No ongi esimesed tibud näha. Tule vaata kuule. Siin on siis võrku all üks suleline karedad. Vaata kui vahva ta. Loomingu me käisime siis, ei olnud. Nüüd on selle tunniga tuld. Kuigi ema peaks tundma, et pererahvast tuli vaatama Kaume Munade ja esimeste koorunud poegade lõi nokaga vastu võrkaeda, nii et Arralligemalemine Ahah, nad nüüd on üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, aga need pojakesed oli ju nii väikesed, aga silmad peas ja nokad püsti. Ja siin sulgede sees. See pesa on ju niisugune udusulgede siis see tehtud ja vaatada praegu nad on kirjud, niukse pruunika peaga ja kollase kõhuga. Siin eelmine pesakond siis olid üleni kollased nagu kalapojad. Need on natuke teist värvi. Ja nokk on nüüd laiem kui kanapojal. Jäänud on ikka park. Nüüd meil algas Kadri ja Jüri Volmani majapidamise ehk selle suure talukompleksi. Suur on ta tõesti olnud külastus kõige noorematest paari tunnivanustest muskusparditibudest. Lambad olid ka siinsamas, aga võõra tulles läksid oma lahtisest luugist välja. Nojah, praegu on väljas palav ja nad otsivad varju, sest nad tulevad siia. Tulevad siia raudtee vahepeal puhkama. Kui palju neid kokku on? Kuskil 11 vist umbes praegu, jah, on nad siis juba villaga andnud vanemaks. Ja ikka on, jah, meil on niisugune huvitav asi, et need on, on meile Ants Müür ja Tiiu Varik pärandas meile oma lambakarja noh, lõpuni öelda või lõpetada lambapidamise ära ja siis päransid meile meie nüüd võitsime nende teatepulga üle. Sest nendel oli, nendel oli seal Mart Saare sünnikoha ligidal oli siis niukene metsadest arupidamine, aga aga kuna need oludeksid väga keeruliseks, siis nendele lihtsalt enam jõudu ei pidanud vastu ja andsid meile üle. Kes nüüd kuulajatest tähele pani, Tiiu Varik ja Ants Müür teavad, et üks oli meil omal ajal väga tunnustatud ja oodatud lauljanna ja teine elupõline pillimees. Ja kui teil on säärased tutt tahad, siis peab ju keegi perest olema ka pillimängu ja laulu poole kõvasti kaldu. Jah, Jüri on sinnapoole kõvasti. Nonii ta tuleb välja, jah, ma siin juba kooli kaheksandas klassis hakkasin siis proovima. Ja kuna pillimängija tasandisse õppisin trummi, no ja nüüd ma olen siis siiamaani põristanud nii-öelda välja tulnud ja ja, ja mingid bigbändides oretseiger juures mängisin üle 20 aasta ja ja ega siin viljandiski Tuleb tegutseda. Käin siingi praegu puhkpilli, seal teeveebiipendi vaestja. Linnainimesed päevad täis tegevust ja õhtud, elevust ja ööd lühikesed. Abikaasa oli ka väljaõppinud projekteerija, haridust saanud, istus kindlalt oma kohallaua taga. Ja mees oli enne maale tulekut normas päris kõrge koha peal. Jüri oli narmas tegelikult peatehnoloogi asetäitja ja seal normas müüriga tuttavaks saimegi, nii et mina töötasin kah omal ajal neli aastat Narvas. Nii et töö juures me tutvusime ja sealt meie kooselu alguse sai. No meil oli kihvt osakond, meil sai kokku midagi üheksa paari või? Täitsa fantastiline. Mis aga põhjustas siis niisuguse suure muutuse täispöörde linnakorterist linna elu juurest sõprade ja sõbrannade ja oma huvialakaaslaste juurest 200 kilomeetri kaugusele peaaegu maale? Noh, see põhjus on nüüd üks niisugune väga suur ja väga sügav ja, ja väga niisugune sisemine isegi võiks öelda, mis külge kaasnes terve selle meie Eesti vabanemisega. Ühtlasi minu isa viimane elu soov üldse oli see, et talu tuleks võtta gaasi esimesel võimalusel ja tema oli oma kodu noh, selle sõnaga kõige paremas mõttes patrioot, sest terve oma elu oli tema oma kodutalu püüdnud säilitada isegi siin sõja ajal veel ja kui juba tulid okupandid meile. Ta veel organiseeris siin, et talu siiski päästa. Riikliku kirjastuskeskuse abimajandi viiest alustas juures ka Ewerti talu oli sealhulgas. Ja peale seda, kui meie tulime Siberist tagasi siis esimene asi, mis me tegime, oli jälle tulla siia vaatama, kas on siin ikka midagi veel alles ja mis siin alles on. Ja siis teadis kõike, eellugu tekkis kui tuli välja taluseadus Eesti vabariigis, siis tekkis võimalus seda talu tagasi võtta ja kuna talu on niisugune põlistalu, nii et 1702 aastaarv on see, millal Everti talu on asutatud. Ja neid on siis varsti täis saamas 300 aastat sellest asutamisest