Tere õhtust, kell sai kuus, teeme kokkuvõtte reedest, 12.-st septembrist. Mina olen Mall Mälberg. Balti riikide välisministrid arutasid NATO peasekretäriga muutunud julgeolekuolukord Euroopas ja maailmas. Kohtumise peamine peamine sõnum on Eesti välisministri Urmas Paeti sõnul see, et NATO kollektiivkaitse põhimõtted kehtivad ja need on jätkuvalt peamised julgeolekutagatised ka Balti riikidele. President Toomas Hendrik Ilvese sõnul tuleb kõik edasised Euroopa Liidu ja Venemaalt koostöö kohta käivad otsused siduda Sarkozy Medvedjevi rahuplaani täitmisega. Venemaa president Medvedjev kinnitas, et Moskva püüab lääneriikidega tekkinud pingete tõttu tihendada majanduskoostööd Aasiaga Nizzas euroliidu rahandusministrit, majanduse rasket olukorda ja võimalusi majanduse jätkusuutlikkuse parandamiseks. Kodus kritiseeritakse valitsuse maksutõuse otsust. Majandusekspert Andres Arraku sõnul oleks tark valitsus jätnud praegu maksud ostmata ja leidnud raha reservidest. Harjumaal kohtus täna tunnistusi andnud keskkonnaministeeriumi ametnik Tiit Tamm kinnitas, et keskkonnaminister Villu Reiljan ei mõjutanud kuidagi Rävala kaheksa kinnistu enampakkumisel võitja valikut. Eesti ja vene loogid alustasid ühisEnn väljakaevamisi teisel pool Narva jõge. Uuritakse, kuidas on kulgenud sealkandis inimasulate areng läbi aastatuhandete. Riho Pätsi koolimuusika fondi stipendiumid pälvisid sel aastal Jüri Gümnaasiumi muusikaõpetaja Rutt ripak, helilooja Tõnu Raadik, tšellopedagoog kog, laine lehter ja viimase noorte laulupeo kunstiline juht. Dirigent Aarne Saluveersaluveeri sõnul läheb Eesti koolimuusikal üldjoontes hästi, aga kooli peaks tooma rohkem noori õpetajaid. Tänasel kuuldemänguööl, teatri- ja muusikamuuseumi Assauwe tornis saab kuulata viit kuuldemängu, mis on valminud rahvusringhäälingule raadioteatris. Kohal on ka lavastajad ja ilmast. Homme on meil enamasti pilves sajuta ilm. Sooja tuleb üheksa kuni 13 kraadi. Riias kohtusid täna balti riikide välisministrid ja NATO peasekretär. Küsisime Eesti välisministri Urmas Paeti käest, mille üle Riias täpsemalt nõu peeti. Kõne all oli peamiselt muutunud julgeolekuolukord Euroopas kogu maailmas, arvestades Vene-Gruusia konflikti ja selles raamistikus muidugi ka balti riikide, Eesti, Läti ja Leedu olukord ja peamine sõnum sellelt kohtumiselt jaga edasisteks aruteludeks on kindlasti see, et NATO põhimõtted, mis lähtuvad kollektiivkaitse põhimõttest ja Põhja-Atlandi lepingu viiendast artiklist, need kehtivad ja need jätkuvalt peamised julgeolekutagatised Balti riikidele. Olukord Gruusias oli konkreetsemalt kõne all. Jah, järgmise nädala algul on NATO peasekretär koos kõigi liikmesriikide NATO suursaadikutega minemas ka visiidile Gruusiasse, et ka kohapeal pidada kõnelusi ja vaadata olukorda koha peal, nii et NATO-Vene suhete edasised võimalikud arengud on, on kõne all ja sealhulgas ka sellest tulenevad julgeoleku küsimused siis nii Balti riikides kui mujal, sest peatselt on tulemas ka NATO riikide kaitseministrite kohtumine Londonis ja aasta lõpul ka siis välisministrite kohtumine. Te arutasite NATO peasekretäriga ka balti riikide õhuDorbamist. Jah, kindlasti on väga oluline, et NATO oleks järjest enam nähtav ka Balti riikidest, seni on üks kõige olulisemaid aspekte olnud õhuturve, mida siis erinevad NATO liikmesriigid on kordamööda siin Balti riikides teinud, praegu on siis teatavasti saksa rotatsiooni periood ehk Saksa lennukid vastutavad turvalisuse eest balti riikide õhuruumis. Arutelud käivad sellest, kuidas pikemas perspektiivis balti riikide õhuturve ka tahab, sest kindlasti selle õhuturbele on nii NATO nähtavuse kui