Just oleme helistanud Soome Helsingis, kestab alates 16.-st septembrist ja veel kuni selle nädala pühapäevani Soome suurim ja kuulsaim filmifestival, tuntud ka nime all armastus ja anarhia ja meie mees otse kohapeal on Lauri Kaarepere, Lauri Lauri armastuse ja anarhia kohta on teada nii palju, et sellel festivalil mitte keegi mitte kellegagi ei võistle ja ühtegi kuldset auhinda välja ei anta. Oskate paari lausega kokku võtta, miks seda festivali üldse peetakse, mis on selle festivali nagu selline sisu eesmärk? Varahommikul raske küsimus tähendab tegelikult samad on küll, et ei ole enam nii varane hommikud on aga, et see on hullude poolt korraldatud festival hulludele, mis järelikult teda on vaja, kuna ta on sellel aastal toimub juba seitsmeteistkümnendat. Et mina paraku päris algusest ei ole jaole saanud, et minule on see alles 11. aasta vedestsem päevast päevasaalides istuda oma silmi hea ja parema peale väsitada. Aga just nimelt, et sama põhjus, miks, miks PÖFF on aasta-aastalt ikkagi järjest rohkem omale sõpru leidnud, et võimalus näha selliseid filme, mida tavakinos või telekanalite kaudu ei näe? Võib öelda, et teemad, mida nendes filmis käsitletakse, on kuskilt pidi marginaalsed või äärmuslikud on filme imelikest riikidest ja nii edasi ja nii edasi. No just nimelt sellepärast, et ma ei usu, et siin Tõnis palatsuse meil Coca-Cola Plazas väga palju oleks putani või Iraagi või Argentiina Filime. Mitte et mul endal oleks kohe esimesed valikud ja samas ikkagi tavanemise ei ole näiteks väga palju dokfilme, kuigi me oleme ka ühe ja teisega proovinud enne aasta lõppu tahaks ikkagi tõsi raames ja hiljem siis inimesi ka maarjapareneediga näiteks rõõmustada. Meeldib tegelikult sellel Soome festivalil on sinu huvid, on see puhtalt nagu selline sinu suur armastusfilmi vastu, mis sunnib sind huvi tundma ka selliste äärmuslike filmide vastu või olete selle otsapidi ka tööl? Tööl võib-olla hästi hästi, natukene ennekõike siin filmisõbra ennekõike suure Kagu-Aasia filmisõbrana, sellepärast et just ja täisfilme ütleme, et neid põhilisi annuse iga aasta ma tahangi kätta just Helsingi. Sellepärast festivali üks minu naeru, üks diivani naelu minu jaoks, kui täpselt sõnastada, et ma olen siin juba mitu päeva niimoodi hommikust õhtuni saalis, ei tähenda, sellepärast mu keel ei ole võib-olla kõige kõige virge vangi täna koreast hunt või selline mitte just koguperefilm mehest, kes ühel päeval lihtsalt rööviti tänaval. Ta on 15 aastat olnud üksikvangistuses ja siis sama ootamatult, kui ta rööviti, lastakse tänapäeval jälle tänavale. Ja siis saab tükikestest pilti kokku panema ja otsima kõiki neid. Issi langeksid oma verise kättemaksu ohvriks. Seda ma tean. Ja ma loodan, et mu armas pedagoog, tema seda ei kuule, et ta ei pea terveks maitseks aga selliseid, ma tulen selliseid filme aasta aasta järel siia otsima, et võib-olla aitab kaasa, et 94. aasta sügisel, kui ma olin noor, lehvivate lokkidega filmiga filmisõber, et siis kohe esimestel päevadel ma nägin alguses ütlesin, et polnud lillega sellist sellist keraga, aga just selliseid Ütleme ekstreemseid elamusi ja samas noh, tõesti otsiik tigedalt iga Kokile. Me oleme aga eelmistel aastatel just nõuandva hääle ma saanud kaasa rääkida. Et mida, mida kindlasti tasuks võtta. No muidugi kohapeal on endal ju teine, Tiina, Tiina Teras, avatasin luurajana väljas, et eriti palju nad nõu ega abi selles suhtes. Aga, aga just tahaks alati loota, et kõige eredamad ja maitsvamad palatis jõuavad detsembris