Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus võtab kokku 13. septembri sündmused meil ja mujal. Mina olen Indrek Kiisler. Venemaa viis oma väed Gruusia läänepiirkondadest ära nii nagu esmaspäeval Moskvas Euroopa Liidu ja Venemaa juhtide vahel. Briti peaminister Andrus Ansip rõhutas Reformierakonna volikogul esinedes range eelarvepoliitika jätkamise tähtsust. Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Riigikogus Marko Mihkelson ütles, et ta ei mõista neid üleskutseid, et Eesti peaks käituma Venemaa suhtes vähem provokatiivselt. Nike nõrgenes madalaima kategooria rajuks maabudes enne koitu Texase osariigis ning põhjustades Mehhiko lahe äärsetes piirkondades ulatuslikke purustusi ning üleujutusi. Venemaal Sotšis avati Anton Hansen Tammsaare renoveeritud muuseum, mis tähistab tänavu oma asutamise kahekümnendat aastapäeva. Sotšis viibiv spordiühiskonnategelane Ants Paju nentis, et 2014. aasta taliolümpiamängud ohustavad sealset looduskeskkonda tõsiselt. Viljandi Ugala las esietendub täna Anton Tšehhovi kolm õde, mille tõi lavale Peeter Tammearu. Ilm püsib meil hoovihmadega, öösel võib maapind maapinnal tulla kuni kolm kraadi külma, homme päeval on sooja üheksa kuni 14 kraadi. Vene väed sulgesid täna hommikul viis kontrollpunktile Lääne-Gruusias, täites nõnda lubaduse, mille Moskva oli andnud ning lahkusid separatistliku Abhaasia suunas. Vene väed sulgesid kaks kontrollpunkti poti sadamasse lähistel samuti kaks kontrollpunkti, see naki lähistel ning Pirveli May. Siis vahendas kohalik meedia. Venemaa ja Euroopa liidu vahel. Kaheksandal septembril sõlmitud kokkuleppe kohaselt kohustus Moskva need viis kontrollpunkti potisenaki joonel 15.-ks novembriks sulgema Venemaa jäänud väed Abhaasia ja Lõuna-Osseetia ümber asuvast niinimetatud puhvertsoonist välja viima 10 päeva pärast Euroopa liidu 200 vaatleja kohale saabumist piirkonda, mis peab aset leidma hiljemalt esimesel õhtul oktoobril. Boti lähistel asuvast kontrollpunktist, mida kasutati sealse sadamaliikluse jälgimiseks, lahkus konvoi hommikul kell kolmveerand kaheksa, jättes endast maha kaevikud ja mulder. Vene vägede lahkumist, kinnitas täna ka Venemaa välisministeerium. Mis saab nüüd aga edasi? Lääneriigid on ilmselt rahu ning vastasseis Moskvaga vaibub. Kuidas peaks edaspidi käituma Eesti? Küsisin seda riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehelt Marko Mihkelsonilt, kes võõrustab parajasti Toompeale oma Balti ja Poola kolleege. No esiteks see, et Medvedjevis oskusi leppe täitmiseks on nähtud sedavõrd kaua aega, ei viita küll Venemaa täielikule valmidusele nüüd kõiki neid punkte täita ja ma tuletan meelde, et ikkagi selle leppe nii-öelda sisuks ei ole mitte ainult puhvertsoonidest vägede väljatõmbamine, vaid ikkagi vägede viimine nendele positsioonidele, mis oli enne seitsmendat augustit, aga enne seitsmendat augustit Vene vägesid ei olnud ei Abhaasias ega Lõuna-Osseetias, välja arvatud siis niinimetatud rahuvalvejõud. Teiseks see, et olukord siiski on äärmiselt pingeline Gruusias räägib sellest, et täna Abhaasia piiril sajuks Gruusia politseinik surma, siis tuli avati just nimelt Venemaa posti poolt, nii et et selles suhtes on kindlasti rääkida, et olukord oleks maha rahunenud ja, ja me võiksime nagu kogu selle teema päevakorrast maha võtta. Professor Rein Taagepera ütleb tänases Eesti Päevalehes, et Eesti ei tohiks Venemaad liigselt ärritada, et käituda tuleb kindlameelselt, aga mitte provokatiivsel Venemaa suhtes. Käituda tuleb