Ja nõnda on lugu ka Eestis. Ja nõnda on elu kiik. Ükskord kui terve mõte. Ükskord on Eesti riik. Kas aastatuhanded ja mingu siis vastse haiget, ei tee. Et suurte rahvaste kõrval on vada ka väikene. Nõnda kuulutas kunagi Juhan Liiv. Kui kindlad oleme oma usus täna, Eesti riigi sünnipäeval anno 1997. Küsigem seda kaasmaalastelt. Millised on nende mõtted, lootused või ka kahtlused eesti tuleviku suhtes? Eesti Taassünni aupreemia vääriliseks tunnistati professor Vello Salo. Kas elades ja tegutsedes aastakümneid välismaal uskusite kogu aeg meie riigi taas tõus misse. Eesti vabanemisse võõrvõimu alt. Lühidalt vastavates uskusin küll. Jaa. Õieti ma olen tagantjärgi imestanud selle üle, et kui me olime kaheksateistkümneaastased, kui me Soomest tagasi tulime vabatahtlikena Eestisse siis oli meile selged, niipea küll muudatust ei toimu, et vähemalt 10 aastat jääb nõukogude võim, nii oli meie arvamine tollal 1944 45. Aga siis, kui ma jõudsin jaanipäevaks 1945 Rooma, kuhu sõda mind nii-öelda paiskas siis oli minule selge, et võitlus Eesti taassünni eest käib edasi. Ja ilmselt olid paljud teised meist, noortest meestest ja vanematest, kes läände sattusid, samal arvamusel, sest meil moodustusid otsekohe võitlejate ühingud. Nii et see välisvõitlus oli meile üks väga tähtis asi. Ja kui ma hakkasin nüüd maailma ajaloo üle järele mõtlema siis jõudsin veendumusele, et Nõukogude Liit peab lagunema kuna juba kahekümnendatel aastatel algas niisugune maailmast eraldumise protsess, mis tegi kultuurisuhted, nagu neist Läänes aru saadakse ja ka majandussuhted ja ka lõppude lõpuks võistluse majandusalal nii hästi kui võimatuks. Ja minu arusaamist mööda see pidi viima paratamatult kurva lõpuni, et Nõukogude Liit laguneb. Millal, seda ma küll ei osanud ette ennustada, kas juba minu eluajal või pärast seda. Aga ma olin siis nii-öelda intuitiivselt veendunud alguses ja pärast ka nagu elutarkuse pärast või kui soovite, isegi teaduslikult, ta peab lagunema ja siis on ka Eestil jälle tõusmise võimalus. Ja muidugi eestluse elu jõusama uskusin. Sest ma tundsin seda, et eestlane ei jäta juhust kasutamata niipea, kui ta saab jälle iseseisvus ja, ja vabadust vallutada, taastada. Õnneks me elame jälle iseseisvas Eestis. Kas teie meelest silmapiir on praegu pilvi? Too ei ole võitlus vabaduse eest on tegelikult lõputu. Kui meil üks teatud vabadus on käes ja iseseisvuse algus, noh, kui me iseseisvuse saime aastakümneid tagasi, siis olid ka sõjavaremed igal pool. Ja praegu me alustasime ka teatud mõttes nullpunktis. Nii et muresid on, aga siin ma teeksin nüüd suure vahe. Meie tulevik oleneb teistest üksipäini, me ei saa kuskile minna ja silmaklappidega ja mitte teistega arvestades. Aga peamiselt ikkagi meis, mida meie teeme, kas me suudame hoida kokku. Kas me usume Eeessi tulevikku, sest kui meil usku ei ole, siis me ei. Me ei pääseks kuigi kaugele, nii et meie tulevik on kindlasti kõigepealt meie eneste kätes. Kas me soovime teiste riikidega kaastööd teha ja kaasa arvatud meie, meie suur naaber kas või oskame, kas me jaksame, kas meil on püsivust, töökust ja, ja ma arvan eriti seda? Maailmas hakkama nagu kõik teised riigid peavad hakkama saama. Alguses, kui ma ei eksi, kui me neid iseseisvaks saime jälle siis oli paljudel niisugune naljakas lootus minu silmis, et vabadus tähendab ka otsekohe rikkust ja jõukust ja kõike niisugust, seda ei ole kuskil kunagi olnud, see oli, see ei olnud realistlik ja siis need, kes laenu võtnud, liialt ja pankrotti läinud. Need on seda nüüd õppinud siis