ja teades kõike seda oli väga raske teha niisugust otsust, et mitte võtta seda talu tagasi. Ja kuna 84. aastal vend Märt tuli juba maale Gagarini-nimelisse sovhoosi tööle ja elama oma ema ja isakodusse siis meie Jüriga tegime ka niisuguse otsuse, et ilmselt me peame tulema Märdile appi. Sest üksinda siin maal ei jõua tema vastu pidada kõikidele nendele asjadele. Ja nii me siis ühe aasta jooksul mõeldes kõiki asju siia ja sinna, tegime selle otsuse ära ja esimesena tulin siis maale, mina lõpetasin oma töö EKE Projektis kolmandas osakonnas ära. Raske oli muidugi kõik tuttavad ja sõbrannad ja sõbrad jäid ju linna. Aga tundus tunduvalt raskem olevat see kõigi eellaste poolsetes soovide koorem, kui see sõbrannasid saab ju jälle näha ja nad käivad mul siin ka külas tihti. Nii et maha ei ole mind keegi jätnud. Ja ka Jüri aasta pärast leidis, et see asi siin vajab igatepidi hoolt, maju on siin palju, ta on olnud suur talu, ta ei ole kunagi rikas talu olnud. Aga hooned on veel kõik püsti, katused olid siin väga pealt ära, need, me oleme saanud veidi kohendada. Ja me leiame, et kui me seda me seda asja niimoodi siin edasi hoida, et siin ikka midagi on siis võiksid tulevikus edasi minna, kui me seda ei suudaks, noh siis oleks muidugi kahju sellest väga. Siin võib mõne maja nurk ehk kaks tuba palju rääkida, kui rääkija teab, kes ja mis on siin ajaloopöörist aegu olnud. Jah, see on üks niisugune seik, mida isegi mina natukene mäletan. Kuigi ma olin siis alles nelja-aastane. Nimelt 44. aasta kevadel, kui oli Tallinna pommitamine siis võis eeldada, tuleb ka Tartu pommitamine ja kuna minu isa oli Eesti Kirjanduse seltsi aktiivne liige siis Ta pidas nõu Tuglasega ja ütles talle või tegi talle niisuguse ettepaneku, et isa, oma raamatukogu toob Tartust ära maale siia oma kodudest tallu. Et kas Tuglas ei taha ka raamatukogu ära tuua, et igaks juhuks, kui Tartu pommitamine peaks tulema, et vast siis need asjad jäävad alles, et vaevalt et nüüd üksikud talu lausa niimoodi maatasa hakatakse tegema. Ja niimoodi 44. aasta suvel koos nende mõlemate raamatukogudega. Aga tulid nemad Evetile, Tuglasel olid siis oma raamatukogu kaasas, mis on säilunud nüüd tänu sellele. Ja oli Elo Tuglas ja nendel oli veel suur hundikoer kaasas. Ja isa pani siis oma raamatud meie sellesse mäelt tuppa ja teine maja veel oli meil nagu Alttoa nime all ja selles Alttoas siis kaks tuba sai Tuglased suveks endale ühes toas oli neil raamatukogu ja teises nad siis nagu elasid. Noh, mina muud nagu sellest asjast nüüd ei mäleta, aga ma mäletan seda, et Elo Tuglas diskoorekommi ja andis meile seda ka ja seda suurt hundikoera siin trepi peal seda nõmmele. See on ka päris niimoodi täpselt väga kena puhastõugu hundikoer oli neil. Ja Tartu pommitamine tuligi. Ja see maja sai ka Tartus piht, KUS Tuglase raamatukogu oli. Nii et tänu sellele seda raamatukogu seal majas ei olnud, on ta nüüd Tuglase muuseumis ja Marie Underi ja Hatsoni majas ja seda saavad kõik Eesti inimesed ja ka teised käia vaatamas, nii et niisugune väike ajalooline asi on ka meie Altuaalsin juures. Tuglas veel noh, nii juttu muidugi ma tean, vend on rääkinud ja ema ja isa on rääkinud, tõusis ka hommikul ja käis jalutamas. Kuni Uusnani väljas. Tol momendil oli Uusnas Kaarel Wiiralt just käimas, nii et nad said seal kokku ja siis siin tema siis kirjutas seda väikest Illimari kah siin olles osa. Näete siis, kuidas teie lapsepõlv on seotud suure kirjamehega küll riivamisi ja, ja põgusate mälestustega. Aga juude isal oli siis ettenägelikkust, et ta mõtles oma kogutud vaimu. Häälestada ja nagu elu näitas oli see õige samm, see kolimine. Ja mitte ainult täna ei tule osata elada, vaid tuleb ka homset ette näha ka siis, kui mustad pilved on taevas. No teil on suguvõsa veri sees. Isa oli suur eeskuju, te austate väga oma isa Herman Everdit, ju me täna veel sellest ka kuuleme, meenutame veel. Aga kuidas, Jüri paindus, kas, kui teie elukaaslane, kes mõistis, et nii on kord lubatud rõõmudest raskustes kõrvuti olla või see sisemine magnet, see taust, see Eestimaa ajalugu. Teie arvates ma küsin tema käest ka muidugi. No mina arvan, et temal siiski üks väga suur mõju oli