Tere tänases saates me saame teada, mis on kokkuvõtte võistlus tuum siis rõõmustav uudis neile, kes soovivad ennast ja oma keeleoskust jälle proovile panna. Ja meil on saates võistluse eestvedaja Tiit Hennoste Tartu ülikoolist, tere päevast. Tere päevast, no mina ei ole päris eestvedaja, ma olen üks eestvedajatest, meid on seal mitu tükki Tartu ülikoolist ja siis ka haridus- ja teadusministeeriumist. Need on siis need institutsioonid, kes korraldavad seda võistlust. Nii jah, korraldajate hulgas on need kaks ja lisaks siis ka muidugi rahvusringhääling. Minu esimene küsimus on, et mis see võistlus on ja miks seda korraldatakse. Nüüd sai kaks küsimust, tegelikult. Võistlus on lihtne, võistlus on selline, et antakse üks tekst ja sellest palutakse teha kokkuvõte, teksti pikkus on umbes täpselt ei tea veel, aga umbes 1500 sõna ja kokkuvõtte pikkus peaks olema 200 no mitte rohkem. Ehk siis pikemaid kokkuvõtteid masin lihtsalt läbi ei lase. Nüüd, kellele see on absoluutselt sealt kõigile, kes tahavad proovile panna oma oskust ühest pikemast loost kokkuvõtet teha. Kui mina mõtlen, siis ma mõtlen, et sellist oskust läheb tegelikult vaja absoluutselt igal inimesel. No näiteks õpilasel, kes peab koolis vastama, mis see vastus muu on kui kokkuvõte. Üliõpilasel, kes peab kirjutama oma erinevaid töid, milles on alati kokku, et teadlased, kes kirjutavad artikleid, ametnikud, kes kirjutavad projekte või ülevaateid, ajakirjanikud, kes kirjutavad kokkuvõtteid. Üks, kõikjale kas või ministri jutust ja nii edasi ja nii edasi. Ühesõnaga see on mõeldud kõigile, kes tegelevad tekstidega ja kellel on vaja neid kokkuvõtteid, kas siis kirjalikus või suulises vormis teha. Enne kui me läheme organisatsiooniliste küsimuste juurde, et millal ja mis päeval peab täpselt kuulaja valmis olema, kui ta tahab sellest võistlusest osa võtta, siis teil on kindlasti mõned vaatan nipid, kuidas teha head kokkuvõtet või korralikku kokkuvõtet, kumb on õigem küsida, kas hea kokkuvõte või korralikult. Mõlemad on õiged, minu jaoks sisaldub sõnas, hea korralik aga jah, mõned asjad ja ma tahaks need siin välja tuua, mis on kõige olulisemad sellepärast et need on tegelikult samad asjad, mille põhjal me neid kokkuvõtteid ka hindame. Ja siis parematele auhindu anname. Esimene asi, kokkuvõte algab sellest, et inimene loeb selle teksti läbi ja saab sellest aru, saab aru sellest, mis on selle asja kese, tuumpoint, keskne väide ja nii edasi ja nii edasi. Ja see on esimene asi, et see sealt üles leida ja kokkuvõttes välja tuua. Ja selle kõrval siis teised olulised ideed. Ehk siis teisisõnu, kokkuvõte on kõige olulisema väljatoomine, see ei ole teksti ümberjutustamine. See ei ole ka mingi ühe aspekti väljatoomine tekstist. Mõnikord võib meil seda vaja minna, aga mitte siin. See on nüüd üks asi. Teine asi, mis on, on see, et kokkuvõte on objektiivne asi. Ja see on väga tähtis, ehk siis kokkuvõte ei ole mitte selle kokkuvõtte tegija hinnang selle kohta, kas see, mis seal öeldud, on hea või halb või ilus või inetu. See on just nimelt kokkuvõte sellest, mida selles tekstis on öeldud. Ja see on teine