oma naha peal tundma. Aga mina usun, et loodan, et enamus eestlasi on väga realistlikud ja saavad väga hästi aru, et nüüd kui on vabadus, siis oleneb peaaegu kõik meie eneste töökusest, ettevõtlikkusest, ettevaatusest, kui soovite tarkusest. Ja seda kõike, ma arvan, me õpime ja saame hakkama. Missugune on tuleviku Eesti teie nägemuses? See on nüüd üks väga raske küsimus, ma mäletan, metsaülikoolis pidas professor Walton rand loengu futuru loogiast, see oli niisugune teaduslik tuleviku ennustamine. Ja pärast kahetunnist loengut küsis aralt üks tudengitest, et härra professor, et kas need teaduslikud ennustused ka ikka täide lähevad. Valter ütles, aga muidugi mitte ikka juhtub midagi ettenägematut. Ja millal ma loodan, et, et meil neid ettenägematuid, vahvaid mehi ja naisi jätkub, kes põevad rahvale usaldust ja lootust sisendada. Sest kui me usume, et me midagi jaksame. Et me oleme siin selle maal olnud juba tuhandeid aastaid ja ilmselt meil vastupidavust ja, ja jonni on olnud siiamaani. Kui me vaatame tagasi ja mõista maa minevikku. Juhan Liiv ütles, et kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta, tuleks hästi meeles pidada ja meil on, mille pääl uhke olla. Ja meie esivanemad olid, olid töökad ja kui meie seda liini jätkame ja teistega hästi läbi saame, sest ega me ei ole maadevallutajad alistajad olnud. Me oleme tahtnud rahus elada ja see saab, kui ma ei eksi, ikka rohkem ja rohkem kogu maailma ideaaliks. Siis meil on väljavaateid heale tulevikule. Aga ma ei tahaks nüüd küll prohvetid ennustajat mängida. Ja mina loodan ja, ja usun, et eesti rahval on tulevikku, sest me oleme nüüd juba nendel esimestel iseseisvusaastatel näidanud, et me oleme küllalt hästi hakkama saanud ka, kui me omavahel siin viriseme, et kõik võiks veelgi parem olla. ACME vaatame mujale. Mujal on asjad palju halvemini läinud, nii et me oleme suhteliselt hästi hakkama saanud ja kahtlemata võime veelgi paremini hakkama saada, kui me õpime sellest, mis me oleme siiamaale teinud, kaome eksitustest. Sest keegi ei saa meistriks otsekohe. Ja ilmselt see oli nüüd ülepaisutatud lootused kohe, kui seisvus tuleb, siis me oleme hirmus edukad, sest meil on mingit kogemust, kuidas need vabaturu asjad töötavad, kuidas aetakse asju, seda tuleb meil kõigil õppida, nagu kõik teised kogu maailmas on õppinud ja me oleme ikkagi näiteks naabermaal Soomes 50 aastat maha jäänud. Palju rutem kui 50 aastaga järgi jõuda. Kui me head õpilased oleme. Lõpuks ma tuletaksin meelde ka seda, et meie eesti hümni viimane salm on palve ja usk ja lootus, mis tulevad just Jeesuse Kristuse poolt on meid igal pool kandnud. Ja kui mina olen nüüd 44.-st aastast vabadusvõitleja olnud, siis just selles mõttes, et olla see, kes teenib ja mitte see, kes tahab ennast teenida lasta. Ja meie hümni viimane rida on õnnistusest. Ja õnnistus on midagi väga väärtuslikku, mida ma loodan, et meie rahvas ei ole veel ära unustanud. On ikkagi väga tähtis, kui isa saadab lapsed kodunt ära ja vanemad, kas nad neid õnnistavad või neavad ja õnnistust Me sooviksime, aga nad on kõik, sellepärast kui me kui me laulame oma hümni, et me mõtleksime selle peale, et ta võtaks kõike õnnistada, mis me iganes, et võtame oma maa ja rahva hüvanguks. Ja ma arvan, et see toob meile siis seda õnnistust, mida me vajame peale selle, mida me ise suudame. Küllap ei ole kõige sobivam jutule paluda vahetult pärast pikka lennureisi, kuid Hamburgi lennuk tõi nii sobivalt Tallinnas Tartu professori Helmut Piirimäe. Lubage küsida, kas teie ajaloolasena