selles, et minu isa oli üliõpilasseltsi Liivika liige väga pikka aega ja siin Kui ei olnud lubatud need kooskäimised nõukogude ajal siis nad siiski kogunesid ja said omavahel kokku Kuu algusel Johannes Hindi juures ja pärast hiljem ka minu isa juures. Ja Jüri võttis ka nendest asjadest seal osa ja see isa niisugune noh, ma ei oskagi öelda, see on see fluidum võib-olla see kindlasti mõjutas teda ka peale peale selle nii abikaasa kohustuse või koormanni. Ja mehe enda sõnadega vastus samale küsimusele. Ega siin käsu korras midagi ei tee, loomulikult. Et kui sa pead tulema, siis see veel ei ütle midagi. Tähendab, ega mul maaelu vastu pole kunagi midagi olnud, mulle ma väga pean lugu maainimesest ja tema niisugune töökas ja tark aga aga ise teha noh, kuidagi tekkis niisugune tunne, et noh, kas siis mina olen samuti on nii viletsat mina hakkama ei saa, et no kuidas teised inimesed saavad ja mina ei saa hakkama. Et tahaks nagu ennast proovida, see oli, oli üks, teine asi, muidugi see, et money oli jah, väga väga noh, niisugune. Mõtteks tugeva auraga või niisuguse tugeva mõjuga inimene kes oskas hästi organiseerida teisi inimesi, oskas oma ideid selgitada. Ja selle talu tähtsust noh, läbi aegade niimoodi just selgitada ja selgeks teha, mis, mis endast kujutas ja mis mul see asi oli. Nüüd ma muidugi näen, et ma ei saanud mitte õrna õhkugi aru, mis tegelikult tähendas ja oleks, ma tean, mis, kuhu tulen, tantsida, värki tead. Aga aga no kui oled ikka vette hüpanud, pead ujuma, mis sa siin ikka viriseda. Aga sellest maaelust ja muidugi ka kõvasti kasu olnud, ma näen ise, kui, kui valesti ma olen mõelnud, kui valesti ma olen oma töid ja asjaajamisi teinud üldse üldse eelnevas elus nii-öelda. Et see maainimese maa talukasvatus ja, ja kõik, see paneb inimese hiiglama hästi paika. Tähendab, siin see kohustus või see tuleb nagu iseenesest noh, linnas ütleme, mõni asi noh, pea tegemata. Ah, hea küll, ma praegu ei tee, teeme tund aega hiljem. Aga siin kui looduslikest süüa, küsimus ei saa öelda, et ah, mine metsa, kune pärast tulen, tuleb kohe teha, eks ole, ja tuleb teha niimoodi, et on tehtud ja asi on valmis. Ja igasuguste asjade lõpuni tegemine ja kõik need asjad on, on siin kuidagi noh, nii orgaaniliselt seotud, et ma lihtsalt ei saa enam pooleli jätta, sa pead asja ära lõpetama. Ja ma leian seda, et ma olen väga palju mul elus asju alustanud, aga lõpule viia on väga raske. Siin lihtsalt elu sunnib seda tegema ja see on tegelikult noh, väga väga kasulik. Nende kivihoonete ehitaja ja on siis minu isa, isa Johan Evert. See aeg oli nagu selle Eveti talu tööjõu suhtes kõige parem aeg, kus talus oli kuus täiskasvanud meest, kes kõik tegid tööd ja siis vanaisal jäi aega nagu tegeleda just nende ehitamistega. Ja tema natukene võttiski seda eeskuju mõisast. Muidugi soov, nii suur on, see tuli sellest, et kui põles maha vanatare, see oli rehielamu, viimane rehi oli üleval ja tulekahju tagajärjel terve see hoone hävis, siis kuu ajaga ehitati praegune elumaja, mis on 117 aastat vana. Valmis ja jõululaupäevaks koliti sisse, sest maja põles maha novembri lõpus. Ja siis vanaisa ütles niimoodi, et enam seda tulekahju ei juhtuks ja rei teisi hooneid põlema saaks panna, siis ehitas rehekaugele põllu peale, nii et elumaja ja siis selle rehevahe on need kuskil üle 200 meetri 250 meetrit umbes. Ja siis selle tõttu tekkiski nüüd üks niisugune suurem suurem au siia, sest vahepeal nagu siin enam põldu harida ei saanud. Ja teine kivi selline on siis kivilaut. See on ehitatud 1883 aastal. Nii et sellel ajal jah, oli siis nagu selle talu võib-olla õitseaeg, sest siin talus on ka olnud palju kehvemaid aegu, on ka niisugune aeg olnud, kus on olnud kolm lesknaist 12 väikese lapsega ja nendel oli siis veel üks meesterahvana, kes siin põllutööd aitas teha, minu isa vend Jüri tema siis aris maad ja naised siis pidasid loomi ja elasid ka erand. Kaks aastat tagasi hakkasid silma siia lähenedes tohutu suured katused, nüüd me teame, miks need katused nii pikad on ja kõrged, sest hooned ise on vägevad. Ja see katusematerjal ei ole ka päris igapäevane. Need on väikesed pleki tahvlikesed. Millega siis need majad