Tere õhtust, Armoscallis kaasmaalaskond, rai raadiol, raadio kaks, meie saade siin praegu all üks, millele on nimeks ei kellelegi ma, minu nimi on Tiit, kus need siis tänane ei kellelegi, aga meel oli, muusikatund on nagu tõepoolest kunagi vähemalt lubatud peaaegu, peaaegu seesugune vahemeremaine, aga seda siiski üksnes osaliselt oma muusikas, sest samal määral õigupoolest enamgi veel on seekord ei kellelegi ma muusika aafrikalik eelkõige täpsemalt moli, keelpillide kõlaline ja samas vahemeremaade ja ma olin vahepeal on tänane tund ka pisut pisut britilik, võib-olla isegi kõlab veidi Chessilik ning üle üleüldiselt kõlab selles laululugude valik külaagrobopilikult külga vahel flamenko rikult siis jälle rahva muusikaliselt tänapäevaselt, aga loodetavasti enamasti erksavärviliselt ja igati muudki moodi vahvasti. Aga alati tahab ju publikum. Nii kontsert ja füssisid vaadates ja sealt lugedes või kuuldes kõnelejatel tavat kuulsatest kunstimeistritest ja eriti kui veel neid meistril on palju, nagu neid tänasele kellelegi hulganisti tihtipeale ongi, siis tahab publiku saada võimalikult selgesti kõigist neist meistritest kõige kuulsama ja kangema kohta teada, et kes siis on neist kõige kuulsam kangem kui neid palju olnud siis ta kuulutama välja eikellegimaa seekordne pea, peamine esineja, kelleks on Aafrika üks paremaid muusikalisi poegasid kaasajal üks mitmekülgsemalt, kuula mängijaid, maalikeelpilli virtuoos, paani, diapaate. Kolm musta meest, üks ainult natukene natukene tõmmu, kes neljakesi koos mängisid kolmel aafrikalikul ja neljandal, pisut euroopalikumal pillil ehk olid esiteks ta ei kellelegi ma peaesinejana välja hõigatud tomaanide vaate koora virtuoos temaga oskonnas aafriklastest, kelletigoidja vaate valafonil ja vasaku goviate kooni pillil. Neljas mees reisis taanlane tõmmu ja tuulivassist Haverkoliina korra, mis on tänase saate peamine instrument ja seda võib kuulda nii mitmes euroopalikes, aafrikalistes, pillikooslustest kui ka päris üksipäini. Mängituna tomaanide vaate poolt on üks kolmest peamisest folkinstrumendist Maali sile kombi areaalis Aafrikas. Pill nimega koora on 21 kuni 25 keelega ja usutavasti pärineb esmaselt praeguste Geneavis sovaladelt. Esimest korda mängumeistrit siinses saatesarjas. Eikellegimaal sai kunagi mõne aasta eest tutvustatud just nimelt Kambja esindaja läbi Fodain muuseas suusaoli tolle kaasaegse kooremängumeistri nimi. Aga ennemuistsetel aegadel oli sarnase saatusega kuninglike kunstimeistrite pilliks ka kolme- ja viiekeelne näppepill kooni, mida eelpoolgi võis kuulda ja mõlemaid neid alla asjatundlikult kirjeldatud juba vähemasti 14. sajandil selle ajaarvamise järgi araabia rännumehe ja teadur patuta poolt. Ta polegi batuut kahtlast dollastel Lääne-Aafrika reisidel ülikud ülikute lähikonnas kaasaegsed ksülofoni, üht kauget esivanemat, valaphony, pilli todasama, kumera kõlaga, kolmandat instrumenti, eelpool kuuldud lood ja neid Malafoni soolosid ühes mitmete soleerimistega kooral tänasel ei kellelegi päris lahkesti kuulda sagedasti. Hüva nüüd taas kõiki kolme pilli. Aafrikalisi võib kuulda mitmete euroopalikumate seas kui esinema hakkab tunduvalt suurem ja kireva värvilisem rahvuslikus mõttes. Koosseis oli veel eelmine maalide vaate basekoukoviate Aviercoliina letti, kuid ja paate ning koos nendega kolmikuga Aafrikast moonist mängib Tanja niinimetatud uue flamenco suuna edendaja üks tuntumaid gruppe, ketta oma. Ja lisaks