Olümpia raadiokülaline. Tänane olümpiaraadiokülaline on üks eesti mees, kes võib vist ilma suurustlemata öelda. On käinud enim kordi olümpiamänge. Vähemasti ta on olümpiamängudel käinud 12-l korral ja valgustanud olümpiamänge lausa 17 korda. Hea meel on öelda tere õhtust, Raul Rebane. Tere. Raul. 12-l korraldavad käinud kohapeal, kas oma esimesi olümpiamänge veel mäletad ka? No kohapeal mul esimesed olid loomulikult Moskva, aga valgustamine oli Montreal ja vanematele inimestele ehk midagi ütleb selline termin nagu sõjaväelaager ülikooli ajal, kui saadeti meid leetu, siis ohvitseriks saama. Ja ma olin just sel ajal sõjaväelaagris ja siis, kui sel päeval, kui pikkus kulla võitis, põgenesin ma sealt ära, tulin lennukiga Tallinnasse, tegin 10 päeva. Toomase Ubaga siis koos väga napisoenguga peab ütlema saateid, siis läksin tagasi ja, ja see oleks võinud päris halvasti lõppeda sõbrast, et mind taheti kinni panna selle eest sõjaväelaagrist põgenemise eest üle kolme päeva, noh siis oli juba väga karm karistus kuni kaheksa aastat ja aga siis oli üks eesti rahvusest tõusteli polkovnik Kirsimägi siis tema päss ära. Nii et on ka lihtsalt asjaolud. Esimesel. Sel korral olümpiat kajastada Moskvas, siis purjeregatt Tallinnas, et sina said olla kohapeal Moskvas, sina purjeregatti kajastanud. Jah, ma ei teadnud reegleid ei siis ja tean kehvasti ka praegu, aga nüüd ma pean ütlema, et ETV teeb päris hästi, nii et ja need Reinsalu vennad, kes seal või Reinsalu poisidki, seda kommenteerivad, teevad nii hästi, et ma hakkasin lausa arusaamad, mis toimub. Nii et aitäh neile selle eest, aga mina olin Moskvas. Ma olin väga pikalt 79, läksin kursustele nii et kuude kaupa sai siis koolitust ja, ja sain väga tugeva põhja seal alla televisioonile. Ja siis olime juba poolteist kuud varem Moskvas, nii et ma tegin rahvusvahelist telepilti. Kergejõustikust, piss, Moskvaga. Kogemus oli ikkagi tõenäoliselt selline. Alguses vaatasid silmad suured, seda kõike. Kui jään pensionile, siis kirjutan sellest kunagi raamatu seepärast, et seda võimalik nii-öelda sõnadega ega lühidalt rääkida, mis seal kõik toimus ja, ja väga palju ka neid asju, mida veel praegugi pole räägitud. Ma tean, tasapisi hakatakse uurima, et mis siis tegelikult toimus olümpiastaadionil noh, seal on hästi palju juttu dopingust, sellest ma muidugi suurt midagi ei tea. Ainult nägime, mis seal toimuda võis, aga missuguseid reeglite probleeme seal oli ja sealt on palju rääkida. Kindlasti on väga huvitav pragusid kui mõtiskleda vabast Eestist Moskvasse ja tolleaegsesse Nõukogude Liitu, siis noh, julgeolekule ka ilmselt. Üliaktiivne null nullmängudel oli, aga nad hakkasid kõik väsima lõpu poole. Tähendab, hakkasid väsima lõpu poole. Ma küll seal rääkida ühe loo, mis, mille ma rääkisin Londoni lünk olümpiamängude orgkomitee esimees lord Sebastian Gole ja see oli 2008. aastal. Kui me olime Gerdiga Küprosel ühel seminaril ja meil oli seal esinemine ja ma läksin pärast kao juurde, ütlesin, et mul on lugu, mis puudutab mingil määral Teide, kas te olete kuulnud seda ja tõestisündinud lugu 800 meetri finaaljooksja alguses, järsku tuleb olümpiamängude pearezhissöör Jan varssa