siis ka sisulise julgeoleku tagamise osas väga tähtis roll täita. President Toomas Hendrik Ilvese sõnul kõik edasised Euroopa Liidu ja Venemaaga koostöö kohta käivad otsused siduda Sarkozy Medvedjevi rahuplaani täitmisega. Sloveenias töövisiidil viibinud Ilves arutas kohtumistel Sloveenia riigipea Danilo Türki ning riigi juhtkonnaga gruusia konflikti järel meid ning Lääne-Balkani probleeme, teatas presidendi kantselei. Nii ilves, kuidas Sloveenia liidrid väljendasid lootust. Venemaa täidab seekordsed lubadused viie rikkama Seitsmenda augusti eelsetele positsioonidele. Samuti avaldasid nad toetust vähemalt 200 ja Euroopa Liidu tsiviilvaatleja kiirele saatmisele Gruusiasse mandaadiga, mis lubab neil tegutseda kogu Gruusia territooriumil. Jätkamegi esitaja väga hea välisuudistega tänastest sündmustest annab ülevaate Indrek Kiisler. Vene riigiduuma võttis täna vastu seaduse, mis annab kaasmaalaste ümberasumise programmi kaudu Venemaale elama asuvatele isikutele soodustusi kodakondsuse taotlemisel. Ümberasujate suhtes ei kehti näiteks viie aasta pikkune paiksus nõue. Samuti ei pea nad tühistama seaduslikku sissetuleku allika olemasolu ega vene keele oskust. Venemaa toonase presidendi Vladimir Putini poolt 2006. aasta suvel algatatud kaasmaalaste programm pole senini näiteks Eestis erilisi tulemusi. Tänavu augustikuu alguseks olid Venemaa võimud rahuldanud 14 taotlust Eestist Venemaale elama asumiseks. Tema president Dmitri Medvedjev teatas täna Moskvas Lääne välispoliitika ekspertidele, et Venemaa ründaks provokatsiooni korral Gruusiat uuesti ka siis, kui Gruusiale antaks NATO liikmelisuse tegevuskava. Ta lisas, et Gruusia vastuvõtmine NATO liikmeks Testabiliseeriks nii NATOt ennast kui ka olukorda Kaukaasias. Ühtlasi võrdles Medvedjev Gruusiaga katsed separatistlik Lõuna-Osseetia jõuga keskvõimu kontrolli alla tagasi tuua 11. septembri terrorirünnakuga USA-s. Medvedjev teatas ka, et Moskva püüab läänega tekkinud pingete tõttu arendada majanduskoostööd Aasiaga. Ta kinnitas aga, et majandussuhetel rändamine Aasia riikidega, eriti energia valdkonnas, toimub lääneriike kahjustamata. Venemaa energia eksport on traditsiooniliselt olnud siiani suunatud Euroopale, kuid viimasel ajal on hakatud investeerima ka uude infrastruktuuri tarnida näiteks naftat ja gaasi Hiinasse, Jaapanisse. Soome president Tarja Halonen allkirjastas täna Euroopa Liidu Lissaboni lepingu, mille parlament kiitis heaks juba juunikuus. Parlamendi 200-st liikmest toetas reformilepet 151 liiget. Lepe peab veel heaks kiitma ka autonoomne Ahvenamaa, kuid see ei mõjuta leppe ratifitseerimist. Saksa lennufirma Lufthansa kaalub ametlikult kinnitamata andmetel Skandinaavia lennunduskontserni SAS-i ülevõtmist. Firmade ühinemine looks ühe Euroopa suurima lennundusettevõtte SAS on Estonian Airi tuumikaktsionär. Võimaliku ülevõtmise põhjuseks on Saksa lennukompanii soov tugevdada positsiooni Euroopas paagonsolideeruval lennundusturul, teatas Reutersile ettevõttega seotud allikas ning lisas, et kahjumis olev SAS pöördus vastava ettepanekuga Lufthansa poole ise selle aasta maikuus. SAS-i aktsiad kallinesid täna Stockholmi börsil 11,2 protsenti. Rahandusminister Ivari Padar ja Eesti Panga president Andres Lipstok osalevad täna ja homme euroliidu liikmesriikide rahandusministrite ja keskpankade presidentide kohtumisel Nizzas. Rahandusministeeriumil Teil on arutelude peateemadeks majanduse keeruline olukord ning võimalikud edasised sammud majanduse jätkusuutlikkuse parandamiseks. Kohtumiste päevaga roson finantsturgude praegune olukord ning seadusandlikud sammud finantsstabiilsuse parandamiseks. Majandusekspert