on kaetud? Et nad säiliksid? Sundviskes olek tähendab. Heinaniitmine käis, aga Hiina kuskile panna ei olnud, sest katust peal ei olnud. Ja, ja siis noh, veidi enne seda siiski tuli niisugune mõte, et kuna katusekattematerjalid kõik olid väga kallid ja vanasti on Urmas, töötasin, seal, kasutati nõndanimetatud juudiplekki, see on siis tinatatud tekk, millest tehakse konservi, topsikuid ja, ja igast muud asju. Ja siis tegin niisuguse eksperimendi, et Litografeerimise liini peal värvisime need siis trükkisime roheliseks. Pärast lõikasin lahti, tegin sihukeses tantsi, millega lüüa talle niuksed, valdsid servadesse. Ja sellest siis sai tehtud katus peale. Tähendab eeliseks on see, et teda sai suhteliselt kiiresti teha. Ta on kerge, ei nõudnud erilisi konstruktsioone alla. Miinuseks on see, et plekk ise on õhuke ja ta ei pea kuigi vastu. Aga vähemasti need mõned aastad sai seal all Eina ära hoida ja nii et vastavad nii palju katus edasi läks nii palju, panime järjest hein alla ja saime ikkagi esimesest murest nagu üle. Mul on meeles, et seda katust on teil aidanud teha prominendid või, või nende lapsed. Trivimi Velliste poeg tõi siin suuresti abiks ja, ja sinna oma üks ei oska öelda, kuskil veerand katust ostan küll tema löödud. Vahepeal kuulsime traktori häält ja üks noormees liikus sellega siin põllu suunas. Pojad on teil nagu nooremad. Kas on tegemist abilisega? Pojad on meil ka juba umbes selles eas. Aeg on edasi läinud, aga meil on ka praegu siin momendil üks abiline. 23 aastane noormees õpib maatööd ka sellepärast, et ta on nagu ka linnapoiss, aga ta tubli poiss. No teine Kristjan ka on naise sõbranna poeg Kristjan kes on meil käinud juba siin, nüüd päris mitu aastat, soeti abiks õppi tehnikumis, võidu, aga siis puhkuse ajal, siis suvepuhkuse ajal on meil abiks. Nonii Krist siuksed. Hästi, noormees siin, kindad käes ja kogu aeg tööde tegemist. Kuidas on, kui nüüd peremees ütleb, mida teha tuleb? Tuleb ära teha, aga midagi ei ole. Sõbrad võib-olla kuskil pärnu rannas, aga sina siin iga päev tööd tegemas. Kahju ei ole, natukene ei ole, see on päris mõnus olla. Niisama siis jääb nagu lihased ei arene edasi ja siin on tegemist parasjagu. Kui mina mäletan seda vanust, kui vana sina praegu oled, siis mõnegi ameti peaaegu sai selgeks, kui oli võimalik kellelegi kõrvalt tööd teha või kuskil tööd teha. Ja tagantjärele ma olen päris tänulik, et ma mõnda asja oskan. Ja ju sul ka siin ei ole, ei aukartustmasinatega loomade vastu ja füüsilise töö vastu muudkui teed ja jah, teen küll, jah, meelega. Traktoriga saab sõita, see on kõige parem. Meeldib üle kõige. Sööbib autod, sellepärast noored mehed nagu oma lapsed, saavad aru ja kuulavad. Mingit mingit probleemi ei ole ja Chris siin väga meelsasti tegeleb Basikatega viib neid väikseid vasikaid ikka õue ja toob sisse ja kõiki muid asju teeb ka ikka, mida vaja on, kõik teeb ära, ei ole kunagi niisugust asja, et ei taha, ei viitsi või midagi. Tee seal on traktor jäetudki suure kallaku peale, et siis saab kohe käima ja summer starter nimetatakse. Start, aitäh. Ja nüüd on ta seal roolis ja ma arvan, et koos allasõiduga hakkab mootor käima ka. Esimese kahe meetriga ei läinud veel kolmega ka ei läinud. Yalex. Kolmas katse. Mäletan tookord mitte ei kurtnud, vaid ütlesite, et küll on raske kevadel põllule midagi maha teha, kui ei tea, kas sügisel saak ära ostetakse ja siis vist isegi proovisite arooniapõõsastega. Et mari peaks minema, on tulnud nüüd vahepeal palju proovida. Tähendab arooniater ja lisaks on nüüd siis mustad sõstrad ja ebaküdooniad ja mustasõstrad. Tähendab, möödunud aasta saime siis esimese noh, nii-öelda maitse saime suhu. Aga sealt me saime siiski ka juba müüa kuskil 50 kilo ringis vast. Ja tänavu aasta peaks juba saak korralikum olema, seal põõsad on kuskil umbes 2000. Ja kuidas tänavasaak tuleb, eks paistab igatahes täisurina küll praegu ja noh, juba süüa Kõlluvad vastakama korjama. Aroni, aga tema noh, valmib hiljem ja tähendab ühesõnaga ta kasvatab pikemalt temaga veel esimesed marjad on olemas, aga aga kuskil tuleva aasta ületuleva aasta siis hakkab nagu rohkem kandma. Möödunud aasta saime väga hästi lahti, marjadest