neile veel üks parimaid passiste, kes Suurbritanniast eales kasvanud džässi-ja folgiringkondadest. Dannyt homson palal Jamalatjana ja pärit aastast 94, kui kõik lood loetletud muusikud mõnedki seltsilised veel tegid kaunikesti hinnatud ja populaarne heliplaadi nimega Shanghai Joe. Ja vaate on perekonnanimi, mis tähistab Lääne-Aafrikas tervet muusikute dünastiat mitme harulisti auväärset, mille kaasaegne esindajaskond on nõnda arvukas, et põhjalikumate vähegi põhjalikumat ja maailma muusikateatmik nimeregistris võib leida diabathy nimelisi vähemasti tosina või rohkemgi. Näiteks Aptolajeedia paate, Madoudia pate niida paate, Secoudia paate, viimatinimetatu on tegelikult seni nimetatutest tuntuim. Ilmsesti tegemist ongi linnast pärit ja maailma Popi afropopiringkondades superkitarristiks hinnata mehega, kelle hüüdnimeks sky teemant sõrm aga samamoodi all tollest suguvõsast, kassekoobabambiinad ja paate 90.-te aastate lõpupoole. Üks kuumemaid nimesid afrowopis ja maailmas tuntuse poolest. Aga sinna juurde käivad veel kaugemad, lühemad kaimud nägusi, tiikide vaates, Iravooride vaate jonka vaate kelleti. Kuid vaata tänases saates kuuleb koos tomaanid Jabatega. Neist kõigist nimetatutest ja nende arvukatest kaimudest, kes siinkohal nimetamata jäävad ei tea meie siinmail sama halvasti kui mitteveskit ja selle rea üheks võimalikuks väikseks paranduseks on muuhulgas praegune saadagi mõeldud nemaatide suguvõsale. Meister muusikutest kuuleb romaanid ja vaatled selles saates kõige sagedamini. Mees, keda maalis peetakse korralangu printsiks ja tema isa vastavalt tolle pillikuningaks on kuuldud seal esmakordselt maalis esinemas siis, kui ta alles kolmeteistaastane ja aasta siis oli 1978 tema Euroopa debüüt ja üleüldine tuntus. Tuntuse algus väljaspool Aafrika mandrit jääb 20.-te aastate keskpaika ning sealt tollest ajajärgust on võetud ka järgmine pala. Romaanid ja vaataja on taas koos Aafrika vendade Euroopa vendadega koos mängimas. Kirjutatud on asjatundjate poolt, kes ise oma asja tundmises elanud on ja asja tunnevad Lääne-Aafrikas nimelt Lääne-Aafrika muusikaasjatundjate poolt. Graafikamuusikud mängivad sama sagedasti oma traditsioonilisi viise nende töötlusi saba taga, tõesti, nagu nad mängivad näiteks Ladina-Ameerika mõjutustega muusikat või suisa otseselt Ladina-Ameerikast pärit stiile. Oleme peategelane, trummari, diabaate kooremängija maalist igatipidi tüüpidele oma maa esindaja, samas uue meel, mehe poeg, samuti. Olen ka tehnikat, on ta uuendanud igatipidi mitmekesistanud, seda võtta sülemänguvõtteid, kohaldanud neid nii palju kui võimalik korrale kitarrimängustiilidest, kohviku, trummiorkestrist väidetavasti mitmelt poolt mujaltki. Ning ega selle eest pole teda alati pärikarva paitatud kus nii mõnedki vanad teadjamad tegijad on poisile, kui sa juba Aafrikast kaugemalt tuntust võitis ning mitmete muude mandrite muusikutega koostööd tegi märkinud talle, kui ta kodu talumal taas on viibinud, et kuule, poiss, saidi õiget asja saa, ei mängi musta muusikat, saadid aafrika muusikaga midagi sellist, mida ei ole õige teha. Toonide vaatel on sellele mitmeid vastuväiteid, millest nii mõndagi saab tsiteeritud, selle saate edenedes veel aga praegu laskuda laske temal mängida üht traditsioonilist Kuura repertuaariviisi, mis kunagi oli populariseeritud oma eelkäija ja tema eneselihase isa poolt tiikide ja paate või tolle mehe nimi. Ning öeldagu veel seda, et korra mängu puhul