dekov. Tuleb sisse ja ütleb, et Tihvini Raul. Vabandust. Ma võtan nüüd üle, temaga on kaasas julgeolekumees. Kes jääb selja taha seisma, mina tõusen püsti ja sodekov siis kamandab, et kõik kaamerad. Pilt taevasse, vabad kaamerad ja ühe nende taga oli muide Antsus eesti mees. Ja kõikide meeste kõrval tuli ka julgeolekumees ja minul läksid siis pildid pimedaks, eks ole seal oma Tampson bussis siis ka teistel aladel, kõik pildid suunati taevasse niimoodi, et praktiliselt jäid ainult väga napid pildid, mis siis olümpiamängudelt tulid konkreetselt alatud televaatajad ei saanud mitte millestki aru. Jooks algas ja Anvar näitas selle ära. Ja ja lõpetab kõik korralikult, ütleb aitäh Raul istungit, võtta sina üle läks minema, siis õhtul ma sain ta käest küsida, mis toimus. Ta ütles niimoodi, et oli julgeolek saanud andmeid, et prantsuse jookseb Marašoo kavatseb mingit poliitilist demonstratsiooni ja seetõttu tehti pilt niimoodi, et marasood praktiliselt üldse eetris näha ei ole, kes viitsib Youtube'is, vaadake teda näha ainult stardi hetkel ja Go ütles, et ma tunnen paras oota, poleks kunagi midagi sellist teinud. Mõtlesin, aga ei, julgeolek seda ei teadnud. Ja siis võeti meeletud ettevalmistused, millele siis sisse sattusime ka meie. Aga siis kõhulise lugu niimoodi meeldis, mul tuli samal päeval kaks korda seda rääkida. Aga mingite poliitiline steitmendi marasraid e muidugi ei teinud, see oli lihtsalt, keegi oli parti pannud. Nii, aga sellest väga pikast olümpiamängude kogemusest, siis milliseid mänge sa, sa iseendale kuidagi südamelähedasemaks pead või, või millised neist mängudest on sulle kuidagi eriliselt korda läinud? Iseseisev Eesti esimesed mängud, Barcelona, mis mina osalesin kus ma kohapeal olid ja, ja see oli midagi täiesti erilist, me põlesime, suurushullustus, äkki uba põdes? Ma ei oska öelda, igal juhul 171 tundi tegime neljakesi. Nii et see oli siis füüsiliste vaimsete Igasta muude võimete piiri peale terakene. Ja, ja lisaks olid need mängud veel viimased sellised noh, suhteliselt sümpaatsed kodused. Nii et need emotsioonid olid väga tugevad. Mida see tähendab, sümpaatsed ja kodused see justkui annaks märku meile, et praegused mängud on kasvanud liiga suureks. Ja kindlasti ma ka kuskil 2000. aastal kirjutasin loo, mis vaatajat saab tõeks ennustasin, et millal läheb olümpiamängude programm muutmisele ja olümpiamängude programm läheb muutmisele, ma pakkusin 2016 siis võidab Hiina 100 kulda. Ja noh, seda ei ole enam võimalik hoomata, eks ole, on päevi, kus olümpiamängudel mängitakse välja vist 40 50 48 kuldmedalit. No kui palju on neid inimesi, kes asjast midagi teavad ja aru saavad? Mängud korjavad Nissidesse kuidagi, samal ajal me näeme piltide järgi, et kõik on hiilgav pataka, vaadake, kui palju praegu näiteks on publikut laskmisvõistlustel või ükskõik mis võistlusel, ma arvan, et Londoni mängud on praegu järjekordselt mingisugune ilus samm. Gigantomaania kõrval võib olla aga, aga sellised väiksed kodused ja sümpaatset, noh, need on mulle hingelähedased, aga tõenäoliselt see aeg ei pöördu kunagi tagasi. Kas on ka mingisugused sellised mängud, mis sul absoluutselt ei ole meelde