Tervist head kuulajad, lapsed ja vanemadki inimesed, kes juhtuvad kuulama. Täna on siis meie teine osa saatest maalt pärine laulud. Ja kui me eelmises saates rääkisime Kirde-Eestist ja tema kolmest osast Virumaast, Järvamaast ja Virumaa teises pooles Talutagusest, siis täna räägime Loode-Eestist ja ka Loode-Eestis on kolm osa. Esimene osa on Rävala, see on enam-vähem praegune Harju rajoon siis mererand Kuusalust kuni ristini. Teine osa on selle põhjaranna, niisugune maapõu ehk muistne Harjumaa praegu vastab enam-vähem ehk Rapla rajoonile. Ja kolmas osa on Läänemaa koos Hiiumaaga. Õieti see on nüüd küll Haapsalu rajoon kuni Kasari jõeni sest Läänemaa oli omal ajal nii palju suur, et seda me ühe saatega ei jõua ammendada. Vanades kroonikates teada, et räbalas oli kolm kihelkonda ja nii me võime praegugi leida sealt kolm kihelkonnapaari. Kihelkondi oli muidugi selleks ajaks, kui kihelkonnad ära kadusid. 1925. aastal, sel aastal kasutati neid viimane kord veel kirikukihelkonda, täna. Neid oli seitse aga neid me võime vaadata siis, kui püüame meeles pidada muinaskihelkondi võime vaadata neid kihelkondade paaridena kõikidelt Kuusalu Jõelähtme siis edasi tulevad jaani ja Jüri ehk Harju-Jaani ja Jüri ja seal keila ja risti selle Keila ja risti vahele on tulnud veel seitsmes seal Harju-Madise. Kui vaatame seda muistset räbalad nüüd laulukõrvaga siis oleks küll meel alustada Miina Lamboti laulust, kes mind kuuleb laule, May. Siin räägitakse sellest, kuidas silmist voolab vesi ja milles lõpuks tuleb suur järv ja samamoodi nõrguvadka inimesest laulud eriti Kuusalule ja Jõelähtmel, on iseloomulik hästi paljude ilusate keerutustega laulmine, nii et kuulame siis hoolega, kuidas see 1900 kolmekümne-ndatel aastatel Mind kuule mulle, ma ei, kes mind kuuleb laule, ma ei arva piilu lööma. Hääleva piilu lööma, käivimindi faili meeldida. Mul on häbi mu reede. Teemu de le frii leinad, Sid piileenad syda. Vääriva teelt maha ja juuakse, teed ma ju siis ka ja ju siis kaarja ju väel ju ka see, et on ju äärsuga siinpoolse kiu poisina hobused ju. Samamoodi nagu silmist voolab vesi varvastele ja sellesse lõpuks järvena maha. Võid öelda, et hakkab elu looduses. Ärkab kama alates sügisest tasahilju kevade poole kuni lõpuks on kõik puud mahlas, kõik taimed on täies elujõus. Aga see sügise vihmade aeg, kus kohal läbi vihma kõlavad laulud on omale seal olnud kosjade aeg ja muidugi ka pulmas käimise aeg. Ja nii kuuleme nüüd meesterahva esituses samast Kuusalu kihelkonnast Christian kiviloolt. Laulu tule aga mulle tuisuril. Terve novembrikuu oli omal ajal siis niisugune külaskäimise ja kosjaskäimise kuu. Ja siia sobisid hästi ka mardipäev ja kadripäev, mis olid siis nagu eeskujuks peale mardipäeva tehti tihtipeale mardipulm. Eks mardisandid said samuti vaadata, kuidas tüdrukud on oma tööd teinud sest ketramine algas juba enne mardipäeva mardilt, siis vaatasid, et kas. Kaela panna neid on meil lähedal küll kadripäev, aga kuulame mälestusena. Nüüd siis sellelt Kuusalu kihelkonna teisest poolest Jõelähtme kihelkonnast Hindrek Tammelt mardilaulu. Teine Rävala kihelkonnapaar on siis Jüri Jaani Harju Nonii ja Jüri ja kolmas kihelkonnapaar on lääne pool Keila ja risti. Seal