Andres Arrak arvustas täna vikerraadio uudis pluss saates valitsuse maksu- ja aktsiisitõusu otsuseid. Tema hinnangul poleks tark valitsus hoidnud igalt kinni tasakaalus eelarvenõudest ning oleks saanud jätta maksud praegu tõstmata ja leidnud raha reservidest. Meil puudub selline pikem visioon ja ilmselt ka üldise arusaamine sellest, mida me oma liberaalse majandusmudeli ja õhukese valitsuse juures eelarvepoliitiliselt üldse teha saame ja tahame tingimustes, kus majandus kasvas siin vahepeal üle 10 protsendi. See nagu ei suutnudki ette kujutada seda, et võib juhtuda, see tänane ja valitsus kasvatas eelarve kulusid ilmselgelt ennaktempos võrreldes kani reaalsete inimeste tulude kui majanduskasvuga nagu unustasime selle ära, et majandus tõepoolest on tsükliline ja eelarvepoliitiliselt, kui me oleme endale eesmärgiks seadnud hoida jooksvalt eelarve tasakaalus nii tõusufaasis kui languse faasis, siis me oleme siiamaani hakkama saanud, aga sees olla eelarvepoliitika eesmärk, eelarvepoliitika eesmärk saab olla majandusstabiliseerib meie majanduspoliitika nurgakivi, valuutakomitee ja selles mõttes on, nagu see rahapoliitika on meil hästi siiamaani õnnestunud, et Eesti kroon seisab ja on tugev ja see on ka see põhiline kindlusetundeandja, siis välisinvestor nüüd jällegi majandusteooriat appi võttes, kui on fikseeritud kurss ja sa oled väike avatud majandus, siis ainukene põhiline riist majanduse võitlemiseks ongi nüüd eelarve, eelarvepoliitika, meie oleme siiamaani andnud muule maailmale ja välisinvestorile signaali, et suudame jooksvalt hoida eelarve tasakaalus. No ma ütleks selle peale niiviisi, et maailmas ei ole väga palju riike, kes jooksvalt seda peaksid üldse vajalikuks teha. Eelarvepoliitiline stabiliseerimine tähendab seda, et kui majandus kasvab ja kasvab ilmselgelt liiga kiiresti, siis tuleb hakata seda kohe maha jahutama. Ja nüüd, kui siis majandus kajastub, siis peab hakkama eelarvepoliitiliste vahenditega, seda siis ergutama. Tähendavad seda, et me oleks pidanud siis kui majandus kiiresti kassas mitte kasvatama kulusid ennaktempos, vaid panema reservfondi, võib-olla kaks, võib-olla kolm korda rohkem raha, siis ei oleks meil kokku reservidest praegu mitte mingi 23 miljardit, milleks on 150 miljardit ja nüüd kui meie majandusele languse faasis, siis, et mitte välisinvestorite ära hirmutada hakkame hambad ristis ikkagi siis nüüd kulusid kärpima ja makse tõstma, siis on eriti rumal, sellepärast et nüüd, kus oleks vaja reservist raha võtta, et majandust elavdada. Me hakkame majandust elavdama makse tõstes. Ja vaata, see ei lähe enam mitte ühegi majandusõpikuga, mitte kuidagimoodi kooskõla. Riigikogu rahvaliitlasest liikme, endise keskkonnaministri Villu Reiljani, vandeadvokaat Tarmo Silla ja ärimees Aivo Pärna pistisesüüasja protsessil alustas Harjumaa kohustana tunnistajate kuulamist. Keskkonnaministeeriumi ametnik Tiit Tamm kinnitas, et toonane keskkonnaminister Villu Reiljan ei mõjutanud kuidagi Rävala kaheksa kinnistu enampakkumisel võitja valikut. Minul ei mõjutanud enampakkumise käiku aga komisjoni otsuseid ei Reiljan ega ka advokaat Tarmo Sild. Soodustusi ei tehtud kellelegi, kõik käis võrdse kohtlemise printsiibil, märkis Tamm. Tunnistaja. Minul oli ka advokaadibüroo Lextal kaasatud kinnistu enampakkumise korraldamisse kui parima pakkumise teinud advokaadibüroo. Tamm märkis, et Kalextaly valikul ei tulnud suuniseid ministrilt, vaid lähtuti pakkumise hinnast, mis oli kõige soodsam. Narva Muuseumi ajalookonverentsil anti täna ülevaade eesti ja vene teadlaste ühistest arheoloogilistest uurimistöödest teisel pool Narva jõge. Jüri