Tere õhtust, kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku 14. septembri. Stuudios on toimetaja Tarmo Maiberg. Balti riikide, Poola parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjonide juhid teevad ühiskirjas oma Euroopa kolleegidele ettepaneku käsitleda novembris Pariisis euroliidu asjade komisjonide esimeeste kohtumisel ka Venemaa agressiooni Gruusia vastu. Komisjonide esimeeste hinnangul ei olnud Euroopa gruusia kriisiks hoolimata ohtrate signaalidest valmis. Samuti tuleks teha konkreetseid samme energiajulgeoleku kindlustamiseks. Venemaal. Permi lähistel kukkus alla reisilennuk, katastroofis hukkus 88 inimest, lennuõnnetuse pärast suleti raudtee ning Eesti kultuuripäevadel Tomskis naasnud delegatsioon pidi kasutama kõrvalteid Moskvasse jõudmiseks. Toris. Eesti sõjameeste mälestuskirikus avati 1997. aastal Kurkse surmaretke 14-le hukkunute mälestusplaadid. Ullo Toomi nimelise stipendiumi sai tänavu Jõgeva rahvatantsuõpetaja Airi Rütergis järgitoomi õpetusse. No ja nõuad tantsijatel dettants oleks ilus ja puhas. Rüütleri sõnul peab tantsija oma hingetantsu sisse panema siis rõõmuga vaatajal. Pärnu filharmoonia kontserdimaja avavad täna ühiselt uue hooaja, kus esitletakse vaid ühe korra Veljo Tormis ooperit Luigelend. Ilm on meil pilves selgimistega ning sajab hoovihma. Puhub kirdetuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Öösel on õhutemperatuur pluss kaks kuni pluss kaheksa, maapinnal on kohati kuni kolm kraadi külma. Homme päeval on sooja vaade üheksa kuni 12. Ja kõigest lähemalt Tallinnas kohtunud balti riikide ja Poola parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjonide juhid teevad ühises kirjas oma Euroopa kolleegidele ettepaneku käsitleda novembris Pariisis toimuval euroliidu asjade komisjonide esimeeste kohtumisel ka Venemaa agressiooni Gruusia vastu. Martha Grauberg jätkab. Allakirjutanute hinnangul tuleb Gruusia küsimuses välja kujundada Euroopa Liidu ühtne positsioon, kuivõrd Venemaa toimis vastupidiselt Euroopa väärtushinnangutele. Eriti vajalik on vahetada seisukohti nii gruusia konflikti kui ka Euroopa liidu Venemaa suunalise poliitika suhtes laiemalt. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson. Tuleb silmas pidada, et meie kohtumine Pariisis peaks aset leidma 10 päeva enne Euroopa Liidu ja Venemaa kavandatavat tippkohtumist, mis see on selles mõttes nagu väga konstruktiivne lähenemine, et küsimus on, on tõsine ja, ja ma arvan, et see Euroopa Liidu ühtsus, mis tänaseks on näidatud, vajab nagu ühtlustamist, arusaamine, see, mis on toimunud ja millised ohud. Võimalikud ohud Euroopat ees ootavat, et sellega seoses on väga otseselt seotud tegelikult energiajulgeoleku teema, mis on niikuinii prantslaste eesistumise üks prioriteete. Poola senati Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Edmund Viproti sõnul on väga tähtis, et Euroopa Liit mitte ainult ei räägiks energiajulgeolekust ja ühtsest energiapoliitikast, vaid teeks ka konkreetseid samme. Alternatiivsete energiaallikate otsimise kõrval tuleks rääkida ka võimalusest rajada Euroopasse toruvõrgustik, mida iga riik vajadusel kasutada saaks, ütles viit prot. Marko Mihkelsoni sõnul peab Euroopa Liit suunama tähelepanu Lõuna-Kaukaasiasse. Sest me teame, et Venemaa tegevuse üks eesmärke oli ja, ja võimalik, et on jätkuvalt ikkagi kontrolli saavutamine Bakuu, Tbilisi Tšehhani näiteks juhtmele, mis on üks väheseid Venemaast möödaminev energiakanal, nii et kindlasti räägiti Nabuukost Nabucco torujuhtmest, mis peaksid tooma gaasi Lõuna-Kaukaasias Euroopasse ja, ja see on täpselt see koht, kus kohas liikmesriigid peaksid jõudma sõnadest veidi kaugemale. Külmutatud konfliktid on tänasele Euroopale väga suur oht, ütles