meeldinud, mis on sulle kohe olnud sellised, et oled oodanud pikisilmi, millal on see päev, kui sa näed lennuki turvakontrolli silti ja saad koju? Ei ole olnud, kuigi organisatsiooni koha pealt kahtlemata kõige kehvemini olid tehtud Atlanta mängud siis ma olin seal Eesti televisiooni raadiotiimliider linna ja ja see oli paras peavalu, sest seal ei klappinud kohe päris paljud asjad. Lisaks oli veel see, et Eesti jäisel medalita see kindlasti mõjutas ka, aga Atlanta võib-olla jah, nendest, mis, mis loomulikult, et. Koju oleks tahtnud saada näiteks Salt Lake Cityst aga seal joota toimusid ajalooline ärasõidupäeva lennuvälja katastroof, mis tähendab, et inimesed, kes hakkasid esmaspäeval sõitma osa jõudis kolmapäeval, osa neljapäeval ja nii edasi. Et olid nelja-viiesaja meetrised lennukisabad. Ma olen ise asjaga üle elanud, aga kus, kus lennuväli lihtsalt jookseb kokku. Aga need on kõik niuksed, väiksed detailid. Kui rääkida nendest rollidest, mida on sul tulnud olümpiamängudel kanda, siis sa oled olnud reporter, sa oled olnud režissöör, tiimliider, sa oled olnud Euroopa Ringhäälingute liidu liinis ametnik, infogrupi liige. Mida see infogrupi liige tähendab? Elfa grupp tähendab sellist asja, et kui Euroopast aktsepteeritakse olümpiamängudele 4500 kuni 5000 rääkivat ajakirjaniku seoses raadio, televisioon ja 50 televisiooni ja natukene peale raadioid, siis tähendab, et nende organiseerimiseks ei ole võimalik. Kui ta Ebjõul on Euroopa Ringhäälingute liidule on õigused siis tuleb luua mingi struktuur, mis aitab neid organiseerida ja see on alati moodustatud niinimetatud euroop EBU ehk Euroopa operatsioonide keskuse näol ja seal on umbes 100 120 inimest, töötab erinevate ülesannetega, seal on siis transpordi tegevus planeerimine, Bucking, tellimised ja vot üks nendest on siis info ja mina olen alati olnud seal infos, mis tähendab seda, et kui ükskõik kes tuleb näiteks Luhats tuleb küsib midagi, siis me peaks olema valmis vastama ja andma sulle õige vastuse. Töötame põhimõtteliselt Tim liidritele suurel määral Kaljuveeri piltlikult öeldes. Ja siis seal jagatakse operatiivinfot kriisi infot, et siis seal kui moodustatakse sellised päevikut, Hailaidid tehakse kokkuvõttes, vot siis nendele nende kohta antakse infot, aga põhimõtteliselt on seal vajalik siis enam-vähem kõike teada, mis tähendab seda, et me oleme alati väga palju varem kohale, sõidame, informeerub infor, sõidame võistluspaika läbi, meil toimub päevas viis-kuus koosolekut, kus siis ühesõnaga vastastikku infot vahetatakse ja väga tähtis muidugi laterdad erinevaid keeli, nii et noh, näiteks minu vene keelel oli seal päris lõbus. Kui veel nendest rollidest rääkida, siis enam sa ei ole seda, see puugrupis ja seda ühest küljest sellepärast, et sai ametiaeg otsa. Aga teisest küljest ka sellepärast, et et sinu tiim vajab sind, Gerd Kanteri tiim, milleni me veel jõuame oma jutu teises pooles. Jah, mul oli juba teatud selline tugev kahestumine pekingi ajal. Ütleme niimoodi, et Gerdi puhul tuli Pekingis lahendada rida niukseid kriisi probleeme ja, ja kui sul on kaks ülesannet teha sind on kutsutud tegema ühte ja siis ma pean ütlema, et et ma ei taha seda teist korda teha enam niimoodi ja seetõttu oli otsus kindel, et nägemist oli tore, et head sõbrad ja kaunis kogemus. Kui mõelda. Kogu selle aja, ütleme siis 12 kaheteistkümnete mängude peale ka teistkümnete olümpiamängude peale ja nende inimeste peale, kellega sa oled seal kohtunud siis kõige selle aja jooksul, kes sul inimestest on eredamad. Meeldejäävad neid on lõputu hulk, aga kui me räägime siin minu mingitest 12 10.