Täna algab vikerraadios, siis uus persoonisaadet tegija, mis tõstab fookusesse inimese, aga miks mitte ka probleemi tuse, mis moel või teisel meie elu mõjutab ja seetõttu on tegija ja selle sarja avab mõtleja antiikkultuuri suurepärane tund ja, ja ka tänapäeva elu mõtestaja. Filosoof, professor Mart Raukas, tere. Tere. Mina olen saatejuht Kaja Kärner. Mart Raukas, te ütlete enda kohta, et te olete viimastel aastatel jaganud ennast Eesti ja Kreeka vahel mille poolest niisugune jagamine on köitev või teile huvitav. Ta lubab mitut asja tegelikult realiseerida. Antiik-Kreeka ja mitte ainult Ati Antiik-Kreekaga, Kreeka üldse on ju minu lapsepõlve une maailma esimene kokkupuude kreekaalike väärtustega Kreeka maailmaga leidis aset lapsepõlves, kui mul juhtus Anna Haava tõlgitud raamat Kreeka muinaskangelased. See raamat 22. aastal oli trükitud, kuulus Eesti koolilaste kirjavarasse. Ja maailm, mis seal siis avanes eelkõige need karakterid, kes seal tegutsesid. Et see oli minu jaoks väga suur ja imetlusväärne. Ja vahepealsel ajal on siis see kreeka langenud ja tõusnud ja palju me ikka siis nõukogude ajal koolis sellest kuulsime või õppisime muuseas ka praegu kooliprogrammist on ju drastiliselt vähendatud just seda vanemat aega ja siis võimalus reisida, näha ise asju koha peal ja kõik see muutub elavaks, kõik see muutub konkreetseks, et mitte lihtsalt. Me teame, Kreeka on diaatri ja väga-väga paljude teiste asjade sünnimaaga, kui sa näed seda vana teatroni, sa näed näiteks vana Epiidava kose teatrit ennast et on osa tegelikult millestki üldisemast. Ta on niisugune teraapiline protseduur ja inimeste sotsiaalse kokkusulatamise mehhanism oma talt olnud. Sellel suvel oma sünnipäeval oligi haruldane võimalus jälgida vana sebida prossadiaatris Sophocklasse Iriipus tiival last ehk siis eestipäraselt kuningas hoidipost. Ja kui sa neid konkreetseid asju vaatad, vaatad seda kreekaliku inimtüüpi ja ja näed seda kultuuri ja kuidas omavahel heitlevad uus ja vana ajas antiik on kusagilt selgelt omata, seda kannavad kultuuriinimesed ja samal ajal siis seal on see Bütsants ja tänapäeva elu kogu oma oma traagikaga, et noh, see on midagi niisugust, mis muudab sind elavaks. Eesti jällegi on sünnikohta kodumaa. Siin on meil teistsugune põhjamaine inimtüüp, mille kohta öeldakse tihti, et eestlased on väga mõistlikud, et nemad ei lähe tänavale mässama. Et see pakubki mulle võimaluse nagu jalgrattaga sõita, võtad ühte pedaali ja, ja liigud edasi sisse, väntad jälle teist pedaali, see esimene puhkab. Nii et kui tihti küsitakse, et kus sa siis oled Kreekas või sa oled Eestis või, või kuhu sa siis jääd? Et kaasaja maailmas väga sageli inimene võib olla päris mitmes mitmes kohas. Te tõite kaasa kuulsa Kreeka helilooja Mikistajaga rakise muusikat. Mida te ütlete, kui nüüd hakkame seda kuulama muusikale saateks? Jah, kui te ütlesite, et üks muusikapala võiks meie vestlust niimoodi ilmestada, siis ma mõtlesin endamisi, et mis võiks eestlasele see olla, et mida nad tunnevad, mida nad teevad kreeka muusikast neis vanemad inimesed teavad Mikisdeodorakist ja Mikist eudoraakis on elav ajalugu, muuseas mees, kes on väga aktiivne ka praegu, mitte küll muusikakirjutajana, aga sotsiaalse mõtlejana ka tänaval, lahingutes veel sellel aastal lõi ta kaasa tõeliselt suu, kreeklane, elav legend, aga muusikapala Staber vooli ja, või siis orhideedest. See lehe muusikapala on väga mitmekihiline, seda väga vähe teatakse, seda ka väga vähe esitatakse. Sest noh, vokaalis on ta raske. Aga me kuuleme siin niisugust instrumentaal versiooni ja räägib elu haprusest sügavalt. Humaanne see, mis kreeka kultuuris, minu jaoks on üks suurimaid väärtusi, son, inimlikkus, sügav inimlikkus. 