nägite ette Eesti taasiseseisvumist Eesti sündimist uuesti iseseisva riigina? Ma pigem uskusin seda. Ja täpselt ette näha oli võimatu, aga meil olnud järve kena seltskond veel sinna hulka kuulus professor Vahtre näiteks ja nad tänava ja terve hulk ikka meie häid sõpru. Ja kuigi me ei saanud öelda, kuidas ja, ja millistel asjaoludel, aga see veendumus oli meil küll olemas ja nii mõnigi lausa rõhutas vaid selle eest, millisel ajastul hakkasid tekkima enam-vähem kindlamad lootused. Seitsmekümnendad seal aastatel ja meie esimene pettumus oli, kui seitsmekümnete aastate lõpuks see ei tulnud. Tagantjärgi võib analüüsida, miks ei tulnud afganistani sõjaga köeti Vene patriotismile naftahindade tõus ja mõnega need asjaolud, aga meie ootasime impeeriumi kokkuvarisemist juba 70.-te aastate lõpuks, esimesel suusamatkal eespool nimetatud mehed ja meile siis oli veel üks hea sõber, arst Nils Sakrizeme, neljakesi analüüsisime, leidsime see kindlasti. Tule. Ja nüüd on käes. Kas ta on selline nagu teie jutu kujutasite? Kuidas öelda, mõnes mõttes ikkagi on vaba mõte, on see kõige olulisem ja demokraatia, nii et seda ei tuleks varjutada mitte nende üksikprobleemide majandusi ikka ja nende taha. Aga muidugi tuleb arvestada, et eks me okupatsiooni ajal ikka puutusime rohkem, kui siis arvasime. Ja eks kogu muu maailm on ka meile rohkem mõju avaldanud, kui ehk siis võis seda ette näha, millisena loolasena näete tuleviku eest. Ma näen, et selliselt, et me rabeleme välja, kui ei tule naabri tankid ja midagi hirmsat katastroofilist, aga teiselt poolt tahan ma öelda, et ega need iseenesest kõik ka ei laabu. Meil on kaasas, võib öelda. Meie isade ja vanaisade aateline pärand, mida me peame järgima, see meie vabadus ja võib-olla noorsugu ei mõistagi ikkagi seda vahet. Jaa, aga mis me siis tegema peaksime, ma arvan, et meie rahva eneseteostamise üks eeldusi on, et meil ikka rahvast oleks. Ja seetõttu siis kõige suurem mure, minul on need, et meil lapsi on liiga vähe ja kui arutatakse, kuhu ikka raha panna, siis lastetoetused, kuigi ta otseselt ei mõju demograafias on keerulised protsessid, aga igal juhul, et meil lapsi oleks üks ja siis ma näen ka suurt eeldust meie noorsooharidus tahtes ja just hariduspüüdlused on olnud ka ikka aluseks meie iseseisvusele. Et meie kool areneb muidugi, mis ma puudust ei probleemi, näen ka rahvusliku kasvatuse puudus, paljudele tundub see kõik iseenesestmõistetav tavana. Vabadussõda jah, üks üliõpilane koguni samastas rooside sõjaga punase-valge roosisõda, talle tundus, et kõik on nii kindel ja samuti ikkagi see, et meie oleksime oma kooliga. Euroopas aga võiks öelda, lausa maailmas oleksid esimeses reas, nagu me tegelikult ka olema, väga palju on teha ja aeglane, kiiresti ta mööda meist ei lähe. Ja sealt peab tulema ka järgmine probleemi lahendusse. Kuidas tuleksid uued poliitikute seniste komsomoli ja parteijuhtide asemele seonne üks olulisemaid ja sellega siis ka niisugune poliitiline Me areng meil kõige suuremat probleemi poliitikas ma näen, kus me saaksime uue riigikogu valimise seaduse nisu, see, nagu ta oli enne sõda ja nagu ta on kohalikel valimistel, mitte et ma ütlen maale. Tei. Esimees mina panen ennast kõige ette, aga rahval peab olema võimalus ka maha hääletada. Teatud isik hääletas teatud erakonna poolt, ma tahan öelda, et ega partei ei olegi. See oli Sikse Remeetjevi väljend Peeter Esimese rüüsteretkede ajal. Ja et toimuks siis ka selline poliitiline. Ei, meil on tõesti targad noored mehed võõrkeelte oskust ja ma näen