-test mängudest, siis on Ameerikas üks mees, kelle nimi on Simm tänavai Ta on 85 aastat vana, tema esimesed mängud olid 52. Ta on suvel loomulikult, ainult kõik on käinud kõik mängud algusest lõpuni ja 56 korda on ta on Ameerika Ühendriikide kergejõustiku meistrivõistlustel järjest käinud 20 aastat rakend filt Newsi peatoimetaja. Siis ma pean ütlema, et selliste värvikate ajakirjanik lõpuni informeeritud tarkade intelligentsete sümpaatset inimestega kokkusaamine see, see tegelikult on olnud selle asja juures kõige suurem pluss. Ja kui nii võtta. Ma pean need selle infogrupitöös, ma pean läbi, eks ole, praktiliselt kõik ohvitserid. Ühel päeval hakkasin vaatama, et kas mul on mõnda niisugust riiki, kus mul otse telefoninumbrit ei ole, siis siis mõningaid on, on üks, viis, kuus tükki Euroopas, kus ma noh, nii-öelda ei ole, kellel ma võiks helistada, eks aja jooksul, need vananevad, lähevad ära, aga, aga noh, kiidan, kontaktid on hindamatud. No neid läheb järjest vähem vaja, aga, aga, aga võimalus on alati olemas. Aga rääkides sportlaste seisukohalt, siis millised on sportlase jaoks head olümpiamängud, millised tingimused sportlase jaoks peavad olema täidetud ja mis mida ekstra veel peaks olema, et sportlane tunneks ennast hästi? Mängud sportlased mõtlevad hoopis teistmoodi ja seda tuleks nende käest küsida ka, nii palju, kui minu kogemus ütleb, on enne võistlust siis nad on täitsa noh, nii-öelda elavad oma maailmas, enamik neist, need, kes üritavad midagi saavutada. Siis, siis neil on kõige tähtsam logistiline praktiline mugavus, mis tähendab seda, et nad on nii keskendunud oma sooritusele, tausaldades neitse melu jätab suhteliselt külmaks need, kes sellesse melust sukelduvad. Need on siis sellised mõttes turistid, et nad ei keskendu. Kokkuvõttes nad on nii iseendas et ma arvan, et nendest läheb hästi palju mänge mööda kuni oma esinemiseni esinemise järel, sõltuvalt sellest kas hästi või halvasti, siis hakkavad nad elama. Ja siis hakkavad nautima, kui nad on selleks võimelised, noh, eriti siis, kui neil hästi läheb. Siis me näeme tõeliselt rõõmsaid kujusid seal, aga enne seda nad on väga igavad. Head kuulajad, Olümpia raadiokülaline on täna Raul Rebane ja mõistagi me räägime ka Gerd Kanterist, tema ettevalmistusest, tema viimasest laagrist ning ka sellest kuidas on kokkuvõtmise ja kõige muuga, aga vahepeal lugu muusikat ja siis läheme Raul Rebasega edasi. Ja korvpallihuvilistele siis praegune seis Venemaa Brasiilia korvpallikohtumises on 38 32 Venemaa kasuks. Teine veerandaeg hakkab kohe lõppema. Aga meie olümpiaraadiokülaline on täna Raul Rebane ja seetõttu on muidugi mõistlik ja ülioluline küsida Rauli käest, millises seisus on Gerd Kanter ja kuidas läks tema tema viimane