nii, nagu lääneriigid on seda teinud viimased 50 aastat ja üldse viimasel jumalal on kõlanud Eestis palju üleskutseid, et Venemaa suhtes tuleks maha rahuneda. Ma tunnistan, et ma ei saa sellisest hoiakust üleüldse aru, et mis asi on Venemaa torkimine või või siis teisipidi jälle selline käitumine, mida on peetud kohaseks viimased 50 aastat. Minu arvates Eesti on olnud ka viimastel nädalatel täiesti konstruktiivne küsimuses, mis puudutab tõepoolest kujunenud olukorda, kus Venemaa on jõhkralt akendanud sõjajõudu ühe vaba ja demokraatliku riigi vastu. Seda teisiti kui agressiooniks nimetada kindlasti mitte ei saa. Ma arvan, et Eesti koos oma partneritega kaasamõtlevate partneritega on olnud selles suhtes väga selge sõnumiga, et sellised sammud pole kohased tänapäeva eurole Euroopas ja tekitavad kindlasti uusi, väga tõsiseid julgeoleku riske mitte ainult Venemaa naaberriikidele, kaasa arvatud ka meile vaid kogu Euroopale. Ja seda tuleb väga tõsiselt silmas pidada, nii et, et ma arvan, et sellised üleskutsed on minu jaoks täiesti arusaamatud. Peaminister Andrus Ansip rõhutas täna Reformierakonna volikogu ees esinedes range eelarvepoliitika jätkamise tähtsust andsid mätas nelja sambana, millele majandus peab tuginema, paindlikud tööturgu, teadus- ja arendustegevust, eksporti ning ranget eelarve poliitikat. Mul on Eesti suurim probleem praegu kvalifitseeritud tööjõupuudus. Tööturu paindlikkuse kohalt oleme rahvusvahelistes tabelites 181 riigi hulgas alles 163. kohal, väitis peaminister. Kindlasti peaksime jätkama ka Soome ja Rootsi eeskujul tööjõumaksude alandamisega, ütles ta. Arve koostamise põhiprobleem on tema hinnangul tulude jäik seotus kuludega. Liiga paljude tulude kulutamine on juba seadusega ette määratud ning tulude struktuuri muutudes puuduvad valitsusel ja riigikogul vajalikud hoovad kulude muutmiseks. Euroopa Liidult. Majandusjuhid leppisid Nizzas toimunud kohtumisel kokku põhimõtetes, mille abil juhtida Euroopat läbi praeguste majandusraskuste. Eestist osalesid aruteludes Eesti Panga president Andres Lipstoki, rahandusminister Ivari Padar, kelle sõnul tõdeti kohtumisel, et probleemid ja väljakutsed liikmesriikide majandustest on üldiselt ühesugused. Tulebki seda, et ega siis üks asi on see, mis Euroopa Liidu liikmesriigid ise teevad, aga väga, väga palju sõltub ikkagi nendest globaalsetest faktoritest. See, mis toimus kütuseturu seemnest, toiduturul, seesamamoodi, mis hakkab toimuma näiteks USA turul. Et selles suhtes on ka väga hea, mida te ütlete, et nii USA kui Euroopa liit on hakanud oma oma tegevusi kooskõlastama ja selles suhtes nagu mõistlikult tegutsema ja Euroopa Liidu liikmesriigid ise peavad omavahel sellist koostööd Pharmoniseerima see, mis puudutab siis palka, tegevust, teiste finantsinstitutsioonide tegevust. Et üldiselt me peame endast parima andma ja liikmesriigid peavad oma parimaid oma keskpikki majandusperspektiive täita. Aga ikkagi investorid on murelikud, aktsiate omanikud on murelikud, kõik on kukkunud terve aasta. Ütleme niimoodi, et kui on sellised majanduslangus, et siis on niimoodi, et selget valitsejad teevad parima tavaga valitsused saavad teha neid asju, mida nad muuta saavad, mida muuta ei saa, sinna käed ei ulatu. Nüüd aga hoopis teistel teemadel. 