selles ikkagi tõeliselt meie tulevikku. Ja muidugi majandusprobleemid ette. Tikku vaim on selles mõttes, meie ei ole selle probleemi juures, nagu on olnud Pürenee poolsaar, kui on päike, paistab seest ajal ja õhtul on siis lõbutsemine ja kes siis hakkab äri tegema, äri tegijaid on küll, aga muidugi on jäetud ka paljud asjad tegemata, kõige suurem probleem on maaelu ja maainimesi on petetud, lihtsalt ütlen, et on Alt peetud ja midagi peab tegema, kuigi anname endale aru, et ega me ka ikka eestite päris sellisena tagasi saa, nagu ta enne sõda, seda oli ta talusüsteem täiel määral, aga ikka kordan veel seda, et kui meid ei lausa ei rünnata tanki roomikud alla ei suruta, siis me tuleme välja. Ohtu näen ma väga tõsiselt, et ma ei maga hästi öösel poliitikale mõeldes. Eriti ikkagi tuleb kuidagi siiski lubasime, et me ei räägi ajaloost, aga natukene on sarnasust ka 38. 39. aastani. Oht on tegelikult suurem, kui teda meile ajalehtedes ka esitatakse. Ja kui tol ajal oli viga, et rahvast rahustada, T? Noh, kõike oleks ärevust, siis ma näen praegu kui ka murega seda, et ei ole antud ikka üleval roopa küllaldast häiret, kuigi president on palju teinud ja poliitikud ka Euroopa Liit ja NATO on meile elu küsimused, sellepärast et me oleme väga tõsises ohus. Ja see, mis toimub meist ida pool lähedal ja koguni nüüd kaugel, see peaks panema meid kõiki muretsema ja et säilitada oma vabadust ja vabariiki, mida meie esiisad meile on kõigepealt välja kuulutanud, siis relvaga käes, aastakümnete jooksul kaitsnud, egas ainult vabadussõda olnud tegelikult võitlused on toimunud ka hiljem. See on meile pärand, mida, mille eest peaksime seisma. Tuleviku Eesti, missugune ta on mereväe juhataja Kleit sellele küsimusele on mul kerge vastata. Ma olen vana mees, ma elasin kuni 18. eluaastani riigis, kus oli võimalik heisata Eesti riigilipp. Ma olen üles kasvanud noorkotkaste organisatsioonis osa võtnud. Mõningatest lahingutest 44. aastal lootuses kaitsta Eestit üles ehitanud Eesti vabariigi kahe suurriigi vahelises võitluste ajal. Ja seepärast ma mäletan, milline oli Eesti vabariik ja sellisena ma tahaks näha teda ka tulevikus. Ta ei ole veel täna selline, nagu ta oli mu lapsepõlves, aga ma loodan, et ta varsti sarnase saab olema. Millisena näeb Soome jätkusõjas käinud soomepoiss Raul Kuutma Eesti tulevikku? Millisena tema võimalikke arenguid? No kui väga üldiselt öelda ja oma oma südamesoov välja öelda siis Eesti peaks olema demokraatlik iseseisev rahvusriik. Millel on tugev majandus? Kus inimesed Tunnetavad selleriidi vajadust ja teevad kõik selle riigi püsimise heaks. Muidugi, see on väga raske ülesanne, eriti rahvusveidi loomine on raske ülesanne. Ja siin sõltub hästi palju meie poliitikute osavusest meie enda tahtest seda teha. Ja ka sellest, kuidas me suudame oma majandust arendada. Majandus on idaasja põhikui, me saame majanduse korda. Kui me saame maailma üldises kaubanduses kindla koha siis on loota ära teiste asjade jalade arengut. Aga eriti tähtis majanduse kõrval on inimese kasvatamine see, millest praegu ilmselt. Kas jätkub usku Eesti riigi püsimisse kestma jäämisse selles mõjuväljas, kus me praegu asume? Ja see on küsimus, mis mis nähtavasti igale mõtlevale eestlasele On väga oluline. Mine, olles võidelnud teises maailmasõjas selle maa eest tema vabaduse eest. Tahaks öelda, et meil ei ole õigus mõtelda teistmoodi kui Eesti riik peab jääma püsima. Aga selleks peab olema just selline kodanikkond, kes seda tahab. See on selle asja. Alustahe on jõust tugevam. Teil