viidi nagu käest ära kohe. Täna vastan natuke rohkem, eks näis, kuidas selle turustamisega nüüd välja kukub. Lepingute praegu peale ei ole, nii et, et me püüame nad ise siiski maha müüa. Abimees tuleb, ma vaatan, et noormees ei mingit väsimust, aga ka tänapäevaselt, et raadio on kaasas, nii et kui vahepeal mahti on, siis saab kuulata, mis teised teevad. Kiire samm on sees, tere jõudu, mis täna ära on jõutud juba teha sõnnikut, lisatud sõnnikut. See nõuab muskleid ka natuke. No mehed on ikka voog ei pea kaua. Aga maal vist peab kõike oskama ja kõik ei jaksa, sest vastasel korral ei saa maal tööd teha. Nojah, ega siin peenud, seda ei ole midagi, kõik kõik tööd on vajalikud ega üks, üks tähtsam kui teine. Linnasaginas eest selle sotsialistliku töö hõngulisest elust saite maale värske õhu kätte Ajalooliste ehituste vahele, mis iga päev vajasid hoolt ja tuge katustest alates ja seest ehitus osades. Aga ega ta ikkagi rahu ei saanud, sellepärast et ümberkorraldav maa valis teid ühehäälselt suure Viiratsi valla volikogu esimeheks. Ja te jõudsite mulle enne öeldagi, et kaadri või nagu teie kutsute hellitavamalt kati, vajaks mind rohkem. Aga et jälle pean sõitma jälle, pean arutama, jälle pean vaidlema ja juba kord tehtud otsuseid paremaks otsustama. Nii et mitte ainult oma elu ja mured ei ole kogu aeg veres, vaid ka naabrite oma ja valla omad. Jätame palju vahele, mis on tuju rikkunud ja mis ei ole edenenud võib-olla nii kiiresti, aga mis on siiski õnnestunud viimasel ajal koos erksamate meestega siin maal, kas vähemalt seaduse osas või oma valla otsustuste osas siiski nihutada, nagu mõistlikkuse poole? Nojah, see Taiwa saatnud väga raske välja noppida, sest et seda, seda tühja tööd on, on tunduvalt, tunduvalt rohkem. Ja neid tsükleid on kole palju, nii et seda ivased leida. Kui vast siis võib-olla nii palju, et on püütud. Teha nagu demokraatia vaatlikumaks seda seda otsustajate ringi ja püütud volikogu koosseisu tuua erinevate huvialade või ütleme, erinevate kihtide või seltskondade esindajaid seal on siis valdo masinatega on taluselts oma talunikega, on riigi sandi inimesed, tähendab veel likvideerib vabariigi vaheline inimesel. Nii et noh, seal, nii toorainetöötajad, tooraine, tootjad ja selle tõttu on võib-olla Ma ise usun, et need otsustused Natuke paremad vast kui, kui nüüd oli see võim nagu ühe ühe seltskonna käes. Kas see päriselt nii, on? Arvamus nii. Aga ega teie elukaaslane ka ainult siin suurel õuel siba ja loomade vahel ka tema on haaratud laiema tegevusega. Nojah kat on taluseltsi sekretäriks valitud. Siis tegeleb ta aktiivselt siin. Kohalike muredega lahendamisena mõtlen, üks on siin nuia meierei tagastamise asju on ajanud, tegeleb biodünaamilise tootmise. Käimalükkamisega jaa, jaa, noh, üldse ma olen aktiivne inimene niikuinii, kui ikka, sest et noh, kui, kui sa niisugune oled, siis, siis sellest ei pääse, ikka leitakse üles. Ja me jäime nüüd jutuga siia õue keskele kinni, sest siit kõik hästi paistab ja, ja tõesti, iga nurgakraad midagi näitab. Siin on ka neid masinaid, mis mürisevad ja mis ootavad uusi töid. Vaheltharimisriistu, aga võib-olla neid me ei hakka üles lugema, need peavad ühe talu juures olema. Aga öelge, palun. Kadri, kuhu te näiteks nüüd mind kutsuksite. Mis koht see on? Mistele on kas väga armas või, või armsamaks saanud, tänud jälle või, või niisugune, kus te peate päevas palju kordi käima, kuhu me võiksime edasi astuda? No üks koht ongi see vanaisa ehitatud rehehoone, mis on vahepeal väga mitmeteks otstarveteks siin olnud. Algselt oli ta rehi ja siis oli seal loomalaut ja siis sovhoosi ajal oli tall. Nüüd ta oli tühi ja katus pealt ära, aga nüüd, kui katus sai talle peale pandud, siis me oma esimese looma panime siia rehe alla ja iga hommiku ja iga õhtu on siis tunnid, mis ma, mis ma seal nüüd veedan ja ja nüüd on ta praegu meil nii palju loomi, teised talvel külma karta ei ole, sest kui esimene loom sees oli, siis oli siin külma talve hirm meil, et loomale on väga külm, aga praegu on neid rohkem. Ja võib-olla lähme vaatame. Palun, nii, nüüd me oleme siis siin sees. Vere naine läheb ees, temal on kõik need lävepakud ja sammud