poolt on nüüd regivärsile laule juba hoopis vähem kirja pandud. Ja eks seal elab rahvastki vähem, aga siiski mõned üsna tuntuks saanud võimsat ja vägevat laulud on sealtki pärit, nii et kuulame kõigepealt Keilast. Ei, mul pole mõisa, mul pole valda. Selle laulu õppisin omal ajal hinne Viidalepa käest ja õpetasin siis ka oma lellepojale ainsa arvele ja tema omakorda sedasi Kukerpillidele kust on ta siis nüüd üsna tuntuks saanud üle Eestimaa. Enamatki. Idega surnuaeda? Mil perre põhja allatakse antakse jälle Teada rahustavad ladinamaad ja suure au. Uurijad toovad taara teemeetrimina leiva deeguuri toovad. Keila kihelkonna paariliseks olnud Risti kihelkond. Säält on üks imeilus laul üles kirjutatud 1914. aastal Cyrillus Kreegi poolt ja laulnud on seda alguses, Leena Valdmann. See laul kõlab nõndamoodi. Laulaksin maa, luu, Kuugaksi, veeretaksin viisi kuusi kardangu juugaste vaada. Randa Elki, ta haarandaaraksuva, ta haaranda raksu. Kodu on kurjaat, kuuli ja vallud vastu. D ja kodu on kuusi, kõik on kurjad, kodu on seitse, kõik on segased. Kodu on kaheksa, kõik on kange, et kodu on ühik. Sa kõik on ülemad. Kodu on ühik, sa kõik on ülemaad, kodu on 10, kõik on kuninga. Selle laulu üleskirjutaja asju oli helilooja Cyrillus Kreek. Tema juubel on tulemas umbes nädala aja pärast, kolmandal detsembril. Ja tema teeneks on see, et on üles kirjutatud Lääne-Eesti ja Harjumaa vaimulikud rahvalaulud. Nimelt on just Lääne-Eesti ja samuti ka Harjumaa see ala kust on üsna vähe üles kirjutatud regilaule. Kuid selle eest päris palju on üles kirjutatud vaimulik rahvalaule. Põhjuseks oli see, et eelmise sajandi algul toimus suur usuline ärkamine nendel aladel. Ja ilmselt on siis peetud regilaulu laulmist juba aegunuks ja, ja võib-olla isegi pahaks. Ometigi on säilinud vaimulike rahvalaulude juures see, mis on öeldud varem iseloomulik olnud regi laululisele laulu viisile. Nimelt on kirjutatud regilaulu kohta, et seda lauldi õige paljude keerutustega ja kaunistustega, et see on meie regilaulule iseloomulik olnud. Hilisemates lindistustes seda enam eriti palju ei kuule. Aga väga hoolikalt ja täpselt on see kirja pandud Cyrillus Kreegi üles kirjutatud eesti vaimulikke rahvalauludes ja kuulamegi nüüd Harjumaa loodenurgas Nissi kihelkonnast laulu Mu süda, ärka üles Tallinna muusikamaja vanamuusika koori ja orkestri esituses linnamuusikute esituses. Juhendajaks on Taivo Niitvägi. Ei no ta ka nüüd. Aga? Ta. Laulu viisi kaunistamine on iseloomulik kogu keskaja muusikale. Eksid siis ka see mõte, et kaunistada meie vaimuliku koraali keskaegsete pillidega ja nendega koos nõnda mängida. Nissi kihelkond eraldus Hageri kihelkonnast 1645. aastal. Teine Harjumaa kihelkonnapaar võiks olla ehk Juuru ja Rapla ja kolmas kihelkond, kus kohal ei ole võimalik niisugust paari leida. Kose kihelkond. See on õige omapärane kihelkond, Harjumaa kirdetipus. Ja ta on suurte metsade sees alles. Viimasel ajal on ta saanud enam tuntuks tänu sellele, et Tallinn-Tartu maantee sealt läbi läheb. Kui me nüüd läheme edasi lääne poole siis tulevad kõigepealt Kullamaa ja Märjamaa. On arvatud, et need kaks kihelkonda ehk kunagi võisid ka kandagi Läänemaa nimetust. Ja edasi rannapoole