes hea, et kui ei ole väga tihe, siis saab õppida uut repertuaari ja ja niimoodi nii-öelda rahulikult, kui seda võib nimetada, tööks teha, et mul on olnud mõned kontserdid. Inglismaal oli paar esinemist juuli keskel, soolokontserdis esinemine väiksema orkestriga ja ka Eestis oli kontsert Pädaste mõisas ja nüüd tuleb veel telegraafi hotellis. Õues tuleb niisugune huvitav kontsert üheksandal augustil. Ja siis on natukenegi rahulikumat aega ja siis jälle septembrist hakkab veidi veidi tihedamat. No Eesti klassikalise muusika artistid väga tihti räägivad sellest, et eesti muusikat tuleb eksportida, sest meil on ikkagi väga palju häid asju, mida mängida, kas klaverimuusikas on samamoodi ja kui palju sina oma repertuaaris ka ka eesti muusikat? Ma püüan ikka esitleda eesti muusikat, kuigi seda võiks, võiks rohkem teha. Meil on tõesti väga häid teoseid Eesti klaveriliteratuuris, noh, mitte nüüd mastaabilt võrreldavad võib-olla vene, vene või saksa väljapanekutega, meil on tõesti Ausid, mis väärivad esitamist igas kavas. Ja igas kontserdisaalis ja neid võiks mängida, võiks tutvustada teistele pianistidel üldse muusika publikule väljaspool Eestit ja ma ei näe mingit põhjust, miks ei peaks neile meeldima. Oota, mis sa, mis sa küsisid, et ja teine pool oli. Teine pool oli see, et, et oligi, oligi see, et kas me lihtsalt siukseid teosid teoseid on? Jah, kui me räägime Ekspordist siis ma arvan, et pole, see pole päris õige sõna, et ühte muusikate muusikute eksportida on natukene keeruline, et ekse pigem peab äratama huvi, et keegi tõesti kutsuksin, jaa, jaa. Pigem võiks, seda pole impordist, nimelt teiselt poolt, et et see kuskilt väikses kohas kedagi välja saatma alati keeruline, sest usaldusväärsuse tagab ainult see, eks ole, kes ütleb, et võtke see või teine esinemine, mängisid seda või teist, et selles mõttes on see juba natuke raske, aga kahtlemata meil on eriti arvestades meie rahvaarvu ja et tõesti meil on väga palju ju ikkagi edukaid muusikuid ja edukat muusikat, et selles mõttes me oleme väga uhked olla. Kõik alati imestavad ka Londonis, et kui nad kuigi mitu inimeste maa elab, et kui hakkan mõtlema, et kui palju Eesti kui mitmed Eesti muusikud nad teavad või ega heliloojaid, et siis tegelikult see on üsna aukartust äratav. Aga välismaal ikkagi on niimoodi, et sulle öeldakse, et mängin nüüd seda ei ole niiviisi sõltuv pael, palutakse mingit kindlat siili vahel, et me tahaksime näiteks romantilist muusikat või kuskile ehitasid. Kindlasti me ei tahaks seal väga kaasaegsed, et meie publik ei ole harjunud sellega, võib-olla andis niisugune või paljust, tahetakse, et ma arvan, et kindlasti üksikud juhud, kui tõesti keegi ütleb, et ma tahan seda lugu, aga, aga pigem on see ikkagi mingite läbirääkimiste küsimus. Ja muidugi, mida, mida tituleeritud matist, seda rohkem on tal sõnaõigust mängida seda, mis talle just meeldib. No sul on sügisel tulemas väga tähtis kava Eesti riikliku sümfooniaorkestriga, sa mängid Peterburi filharmoonia suures saalis, Neeme Järvi seda kontserti juhatama, sa mängid Lemba klaverikontserti. Nüüd, kui me räägime eesti muusikas, siis tegelikult Lemba on üks väga ilus klaverikontsert olla nagu natuke nagu eesti kriiged mis seal on võib-olla midagi, mis on veidi naiivne, aga, aga seal on midagi, mis on ka väga kena. Aga on see esitada sinu jaoks natuke erilisem seal filharmoonia suures saalis, kui näiteks ma ei tea väga rasket, Rahmaninovi, kolmandat või Tšaikovski klaverit. Lemba klaverikontserti Peterburis on kindlasti huvitav mängida seepärast et või noh, kui sa võite eriline, siis Lemba ise ju oli tegelikult väga tuntud nimi Peterburis omal ajal oli ikkagi väga tõesti kuulus lausa ja müüs kontserdid väga kiiresti välja ja tõesti kõik teadsid seal, et selles mõttes võib-olla isegi inimesed praegu teda mäletavad või, või on kuulnud temast Peterburis. Kas see on see teos, mida nii-öelda võiks eksportida? Ma arvan küll, teatud kontekstis kindlasti ta võib-olla ei vasta kõigile nüüd kõrgematele kompositsiooni standarditele, aga ta on ilus muusika ja, ja noh ma arvan, et inimestele tegelikult meeldib kuulata ilusat muusikat, siis ma ei näe mingit vastuolu selle mängimise ja inimeste inimestele inimeste muusikaelamuse vahel. Sa lähed nüüd Londonisse tagasi septembrist. Lõpetuseks mis nüüd saama hakkab? Sa veel õpid? Ma veel õpin, jah, ma olen seal üks aasta jäänud Siuke Atystiploma programm, mida meil Eestis ei ole midagi isegi raske tõlkides on mis on aasta aega kaks aastat, mis on pärast magistrikraadi lõpetamist inimestele, kes kes tahavad veel veel ühe lisaaastasel koolis veeta, olla sellega seotud, et see on niisugune hea võimalus. Igal juhul suur aitäh, et sa täna õhtul tulid siia olümpiaraadiosse natukene Londonist ja pianisti elust oma karjäärist rääkima, nii et suur aitäh, et sa tulid ja loodame siis. Kunstilise kordaminekut aitäh ja edu kõigile Eesti sportlastele.