62. aastal Mikis Djodoraakis selle kirjutas, samal aastal oli siis selle muusikalise draama esitlus ja see on eelviimane lugu siis sellisest tsüklist käsitleb kodusõda. Seda loogikat, kus ühe ja sama kultuuri esindajad ühe pere kaks poega on sattunud eri rinnetel ja see lubab ka siis selle muusika kaudu hoomata, et kas inimesed tühiste eripärade tõttu too mõnikord ei hooma sügavamat elu väärtus seda haprust, et noh, niisuguses Voka ei tea, kas joonis seal noormees peab just nagu dialoogi surmaga küsib üha uusi ja uusi sekundeid, et seda eluaias siis nautida. Väga sügavalt maagiline, väga ilus Kreeka maailmas. Ilu mõnikord jõuab niisuguste piirideni, mis teeb valu. Ja kreeka karakteri puhul on iseloomulik ka see, et seda ilu, mis niimoodi valu juba teeb, suudetakse välja kannatada, seda ei kiputa Apilastama või seda viiakse veel just nagu, nagu esile ülimate vormideni, väljat kuulane. Vikerraadiol on külas filosoof Mart Raukas. Olen ammu otsinud inimest, kelle käest küsida. Kui Kreeka on euroopaliku kultuuri häll, me teeme kõike või oleme palju lugenud kreeka teatrist, arhitektuurist, matemaatikast, Navikatsioonist, et see on olümpiamängude häll siis miks ei ole Kreekal praegu oma suurest skulptuuri pagasist aastatuhandeid kestvast abi, et kõige tavalisemate Euroopa Liidu normidega toime tulla? No ju see kodu, kus Kreeka praegu asetab, asetseb, ei ole väga tema enda hällist võrsunud seal on väga palju võõrast, väga palju vaim vaenulikku sellele kreeka kultuurile. Ja tõepoolest, see on paradoks, et Kreeka, nagu te ütlesite, on kõikide nende imeliste asjade alusjuur ja samal ajal kui me vaatame, kuidas sõna kreeka ja kreekalik kasutatakse, see on ju sõimusõna, ma kasvõi niisugused väljendid, et Kreeka tegema ja ja Eesti ei ole mingisugune Kreeka ja, ja me oleme ikkagi mitte kreeklased ja kõik selline asi. Et sealt kumab läbi see, et kreeklane oleks ütlemata laisk inimene, ütlemata saamatu, ta ei tunne agit meetikatenam praktiliselt ta ei oska oma tulusid-kulusid kokku rehkendada maksudest hoiab kõrvale ja, ja nii edasi ja nii edasi. No ma olen mõtelnud selle asja üle. Ühest küljest Kreeka on traditsiooniline riik tege traditsioone üldse traditsioone austatakse vast kõige rohkem Euroopa riikides Vahemere äärsetes riikides, Kreekas võib-olla isegi kõige rohkem. Ja kreeklase jaoks on arusaamine siis sellisest optimaalsest sotsiaalsest kooslusest kui poolisest, kui, kui, kui linnriigist ja nagu antiikajal see oli. Ja noh, kreeka mõiste kui selline üldse kreeka kui niisugune jah, kui tulevad poliitilised pinged, sõda või midagi, siis tajutakse Kreekat tervikuna eelkõige nende piiride, puute toomise või puutumatuse suhtes. Aga Euroopa Liit kui ühiskoduse on eurooplase jaoks väga väga võõras niisugune mõiste ja noh, Euroopa liidus on erinevad majandused, ega Briti majandus, mis on ekspordile orienteeritud, on jälle väga teistmoodi kui Saksamaa majandus, mis on tootmisele. Kreeka majandus on jälle teistmoodi ja see viis, kuidas elatakse, kuidas toimetada, vaadatakse, mis on need traditsioonid. Et me oleme nagu nõukogude liidus selle olukorra ees, kus juhid võetakse Euroopa Liidu sulatada väga erinevaid tavasid ja kultuure kokku ja kui me vaatame seda võtmeküsimust praegu, mis Kreekaga seostub, see on ju see hiigellaen, siis nende abipakettidega laenud Nad on muutunud üha vabandust, võlg on muutunud suuremaks, suuremaks suuremaks, milles