on õnnelik võimalus jälgida, juhendada ja kujundada noori inimesi, kes kunagi hakkavad kujundama Eesti ühiskonda. Missugune on teie nägemus tuleviku Eestist? Professor Venno Laul. Tõepoolest, töötades päevast päeva eesti poistekoori noorte laulumeestega ja juhendades üliõpilasi Eesti muusikaakadeemias, võin öelda, et elan noorte keskel ja julgen sellele tuginevalt teha ka siis ehk üldistuse. Praeguse kasvava põlvkonna kohta, kes ju tõepoolest on ka Eesti tulevik ja Eesti tulevikutegija. Üldine hinnang on, et praegune kasvav põlvkond on üldiselt väga tubli. Noortel on niisugune aktiivne ellusuhtumine ja vaatamata mõningatele võib-olla ähmasustele perspektiivis ikkagi on praegu noorte jaoks küllaltki väärtustatud püüdlemine omandada haridus. Tahetakse minna kooli üritatakse kõrgkooli korduvalt sissesaamisi. Ja selle juures on märgata ka, et meie noortel on piisavalt head kasvatust, head esinemist. Kui me läbime rahvusvaheliselt, käime välismaal või, või oleme mingisuguses rahvusvahelises seltskonnas, ei tule meie noorte pärast punastada, nad oskavad käituda, nad oskavad esineda. Ja see loob niisuguse teatud optimistliku kindlustunde tuleviku suhtes. Teisalt võib öelda, et, et natuke kurb on, kui kui näeme praegusi tendentse et ühiskonna väärtushinnangud nagu ei vasta just sellele, millest siin praegu rääkisin. Et kuigi noored püüdlevad hariduse poole, ei saa me väita täie kindlustundega, et haridus tagab nendele ka vastavalt vääride seal võimaluse ennast tulevikus teostada. No kasvõi võib praegu tunda muret kutsekindluse pärast, omandatakse eriala, ma mõtlen just kultuurierialade kutsekindlust, omandatakse mingi kultuuri eriala või, või õpetaja diplom, aga ei ole sugugi garanteeritud, et sellel alal tööle minnakse, tööle jäädakse üsna kergekäeliselt, minnakse lihtsalt sinna, kus rohkem makstakse. See on kurb, sest et tegelikult nii kultuurivallas kui kui hariduse vallas ja pidime töötama siiski missioonitundega. Ja kui siin on ka, ütleme, paremaid ja halvemaid aegu, siis nagu neid neid tegemisi ja töid ei saa kohe vahetada nagu suve ja talveriideid vaid peaks nagu pidama vastu ja, ja jääma oma erialale, oma valikule truuks. Aga seda ei saa panna ka praeguste noorte süüks, vaid vaid siin tuleb öelda rohkemat, et kes praegu teevad Eesti ühiskonda, eks siin juba tuleks hakata mõtlema sellele, kuidas panna paika vastavalt väärtushinnangud. No näiteks, kas või kui me siin suure kärajashowga anti suure vankri auhindu, preemiaid, kas pole ikka naeruväärne, et selle kõige selles show juures ei ole piinlik anda siis ülepreemiat ainult 5000 krooni mis on mõne mehe nädalapalk mõnes teises sfääris? Kõige juures aga siiski usun, et, et Eesti tulevik on tervikuna küllaltki läänelik, sest Me orienteeritus Läänele on praegu ilmunud kõiges ja see ei ole minu silmis mitte halb orienteeritus. See on lihtsalt suhtumine elumentaliteeti ja, ja elustandardisse ja läänes on see kõrgem. Ja seda hoiakut tuleb praegu igati tervitada. Oletan, et, et kui kõik jätkub samas tempos nagu Eesti on seni alaarenenud, siis Eesti jõuab üsna kiiresti täiesti normaalsete läänelike riikide ritta. Me tõuseme kõige kiuste seesugused oleme küll. Meil vahest on halla jõustes, kuid päikesepaiste küll. Meil vahel on nõnda kitsas, kaks surma ristati küll. Siiski südamel, Elupitser seesugused oleme küll. Meid vahel ei olegi nagu muld mustav ja vesi hüll. Kuist kevadel õitseb nagu seesugused, oleme küll. Käi Kõuedeskamistaja vale lunastada Jürbi tüll. Me kestame üle aja ja sellised oleme küll.