selged. Ohoo. Hakkame siin olid kaks viimast vasikat, hästi väiksed, praegu üks on musta-valgekirju musta-valgekirju ja teine punane. Vot selle punasega oligi niisugune juhused, et ma olin kodust ära siin mõned päevad ja siis juhatasid meil üllatused järjest tulema. See vasikas sündis nagu enneaegu, seda keegi ei teanud oodata ja oli üllatus suur, kui kui oli häda käes ja oli vaja abi anda ja naine üksi kodus. See musta-valget kirju, temal on juba niisugune nagu suurem pea otsas, aga see on, paistab ülevalt alla vaadates siin kuivade inte peal nagu väiksem. Jah, tema on isegi niimoodi, et meie kutsikast natukene kõrgem, nii et nii väike vasikas nagu miniatuurne aga muidu ta on kõik arenenud ilusasti ja kasvab ja, ja kenasti ja nii et ilmselt saab asja tõsta. Mõlemad on pullvasikad. Nii, nüüd ajab see pruun kannast püsti ja ja nemad tahavad kusid kõrvade tagant, kus kunagi sarved kasvavad, natukene sügada. Siis ta on rahul ja kõrvad tõmbab küll minu puhul nagu jänes ligi. Siin oli jutud ja peremees oli ära ja vasikas sündis natuke enneaegu ja veel üks asi, mis esimesel pilgul tundus suur äpardus ja ehmatus, aga hiljem selgus, et asi ei olnud kriminaalne. Asi oli jah, selles, et hommikul läks naine välja ja vaatab, et meil oli üks hobune, siin. Karjamaal köhides ja hobust enam ei ole. Aga ehmatus oli muidugi suur hobune kadunud. Sõnum jooksis läbi ka igalt poolt mulgi raadiost ja Sakalast ja varastati ära hobune. Aga asi oli jah, veidi teisiti, meil oli. Aktsiaseltsil oli hobune ära müüdud, raha kätte saadud ja klient pidi hobuse ära viima. Aga ei viinud teda nädala jooksul, mis kokku lepitud oli, vaid tuli veel paar päeva hiljem. Ja nendel oli juhtunud tee peal, seal äpardus auto rikki läinud ja jäid väga hiljaks oma looma äraviimisega. Ja viisi toome ära, aga unustasid meid ütlemata, et nad ära viisid. Hommik oli paanika suur, et no näed, hobune kinni makstud ja läinud. Ja nii ehmata või kõht lahti. Kui nüüd edasi vaadata teie suuremaid hoolealuseid siin ukse kõrval olid need vasikakesed siis lehm on meil praegu Kui siin sees. Aga teised on karjamaal väljas tema, tema on meil ajutiselt. Tema muidugi esimene, eks ole, esimene leht pidama siin, mida me hakkasime. Ja teisel pool lõngast sabad. Jaan vaidlesin, ulgem, tähendab siin on nüüd kaks pisik, nad ju väga pisikesed, enam ei olegi kotsu, kotsu ja nendest me tahame kasvatada emised kellest siis ise hakata põrsaid ka kasvatama. Teised siin, mis siin näha, need on, on ostetud ja lihtsalt kasvatama. Teooria on tore olla, kõnni niimoodi, nemad on kahekesi siin ja siis neid niisuguseid kesiku jas ja juba juba peaaegu realiseerimises küpseid on siis kokku praegu kaks, neli, kuus. Sina siis tulevane laste ema ja ajas nüüd siia kuluserva peale välja ja tahab mikrofoni kõnelda. Kõik teie loomad on ja siledad ja väga rahulikud ja teevad häält ainult nii äratundmise märgiks mitte nõuaks juua või süüa. Ju siis perenaisel on need asjad kõik täpselt ja hästi tehtud. Jah. Kurta asjad on ilusti korras küll, praegu. Vähemasti nad on tehtud need asjad, kui hästi halvasti, aga noh, tehtud ikka. Hakkame jah, see põlluserva jõudma siin juba saab nüüd natuke natuke ringi vaadata, siin paremat kätt oleks. Vot see on huvitav põld, sina praegu rukis peal see rukis on meil nüüd siin peal juba üks-kaks-kolm aastat järjest. Hästi kasvata sellepärast et see parem noorloomade karjakoppel Koppel ja, ja see pinnas on siin nii hästi läbi väetatud. Kolm aastat rukist ei tee veel oluliselt häda midagi. Nii et see on üks niisugune jah, ta pisike plats, aga siit tuleb päris ilus, ilus rukis. Siin edasi, näete, vasakul pool, see on ka need rukis, seda nüüd siin. Sa oskad täpsemalt öelda, palju seda kuskil neli hektarit umbes ligemale neli, üle poole kolm, jah, ja siis tagumine osa seal on siis need pandud talinisu. Ja ta oli niisugune tänavu aasta niisugune lugu, et tal kevadel ta jäi. Noh, pikalt oli külm ja nisu on nagu ikka lõunapoolseim taime tahab nagu rohkem soojust saada ja ta jäi kasvus kõvasti maha. Me olime ise hirmu täis, et kas nad üldse midagi tuleb. Aga nüüd tahan järgi visanud ja praegu tuleb päris nii normaalne, saaksid