laager, mis leidis aset kusagil mujal kui Inglismaal. Jätma nädal aega olen nüüd kodus, oli paar päeva rohkem, enne seda olin lahvoros, see on siis ülikoolilinn Londonist 120 miili põhja ja mis on siis ma ka Inglismaa kehakultuuri instituudi koht, selline 56000-le linn. Olin seal laagris koos nendega peab ütlema, et vestlen oli laagrikohaga hiilgavalt valinud, seal on ta hea sõber, zoom, pikering, kes seal töötab. Ja meie meestel olid küll hiilgavad tingimused, võiks öelda. Spordibaasid suurepäraselt kõik tõstmissaalid jooksnud staadionit. Väga korralik toit ja, ja äärmine rahu selles mõttes, et Me ei tea. Ja, ja, ja suvel ülikoolilinna enam-vähem välja surnud, nii et selles mõttes nagu kõik oli hästi ja ja laager oli noh, minu mõttes nagu unelmat heas mõttes, et et mehed terved ja tegid igavest. Mida see kõvasti trenni tegemine tähendab, et kuidas üks noh, ma kujutan ette, et see olümpia ettevalmistus algab tegelikult enam-vähem siis, kui eelmine olümpia lõpeb või, või paar aastat igal juhul parem kui, kui, kui Londoni olümpiamängud käes on, aga, aga mida selline nii-öelda viimane laager endast kujutab, mida see trenni tegemine endast kujutab, aga tavainimesest väga ei tea. Jah, kindlasti ei tea, see on, see on tõesti natukene teistmoodi seepärast et kõik need suured ja valusad ajad ülisuurte koormustega, need on kõik selja taga ja sel ajal enam midagi niisugust ei toimu. Ja noh, ma olen seda ka enne avalikult öelnud ja ütlen ka praegu, et eks ta meil selline võitlus Tammsaare vastu ole. Eks see tähendab, et eestlase probleem on ju väga lihtne, et kui tema näeb midagi on valesti, siis kuidas seda lahendatakse, seda lahendatakse ikka suure tööga tuleb rohkem tööd teha. Ja see on meile väga tugevalt hinge istutatud ka sportlastele Gerdile kindlasti. Nii et selles mõttes nagu pigem on olnud probleem see, et kuidas seda puhkama saada. Ja, ja see on nüüd kestnud päris tükk aega ja peab ütlema, et need eelmise aasta kuujärgsed kokkulepped kõik on nagu suurel määral pidanud. Ja see, mis enam-vähem toimub, praegu oli suurel määral Oktoobri lõpus paberil ja vahepunkt oli mai keskel, kus siis oli vaja saavutada selline 10 nädalat aega mängudeni terve ja 66 67 sinna vahele, et siis hakata teritama mängudeks. Ja praktiliselt niisuguseid suuremahulise trenne sel perioodil enam ei toimi. On küll päev üksikuid päevi, kus ta kaks trenni hommikul eitminega, siis õhtul jõusaalid väga palju füsioteraapiat, painutusi, juurdeviivaid harjutusi, näiteks drille Need on siis sellised nii-öelda ilma kettata harjutused, kus siis harjutatakse tehnikat ja nende maht näiteks Märt Iisraeli kolossaalne ka selles laagris, noh, need ei ole füüsiliselt koormavad, aga nad nõuavad pingutust, sa pead keskendunud olema. Ja, ja kindlasti on seal üks, üks Märdi edu saladus, mida ta ise ütles, et ta nüüd nagu hakkasin viimastel võistlustel näitas juba midagi sellist, milleks ta on võimeline. Nii et ja keskeltläbi kahe päeva tagant on puhkus. Puhkus on selles mõttes keeruline aeg, et igalühel on ta psüühiliselt erinevalt talutav, osa vajab, ma ei tea kuskile minekut midagi tegemist, osadele piisab näiteks, et vaadata televiisorit ja, ja