selline väga tähtis asi, mida tuleb kogu aeg jälgida. Kolmas asi on see, et kokkuvõte ei ole tsitaatide, kogu. See on oma sõnadega kokku võetud. Lugu tsitaate võib ju mõnikord kasutada, aga ainult sel juhul, kui noh, see auto näiteks on mingisuguse väga olulise asja öelnud nii hästi et mina enam paremini ei suuda. See on tähtis. Ja teine koht, kus ei pea just otse tsitaati kasutama, aga kindlasti tuleb viidata, kes on, see ütleja on siis kui kokkuvõttes kasutatakse mitte selle põhiautori jutt, vaid kellegi teise autori jutu, keda see põhiautor tsiteerib, nüüd sai väga pikk ja keeruline lause. Okei, see on nüüd järgmine asi ehk teisisõnu, see originaalteksti mõte ei tohiks mingil juhul moonduda refereerimisele. Ja järgmine väga oluline sisuline asi on see, et kokkuvõte on omaette. Ehk siis ta peab olema mõistetav ilma selle algtekstita. Mida see tähendab, see tähendab tegelikult hästi lihtsat asja näiteks, et ma ei kasutaks asesõna vales kohas näiteks ei viitaks aga see mingisugusele asjale, millest ma niisuguse põhisõnana täistähendusliku sõnaga ei olegi enne rääkinud. Miks sellised imelikud mõistetamatuks, et tekivad, on hästi lihtne põhjus. See refereerija elab tavaliselt ju sellesse originaalteksti hoolega sisse ja nii läheb see originaaltekst tema mälusse. Ja kui ta kirjutab, siis ta kogu aeg käib selle oma mälu ja selle referaadi vahet. Aga ta peab sel juhul meeles pidama seda, et lugejal seda originaalteksti ees ei ole. Ja tema saab kasutada ainult referaati peab sellest aru saama. Vot need on niisugused olulised sisulised punktid. Kui te nimetasite, Te ei tohi tsitaatide kogum olla kokkuvõte, siis kas tänapäeval ei ole just nii, et suur oht on, kui eriti kui tekst on arvutis olemas, nii nagu ka selle võistluse tekst tuleb et siis lihtsalt võetakse Enda arvates kõige olulisemad laused ja need tehakse kopi paist, nagu öeldakse, arvutikeeles. Aga just see on see, milles me tahame nagu lahti saada kokkuvõtet tehes, kokkuvõtte ei ole kopi paist. Tõsi, selles tekstis võib ju olla, nagu ma ütlesin, see üks ja tähtis ja väga hea lause, mille ma sealt siis võtan. Aga ülejäänud juhul see ei ole kopipäist, kopib Eesti, seal ei ole nagu mõtet erilist võistlust teha ja me kõik võime teha neid kopi ateiste seal rahulikult. Nii et see on väga põhimõtteline asi, väga põhimõtteline selline erinevus selle vahel, mis asi on kokkuvõte ja mis asi on lihtsalt copy-past. Siis võib muidugi küsida, et aga kui kopib Eesti on siin ilmas nii lihtne teha, et miks siis peaks nagu harjutama neid kokkuvõtete tegemisi või miks peaks üldse kokkuvõtteid tegema. Et asi on selles, et need kopi ateistid ei ole tihti mitte midagi terviklikku? Need ongi sellised Haralised, üksikud mõtted mis sellest tekstist välja toodud, mis tihti omavahel nagu üldse ei haaku, mingisugust tervikut ei moodusta ja tegelikult ka sellest tekstist lugeja selget tihedat ülevaadet ei anna. Nii et see on nagu tähtis asi. Kas teie õppejõuna olete tähele pannud ka seda, et tänapäeval tudengit ei oska hästi? Kätt kokku võtta ja sellest on ajendatud, võistles üks oluline ajend selles, et ei oska, aga nagu