seisneb siis abistamise mõtte. Nii et Kreeka, tegelikult nagu väga paljud majandusinimesed ütlevad. Ta on niisugune vaheanum, mille kaudu pumbatakse finantsedasi pangasüsteemi. Ja et laenud on suures osas tehtud mitte kreeklaste enese individuaallaenude näol, vaid nad on tehtud riigi Poolt kõigi laenude näol. Kreeklane ise on väga konservatiivne. Väga vähe on inimesed individuaalne laene võtnud võrreldes näiteks Eestiga, kus inimeste laenukoormus on väga suur, riiklik laenukoormus on väike, Kreekal on see, see asi vastupidine ja kui neid põhjuseid ka vaadata, siis noh, ühest küljest suur osa laene on sõjatehnika muretsemiseks läinud, see kindel situatsioon, missis tekitati seoses selle Küprose probleemiga ja see on sundinud Kreeka relvastuma relvastuma relvastuma, nii et isegi praegu kriisi ajal suur osa nendest abirahadest läks, milleks läks nende relvastuse kinnimaksmiseks ja see on paradoks, inimesed seda tajuvad. Nad ei ole sellega nõus, Kreekas võib näha plakateid kirjadega, et Me ei maksa teie võlga kinni. Et see arusaamine, et et mis on kreeklane ise ja kreeka rahvusena ja, ja missal. Räägi poliitikud, kes väga tihti ei esinda ei rahvast, ei riiki, vaid omaenda huvisid. Vot see on niisugune laiem probleem üldse Euroopa liidus, et kus karjääripoliitikute niisugune klass näib olevat täitsa omaette omaette moodustis. Kuidas kreeklane suhtub, kui te suhtlete kreeklasega kohvikus raamatupoes, kuidas ta suhtub sellesse, et kreeklasest on tehtud praegu nagu see patukott Euroopa liidus? Ega talle see väga palju ei lähe, tegelikult ma isegi võiksin kasutada väljendit hane selga vesi. Muidugi, eks ta loeb lehte, kreeklane on väga hästi informeeritud. Aga üldiselt Kreeka, noh, niisugune karakter elab müütidega. Müüt ise ei ole midagi niisugust, mis on vale, aga ta on väga sageli see, mis on rohkem kui faktitõde. Ja kreeklane teab, kes ta on, ta tunneb oma kultuuri üldiselt üldiselt hästi. Ja noh, arusaamine Helleenist kui kuidagi niimoodi rohkem valgustatud inimesest, see elab väga paljude kreeklaste meeltes ja südametesse tajutakse seda, et nendes kästud on väikseks jääda, tajutakse seda, kui nende tavapärane elukorraldus muutub, dub ollakse valmis seisma üksteise eest, kui tohib, ma jutustan ühe pisikese loomis küll maksupettust puudud, aga siiski on näitlik selle kandi pealt, et kuidas mõnikord seistakse kõik ühe ja üks kõigi eest. No troika või siis noh, ütleme see organisatsioon, kes Kreekale nüüd praegu näid laenupakett Teie tingimusi ette kirjutab, on nõudnud maksude laekumise tõhustust tõhustamist. Eelkõige on siis selle kampaania käigus võetud tähelepanu alla turismipunktid paar nädalat tagasi hüüdsaarel, see ei ole väga kaugel. Atikast asuv pisikene saar, seal üks maksuinspektor läheb kalarestorani, tellib endale prae ja kui ta siis arve kätte saab, siis ta avastab, et seal puudub käibemaks. Kohe tehakse restorani omanikule protokoll. Pannakse käed raudu, viiakse kohalikku politseijaoskonda ja umbes poole tunni pärast oli see kohalik politseijaoskond ümbritsetud mitmesaja inimese sellisest rahva hulgast. Politseijaoskonna aknad lüüakse sisse. Elektriga, kaabel hammustatakse läbi nende oma, mees vabastatakse, sealt Ateenast kohale lennanud märulipolitsei ei saa rahvast jagu. Inimesed hõivavad sadama öeldes, et kui niisugused priisid tulevad üle mere, et siis ei lase enam kedagi Saarele. Et alles teise niisuguse noh, politseilainega see tasakaal siis seal nagu nagu taas arvutatakse, nii et noh, kuidas me sellesse näitesse ei suhtu, maksusid maksta tuleb, aga aga see