minnes jõuame Ridalas. Ridala täiendajaks on põhja pool haapsalu lähedal, Lääne-Nigula ja kummaski on hiljem eraldanud veel väiksemaid kihelkondi, nii on Ridalast või nagu teda kohapeal olevat ka hüütud rõdalist. See sõna vihkan kunagi tähendanud ka rüütlit, aga sellest Ridalas eraldunud Martna kihelkond ja Lääne-Nigulast omakorda põhja pool siis Noarootsi. Ja et seegi kant ilma lauluta jääks, siis on rida rida, lastiks rannarahvalaul. Selle on laulnud Mark J. Ta oli 87 aastane, kuidas ta laulis. Hüütud on teda ka Undu antsu Martiks ja see oli Võnnu vallas 1921. aastal üles jälle kirjutanud Cyrillus Kreek. Hülged laulva laagle kaarivad reega ja ka Me taga ju ees ja rannarohtu süüa. Siia keema ranaru ja soolane. Nii lühikese lauluke oligi? Jaa. Nüüd minnes üle mere edasi Hiiumaale, tulebki öelda, et Hiiumaa on selline maa olnud, kus on olnud sidemeid nii Läänemaaga üle mere kui ka teiselt poolt üle mere Saaremaaga. Viimasel ajal on siiski hiidlased rohkem ennast eraldanud Saaremaast ja olnud ehk seotud Läänemaaga. Nüüd käid ju praamgi sealt ja ka Hiiumaalt üks laul seal hiiu õllest aga õlle juurde peaks lisaks ütlema, et see ei ole sugugi vaid karastusjooki purju joomise jook. Omal ajal on ta olnud ohvrijook ja on omamoodi olnud võrdkujuks nii vere voolamisele, inimese või üldse elusolendi kehas, aga teiselt poolt ka mahla voolamisele taimedes. Eriti tähtsaks on õlut peetud seoses kadripäevaga. Näiteks ongi Karjalas öeldud, et Kaisa on olnud õlles, et kaisa asemel on kasutatud ka varasemas sõna kabu. Kabu tähendab eesti keeles noort ja ilusat naist ja eks meiegi kadrisandid ehivad ennast ilusateks ja kenadeks. Ja kaasHiiumaa õllelaul on selline, kus laulik tahab juua just sellist õlut, mis on eriline, kus on vaks vahtu peal, kus on viinal küünarkirja peal. Ehk see võikski siis tähendada seda, et see on eriline laulu, õlu või lauluviin. Eks viin tähendas omal ajal veini, mitte seda põletatud viina. Meie maal on siiski tähtsam olnud õlu ja selle laulu on laulnud kreet Tubi 72 aasta vanusena Reigi kihelkonnas ja kõrgessaare vallas pihla külas 1905. aastal. Üts. Laula laula teile, aga ütles, laula, laula, mis mina laulan, kurk on, kui mis mina laulan, kur, Con, kui anna mulle seda õlut juua, anna mulle ta õlut juua, kus sonevaksu vahtav pea alla, kus sonevaksuva too pea alla. Anna mulle see ta viina juua, anna mulle see ka viina juua. Kuzzone küünarkirja, alguszone küünarkirja, siis mina, hakane laule rai, siis mina ka laule rai, siis järegi ülakuula, vahi sees, jääd küünla, kuula May viisaga val vaada mai Vi saga valda Ta mai kihelkond seisa May kihelkond ja sa ei saa mai. Loode-Eesti lauludest ja samuti ka tantsudest on sellel pühapäeval, 26. novembril Tallinna kodulinna majas rahvamuusika pärastlõuna. Ja oodatud on kõik, kes selle kandi lauludest ja tantsudest vähe rohkem teada tahavad saada. 24. november on kadrilaupäev. Sel päeval käiakse kadrisandiks ja meiegi saade kõlab 24. novembril, nii et peame meiegi siis Kadride kombel soovima head karjaõnne kõigile nendele, kes meid kuulevad. Sellepärast lõpetamegi seekord Kuusalust pärit lauluga. See kari laulavad Tallinna vanalinna muusikamaja laululapsed, keda juhendab Ülle Heinsalu.