Leedu seimi Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Petras Austrevičius. Seega tuleb meile väga suurt tähelepanu pöörata. Austrevičuze sõnul tõukab Gruusia situatsioon Euroopat tegema väga praktilisi samme ja otsuseid, et kindlustada energiajulgeolek. See on eriti oluline balti riikide jaoks. Me peame näitama oma solidaarsust grusiinidega ning kaasa aitama uue viisarezhiimi kehtestamisele Euroopa Liidu ja Gruusia vahel. Leedu seisukoht on, et tähelepanelikult tuleb jälgida Gruusia situatsiooni ja seda, kas ja kuidas Venemaa täidab kuuepunktilist rahulepet. Alles pärast seda võib teha konkreetseid järeldusi ning otsuseid kiirustada ei tohi. Ja jätkame välismaalt. Venemaal Permi linna lähistel kukkus varahommikul alla reisilennuk, katastroofis hukkusid kõik pardal olnud 82 reisijat ja kuus meeskonnaliiget. Hukkunute seas on ka välisriikide kodanikke. Aeroflot Nordile kuulunud Boeing seitse, kolm seitse oli teel Moskvast permi. Riikliku lennundusameti teatel kadus side õhusõidukiga 1100 meetri kõrgusel maandumisel. Lennuk kukkus alla Permist edelasse jäävale elumajade lähedal. Pealtnägijate sõnul oli lennuk juba õhus leekides. Uurijad on üles leidnud 16 aastase lennuki mõlemad mustad kastid. Praegu arvatakse, et tegemist võis olla tehnilise rikkega, arvatavasti mootoris. Järgmine on saabunud ka valitsuskomisjon, mille juht on transpordiminister Igor leviiten. Boeingu tükke paiskus laiali nelja kilomeetri raadiusega alale. Osa tükke kukkus ka Venemaa peamise läänesuunalisele raudteele ning võimud sulgesid sellesama. Raudtee kaudu pidi Moskvasse suunduma Eesti delegatsioon Tomskis toimunud eesti kultuuri päevadelt. Delegatsiooni juhi Toivo Keva sõnul suunati rong kõrvalisele sõjaväeraudteele, kus rongijuht ei teadnud, kui kiiresti ta võib sõita. Toivo Keva viimaste teadete kohaselt annab tervist ei jõudnud ning eeldatavasti jõutakse ka Moskva Dailyn rongile. Alla kukkunud reisilennuki pardal oli kindralpolkovnik Gennadi troošev, kes juhatas Tšetšeenia esimese sõja ajal seal Vene föderaalvägesid ning hiljem Kaukaasia sõjaväeringkonda. Texase ja Louisiana osariigi võimud Ühendriikides alustasid orkaanikahjude hindamist, mis esialgsel hinnangul on väiksemad tõdetost tormiks nõrgenenud haik võttis elektri kahelt ja poolelt miljonilt majapidamiselt, ujutas üle suured alad Texase lõunaosas ning halvas suurlinna. Houstoni esialgsete hinnangute järgi võidakse kindlustuskompaniide-le esitada minu nõudeid kaheksa kuni 18 miljardi dollari eest. Texase rannikult põgenes orkaani eest ligi kaks miljonit inimest. Praegu paluvad võimud neil mitte naasta, sest teed on koristamata, elektrit pole ning üleujutused pole kõikjal taandunud. Näiteks käelevistoniskus. Tormi kese rahandus on lahel ankrus seisnud laevade üleujutustega jõudnud kiirteele. Elektriühenduse taastamiseks võib aega minna aga mitu nädalat. Iisraeli peaminister Ehud Olmert tõotas teha lõpuprogrammidele läänekaldal, kus juudi asunikud märatsesid Palestiina külas tulistades alates nelja inimest. Peaminister nimetas lubamatuks olukorda, kus inimesed üritavad ise korda maksma panna, tehes seda jõhkralt ja vägivaldselt. Paremäärmuslikud juudi asunikud ründasid eile siira algi pliia küla läänekalda põhjaosas, kuna tundmatu isik oli pussitanud lähedal asuvas Yitžary asunduses üheksaaastast poissi. Täna keskpäeval mälestati Toris Eesti sõjameeste mälestuskirikus 1997. aastal Kurkse surmaretke hukkunuid avati kaks mälestusplaati 14 hukkunu nimega. Kohal oli Toomas šalda. 