on näide sotsiaalsest aktiivsusest tegelikult, et kui me Eestis oleme olukorra ees, kus peresid tõstetakse pankade poolt välja, kus sa näed, kuidas naaber on hädasse sattunud, et ega meigi puu üksteise eest väga seisma ja ei kipu iseenda eest isegi oma huvide eest seisma, selles mõttes Kreeka karakter on võitluslembene ja kreeka tänavalahingud, mille dramaatilised pildid tele kaamerate abil siis on jäädvustatud ka meile tuntud, et seal osatakse tegelikult see võitlus pinge viia maksimumini, aga nii, et seal ei ole väga ohvreid. Kedagi seal ei ole maha löödud, et suisa ime näed niisuguse lahingutegevuse käigus, ainult üks mees on surma saanud ja temagi oli kõrges eas ja, ja lihtsalt selle gaasimürgituse ohvriks langes. Kui me räägime karakterit erinevusest, siis ma ei tahaks küll minna niisuguse mustvalge plakatliku teema juurde, et ei Euroopa liidule, aga kui ma mõtlen inimkonna ajaloo peale ja püüetele Euroopat ühendada ükskõik kas ristiusu ja ristisõdadega siis usu kaudu või Napoleoni sõjaretkega vallutada euroopa ühendada sõjaga siis need on kõik läbikukkunud. Kas Euroopa ühendamine nüüd majandusühendusena läheb sedasama teed lihtsalt sellepärast, et karakterid on erinevad, kultuurid? Euroopa ühine kultuuri häll, Kreeka, mis meid peaks ühendama, kultuurid siiski on erinevad võib-olla Alpid, need, mis karaktereid eraldavad ühed, mis jäävad põhja poole, teised, mis jäävad lõuna poole. Mis mõtteid, see, see konstruktsioon teis tekitab? No mis asi kõigepealt karakter on, et raadiokuulajad võivad siin iseendalt küsida karakteri kalduvus teatud viisil käituda ja see kalduvus on inimese sügavuti seal just nagu dispositsioon, kui ma ütlen siin natuke tehnilise niisuguse niisukese sõnaga kallutatus teha teatud asju, arg inimene omab tendentsi lahinguväljalt ära joosta, isegi sinna mitte jõuda, julge inimene võitleb lõpuni. Targal inimesel on oma tunnused, õiglane inimene käitub oma kehaga bakterist lähtuvalt ühtmoodi, ebaõiglane, teistmoodi. Vaat need on karakteri erinevused ja kui ma olin laps, ma mäletan, siis vanemad ütlesid mulle, et ma pean pilku tervitama, ma ise lapsena mõtlesin, et mismoodi seda tehakse nagu pliiatsit või? Hiljem ma sain aru, et omad tegid Pilku tähendab suuta karakterid läbi näha, mis tähendab ülimalt seda, et, et nähes karaktereid sa tead, kuidas inimene mingis olulises elusituatsioonis käitub nüüd kreeklase jaoks üldiselt, et ei ole eriti, noh ma räägin siin klassikalisest perioodist, ka ei ole selline ekspansiooni Impiiri umbe, kui me ei räägi niisugust Makedoonia Aleksandri tegevusest, aga aga ennem seda, et kreeklane armastab teha kaubandust ajada siis hävi sõitsid juba päris ammu väga erinevatel maailma meredel. Aga nad olid just nagu seljaga nende teiste kultuuride poole näoga, siis omaenda emamaa poole ja kreeklane ei tahtnud isegi sõdida barbarite ega sest elda aeg, kui sa selle maa väga vallutad, sa pead nende inimestega hakkama tegemist tegema, eks ole, et et see on üldiselt Kreekale iseloomulik. Kui tänapäeval tuvist läheb esimest korda Kreekasse, siis niisugune esimene pilt, pilk võib-olla, ja mulje väga eksitav, tähendab üks minu sõber, kes Kreekas ei olnud käinud Türgist poodrumi linnas, siis otsustas koosi saagele laevaga minna, see on suhteliselt lähedal, et siis ta nagu Kreekas ära käinud ja helistab mulle sealt koosi saagelt ütleb, et täielik pettumus, et mida sina oled Kreekast rääkinud ja mida mina näen, et ma olen siin juba kolmandat tundi ja midagi ilusat ei ole ja siis neljandal ta sõidab juba tagasi. Aga sa ei näe asju