300 aastat tagasi pandi kirja esimene teadaolev eestikeelne luuletus Käsu Hansu nutulaul. Täna tähistati seda Tartu lähedal Puhjas Käsu Hansu kunagises elukohas. Toomas Kelt käis aktusel. Mul oli enne vaja, kui mu käsi hästi tore oatarre ja suure aidaa. Pandi kooli järiku ilusas ehitu olli minu sisendi. Oh ma vaene Tarto liin. Nii kõlab üks osa 32 salmi pikkusest luuletusest, oh ma vaene Tarto liin, 1708. aastal kirjutas selle põhja aegsele Tartu linna rüüstamisele pühendatud teose Puhja köster Käsu Hans Puhja kirikus täna toimunud aktusel tõi kirjandusteadlane Peeter Olesk esile paralleele põhjasõja-aegade ja tänapäeva vahel. Mina ei ole hirmu poolt, aga ja samas on selge, et Käsu Hans kirjutas oma pika luuletuse nähes seda põrgut, mis siis toimub, Tartu linn tehti ikkagi sodiks ja inimesed lülitati, sellesama küüditamise salmi tõttu oli see luuletus ka nõukogude ajal keelatud tervenisti avaldamiseks ja alles aastal 1988 mees nimega Urmas Salo koos minuga tegi kodumaal teksti uuesti kättesaadavaks. Puhja praegune kirikuõpetaja Tiit Kuusemaa hindas tänast sündmust eestikeelse luule tekkimise tähistamist ajalooliseks. Täna toimub. Selles mõttes te olete ühe ajaloolise kohaliku. Käsu Hansu nutulauluridu, oh ma vaene Tarto liin teavad peast peaaegu kõik eestlased samas Käsu Hansu enda kohta nii palju ei teata, kuigi Peeter Oleski sõnul on temast kirjutanud näiteks Friedebert Tuglas. Samas on kõige tähtsam meeles pidada seda, mille eest Käsu Hans hoiatas, lisas Olesk. Oluline on, et me teaksime, mille eest ta hoiatas. Ta hoiatas selle eest, et meid võidakse sodiks teha. Venemaal Sotšis avati taas Anton Hansen saared, Anton Hansen Tammsaare majamuuseum, Tõnu Karjatse usutles kohalviibivat spordi ja ühiskonnategelast Ants Paju. Tänavu oma kahekümnendat aastapäeva tähistav muuseum on rajatud majja, kus Anton Hansen Tammsaare peatus 1912. aastal. Tähelepanuväärne. Ehkki Sotšis on elanud ja töötanud mitmeid vene ja teiste riikide kirjanikke, pole neist kellelegi rajatud omaette muuseumi. Tammsaare muuseumi saamisloost räägib Kaukaasia eestlaste juures mitmel korral käinud Ansipiga. Selle muuseumi avamine oli 1988 ja siin aasta-kaks tagasi sai läbi räägitud Eesti vabariigi valitsusega. Rahvuskaaslaste programmi toetusel sai siia 400000 krooni, et siis peamajas tõeline kapitaalremont, uuendada juhtmed ja teha välisfassaad korda, see majamuuseum juba Tamsar, majamuuseum avati turistidele mõni aeg tagasi tänamäega, siis piduliku selle sündmuse tähistamine sisaldab endas kokku nii Tammsaare 130 muuseumi tegutsemise kahekümnendat aastapäeva ja Eesti vabariigi 90. aastapäev. Kohal on ka Pärnu linnavalitsuse esindus, kuna Sotši ja pärn on sõpruslinnad. Kaks kontserti on praegu andnud ka Tarbatu koor Lauri prede dirigeerimisel. Kas poliitilised segadused on kultuurivahetust kuidagiviisi häirinud? Mina olin muide sama eelarvamuste küüsis kuni üleeile õhtu, kui eesti lauljad saabusid esimesele kontserdile ja rahvas tormilise aplausiga vastu, võttis. Me 89. aastal avasime muuseumi, siis oli otsustatud, et täname Sotši päevas sellega, et siin toimusid siis Eesti NSV viimased kultuuripäevad Venemaal Sotši linnas. Ants Paju nendib ka, et vene võimude poolt kavandatavat Sotši olümpiamängud ohustavad sealset keskkonda tõsiselt. Kui võtta 1912, kui Tammsaare tuli, siis Tammsaare nägi huvitavat väikestest majadest koosnevat külamised uppunud viljapuuaedadesse. Praegu hakkab see kõik kiiresti kaduma. Nüüd mitte ainult eestlased, vaid. Olümpiamängude objektide rajamisega, sest see lööb loomulikult selle päris paradiisi taolise looduse ikka päris korralikult segamini, eriti need järsud mäenõlvad, kuhu raiutakse sisse juba ongi raiutud nende kiirlaskumise radade