Tere, head sõbrad, kuulajad, me oleme üle ja jällegi sees nimelt need, keda huvitab reisimine ja jällegi on üpris lahke Reisisaade risti-rästi ümber ilma. Ja oleme me stuudios kolmekesi teine toimetaja, viril Haldi Normet ja muidugi meie vana tuttav reisimees Raul jõhvi ja meil on täna plaanis minna reisima Aafrika mandrile Aafrika mandri põhjaossa leiame võiksime mõttes koos teiega üles sealt kaks riiki, need on Tuneesia ja Maroko. Ja mina võin öelda omalt poolt nii palju, et nii palju kui ma võrdlesin neid kaht maad, siis kõige suurem erinevus minu meelest on see, et Tuneesia on vabariik ja seal on võimul president. Maroko on aga üsna põnev maa, selles mõttes, et valitsev kuningas Hassan teine ja seal kuningriik Marokos üldiselt suurem riik, seal on elanikke 24 miljonit ja need andmed, mis ma enest sain, räägivad, et Tuneesias ainult kuus miljonit. Aga üsna palju on seal ka sarnast. Enamik seal on mõlemas paigas. Selline uhke mäestik nagu atlase kurdmed ja seal on kõrbehingust ja hõngu. Aga kõigepealt võtame siis rool, sinu, mida sina tead nendest maadest? Näiteks seda, et seal oli Kartaago, oli kunagi näiteks seal Tuneesias väga kuulus riik. Et nad on Aafrikas, siis nad on neist tegelikult väga kaugel ja see kultuur on niivõrd erinev, et minuga maalase jaoks paljud kombed ja kõik ei ütle mitte midagi. Aga kindlasti see on väga huvitav, Tuneesia oli siis väiksem. Seal oli Sahara kõrb, nagu mäletan, see oli ulatusest Maroko taha ossa välja. Ja seal on kindlasti väga Olav muidugi täiesti seal kvaatori lähedal ka atlase mäed, minu meelest olid need mäed millele vist kunagi toetus taevas Vana-Kreeka või Rooma uskumuse järgi. Ja need kaks riiki ma ka omapärased minu meelest pakuvad huvi Haldi Normet tuli just äsja Tuneesiast tagasi ja põsed niimodi pruunid. Jah, enam eriti ei ole küll esimene päev, kui ma tagasi olin, siis oli küll päris enneolematu tunne, siis ma olin ikka väga-väga päevitanud, aga väljas 100. laia valget jõululund. Need kaks kontrasti omavahel, kus sa tulnud olid ja see, et sul see käivitus, oli pealise lai rahulik lumi. Siis oli tõtt-öelda väga hea tunne, et olen jälle kodus tagasi ja no miks siis üldse sinna Tuneesias sõidetud sai? Seda on juba ükskord küsitud ja ausalt öelda, mul ei ole mingit põhjust teistmoodi vastata kui tookord, esiteks oli suur-suur tahtmine sattuda ükskord ometi teisele mandrile. See tundus olevat midagi väga erilist ja oli ka. Teiseks oli sama suur ahvatlus sattuda Aafrikasse ja vaat eriti just sellesse araabiapärasesse Aafrikasse ja ma olen täiesti surmkindel, et siin mängivad oma raudset rolli need lapsepõlves loetud Alibaba ja aladini. No vot sellepärast, et nad avaldasid mulle tohutut mõju ka muide just siis, kui ma olin kuskil sinuvanune, Raul ja ma olen kogu aeg vaimusilmas neid kitsaid tänavaid näinud ja neid neid koopaid ja, ja, ja seda pimedust ja neid lõhnu tundnud ja kõike seda keskkonda, millesse tegevus toimus ja ja vot sellepärast oli väga suur soov sinna araabiapärasesse Aafrikasse sattuda, kus see kuulus aafrika nyyd tegutses igavene tigedike ja sellepärast oli see niisugune soov ja loomulikult loomulikult Laagose Raul ka mainisid seda. Ja muidugi kui Tuneesiast rääkida, on kindlasti ülimalt tähtis nimetada seda, et Tuneesiast sai prantsuse koloonia 1883. aastal ja no nii-öelda iseseisvaks sai ta siis