lugeda või siis olla internetis või siis jalutada ja käia seal linna peal siis käidki söömas. Gerd on see tüüp, kes ei vaja mingeid spetsiifilisi meelelahutusi. Ta ei tahagi neid, ta jälgib näiteks praegu olümpiamänge ja ja eile oli näiteks olukord, kus Novosjolovi matside otse ei näinud ja siis Skype'i teel ma tegin talle seda reportaaži vehklemisest, mis kindlasti võiks meenutada umbes seda, kui Ivo Linna tegi kunagi sportvõimlemist Nõukogude Liidu rahvaste spartakiaadil taga. Aga lõpptulemus sai ikka noh, nagu selgeks tänav ja see ei olnud väga hea, nii et see oli meile selles mõttes nagu kurb, et me praegu elame aktiivselt Eesti sportlastele kaasa pärast, et ja homme on nagu väga tähtis päev selles mõttes, et me loodame, et sõudjad võtavad nii-öelda Eesti medalipinge maha, mis eelmine kord näiteks Pekingis oli Jaanson Endrekson puhul äärmiselt oluline. Nii et selles mõttes me oleme Eesti sportlastele, et Egert ka nagu kõige suuremat Poloidjad praegu, et noh, see tegelikult aitavad teda omamoodi. Nii et nii ta toimub normaalne soov ja kindlasti käib selle juurde väga tugev lihashooldus, nii et ma kiidan nüüd praegu küll kõiki neid kodanikke, kes sellega seotud olid, vesteni sooni. Indrek Tustit eriti töömaht on füsioterapeudi on väga suur, ta roll on kindlasti praegu suurem, kui ainult olla füsioterapeut, et ta on äärmiselt õppida tahtiv mees ja iga päev praktiliselt loeb juurde, nii et et tema on praegu nagu väga suur jõud seal ja me käisime laagris siis igaüks oma rolliga. Hans üürikene kest on itimehena ja, ja siis videomehena oli ka meil kaasas, praegu siis Hans tegi seal oma tööd ja siis mina üritasin nii-öelda oma asja teha. Et kokkuvõttes ma tulin ära küll. Optimistliku meeleolu. Üks huvitav asi ja lisaks sellele, et tegelikult tuleb mehi tagasi hoida, et nad vähem vähem trenni teeksid, rohkem puhkaksid. On ju inimestel, mida nad söövad, näiteks, et ma kujutan ette, et, et selliste sportlaste nagu Gerd Kanter ja Märt Israel ja, ja nii edasi, et nende toidusedel on ühest küljest väga eriline, aga kolmandast küljest ja on ka väga kontrollitud, sest et sinna seal ei ole, seal ei tohiks ju olla mitte mingeid juhuslikke kusealgeid. Arvestades seda, kui kui, kui karm on see kontroll igal pool. Vaat, see on nüüd natukene müüt, on jah, jah. Tegelikult on asi palju lihtsam. Asi on väga lihtne meie seisukohalt, et kui sa loed läbi Mihkel Zilmer raamatu normaalne söömine olid, ma võin äkki eksida, lehekülg 197 kuni 201 või midagi sellist? Kolm neli lehekülge. Ja mihkel anna andeks, kui ma need leheküljed valetasite, siis ütle neile kord raadiosaates nad ise õigesti. Siis see on piisav, piisav selles mõttes, et see kõik on väga palju lihtsam. Siia võib praktiliselt kõike välja arvatud. Loomulikult Tal on piiratud asi hamburgerid ja krõpse ja igast jama ei söö. Viina ei võta suitsu, ei tee. Aga, ja, ja loomulikult on ka oma mingid reeglid, mis puudutab siis liha ja nii edasi, aga need ei ole sugugi mitte nii ranged, kõige keerulisem nendest kinni pidada. Tavainimesele, eks ole, viis päeva hästi, pean teetiaga siis laupäeval ja pühapäeval, noh, juhtub seda, mis ikka juhtub nagu kõigil juhtunud. Et