ma ütlesin, samal ajal on kogu aeg vaja. Kui õpilane koolis hakkab vastama ja teeb copy ja Eesti ehk siis õpib pähe 10 lauset sealt ja teatab, et see ongi selle teksti sisu, mida ta on edasi andnud, siis mina õpetajana kõrgelt ei hinda. Kui keegi kirjutab mulle ütleme, seminaritöö või bakalaureusetöö, mis koosneb lihtsalt kellegi teise inimese tsitaatidest, siis ma kehitan õlgu ja ütlevad, hakkame nüüd siis tööle ja mõtlema. Nii et see on väga oluline asi. Sest noh, asjal on ju teine pool ka. Kui ma nii ütlen, et see ei ole copy ja paistis, võib, võib küsida, et kuidas seda siis teha. Et mismoodi ma seda siis keeleliselt pean tegema. Ja siin on ka mõned sellised nipid, mida, mida minu arust tasub nagu meeles pidada. Üks näiteks vot need nipid ei moodustanud mingit sellist ilusat tervikut ise. Aga nad on kõik olulised. No näiteks üks nipp originaaltekstides on tihti erinevaid mõttekordusi. Sama asi öeldakse niisuguse üldistava lausega ja siis mingisuguse näitega või mingisuguse konkreetse faktiga antakse edasi üks oluline asi vältida mõttekordusi, esitada sama mõte ainult üks kord. Teine hästi tavaline häda ja probleem. Ma pean ise lugema mingisuguseid kokkuvõtteid. Kokkuvõte tegija kirjutab pika sissejuhatuse või tausta seletuse ja siis jääb tal lõpuks kolm rida selle asjast rääkimise jaoks ehk siis mitte kirjutada pikka sissejuhatust mitte kirjutada pika tausta seletusi, vaid kohe minna asja juurde ja hakata rääkima. Kolmas algallika kompositsioon on selline, nagu selle kirjutaja on tahtnud seda teha ja tal võib olla kümneid põhjusi, miks ta just nii on seda komponeerinud. Ja kokkuvõte jaoks tuleb vägagi tihti originaalteksti kompositsioon hoopis ringi teha. See tähendab, et tõsta teise järjestuste, tõsta eri kohtades olevaid asju kokku viia kõrvuti olevaid asju lahku ja nii edasi ja nii edasi. See on muide üks hästi oluline asi. Sellepärast et see originaalteksti opositsioon ongi tihti see copy ja teist kõik üksteise järel seal üksteise järel selle sees. Järgmine asi, mis on, on see, mida ma olen pidanud ajakirjanikele hästi palju ütlema. Et mitte kirjutada algallika stiilis algallikal võib-olla oma stiil sellel artiklil, sellel autorid on oma stiil. Aga kokkuvõte, mis on selline neutraalne, objektiivne tekst see ei saa seda stiili tihti kasutada. Ehk teisisõnu Jaan, mitte copy paste tegema, vaid seda omaenese sellises neutraalses ja lihtsas keeles edasi andma. Järgmine asi jälle asi, mida ma olen pidanud elus kümneid kordi kordama, selles originaalis võivad olla väga pikad ja väga keerulised laused aga lihtne, selge ja täpne. Kokkuvõte tähendab seda, et ma kirjutan lühikesi lauseid näiteks 10 sõna mitte rohkem. Ja see tähendab jälle seda, et ma pean tihti ümber tegema selle, mille originaalautor on kirja pannud. Või veel üks asi, millega ma ise ka olen kogu aeg kokku põrkunud. See on see, et ma loen mingisugust kokkuvõtet ja saan aru, et kokkuvõte tegija ei tea tegelikult nende sõnade tähendust, mida ta kasutab. Ehk siis teisisõnu, see tähendab seda, et hea kokkuvõtte tegemiseks ma pean kasutama sõnu, mida ma ise tean. Ja hea on muidugi