sellel sajandil 1957. aastal, aga prantsuse teaduse ja Kulka tuuri kohalolek on tunnetatav igal sammul, seal on praegu teine riigikeel prantsuse keel. Ja muidugi on Prantsusmaa sinna teinud väga suuri investeeringuid, lihtsalt võrreldes on ta seda riiki väga palju aidanud ja ma arvan, et kohalik rahvas oskab seda hinnata. Kartaago oli omal ajal sama hästi kui kogu Tuneesia meeletult võimas linn, riik ja tema võimsus rajanes, eks ole siis meresõidul ja vahenduskaubandusele see tegelikult hõlmas kogu Vahemere äärset ala. Ja ta oli niisugune jah, samas ja sõjakas, aga nagu sellistel puhkudel ikka on, kes on väga võimas ja kellel on väga soodne asend ja kes on väga sõjakas, äratab mis parata, ebatervet huvi ka teistes ja nii, et see Kartaago ikkagi lõpuks vallutati. Kolmanda Puunia sõja järel, nagu neid nimetatakse lõplikult ja Kartaago said endale roomlased. Aga. Kas oli niimoodi, et ma kuskilt olen lugenud või kuulnud, et kaose, Kartaago linn põletati maani maha ja siis ala külvati vist soolaga üle, et sinna isegi rohulibled trammi kasvaks? No päris täpselt ei rääkinud meile sellest nüüd ka giidid, aga midagi põhimõtteliselt niisugust temaga juhtus jah, et kui ta maatasa tehti siis ju seal siis olid mingid niisugused kahju hirmus küll, aga mingid niisugused vahendid, millega ta siis tõesti maatasa tehti, sest et fakt on see, et need varemed, mida nüüd tänasel päeval turistidele näidatakse ja need on juba roomlaste ehitiste varemed. Ja mis kõige tähtsam, Kartaago on kujutatud, et peaaegu 3000 aastat vana, üheksandal sajandil enne meie aegade rajati ja kui meie seal käisime, sa siin on ka see foto siis põhiliselt näidati meile seda suurt ja vägevat rooma sauna, mis on, kujutad sa ette, kui hästi säilinud see ei ole nüüd küll mitte ligi 3000 aastat vana vaid see on natukene varem, aga ikkagi ta rajati enne meie aja arvamist siis kuskil niimoodi ütleme sadakond aastat enne meie aega räägitakse, siis on, mitte ainult ei räägita, see on fakt, et siis see sari augustuse ajal elas linn üle uue õitsengu ja nad ehitasid selle uuesti üles ja sellest ajast on siis tõenäoliselt ka need vägevad ehitised, mis nii pisut murenenud kujul on ka tänase päeva päevani säilinud. Aga muidugi pärast sõda sai Kartaago uuesti väga paljudel kordadel pihta ja nüüd on siis temast nii palju jäänud, kui on jäänud, aga sedagi on tohutult palju. Mina tahan siit vahepealt kõrvalt küsida, et missugune see rooma Saul siis küll kunagi võis välja näha? No mis me siit pildi pealt võime vaadata, nagu sa näed, on siin väga palju kõikvõimalikke kaariaid, käike ja seal oli nagu meile räägiti, ta oli väga targalt ehitatud nagu sa näed, kohe siin. Natuke maad eemal on Vahemeri küllap seal olid oma basseinid ja massaaži ruunid ja suur suur hulk orje, kes siis Molikutest peremehi masseerisid ja esid ja ja sellest ajast on ka üks niisugune nalja naljaga pooleks meenutus, et üks kord läinud keegi rooma ülik sauna ja kõik terve see suur, meeletu saun oli tühi olnud, kohanud ainult ühte teist meest, kes siis hõõrunud oma selga, vastu sauna seal ütleme kiviseina ja siis Ülit küsinud, et miks sa siis niimoodi teed. Aga mul ei ole orja, kes mu selga peseks ülik, juhtunud sel päeval heas tujus olema ja kinkinud talle orja sama ülik läinud siis mõne aja pärast uuesti saunas oli seal umbes 300 meest, kes kõik nühkisin oma