niimoodi, eks ole. See Vahemerelinn avab ennast õhtul, tuled, pannakse põlema, toolid tõstetakse, tõstetakse tänavale, inimesed hakkavad, eks ole seal niimoodi liikuma, et see on see, see vahenägelik linn, kreeka like elustiil, et et see, mida enamik turiste hoomab. Esmapilgul on korreksu korrektsus, turvalisus, külalislahkus. Kreeklased on väga head suhtlejad, väga hästi oskavad keeli ja seal taga on tegelikult midagi, mis on väga imetlusväärne ja sügav ja see on see, mida mina olen aastatega pinud nägema ja väga hindama. Et imetlusväärselt ilusad inimesed, mitte ainult füüsiliselt, sa võid kohata erakordselt ilusaid inimesi ka, kelle niisugune karakter on erakordne. No näiteks siin mul hea tuttav on, fotokofon. Maga ka, frii, kena julge naisterahvas, helilooja Aleksandr ossa Haalisse. Et sa justnagu imestate, et mida need inimesed nagu teavad, kuidas nad, kuidas nad käituvad ja kui, kui loomulik, see on Eestis tihti, kui need paralleeli tuua, ta ütles, et võiks ka paralleele Eestiga tuua. Et meil kiputakse siis niisugust mõistlikku Ta osadust ja selliseid asju. Iseseisvusaja algul öeldi, et Eesti väärtus seisneb selles, et me oleme püsima jäänud kestma jäänud. Mina ühel konverentsil esitasin küsimuse olemasolu ei ole ju mingisugune omadust, on alus selleks, et me saaksime midagi öelda kellegi kohta. Ja kas Sokates ei ole ühes Platoni dialoogis juba ütelnud, vaadake molluskid Pireuse sadamas, nad on seal aastatuhandeid olnud, milles seisneb nende heliline väärtus kaasajal see, et me oleme kestma, jäänud püsima natukene modifitseerunud nüüd rõhutatakse seda, et kui pikalt sa suudad edasi panna meie tipp-poliitikud, ministrid, kõik on kestvussportlased, kes siis võimalikult kaua sõtkub jalgratast, kes siis ujub spikad, kilomeetrit, kes jookseb, et seal ei ole nagu küsimus sellest, et noh, et, et mis on nagu selle selle kestvuse või sellise tuima püsivuse mõte, et see ei ole kuidagi ornamenteeritud. Ja et noh kuidas need inimesed, kes on, pidin niimoodi püsivad, suudaksid näiteks sotsiaalset mängu mängida korvpalli, jalgpalli või see on juba omaette küsimus. Kestvuse vastanud ma tooksin, siia on võib-olla pealiskaudsus. Mul jäi meelde, kui te kõnelesite oma sõbrast, kes saabus kohvisaarele ja tahtis kolme tunniga selle olemust ja hingus tundma õppida, kust, kust see pealiskaudsus on meie ellu tulnud. No pealiskaudsus võib väga erinevaid põhjusid, põhjuseid omada, üks põhjus on lihtsalt k harimatus või siis suutmatus näha seda, mis on suur ja mõnes mõttes võib inimeses tekkida ka kaitsemehhanism mitte tahta oma teadvusesse lasta midagi niisugust, mille kohta tal juba niisugust kujunenud mulje ei ole või et see kujuneb mulje võiks katki minna. Siis me elame stereotüüp pidega ja väga tihti on see pealiskaudsus sellega põhjendatud. Aga üks põhjus võib ka olla see, et me suhtume kõigesse, mis on vana ja sinna tulema Antiik-Kreeka juurde niisuguse eelarvamusega, et seal nagu muuseumiobjekt, et see ei oma kohta meie elus. Ja ma olen ikka küsinud, et miks me siis seda klassikaks nimetame. Klassika on ju niisugune asi, mis igal ajal on aktuaalne. Näiteks kui öeldakse klassikalise hõiva stiili kohta, et noh, mis seal siis on, see, mis igal ajal tegelikult ju sobib. Klassikongi klassik ja klassika on elav sõber meie kõrval. Ajaloo suured eeskujud ja võrratu minevik. Et miks me tunneme ennast vaesamana, kui me seda tegelikult oleme. Suurem osa saatest on jõudnud selja taha, mul on ettepanek, et kuulame veel Mikis teadoraakise muusikat Mart Raukase valikul ja siis läheme jutuajamisega