see, kui ma kasutan ka selliseid sõnu, mida lugeja teab. Ehk siis väldin selliseid haruldasi või ebatavalisi sõnu või ka võõrsõnu ja muud selliseid asju. Nii et noh, kasvõi sellised mõned lihtsad asjad, mida tasub meeles pidada, selleks, et saada head kokkuvõtet Stiili ei tohi järgida, tuleb olla neutraalne. Kui palju tohib kokkuvõttesse iseennast? Panna ei, sinna ei panda ise aitäh, ei kokkuvõte on just nimelt objektiivne ülevaade. See ei ole minu arvamus, minu hinnangud, minu seisukohad, minu suhtumised, see ongi väga tähtis asi kokkuvõtte juures. Vastasel juhul on see midagi muud. Ma ei teagi, mis asi see võiks olla, kui ma sinna omaenesehinnanguid sisse hakkan panema. Aga selles on kokkuvõtet tegemine, noh selle õppimise kokkuvõtete tegemise õppimise üks oluline asi. Õpin üles leidma selle, mis on teise tekstis ja mitte segama seda omaenese mõtete, omaenese arusaamade, omaenese arvamustega. Kas kokkuvõtte tegemine, oskus kokkuvõtet teha on üks osa lugemisoskusest ja kirjaoskusest? Ta on üks osa kirja oskusest lugemisoskust, ma ei oska öelda lugemisoskuse seisukoha pealt ma võin ju iseendale lugeda ja üldse mitte teha sellest kokkuvõtteid aga ta on üks osa mitte ainult kirjaoskusest, vaid üks osa meie tegeliku elu suhtlemise oskustest. See, see ei ole ju ainult see, ma alguses rääkisin sellest, et õpilased, üliõpilased ja nii edasi tegelikult me teeme mingisuguseid kokkuvõtteid kogu aeg pidevalt. Mina teen ka praegu kokkuvõtet palju suuremast ja keerulisemas maailmas. Räägin sõbrale eelmise päeva filmist näiteks siis ma esitan sealt mingisuguse kokkuvõtte. Tõsi küll, sinna ma võin omaenesehinnang, kuid või arvamusi või muid asju juurde panna, aga kokkuvõte kindlasti. See on üks äärmiselt oluline suhtlemise oskus, dialoogi pidamise oskus meie igapäevases elus. Kui meie kuulaja teeb nüüd läbi selle kokkuvõtte võistluse ja siis kevadel teeb läbi etteütluse, siis kas ta on nagu peaaegu et küpsuseksam tehtud kooli lõpueksam tehtud. Esialgu tahetakse natukene midagi rohkemat, aga nali naljaks, aga täiesti kindlasti on see muuseas üks asi veel. Ka see kokkuvõte peab olema ortograafiliselt ja grammatiliselt korrektne. Ehk siis enne ärasaatmist tasub ta üle kontrollida. Aga kui see inimene teeb näiteks läbi selle ortograafia testi ja teeb läbi kokkuvõtte tegemise testi ja, ja leiab et ta on nendega hästi hakkama saanud, siis temas on küll üks suur osa ülikooliküpsust ja eluküpsust olemas. Jah. Nii tuleme nüüd konkreetse võistluse juurde, tekstide praegu ei avalikusta, ma saan aru. Aga mis sorti see tekst tuleb? Ilukirjanduslik populaarteaduslik? Mitte midagi sellist ütleme, mitte ilukirjanduslik, nii ütleme, see ei ole ilukirjandustekst ja see ei ole ka keeruline teadustekst ega keeruline bürokraatlik tekst. See on asi, mis kuulub niisugustesse, üldtekstide võib öelda populaarteaduslike tekstide või üldtekstide hulk. Ja see avaldatakse, see avaldatakse reedel, 28. septembril kell üheksa 15 vikerraadio kodulehel vikerraadio. Siis avaneb see kodulehekülg ja sinna tulevad ja need kastid ja lahtrid, kuhu pärast saab selle valmis oma valmis kokkuvõte