siiski. Vasakule, sime suvinisu nüüd natukene. Ja siin otse ees, siin on kartul. Seda on rahvama. Mis ta sai, tuleb üks, üks, üks natuke hektari vastandada. See on nagu see põhi, põhikartuli põlgnesin. Ja võib-olla see on liialt linnamehe pildimaaling, aga ma ütleks, et laudas soe looma lõhn ja väikesed vasikad või paaritunnised pardipojad. Või siis need tulevased Rõngassabade emad, kes kosuvad ja koguvad jõudu ja kasvu ja küpsust. Või needsamad sõbralikud koerad siin õues. Ja need abilised, rõõmsameelsed, noored mehed, kes tahavad tööd teha, on nõus seda tegema. Ja kui vaatasid üle viljaväljade ja taevas on valged suvised pilved. Pea kohal on sinist ja päike. Ja on ka natuke metsa. Ja on veel üks rada, mis on teie talule ajalooliselt väga oluline kuulub siia juurde. Siis on küll üks niisugune täiuslik. Olemine elamine, majapidamine, kus on ruumi sündida sulelistel ja karvalistel ja inimestel olla iseenda peremees ise endale käsud anda mitte üheks päevaks, vaid iga päev, selle järgi ka siis sammud seada ja oskus ja uut. Midagi väga loomulikku on, see ei ole kerge, mida te siin teete ja palju on teha? Mulle väga meeldis see, kuidas ta kaks aastat tagasi ütles, mismoodi te päeva lõpetate, võtate tee või lahja kohvi ja siis naisega räägite, et vaat täna tegime selle ära. Nüüd on meil üks vasikas juures, vaat see oli tore, et me seda alustasime ja siis kohe magama, mitte sõnagi sellest, mis homme ees ootab, ülehomme, sest seda on väga palju ja kui sellele hakkad mõtlema, siis võib-olla uni ei tule. Hea. Nii et olete enda jaoks ka lihtsad retseptid leidnud. Kuidas tänasest homsesse minna? Aga kui elatud aastakümneid, siis saabub ka lõpuks see päev, kus inimese maine teekond lõpeb. Ja teil siin on see tee lühikene kodu lähedal. Oma rahulas. Läheme ehk lõpetuseks ka sinna. Suur ümar kõrgem tasane kink, mille keskel vana kaheharuline kask. Selle allpink ja selle platsi servades on kivid kivid, mille üks külg siledaks tahutud ja peale kirjutatud nimed ja korduvad perekonnanimed ever. Ewert, Evert, Ewert. Me oleme ühe suguvõsa oma rahupaigas. Kuid ega siin ei ole ka läbi aegade ainult rahu olnud kui pererahvas. Ta oli siis elupuud, mis olid mõeldud hekiks, metsapuudeks kasvanud. Kuid nüüd jälle on siin ei niidetud. Plats on korras. Ja see puude tasane kohin viib meid meenutuste maailma. Isast on rääkida muidugi väga palju. Tema ei ole küll üle Eesti, nüüd mingi kuulus inimene, aga kes teda tundsid? Need väga teda hindasid ja tema oli üks. Väga aus. Ja otse vaene. Eestlane tema pidas väga kalliks just seda Eestimaapinda ja kui siin 44. aastal oli äramineku, pidi ka tema minema Eestimaalt ära ja me pidime isaga kaasa minema, aga see minek jäi natukene hilja peale ja juba olid venelased sees. Nii et me jäime siia ja isa on mitu korda öelnud niimoodi, et kui mina siis oleks teadnud, mis mind siin kõik ees ootab. Noh, ta oli vangis ja perekond küüditati ära ja siis ta ajas ühe oma elutööna enda rehabiliteerimise asju ja teise elutööna oma perekonna tagasisaamist Siberist ja oma abikaasa kulakust vabastamise asja, mis lõpuks ei õnnestunudki tal. Ja tema niisugust lapsepõlve meenutused veel siia juurde on, kui tema kahe-kolmeaastasena kaevas aias maad ja põis harida oma peenart, see oli temal niisugune sügav mulje ja seda tema samastas oma vaat just selle talu sisuga. Et see vabadus, mis talus teha võib ja teistpidi see niisugune maaelukohustus jälle, mis tuleb iseenesest peale, ta leidis, et seda peenart on vaja teha, et noh, tema ka oma panuse paneb ja ta võis just selle oma peenra teha, et ta ei pidanud mitte kellegi teise peenot tegema. See oli tema noh, niisuguse ellu saatmise üldse üks, üks niisugune mõte isegi. Ja noh, üks, üks, kolmas niisugune suur tema elutöö on ka selle rahupaiga peamine mõtles niimoodi, et väga raske on viia siin kevadeti ja sügiseti kirstu Viljandisse surnuga ja matta sinna kalmistule. Et võiks ju olla omal kodukalmistu, et oleks lähem ja mugavam, teistel ta mõtles väga palju selle peale, et mitte tüli teistele teha. Ja noh, teistpidi jälle muidugi minu isa on nagu ta ütles, üks raskemaid asju, tal on olnud selle surnuaia rajamine, hooldamine ja hoidmine. Sest