11. septembril 1997 andis balti rahuvalvepataljoni luurerühmaülem Jaanus Karm õppuse vilets elu raames 60 kaheliikmelisele luurerühmale käsu ületada täisvarustuses veetakistus Suur-Pakri lõunatipust mandrile Kurkse sadama poole. Jalgsi taheti ületada väina, kus merevesi ulatus tunduvalt üle meeste pea. Väina ületamisel uppus 14 noort meest tänase mälestusürituse Eesti sõjameeste mälestuskirikust Toris. Korraldas Rahuoperatsioonide keskus, teenisid kaitsejõudude kaplanid, mängis kaitseväe orkester, avati Kurkse retkel hukkunute mälestusplaadid. Rahuoperatsioonide keskuse kaplan leitnant Arvo orav usub, et 11 aasta tagusest traagilisest sündmusest on õpitud, kuid õnnetusi täiel määral vältida ei ole võimalik. Me oleme sellest juba õppinud, teatud asjad tuleb lihtsalt rohkem paremini ette valmistada ja eks seda on ka õpitud, mis teha selleks, et taolises enam mitte kunagi ei toimunud. Ainult et kas on, et kõiki asju on võimatu ette näha ja lõpuks on ikkagi see, et, et me võime vikerarvestada, aga juhtub ikka nii nagu autoga tee peal. Kui lähed sõitma, sa võid ise hästi sõita, aga tuleb keegi teine ja tekitab siin on avarii ja siis on tulemus. Tõenäoliselt need haavad ei parane ei nendel, kelle pojad, narrijaid, ega neil, kes siis sel retkel osalesid, mina neile öelda, et see valu oleks väiksem. Lõplikult muidugi, seda varu on võimatu ära võtta, aga siin saab lohutanud sellega, et me kõik oleme surelikud ja mismoodi me ennast selleks ette valmistama juba sünnist alates. Sellega tuleks sisu tegelema hakata. Tori kiriku taastajate ühenduse juhatuse esimees Jüri Kask põhjendas mälestusplaatide vajalikkust. Mälestustahvlid avatakse selle tõttu, et me oma hukkunud kaitseväelase ei unustaks ja nagu te näete, siin sõjameeste mälestuskirikus, on palju mälestustahvleid. Kõige rohkem on siin mälestust jäädvustatud meie riigi loojate vabadusristi kavaleride nimedega ja need mehed on Need, mehed, kes koju pole jõudnud ja need on teise maailmasõja ohvreid. Ja siin kirikus on ka vabadussõja kangelased, teise maailmasõjakangelased vastupanuliikujad, Tšernobõli tuumaõnnetuse ohvrid ja ka missioonil langenud ja ka Kurkses mälestusplaadid, kus on Afganistanis, Iraagis, hukkunutele ja nagu me iga päev matš kuuleme, et, et liiklusõnnetustes, kui palju noori inimesi hukkub, eks on ju, et see on üks mõtlemise koht, et võib-olla istume maha ja mõtleme, et kust me tuleme ja kuhu me läheme ja kas me tahame ennast ise uputada. Kas me saame ka nende meeste kohta öelda, et nad on hukkunud Eesti vabaduse eest saame kindlasti siis sellepärast, et surmahinda tuleks noortelt küsida ja me peame ka, mõtleme nende peale, keskab, pääsesid ja, ja ülim asi ongi see, et ohverdada oma elu sõbraest. Rahvusringhäälingu uudistele Pärnust Toomas šalda. Tänavuse Ullo Toomi nimelise stipendiumi sai Jõgeva rahvatantsuõpetaja Airi rüüter. Marta Grauberg jätkab. Tallinna raekojast käivitasid Airi rüüterit lähemad ja kaugemad sugulased, rahvamuusikud, tantsijad ja kümned kolleegid. Sõnavõttudest. See kõlama üks see tasase häälega pisikest kasvu naine on oma töös äärmiselt nõudlik. Airide üteldi sõnul peab ta tähtsaks Ullo Toomi õpetussõnu ning nõuab tantsijatel, et tants oleks ilus ja puhas. Maika kordan oma tantsijatele, et tantsida tuleb südames, sellesse tuleb oma hing sisse panna ja siis saab sellest elamuse nii tantsija ise kui ka see, kes pealt vaatab. Mis on see miski rahvatantsu juures, võlub miskid, nähtamatud juured, mingid nähtamatud niidid, kuigi meile võib vahel näida niimoodi, et justkui elu läheb, Nad ei mingit teist rada pidi ja, ja kas see rahvakunst ja, ja ta on ja kõik on enam nii olulised ja tähtsad meile. Aga aeg näitab ikka ja jälle on külm ja noored tulevad ikka ka ja tantsivad Muskiga kaasa. Rahvatantsu puges Airi rüüteri hinge enne tema sündimist, kui 47. aasta laulupeol tantsis tema isa, kelle õpetaja oli tantsutaat. Ullo Toomi Airi Rüütel. Tütar Häli ütles auhinna üleandmisel, et