on romaanid ja vaata selle pilli, mis tavaliselt on olnud Aafrika, Vraietite ehk Chiaali lauljate, kroonikute suulise pärandi kandjate poolt olete pilliks nende lugulaulude esitamisel. Olen teinud sellest soolopilli ja äärmiselt värvikalt kõlava soola pilliparadiisist pärit Kuura mängu varaaidast tema esimeselt albumilt, mille romaanide vaate salvestus 20 seitsmendal-kaheksandal aastal Euroopas ning loo enese nimi on tubaka. Head inimesed saadena te kuulate, kannab nime eikellegimaa, raadio kannab nime kaks, minu nimi on Tiit, kus nad siis mul on varjamatu hea meel meelde tuletada et kaelani muusik, kes täidab tänast tundi oma muusikaga ja viimati mängis soleeris üksinda pikas palas pillil nimega koora on mani mees tuumani diabaate. Ennist viidatud, pisut ülessegi loetud, keeruline ja helistamist ühelegi sugupuu, milles soosik, vaate kuulub, oli tegelikult vaid killuke kõigest, mida võiks tollest sugupuust kõnelda. Sest diabaate muusikaline vundament on vähemasti 70 sugupõlvesügavune ja see 70 generatsioon, see ei ole teps mitte liialdus, vaid pigem pigem nagu vägagi tõelähedane number. Niisiis olnud humaanide vaated kiidetud kui Koravangu printsi aga pisut ka Zjulatud kodumail mõnikord selle eest, et aafrika muusikaga ja aafrika maali täpsemalt folkloori ühe auväärsema pilli kooraga kaunikesti imelikke heli kunstilised ikke ette võtab. Üks tema vastuväiteid sellele olnud näiteks see sugunegi viienda panid ja ta on öelnud, et ta võib olla prints, aga sellegipoolest kogemused kuluvad talle ära ning neid kogemusi on ta laenanud nii kaude äärmiselt mitmesugust muusikat kuulates näituseks tsiteerita oma kaudsete mõjutajate lemmikute hulgas nii Elvis Presley Rauni gruppi nimega päädkampani tuia aastrongi muidugi aafriklasi minema keevat suunduri erootika, India klassikalist muusikat. Samas on tänu kõigile nendele mõjutustele teinud üsna hulle tükke ja salvestanud näiteks ka algul 90.-te aastate keskel Jaapanis, kus ta mängis koos keelpillikvarteti ja mitmesuguste elektrooniliste rütmimasinatega. Too plaat on ilmselt kodumaal nii mõnegi asjatundja ja muusikakroonika pea ringi käima rullis kõrvu. Ent kõigist neist esialgsetest vastuväidetest on tomaanide vaatleja virtuaalne mäng kergesti üle saanud. Järgnevaski valas, mis on võetud ühelt värskemalt Vadilt nimega liik aastast 95995 anda oma nüüd ja vaata taas koos oma kahe üsna pideva ja kauaaegse muusikalise kaaslasega suguvõsa liikme ehk Läti, kuid vaatega, kes mängib valaphony ksülofoni sarnast pilli. Kolmandaks meheks taas based kogujate koonil teisel keelpillil, mille kõla pisut tumedam kui horfile Salanevalt kooral ning Nendega taas Hispaania bassist. Sama suurepärane bassimängija kudeni Thompson, keda eespool ühes palas kuulda võis. Erkkolina Blaise kannab nimetust Sancountšaabis. Neli kaunist pilli mängimas, akustilist kaunis muusikat, kontrabass, valafal, kooni, Jakoora, viimati nimetatud pillilt omanid ja vaate täna sai kellelegi ma tunni ka muusikasaate peaesineja külaline, kaugelt külaline kaudselt maalimaalt Aafrikast nii teda kui tema endisi kaasmängijaid, neid, kes koos temaga mängivad järgmises palas. Seal on taas kaastegev Hispaania uue flamenco truck. Kettamaa all üritad jõudumööda kiita ja oleks põhjust leida muidki põhjusi, veelgi tootmisjuba see niinimetatud lisaks nende virtuaalsusele muusikaliste erinevate kultuuride, mitte ainult stiilide sulamine ja sellele, kuis viisi kaunisti ja veenvalt