trassid. Siis. Sulab ühtepidi ja teistpidi, mis siis hakkab saama, no näiteks ma toon ainult ühe väikse näite. Viljandi Ugalas on täna esietendus, lavale tuuakse maailmakuulsa Anton Tšehhovi kolm õde Piret riist uuris, mida teatrikülastajate seekord ees ootab. Iga kokkupuude Tšehhovi loominguga on omamoodi uusi avastuslik, ütleb lavastaja Peeter Tammearu ja ta püüdiski üles otsida selle, mida kirjanik oma tekstiga tegelikult öelda tahtnud. Mulle meeldib selline natukene Krestomaatiline lähenemine asjadele. Tšehhovi puhul on minu meelest lihtsalt parameetrit, kas on igav, kas või surnud, aga seda võib-olla ka igasugune lavastus. Lavastaja möönab, et prooviperiood oli küllaltki pikk. Tšehhov eeldab ikkagi väga kaasamõtlevat näitlejat ja näitlejat, kes äärmiselt kaitseb oma rolli. Siin ei ole niisugust trafaretselt ettekujutust mingist rollist, vaid vaid see kõik väga-väga lähtub sellest näitlejast enesest, tema arusaamisest, elust, arusaamisest, armastusest, millest iga Ugalas näeme kolme õena laval Carita vaikjärve, Liina Olmaruga ja Triinu Meristet Tseehaavale andnud näidendi kronoloogia küllaltki omapärasel. Need etteantud tingimused on nii laialt tõlgendatavad, et, et ei ole ju alati isegi võimalik kindlalt öelda, kui palju aega on mööda läinud sellest, sellest saatusest ja sellest sellest tuleneb väga palju asju. Näitena tšovil on üldiselt loetav see, et iga vaatus toimub erineval aastaajal, aga, aga on täiesti põhimõtteliselt kaks valikut võimalik teha. Kas esimese ja teisele juhatuse vahel on, on pigem aeg või lühem aeg möödunud ehk nii-öelda kui suur on juba laps, eks ole, kui palju on läinud teise, kolmanda vahel mööda, seal on nagu veel suurem mängumaa ja sellest lähtuvalt on asi põnev, seda, seda nii-öelda kronoloogiliselt üritada teda võimalikult täpseks saada. Seal on suur vahe, kas ta on seal paar kuud või on ta seal juba poolteist aastat, et need on, need on nagu sellised asjad, lähevad siis aga palju seda, kuidas tegelased omavahel suhtlevad. Lavastuse kunstnikuks on Jaanus Laagriküll ja muusikaliseks kujundajaks Peeter Konovalov. Tänase esietendusega tõestab Ugala teater aga taasetaan Tšehhovi mängiv teater. Esmakordselt lavastati ju kolm õde Ugala teatris 20 aastat tagasi. Vahepealsetes aastatesse on mahtunud aga Kirsiaed onu Vanja kaks esietendust kajakat, lisaks tema novell üheks kimbuks sidunud kolm klaasikest kirsiviina. Temast endast kõneleb fantaasiamäng Tšehhovi Jaltas ja tema loomingut tõlgendab Jalta mäng. Piret risk Viljandi. Orkaan haik nõrgenes madalaima kategooria rajuks maabudes enne koitu Texase osariigis ja põhjustades Mehhiko lahe äärsetes piirkondades ulatuslikke purustusi ja üleujutusi. USA riiklikult Khani keskus teatas, et taik laastab sadade kilomeetrite pikkust rannariba Texases, sealhulgas viie miljoni elanikuga kiustanit. Orkaani tõttu elektrita miljoneid majapidamisi. Eestis tuleb öösel aga vähese või vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma, vihma tõenäosus on kõige suurem Hiiumaal ja mandri põhjarannikul. Puhub kirdetuul neli kuni üheksa meetrit sekundis ning õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss kuus kraadi, tuulepealsel rannikul kuni pluss 11 kraadi. Maapinnal on mitmel pool aga õhutemperatuur null kuni miinus kolm kraadi. Homme päeval tuleb pilves selgimistega ilm, kohati sajab hoovihma, puhub kirdetuul viis kuni 10 meetrit sekundis ning sooja tuleb üheksa kuni 14 kraadi. Selline Päevakaja 13. septembril head õhtut ning kuulmiseni.