ikka PÖFFile. Kas see festival annab pildi või kas ta püüab anda pilti ka Soome kinoolukorrast? Ei usu pealegi ütleme armastuse arhia külastaja kahjuks on ju see augustikuus toimuv festival, mis ikkagi viimastel aastatel, et tal õnnestub ära napsata palju muidu kaunitaks armastuse ja anarhia repertuaari. Et siin ongi just nimelt näiteks tulin, tulin praegu tavakinos, sellepärast et Mattimaari paremini üheksa 11 oli, oli juba jõudnud siin tava tavakavasse. Aga veel on selliseid modo, satud ajalise filme, mis on juba tavakehasse jõudnud. Samas on siin neli esinemist, mille puhul sel aastal natukene pettunud, et nad ei ole mahtunud armastusega anarhia kavas, aga see on alati võiks parem olla ära sellest nurisemiseks välja. Kas mõni Eesti film on ka armastuse ja narhieldanov? Kusjuures ei ole, et siin on jälle näiteks sigade revolutsioon, oli oeni ekspordile kavas ja jääbki. Meil oli väga hea meel, kui reede reegel, kui üks korraldajatest, kes tuli pressipunkte just lahti tegema, kandis sigade revolutsiooni soomekeelset värki. Aga armastusel Janarhialises? Mina lehel ei ole, et siin on, ütleme, Eesti Eesti tootjate kaasabil valminud Lätifilm, buss, aga ühtegi, no mul ei, mul ei ole küll silma jäänud kavast ühtegi teost. See festival kestab kuni pühapäevani ehk terve selle nädala. Kas sa võtsid ka soovitada või kutsuda näiteks mõnda eesti filmisõpra Helsingisse. Et kas pileteid on saadaval ja nendele filmidele pääseb iga huviline ligi? Kusjuures piletitega on, nagu on nad ikkagi hämmastavalt palju on välja müüdud seansse, nii, samas on vähem hämmastav on see siis, ma arvan et siin on osad saalid, kus ainult mingi 60 70 kohta jääb selliseks nüüd ka Tallinnas väga-väga ruttu välja jääb muidugi kindlasti ei tasu enam tulla, anime sõpradel, kes tahaks jaapanlast uuemate raamina, need seansid alati aastast aastasse kippuv, soomlastel kõige rohkem läbi läbi müüdud saama. Aga kindlasti, kes saavad näha legendaarse Hongkongi Travers stuudio vanu kung-fu filmi, neid nendega saab veel maiustada ja siis mõtlenud korealast õud Boy. Tegelikult tasub kasvõi lihtsalt nina proovima tulla, et kui inimene on Helsingis, et ta vaatab, millele piletit õnne vaatame ja, või siis on muidugi on alati võimalus oodata detsembrikuu ta tõstma, sellepärast et ma ütlen, et PÖFF muutub ka ikkagi aasta-aastalt järjest huvitavamaks, nii et ise ma olen juba nii juba nii vana ja väsinud, et noh, vahest on jah niimoodi, et ma neljapäeva õhtul siia järgmise järgu järgmisele reede hommikul läksime tagasi, aga noh, nüüd on otsa saanud. Et tunned, tagumiku, väsib ära, silmad väsivad, aga teine asi on see, et ma tahan koju. Lähen oma naisukese, oma tulevase poja, oma taksikoeraoto juurde, läheb üle Hiina põgenenud, et kolmapäeva hommikul. Ja selle aja peale jõuad umbes seitse filmi päevas keskmiseks ikkagi koguda. Kusjuures see ei ole minu süü, siin õnnestub ainult kuus filmi päevas. See aasta on, meil on, meil ei ole ööseanss, muidu oleks jahtumine laupäeval pühapäeval lõhestavad ikkagi ritta saab, aga nüüd jah. Paraku kuuest kuued kõrgemale, sellist päevas algatus seda ei saa. No suur kogus eksootilisi filmielamusi mos on sellegipoolest suur aitäh Lauri Kaare laure siis veetmas oma viimaseid kuuefilmiseid päevi Helsingis ja nagu Lauri tabavalt reklaamis, siis kellel ei ole aega või võimalust minna Helsingisse filmielamusi püüdma, siis kindla peale ootab publikut ka detsembris siinsamas Eestis ja ma usun, et kui õige aeg saabub, siis hakkab kahega lõunal käima.