Nikolajevile. Tartu Ülikooli ja Peterburi materiaalse kultuuri Instituudi arheoloogid uurivad Narva ja Venemaa Luuga jõe vahelist ala selleks, et välja selgitada, kuidas on siin piirkonnas kulgenud inimasulate areng läbi aastatuhandete ennemuiste ei arvestanud inimesed asustus paika, valides tänapäeva riigipiire. Seepärast on Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogiainstituudi juhataja Aivar kriiskaa sõnul otsingud võimalikud vaid eesti ja vene teadlaste koostöös. See kant, see tähendab siis Narva Luuga jõgi, kondade ala on niisugune, kus kohast on võimalik saada väga mitmekülgne, mitmekesine ja väga lai pilt üleüldse selle kohta, mis toimus minevikus. Inimesed elasid selles regioonis, kuidas nad kasutasid veekogusid, kuidas nad mõjutasid loodust, kuidas loodus mõjutas nende elu ja see tähendab seda tegelikult, et me peame vaatama Narvat ja luugat koos. Kui me jääme istuma siia Narva jõe taha, sime ilma luugalata, ei seleta ära oma asju. Ja kui kolleegid Venemaalt jäävad istuma luga juurde, nad ei saa ka sellest süsteemist aru ja selleks me olemegi ühendanud jõud. Aivar kriiska sõnul kestab koostöö vene kolleegidega juba kolmandat aastat ning hõlmab arheoloogilisi väljakaevamisi muististe väljaselgitamist. Jaga geoloogilisi töid selleks, et uurida aegade jooksul muutunud keskkonda eeltööd ja esimesed kaevamised annavad juba mingi pildi sellest, kuidas oli Narva ala asustatud 5000 aastat tagasi. Ei, me näeme ühte või kahte või kolme pisikest kogukonda tõenäoliselt kuskil paari-kolmekümne inimesega kogukonnad, kes sellel alal elasid, unistus on saada ehk 5000 aastane läbilõige ja, ja ma arvan, et see kala on selles mõttes ka väga potentsiaalikas. Et ta on üks nendest võtmealadest olnud alati. Nii et põhimõtteliselt siinkandis avastus oleks tõenäoliselt varame soliitiline asulakoht, me loodame seda. Narva piirkonnas on tehtud arheoloogilisi väljakaevamisi alates 19.-st sajandist. Vanim asustusala, mille kohal asub praegu ka Narva linnus, on üle 8000 aasta vana. Jüri Nikolajev, Rahvusringhäälingu Narva stuudio. Riho Pätsi koolimuusika fond jagas seitsmendat korda välja stipendiumid. Mata Grauberg käis raekojas. Riho Pätsi koolimuusika fond loodi 2002. aastal eesti koolimuusika rajaja, helilooja, uurija ja koorijuhi Riho Pätsi mälestuseks. Seekord Ari stipendiumi kandidaate ligi 20 välja valiti neli. Fondi juhatuse esimehe Inge Raudsepa sõnul on nad kõik eesti koolimuusika arengusse oma panuse toonud. No olgu see kasvõi näiteks Tõnu Raadik, kelle lastelaule ja tema laululooming on väga populaarseks saanud või näiteks tšellopedagoog Laine lehter, kelle õpilased on väga tuntud praegu kogu maailmas. Lutrit Beck, Harjumaa muusikaõpetaja, unikaalne nähtus selles valdkonnas. Ja kahtlemata Aarne Saluveer. Viimase noorte laulupeo ilmapuu kunstiline juht ja dirigent Aarne Saluveer juhatab mitut koori ning õpetab laulmist ka väikestele lastele. Ta on Eesti kooriühingu esimees ning Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli direktor. Mis sellest tööst talle endale kõige hingelähedasem on? Mõned, kes mind tunnevad, teavad, ja mul on suur inglase pall täis ja mis iganes, et ma arvan, et kõik mahuvad mulle sinna sisse, et ma tõesti ei suuda ka täna loobuda mingis osas nii nende kõige väiksemate laste õpetamisest kui, kui nendest kollektiividest, kellega aastate pikku olema kujunenud just selliseks, nagu me oleme, eksis piisavalt headeks, et Eestis ja mujal maailmas inimestele muusika armsaks laulda. Ja loomulikult see kool ka, sest et see on kool, mis asub paigale, kus 1919 asetati Eesti oma riiklik muusikaharidust. Muusikaõpetusel läheb