aga vot nendel seda ei juhtu tavaliselt. Ja nad suudavad ennast piisavalt kontrollida, nii et, et selle, kogu selle normaalse toitumise efekt on süsteemsus ja pikaajalisus järjekindluse pikale. No tavaliselt öeldakse, et mehed söövad palju liha, näiteks kas selline nii-öelda jõuala mees nagu Gerd Kanter, temal on väga palju lihatoidud. Jah, ta on mullandast nagu omamoodi selles mõttes kahju, aga tema on ise õnnelik seejuures seepärast, et tema tahabki niisugust asja süüa. Näiteks need toidud, mis mulle väga meeldivad, ehk Hiina, India, Vietnami ja nii edasi, need teatud täitsa puutumata. Ja, ja kala, kana ja kala. Need on või liha, kana ja kala, need on tugevad asjad ja, ja küllalt ühetaoline ka minu ettekujutuse järgi puuvili ja näiteks joogiks vesinud. Selles mõttes pesi vesi, piim, keefir ja kõik need lihtsad tervislikud asjad, aga seda lõputult järjekindlalt, mis on noh, nii-öelda üsna keeruline taluda. Aga näed, seda teevad. Talle meeldib meie võlu sulle ennustada, sest seda sa esiteks ma arvan, ei tee. Ja teiseks ei olegi siin vaja enne midagi ennustada, kui, kui võistlused käes on. Aga selle viimase ettevalmistava laagri üle tundub mulle nii sina kui kui treener, kui igavest Kert ise oled. Suhteliselt õnnelikud? Jah, kui sa oled enne mänge olukorras, kus sa võid öelda, et täna veel on kõik võimalik, siis enamikel sportlastel seda seisukohta ei ole, niimoodi nad võivad seda öelda. Täna veel on kõik, täna on terve, kõige tähtsam ühes tükis ja heas tujus, mida võistlus toob, ei ole meil õrna ettekujutust seepärast, et kettaheite on üks traagiline ala, eks ole, juba alates kvalifikatsioonides me teame, mis juhtub. Me oleme ise ju läinud niimoodi, et kõikvõimalikke hädasid ja sedapuhku ühenusse ma võin teha ja see on see, et 41 meestun. Ja kui Märt ei oleks nüüd oma seda kuutekümmend viit teinud seal Londoni võistlustel siis oleksid olnud oma selle aasta tipptulemusega 38.. Paljud noored mehed said korralikku treeningut Euroopa meistrivõistlustel, kus seal nad kõrbesid ja vihma käes ja seitse häda neil oli, see kogemus on endil käes. Nad tulevad Londonisse kvalifikatsioonivõistluste rekord. Hoolimata sellest, mis on meeste isiklik rekord. 12. kohal on mingi vist 42 86. Vaat ma arvan, et sedapuhku sellel numbril enam edasi ei saa, tuleb arvestada 43 poole 63 poole 64 meetriga. Me näeme seal palju katastroof ja loodame, et nende tabab meie mehi. Aga, aga me näeme seal igast huvitavaid asju, see on siis kuuenda hommikul kvalifikatsioon kahes grupis. Ma arvan, et juba seal tuleb energia kokkuhoidmiseks päris palju ära teha. Ja, ja muud ma tõepoolest praegu midagi öelda ei oska, et et see on ju piisavalt hea, et me oleme heas tujus. Heas tujus ja pöidlad pihus. Suur aitäh, Raul Rebane, täna tulemast siia stuudiosse ja, ja meiega mõtteid jagamast, millal sõidad Londonisse? Täpselt viimasel hetkel seepärast, et ma tahaks ka kuulata, kuidas neil seal viienda hommikul läheb, meile sõidame viienda õhtul ja kuuenda hommikul, siis oleme staadionil lipud käes. Edasta siis palun Gerd Kanterile ja teistele meie ketta heitjatele südamlikud tervitused vikerraadio kuulajate poolt. Ilmtingimata aitäh.