Airi on terve suguvõsal laulma ja tantsima pannud airi rütmi. Ter alustas rahvakultuurialast tööd 73. aastal Laiuse kultuurimajas. Dirigendi ja tantsuõpetajana. Töö jätkus Jõgeval, kus ta lõi mitu tantsurühma. Täna tegutseb Airi Rüteri juhtimisel jõge vahepere folklooriselts kolme rahvatantsurühma ning ka rahvaliku muusika ansambliga ja öeldi. Kui keegi teeks filmi naine nagu orkester, siis Airi Rüütel peaks igal juhul peaosa saama. Kuid kuidas vaikse olemisega õpetaja end tantsutunnis maksma paneb? Ta lihtsalt on juba selline inimene, kes paneb ennast kuulama ilma ilma üldse vahet tegemata. Kaua teie tema juures tantsinud olete, akende astet? Pärnu filharmoonia kontserdimaja avatena ühiselt uue hooaja tund aega tagasi alanud kontserdil kantakse ette Veljo Tormis ooper Luigelend. Ülle Hallik räägib lähemalt. Veljo Tormise ooperit Luigelend ei ole vaatamata tema ligi 40 aastasele vanusele palju ette kantud. Veel kord võib seda näha kuulda vaid ühel korral, täna õhtul Pärnus. Seda vaatamata sellele, et tegemist ei ole pelga kontsertettekandega solistid kannavad kostüüme ning laulavad oma partiisid Beast. Ooperilavastuse sünnile aitasid kaasa lavastaja Hardi Volmer ja valguskunstnik Margus haigur. Pärnu filharmoonia direktor Kaija Bruel rääkis lähemalt muidugi hullumeelne idee tuua ainult üheks õhtuks välja terve ooper, sest ega me ei tee allahindlust, et me tõepoolest toome välja lavastatud oopereid. Meie kindel soov oli avada hooaeg kindlasti mõne eesti helilooja suurteosega üsna loogiliselt, üsna kiiresti tuli järeldused võiks teha Veljo Tormise ooperit Luigelend, sest et vormist ju tegelikult teatakse, peamiselt meil siiski kooriheliloojana. Ooperis astuvad üles solistid Helen Lokuta, Oliver Kuusik ja Renee Soom. Dirigent on Jüri Albert ning kaasa teeb veel segakoor Endla. Ühisele avakontserdile järgneb aga teisigi ettevõtmisi, mis sünnivad Pärnu kontserdimaja ja filharmoonia koostöös. Neist mõnest muudatusest võrreldes oma varasemate hooaegadega, rääkis Pärnu kontserdimaja direktor Marika Pärk. Me teeme siin ühiselt hingedepäev, aga jääme me ikkagi ka selle juurde tähistada tähtpäevi, ühiselt on see rahvusvaheline muusikapäev, hingedepäevast oli juba juttu või esimene advent, mis on jälle kontserdi maa sünnipäev. Et need projektid on kõik meil jõus, muudatustest vast võib olla ka see, et sellel hooajal me ei ole ühtegi kontserti raekotta planeeritud ja ka Eliisabeti kirikus toimuvate kontserdite maht on vähendatud, sest eks ta talveperioodil ikka natukene niuke ekstreemsport ole. Pärnu filharmoonia tähistab hooaja keskel oma teist sünnipäeva, ometi on Kaia pruuli sõnul algavas hooajas tunda juubelihõngu. Kui avada hooaeg, siis tuleb ka väärikalt edasi minna ja, ja meil lasub see kohustus olla eriti väärikad, kuna Pärnule orkestrile algab 15. ehk siis õrnalt juubelihõnguline hooaeg, et ühelt poolt on see väga lühike aeg, aga teisalt, kui mõelda, et, et Eesti väikelinnas Pärnus on juba 15 aastat tegutsenud sümfooniaorkester, siis see on, on aga märkimisväärne. Pärnu filharmoonia Pärnu kontserdimaja tähistavad nii-öelda külma hooaja algust ühes 16 korda. Võib veel lisada, et Pärnu kontserdimajale on algav hooaeg, seitsmes rahvusringhäälingu Pärnu stuudiost Ülle Hallik Ja saate lõpetuseks ilmast. Öösel on meil muutlikult pilves ilm, kohati võib sadada hoovihma ning puhub kirdetuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss kaks kuni pluss kaheksa, maapinnal kohati null kuni miinus kaks kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati võib sadada hoovihma. Puhub kirdetuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ning sooja on homme ilmajaama teatel üheksa kuni 12 kraadi. Täna neid kuulasite ning kuulmiseni.