kirjutada, seda ei pea tegema, seal kastis seda kokkuvõtet, selle teksti saab sealt endale kopeerida, istuda rahulikult oma arvuti taha või oma paberiteta ahaa ja selle valmis teha ja pärast ta sinna sisse tõsta. Ja viimane aeg oma töö ära saata on 29. septembril kell 18. Ehk siis aega on tegelikult kaks päeva rahulikult teha. Seda tööd ja selle veel hakatakse seda asja hindama. Kuidas te hindate seda, kas nii nagu koolis tundides hinnatakse viiepalli süsteemis või nii, nagu eksamil hinnatakse 100 punkti süsteemis? Me hindame seda niimoodi, et need hea kokkuvõte, soovitused võib ka öelda nõuded, mis ma täna rääkisin, need lähevad ülesse ka vikerraadio koduleheküljele juba varem, ehk teisisõnu neid saab sealt siis jälgida ja pärast oma teksti kontrollida ja need on üks hindamiskriteeriumite kogu. Ehk siis teisisõnu, me paneme sinna kirja näiteks teeriumi, et teksti tuum peab olema välja toodud ja vaatame, on välja toodud, ei ole välja toodud, on hästi välja toodud, on halvasti välja toodud niimoodi sõelute välja ja see on üks asi nüüd ehk siis need kriteeriumid, teine asi, me teeme oma žürii ka varem valmis enda jaoks ühe sellise meie arvates hea kokkuvõte, mis vastab neile kriteeriumitele. Ja see on ka niisugune etalon, millest lähtudes me siis vaatame. Ja võrdleme seda asja. Huvitav, kui palju te omavahel vaidlete selle juures mitu inimest žüriis on? Praegu on neid neli, aga võib-olla tuleb veel juurde, see oleneb sellest, kui palju on tegijaid, kui palju on osalejaid seal võistlusel? Paarsada teksti jõuab ka neli inimest läbi vaadata, aga juba 1000 teksti, siis on vaja inimesi juurde. Kui palju me vaidleme? Me ei ole veel vaielnud, aga me loodame igal juhul jõuda kokkuleppele ja ma arvan, et me jõuame kokkuleppele, sellepärast et kriteeriumid on ka meie jaoks samad. Nii viimane töö tuleb ära saata 29. septembril kella kuueks õhtul. Siis asub žürii tööle. Žüriil on hulk auhindu, kuulajad. Sellele ei ole hulk korrus, kuus auhinda, kuus auhinda on täpselt, on üks esimene auhind ja see on 100 eurot. On 12 auhinda ja need on kumbki 50 eurot ja on kolm kolmandat auhinda ja need igaüks 25 eurot ja ütleme kohe, et kõik auhinnad antakse välja. Ehk siis me ei arvuta, nii et pole esimese auhinna väärilist tööd, kõige parem töö saab esimese auhinna, kas siis te peate olema ikka veendunud, et tuleb väga hea töö? Veendunud, et tuleb väga hea töö. Kui inimesed tahavad ja püüavad ja kasutada tahavad neid abivahendeid, mis meie neile pakume ja lisaks näiteks võtavad grammatikaid, võistilistikaid või tekstitegemise õpetusi või muid asju, selliseid abiks siis kindlasti tuleb. Te nimetasite, et masin ei lase läbi rohkem kui 200 sõnalist tööd. Aga kui lühikese kokkuvõtte võib-olla, sest mina endise uudistetoimetajana võin öelda, et viie lause sisse võib mõtte ära paigutada. Võib me ei ole sellist minimaalpiiri pannud, aga ta võiks ikkagi olla seal kusagil saja-kahesaja 50 sõna ümber ehk teisisõnu, muidugi ma saan öelda lihtsalt ühe lause aga natukene liiga lühikeseks. Ehk siis paneme piirid sinna kusagile 150 200 sõna vahele. Ja mis veel öelda, te ütlesite, et