neid surnuaedu on ju palju ka teisi, aga sellele surnuaiale ta võid, kes välja ka nõukogude ajal ametliku loa. Nii et siia võis ka siis mata. Noh, see oli juba siis hiljem, kui olid juba Siberist perekond ka tagasi tulnud. Siin on paar kõnekad fakti. Kui siin protsikesel hakkasid inimesed kogunema, siis ju sõda märgati ja olid vastavad organid ja nende esindajad kes ei pidanud seda heaks ja siis oli antud käsk kohalikule majandile siia kaevata, siloauk. Aga külainimeste austus Everdite vastu oli nii suur, et see traktorist ei tulnud siia. Jättis tegemata. Üks hakkas passiivselt vastu, teine avalikult, ärevam hetk läks üle ja pühadus jäi puutumatuks. Teiselt poolt oli ka ENSV ajal ametnikke, kes mõistsid, et säärastel asjadel on oma suur iva. Ja olid valmis nõukogude aegseid seadusi muutma, sest pidi olema alus perekonna rahula nii-öelda ametlikustamiseks ja tegid seda. Nii, et ega meie inimesed ei ole vaatamata aegadele ja võimudele nii väga mõistmatu olnud. Jah, tolleaegne Eesti peamaakorraldaja Hellerma oli see mees, kes isa väga palju selles asjas aitas. Kuna Viljandi inimestel ei olnud talust, siis tema oli nii vastutulelik ja selle aluse tekitas ühe määruse näol. Nii, et Viljandi inimesed said siis selle alusel teha ametlikku veri, mis on isal kah praegu kaustas, alles ilusasti olemas. See on paik, kus ei peaks üldse palju kõnelema. Siia tullakse mälestuspäevadel, lahkumispäevadel lisatakse kolm peotäit mulda, lahkunule. Öeldakse, kuidas edasi olla. Kuidas elu edendada, kuidas lapsi kasvatada? Homset huulte vastu, sest ega need tuuledki ja tulemata. Kuid siin sünnib ka kogu aeg uut. Ja alati ei pea see olema väike pardipoeg ega ka inimlapsest. Te olete jõudnud sellisesse perioodi, kus tuleb lapselapsi hakata. Võtame kuid võib sündida puukesi. Ja mitte iseenesest, mida loodus teeb, vaid sõbrad tulevad appi. Ja kui siit rada pidi kõrvalt minna siis on neid väikesi kuuski päris pikalt ritta saanud. Väikse paranduse teeksin, tähendab lapselapsed on meil olemas, kusjuures üks lapselaps on sündinud siinsamas Eveti talus just nimelt koha peal. Mitte haiglas, näete, kui ruttu aeg ruttab. Seda mina ei tea, seda ei teadnud jah. Nii, aga nüüd, mis puutub nendesse kuuskedesse, siis see on meil üliõpilasseltsi, Liivika pärandus, tähendab, Liivika tegevliikmed istusid siin ühele poole ja siis vilistlaskogu liikmed teisele poole seda, ehkki või tulevaste kuuse varjet siin kokku praegu maha pandud kuskil. 700 800 meetrit. Täpselt peast ei oska momendil öelda seda Heiki ja noh, igatahes kasvamamineku protsent oli üllatavalt suur. Kuskil üle 1000 taime 1000 taimeringis umbes ja ja siit on aga kui ma kuskil kümmekond. Ja noh, selle eesmärk ongi see, et see väike pargiosa siin noh, teha nagu intiimsemaks või niimoodi välis välisküljest ära eraldada ta veel altpoolt paistab ainult kuuskadriana. Aga kui sisse tuled, siis on üllatus-üllatus, siin on puudeliik on päris palju ja jõudumööda toome siia juurde ka. Siin on oma lõkkeplats, kus mitte ainult jaanipäeval, tuld ei tehtavad ka teistel kogunemistel, kui jälle noori rohkem on ja külalisi tuleb. Ja on võsast välja kaevatud ka tiik. Sellel on nüüd juba silmanähtav peegel veepeegel. Ja siit väga kõnek kast talumajapidamisest ja tema ümbrusest põldude vahelt lahkudes tahakski teile soovida just seda, mis siin tiigi ääres paistab. Siin paistab korraga kaks päikest, üks suve taevast ja teine veepeeglilt tagasi. Ma tean, et ega teil ei ole kerge olnud. Ja perenaisel on vahelgi nagu jõud otsa saanud. Tahtmine on teha, aga on tõrkeid olnud, kas jaksab teha. Kuid sellest on üle saadud. Paiskusis teie töödele teie ettevõtmistele, see päris päike koos oma peegeldusega. Olgu teil tervist, õnne ja mingu see, mis teie isast ja vanaisast on perenaisesse kandunud tugevalt edasi teie laste kaudu lastelastesse ja kes pärast meid veel tulevad. Ja vaat selle nimel tasub vahel pingutada, selle nimel võib ka peremees püksirihma koomale tõmmata, mida ta on ka viimastel aastatel kõvasti teinud. Ja ma arvan, et sellest saab ka perenaine jaksu, kui vahel. Tööelu päev väsitavad. Suur aitäh, suur aitäh heade soovide eest ja sama soovin teile, tänan.