hästi, leiab Inge Raudsepp. Seda tõestab muu kõrval see, et öölaulupeol oli noori palju. Ma olin selliste noorte inimeste seltskonnas, kes ei olnud laval ja teate, nad oskavad ühislaule ja Riho Pätsi üks selliseid olulisi teeneid Eesti koolimuusikas oligi ühislaulu arendamine, see tähendab ühisrepertuaari olemasolu Eesti koolis. Me oskame laulda oma armastatud laule, me need sõnad on peas. Et lapsel on sel noorel on pisar silmas, siis läheb see hinge. Ma arvan, talle ja minule ka. Ja veel kord Aarne Saluveer minu jaoks kõige suurem probleem kindlasti on uute muusikaõpetajat nii-öelda toomine kooli. Ma arvan, et näidata, et õpetaja elukutse võib anda piisavalt õnne ja et tegelikult ongi seal muusikuna võimalik olla nii õpetaja kui ka interpreet ja teenida endale vajalik elatis. Ja sa teed sellega palju inimesi õnnelikuks. Täna õhtul on võimalus Tallinnas teatri- ja muusikamuuseumi Assauwe tornis üheskoos kuulata kuuldemänge, mis on valminud raadioteatris. Kuuldemängu öö saab teoks muuseumi teatrilabori ja rahvusringhäälingu raadioteatri koostöös kuuldemängukorraldaja vilguannusega, rääkis Riina Eentalu. Miks ei piisa sellest, et inimesed kuulavad raadiost kuuldemängu miks on vaja viia need kuuldemängud Assauwe torni ja kutsuda inimesed sinna kuuldemängu kuulama? Ta on jah, natuke teistmoodi, kui see oled kodus ja üksinda kuulad, me saame koos kuulata ja nii nagu teatris tekib see publikutunne üheskoos reageerimisest ja peale selle veel on kuuldemängude lavastajad kohal ja me saame rääkida. Kuidas kuuldemängudele läheb, ma tean, et kunagi olid ju nad väga-väga populaarsed. Kuidas nüüd? Kuuldemängudel läheb hästi. Me teeme igal aastal 10 12 kuuldemängu juurde ja kuulajad kuulavad nii klassikaraadios, vikerraadios kui raadio kahes usinasti. Mis need õieti kuuldemängutegijaid endid selle asja juures intrigeerib teha kuuldemängu, mida te tahate, kuulajale ta tähele paneks? Kuuldemängu võlu ja eripära on selles, et pool kuuldemängust, kui mitte rohkem valmib kuulaja kujutluspildi ja fantaasia kaasabil ja see teeb kuuldemängu eriti põnevaks. Lõppu ei olnud lõppu, ei ole. Lõpp, ei ole lõpptänav autod, köögi pole ilma jäänud. Kõigil on, keegi pole ilma jäänud, kõigil on kõigile minu selja tahagi paras rong kogunenud annavad aeg-ajalt signaali närvitsema, närvitsema, aeg-ajalt signaale närvitsema järvel, järvil, seal. Üks värvi surmapõlglikult mulle kõrval. Mis see nüüd oli, mida me kuulasime? Kuuldemängu pealkiri on päev kirjutanud on ta Andres Noormets, lavastanud ka Andres Noormets. Tema eripära on selles, et ühtegi heli selles kuuldemängus ehk meie keeli helitausta ei ole võetud lindi või plaadi pealt või tehtud arvutis. Kõik on tehtud näitlejate suudega. See on üks kuuldemäng, mida täna teatri- ja muusikamuuseumi Assauwe tornis kuulata saab. Lisaks veel Jaanika Johansoni lavastatud Henno Käo oli üks lavakunstikooli magistrantide ühistöö Araabia öö Oyster greni näidend, kuuldemäng tüdrukud, lavastas Virk annus Jõks, kuuldemäng kuulajate soovil. Niisiis alates kella 19-st Assauwe tornis ja piletiraha ei küsita. Päeva lõpuks, ilmast. Eeloleval ööl on meil vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib hoovihma sadada. Puhub kirdetuul. Mul on neli kuni 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel pluss kaks kuni pluss kaheksa, kohati null, maapinal mõnel pool null kuni miinus neli kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, puhub kirdetuul neli kuni 11 meetrit sekundis ja sooja tuleb homme üheksa kuni 13 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 17300 m2. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.