kõik võiksid osaleda. Kõik ei pea ju ära saatma, lihtsalt proovi. Ta ei pea, ei pea, kõik ei pea ära saatma ja neile, kes ära ei saada ja ka neile, kes saadavad, võib öelda sedaviisi, et pärast seda, kui see võistlus on lõppenud pärast seda kõigepealt paneme sinna samale koduleheküljele üles selle oma kokkuvõtte, mille meie tegime, ehk siis igaüks, kes ei ole ära saatnud, saab vaadata ja võrrelda, missugune oli siis meie oma ja missugune olid teiste oma ja paneme sinna niimoodi aegamisi ülesse ka erinevaid sisendeid tulemusi noh, alguses lihtsalt seda, et kui palju oli osalejaid ja nii edasi ja nii edasi. Ja lõpuks siis seitsmeteistkümnendal oktoobril antakse võitjad teada ja 21. oktoobril keelesaates räägime tulemustest ja probleemidest pikemalt. Ehk siis vaatame üle need head ja vead, mis siis nendest kokkuvõtetes olid. Ja põhiline, mis siis, tuleb meeles pidada, et sissejuhatus ei tohi kinni jääda, taust tuleb välja jätta ja põhiline üles leida. See on kõige esimene asi põhiline üles leida ja teine asi, millest me enne ka siin rääkisime, on see, et see ei ole minu arvamustekstist vaid teksti sisu kokku. Nende tulemuste kommenteerimise eest veel nii palju, et kindlasti ei saa ega ei jaksame kommenteerida mitte iga teksti, mis meile tuleb, iga kokkuvõtet, mis meile tuleb. Ehk siis me esitame sellised üldisemad kokkuvõtted, üldisemad järeldused ja üks saab siis omaenese teksti võrrelda nende üldisemate järeldustega ja leida sealt, mis siis läks hästi ja mis läheks halvasti. See on niisugune pedagoogiliselt väga kasulik teha oma väikene vigade parandus. Sest see, mis on ju oluline, on see, et, et kui seda kokkuvõtet nüüd teha, kui see on kokkuvõtete tegemise protsess, siis iga inimene võib seda teha, kuidas tema tahab. Ta võib tõepoolest alustada sellest, et ta teeb copy, jääb Eestiga mingisugused tähtsamad laused, aga ta võib otsekohe alustada sellest, et ta kirjutab omaenese kokkuvõte sellest asjast. Aga meetodid on või on täiesti vabad, need võivad olla igalühel erinevad, nii nagu see inimene on harjunud tegema. Aga see, mida minu arvates noh, ma soovitaksin, on see. Kuna seal koduleheküljel on olemas need hea kokkuvõte kesksed tunnused, siis tasub oma kokkuvõtte nende tunnuste valguses ärasaatmist üle lugeda ja kontrollida, kas on nii või ei ole nii. Saade rääkis Tartu Ülikooli õppejõud Tiit Hennoste ja võistlustel osalemine on niisiis lihtne. Tuletame meelde, et 28. septembri hommikul reedel kell üheksa 15 avatakse vikerraadio koduleheküljelt tekst millest tuleb kokkuvõtte teha. Valmis kokkuvõte tuleb sisestada samale leheküljele ja ära saata hiljemalt 29. septembril kell 18 null null. Hea kokkuvõtte tegemise soovitusi ja juhiseid leiate sealt samalt kodulehelt. Esimene kokkuvõte tehakse 30. septembri Vikerhommikus ja siis hakkab žürii oma valikut tegema. Võitjad antakse teada seitsmeteistkümnenda oktoobri saates uudis pluss ja siis hakatakse tulemusi ja probleeme veel põhjalikumalt arutama 21. oktoobri keelesaates. Kogu see informatsioon on kirjas ka vikerraadio kodulehel. Põnevat võistlust soovides keelesaate toimetaja Piret Kriivan.