edasi. Kuulasime Mikistega karakese muusikat tänase saatekülalise filosoof Mart Raukase soovil ja ettepanekul. Selles muusikas oli ühendatud traagiline ja ülev, nagu te, Mart Raukas, selgitasite. See on lugu sellest, kuidas noormees küsib surmalt ilule sekundeid juurde. Kui me praegu kuuleme Euroopa riikidest, kes võlakriisis vaevlevad, kellele antakse juurde abipaketi raha, et veel pikendada seda aega, kus kõik saavad rahulikult elada ja kui inimesed mõtlevad sellele, et jõuaks veel lapsed kasvatada kaelakandjaks ja jõuaks veel koolidest läbi koolitada ja jõuaks veel oma firmale selle õige vungi anda. Professor Raukas, mis oleks see, kui ümberringi on nii palju määramatust, millele tugineda ja kust leida see sisemine tasakaal oma elus et anda tuge edasi oma lastele, oma ettevõttele, luua see tasakaal endas ja enda ümber? Jah, see on keeruline küsimus, nagu swing seda seadis ja mille Oidipus jaga lahendas, me mäletame, mis see vastus oli vastusel, inimene ja ka kuulus kreeka kirjanik, Nobeli preemia laureaat joogossefeeris on ütelnud, et me peame kriisiaegadel uuesti mõtlema, mis asi on inimlikkus olles inimesed, meie jaoks on kõige olulisem inimlikkus ja ma olen tihti küsinud, et kas ei ole paradoksaalne, mida inimesed kõige rohkem vajavad, see on inimlikud suhted, inimlike asjaajamine inimesi enda ümber. Ja selles ei tohiks ju midagi ebaloomulikku kõrget kauget olla. Aga me teame ajalugu, me teame, et inimene on suuteline ka äärmuslikeks ebainimlikkuse olukordadeks teie küsimuse juurde rahvaliidust mõte oli hea. Teades neid sõdu Prantsusmaa Saksamaa vahel, et kui meil on ühtne niisugune majandus, huum, Juusale ei teki, siis selliseid konfliktseid olukordi aga näeme, et kus eurounelma nimel on tegelikult üles ehitatud Euroopa liidu näol monstrum Euroopa komisjon, mis koosneb ametnikest, keda mitte keegi ei ole ju tegelikult valinud. Ja selle jobu päästmise nimel need säästuprogrammid, mis riikidele just nagu normiks esitatakse, täitmiseks esitatakse, et see sööb väga inimliku asjaajamise Kreekale, on juba ettepanek tehtud, et tööpäev, töönädal peab olema kuue päeva pikkune, mõtleme, kui palju see peretraditsioone muudab üldist niisugust elu elukorraldust. Demokraatia, liikmesriikide demokraatia on tegelikult Euroopa Liidus hukule määratud kusagil 85 protsenti seadustest liikmesriikide seadustes tehakse juba Brüsselis inimeste poolt, keda mitte keegi ei ole valitu valinud, et nad ei ole valitud, neid ei saa tagasi kutsuda. Democ. Ja ma juba mainisin, on üks niisugune hind, mis vägagi on devalveerunud. Rootsi kuningriigis arutletakse praegu selle üle, kas ja millal tõsta pensionile mineku iga 75. eluaasta peale. Mul mulle tundub, et, et muutused on, on üsna lähedal. Ainult et me ei oska ennustada, millist arenguteni muutused viivad. Aga kui te mõtlete inimkonna ajaloo peale, siis ega see muud ei olegi kui kui ühe ideaali seadmine. Sest elul peab mõte olema selle saavutamine. Ja siis, kui tundub, et, et see ideaal on muutunud dogmaks ja ahistavaks, siis selle lõhkumine, et saad ometi kord vabaks. Ja siis uue ideaali seadmine Jah, nii see on, et meil ajaloost on eeskujusid, et miks Kreeka maailm üldse, miks ajalugu on kasulik tunda. Sest sa näed, näete lahendusi seal, sa näed tegelikult sarnaseid olukordi sellele, mis on praegu. Ja kui me vaatame filosoofide mõtlemist, see on väga tihti kasutanud analoogiameetodit. Et kui me vaevleme praegu võlakriisis, siis analoog selle jaoks on, on ju kuuenda sajandi Ateena inimesed, kes on, ma räägin enne Kristust. Inimesed, kes on võlgades, koos