seda kõike saavutatakse aga paari sõnaga parem sellest mõnes järgmises loos millest mitte laulda, vaid millest mängitakse. Palaise On olnud lugulaul pikk lugulaul ja ulatub ilmselt sajandite taha moli rahvamuusikas. Kannab mine maalis saajo ehk siis rahvusvahelises keeles hipopotaamus, mis maakeeli tähendab midagi muud kui jõehobu suurest lammast, jõehobust. On ta pala kunagi olnud, mida lauldi ja laulis sellest, et kipobotaallas maalis saaja jõehobu armastas sulistada ringi selles kohas, kus laagi kaks jõge kokku jooksid ning samas kohas, kus kahe jõe kallastel elavad usinad pesunaised oma pesu käisid pesemas ja nii läks see aastast aastasse, hobusulistase Besonesid pesud esid, kuni tulid, kurjad valged kütti, dialasid jõehobumahamaal peaks olema kõigile selge. Ehkki võib-olla ei pruugi seda nii hõlpsasti välja lugeda, ilmutada kunagist maali teksti, teadmata sellest instrumentaalversioonist mõningatest võõrkeelsetest laulu ridadest, mis tuleb kuuldavale muuhulgas tubanid vaate näppude alt ja korra keeltelt ning koos temaga musitseerivate Hispaania muusikutelt grupistki. Muusikatraditsioon ja muusikute traditsioon, mida esindab täna, sai kellelgi ma saate. Peamine meelemmuusik romaanide vaatemaalist kuulub väga kaugetesse aegadesse valguse poolest ning ükskõik, kas nimetatakse neid muusikaliste kroonikate ümberlauljateks põlvest põlvekandjateks nimega. Nii et võidžaali tähendab see ikkagi seda, et tegemist loonud vanade pärimuste muusikalise tekstilise edasiandmisega ning eks ole tähendanud läbi sajandite sedagi, et aastasadu vanu laule on ikka jälle lauldud uuesti ja tihtipeale ka uutmoodi ning õigupoolest sellesamaga vanade laulude, aga miks mitte ka uute kroonikate jäädvustamisega muusikasse, teksti dekretoonide vaatega, kes on veendunud, et ainuvõimalik lähenemine Kuura mängule ja vanadele pärimustele ei ole teps mitte liialt au paklike Histritsistlik vaid lõppude lõpuks ei pea ju ülistuslaulud kõlama ainult ühikutest kõnelema sellest, mis sündis sajandite eest ja rääkima aegadest, kui mani oli veel tugev väike vahva kuningriik lääne Aafrikas. Tõmanide vaate mitmedki ülistuslaulud võivad suurimatele muusikakriitikutele pisut randa ainest linnalisteks üritusteks isegi, sest muuhulgas on tema ühe plaadikavas ka lugu, mis ülistada kedagi teist kui tema enesemänedžeri Belgia päritolu asjameest, kes ilmsesti on olnud tõhus abiline tomaanide vaate Laiema tunnustuse saavutamisel väljaspool Aafrikat. Sellegipoolest võib ta moel ja vaata nimi olla üsna tundmatu arvukatele kuulajatele maalastele ja võib-olla tutvustas toode, mis väärikat ja väga vahvat pillimeest ja tema väga vahvat pilli, mille kõla muide ei ole ju Kaldlevastki liialt kaugele. Võimalik, et mõningad kellelgi huvilisteni Venno Laul selles saates saates nimega kellelegi ja on ka ülistuslaule küll ilma sõnadeta, aga kahtlemata üks väga siiras ülistuslaul on see sellegipoolest. Nimelt mängitakse kiitust ühe lööva väärt kangelane naisterahvale, kes pidas kunagi ja võimalik, et peab veel praegugi väga head restorani Mali pealinnas Pamaakos ning samas samaaegselt juhib rahvakultuurikeskust. Tulekangelaste rahva nimi on teadmata. Aga pala, millega lõpeb tänane kellelegi maa kannab nime Aminata Santoro võib-olla toodule toredatel inimene ongi. Minu nimi oli Tiit, kus need saadelei kellelegi? Oh see lõpetena, mõne minuti pärast aga on taas eetris raadio kahes, samal ajal samas kohas nädala pärast. Nägemiseni.