sularaha, niisuguse laiema kasutusevõtuga inimesed võtavad laene, suutmata neid tagasi maksta. Neid müüakse orjusesse. Me ju teame seda olukorda, mis oli tekkinud, keegi ei olnud rahul ei, need, kelle sugulased olid orjadeks müüdud isegi mitte need, kes olid seda laenu tagasisaamiseks teinud, sest sa pead ju nende inimestega või vähemasti nende sugulastega silmast silma edasi elama selles pisikeses antiik poolises. Ja me mäletame ka ju, milles sooloni reform seisnes, seisnes selles, et tegelikult niisugused halvad võlad, need kihutati korstnasse, need unustati. Ja inimesed said vabaks riigi rahadega ostetud kaugele orjusesse müüdud Ateena kodanikud tagasi. Noh, Eesti mõttes tähendaks see seda, et elu hammasrataste ja panga võlgade eest Iirimaale kalkuneid kitkuma põgenenud tuuakse Eestisse gaasi, need, kes on Austraalias, et tegelikult ei ole see see, et meil on üks Euroopa liit, et ei ole tähtsust, palju inimesi Eestis elab või see on umbes niimoodi, nagu sümfooniaorkestriga seal pole, peab olema optimaalne koosseis. Vastus, ma nägin kooli, kus oli väga hea võrkpallimeeskond, õpilastel. Aga möödunud aasta juba nad ei saanud eriti tipptasemel mängida, sest ühe õpilase vanemad olid Soome läinud ja poiss ka. Nii et me vajame teisi inimesi. See ei ole sugugi see, et ükspuha, kus ma olen või, või mida ma teen, mina olen niisugust sotsiaalset tihedust, inimlikkust sinna juurde masina juurde. Jah, need suhted, et nad oleks inimlikud suhted, see on väga oluline inimene, inimene vajab inimlikku asjaajamist ja antiikne kreeka kulka puur on parim näide tegelikult inimlikkusest, sest mis eristab, ütleme antiikskulptuuri siis hilisemast hoomas skulptuurist ei ole mitte niivõrd materjal kui temaatika tüdruk, kes hoiab lihtsalt lilli käes. Poiss, kes tõmbab jalast pindu välja sügavalt inimlikud, me oleme. Me oleme inimesed, me ei saa olla midagi rohkemat, kui me oleme ja see suutlikkus realiseerida see inimeseks olemise mõõt tajuda seda traagilisus, seda, seda hetke, mida me elame. Sure noorelt, elagio, et see on üks antiikseid ideaale. Et need on need motiivid, mida me klassikalisest kreeka maailmast võime kaasaega. Ta, aga et need pinged Kreeka enda ühiskonnas, selle antiigi ja ütleme siis noh, niisuguse bütsansist tuleva õigeusu kiriku domineerimise vahel, need on ka väga selgelt tunda üha enam ja enam intelligentsi. Ikkagi pöörab selja õigeusu kirikule, aga nad ei saa seda teha järsult, sest neil on oma peretraditsioonid ja vanemad, kes seal käivad ja see on ühiskonna osa. Ja näiteks noh, viibides Olümpose mäel siin sellel suvelgi noh, väga selgelt on näha, kus siis ütleme, Apollo preestrid neid müsteeriume korraldasid, kus korraga tuleb üks õigeusu preester, ei hakka seda takistama ja mees võetakse kinni ja hüüete Barbarossa Sis barbar saatel juhatatakse minema, et noh, see oli ilmne selline konflikt, aga need konfliktid elavad ka väga paljude kreeka filosoofide üldse vaimuinimeste südames nagu üks hea sõber kreeklane ütles, et tema jaoks kristlus on tume vari. Et see on nagu üks suur sünge pilv, mis on väga-väga pikk ja aastaid saasta sadu varjutanud, selge sinise kirka taeva, et see on nagu hauakivi, mis enda alla mattis filosoofiakoolkonnad spordi tegemise vabaduse linnriigid, kui niisugused oma oma demokraatiamehhanismiga. Midagi niisugust, et me tajume ka neid senti näite väga selgelt samal ajal Miigist deodoga hakise muusikat kuulates. Me näeme jälle niisuguseid bütsansiliku muusika jooni. Kõik on omavahel põimunud. Jah, ja nad heitlevad omavahel, võitlevad kreekakeelne termin ja siis seal see võitlus, muuseas, selline heitlemine ja võitleminega poliitiline heitlemine, võitlemine on inimese väga loomulik osa, sest kui me vaatame kreekakeelset teiega me neid kasvõi poolis ja politees, kodanikud, eks ole, poliitika, poliitik, koosse, poolemus, sõda, võitlused, Nad tulevad ühest niisugusest juurest ja nii nagu antiikskulptor meisliga tahu skulptuuri välja. Ta ei saa lüüa väga pehmelt, ta ei tohi liiga tugevasti lüüa, muidu see materjal praguneb. Et vot midagi niisugust, meie inimesed teeme oma ühiskondliku eluga. See on meie enda tehase meie enda luua ja selles mõttes, kui öeldakse, eestlase mõistlikkuse tunnuseks on rahul olla, siis see on niisugune surnud rahulolu. Või siis meie rahandusminister ütleb, et kõige tähtsam on pangad, see on Euroopa Liidu vereringe, kõik saavad aru, et vereringe on organismi jaoks kõige tähtsam, hinge peab sujuvalt käima. Aga kui me kujutame ette ühte niisugust kuumaseisundis inimest, kelle tegevhingega suurepäraselt toimib, aga kelle aju on lihtsalt üks niisugune kriips, siis kas te tahaksite see inimene olla, kas te tahate elada ühiskonnas, kus kahju on ainult niisugune monotoonne kriips? Me oleme ikkagi inimesed, sotsiaalsed olendid, see inimene on zoom. Poliitikuna. Ma tänan, professor Mart Raukas tuletasid meile meelde, et raha ei ole kõige tähtsam ja et inimlikkus on see, millele tuleks tugineda ja, ja need väärtused taas uuesti üles otsida. Muuseas, te olete rõhutanud seda, et võib-olla ei peaks. Ja tänapäeva popkultuuri külge, kus on hea, paha kuri, saab alati karistuse, vaid tulekski vaadata pisut pikemalt antiikkultuuri poole. Miks see on teie hinnangul nii oluline? Noh, seesama moment, mida me rääkisime, et antiikkultuur, klassika ja klassik on klassika, sest ta sobib igal ajal, ta on kontsentraat inimese olemusele, vastavatest väärtustest. See on see, mida mingisugune propaganda ei ole paika pannud, vaid ta on välja settinud. Ta on teie jaoks nagu see kõige parem kingapaar või see ülikond või miski, mis inimloomusele maksimaalselt sobib, seal taga on ju tohutu kogemus. Päeval me kipume arvama, et me oleme kuidagi eriti niimoodi noh, targad, kogu klassikaline vaade ajaloole on ju olnud see, et minevikus inimesed olid targemad väga olulistes küsimustes mis on elu eesmärk. Kas me teame seda, mis peale surma tuleb, me ei tea seda. Me ei tea seda, mis asi on olemine, kus maailm on tekkinud. Ma ei räägi nendest kosmilistest teooriatest, mida füüsikud võivad, ma esitan lihtsa loomuliku küsimuse terve mõistuse seisukohalt. Me ei suuda vastata lihtsalt Nendele olulistele küsimustele ja päeval tihti arvama, et niisugused tehnilised vidinad või kas me juba esimeses klassis programmeerimist lastele õpetame või, või kusagil mujal, et need ei ole lõppkokkuvõttes need kõige olulisemad küsimused. Ja need, mis on need kõige olulisemad küsimused selles suhtes, ma arvan, ajalugu võib ja peaks meid õpetama ja me peame lihtsalt ennast avama sellel ajaloole ja mitte tegema oma kooliprogramme nagu nüüd juhtunud on vaesemaks, siis sellest ajaloost ja andma lisaruumi siis noh, kaasa Euroopa Liidu ja, ja eesti jänese üpris niisugusele õhukesele, ajaloolasele tundmaõppimisele ja väga sageli ka tendentslikult tundmaõppimisel. Aga siin jääb loota ikka inimese vabale tahtele, et ta õpib ja loeb seda, mida ta peab enda jaoks oluliseks. No see on haritud inimese tunnus ja kutsumus Vikerraadio kuulaja on kindlasti nii tark, et ta head nõuannet kuulda võtab ja seda järgib. Ma tänan väga huvitava kolmveerand tunni eest, Mart Raukas.