selga vastu saunakiviseina ja kurtsid, et neil pole orja selle peale sõõrik ütles, et aga teid on nii palju üheskoos, et te võite üksteisele ise seljatera pesta, teil pole orje vajagi? Igal juhul oli see päris lustakas jutt ja ka Saul kindlasti ei meenuta mitte mingil moel meie tänapäevast saunalavaga ja ja no kindlasti minna, mingeid sarnasusi võib leida, kui väga hoolikalt. Jah, ja kui võib arvata, et rooma saun teatavasti erinev sellest meie tuntud Soome saunast just sellepärast, et see on nimelt aurusaun, seal pidid olema tõesti spetsiaalsed aurutünnid ja vannid kuskohal siis inimene saia tõsta, aurutada sõna otseses mõttes, aga mine tea, võib-olla mina sellepärast tundsingi esimest korda ja viimast korda kogusele Tuneesias oleku aja jooksul, et nii tohutult niiske, just nimelt aurune on ümberringi, see oli erakordselt palav ja niiske päev ja mine sa tea, äkki see oligi see 1000 aasta või paari 1000 aasta vanune au seal kuskil minuni. Raul teeb kohe päris seiskunud näha selle peale, aga aurune oli seal tõesti ja niiske ja väga imelik, sest et mujal on ikka nagu kuivem. Niisugune tunne oli, et kogu aeg tahaks ennast välja väänata. Eriline päev oli külasse sauna lähedus mõjus. Põnevad paigad Tuneesias Kartaago lähedal Kartaagos loetakse tänapäeval ka Tuneesia pealinnatunnis üheks väikeseks osaks. Eks ole ette kujutada, et vanasti oli võimas linnriik, mis tast säilinud on, väike väike Tunise osa, sealsamas lähedal oli pisike need käsitöö, linnaosakene siidi, vuh, Sayid, Kasmanitsikasele, Okto leian. Võib-olla see ongi see foto just nimelt. Ja see on niisugune pisikene kitsas, aga kaubanduslikus mõttes väga võimas. Täna me siin me oleme mäe otsas, aga mida allapoole ta läks, seda vägevamaks ta läks siinse Raul võidis näha tänavakunstniku istumas. Hulgaliselt kõikvõimalikke värviküllaseid pilte, sellest linnakesest ja kõigest muust ja muidugi allapoole minnes võis kohata tohutuid hulkasid nahka ja keraamikat ja vaip, puu ja ehteid ja idamaiseid, maiustusi oled sa niisugustesse proovinud? Ei ole, kahjuks ma olen küll näinud niisuguseid, aga mõnda isegi olen ka hirmus vänged, Salered ja ilusad olid nad küll seal, no datlid sellesse võetakse kindlasti kuulnud ja võib-olla maitsnud keks olevate datlid on juba väga vänged ja, ja kõikvõimalikud niisugused, mingid valged massid pähklitega ja need on kõik väga vänged. Aga seal nende nisugune tõmbenumber oli ilmselt suur ümmargune. Nisugune torta ei ole, sest nii nagu torti sa teda ei söö, aga tordikujuline selline mandlitega täis tikitud ja vahel oli. Vahel olid ka mingisugused pähklid asjad, niisugune kivikõva asjandus ütleks selle kohta, mida siis ma ei tea peaaegu, et saega peab lõikama, aga, aga mulle hakkas juba vett jooksma, aga ma ütlen sulle veel üks kord, et maitsed väikese tükikese ja siis ta teeringut. Kuigi peab ütlema, et lõunamaa rahvastel on lausa kadestamisväärt head, kaunid ja tugevad hambad, nii et võib-olla sellepärast võivad nad lubada endale sedasorti maiustusi, nii et see tõmmu rahva säravvalge naeratus, see on midagi erilist, kuigi seal ma väga sageli naiste puhul seda naeratust ei näe ja naised on häbelikud, aga mis muidugi nende hammastesse puutub, siis kui mõelda, kus ja keset missugust küllust nad elavad ja kui palju nad tegelikult neid vitamiine saavad, mis nüüd on lõpuks ka küll meieni jõudnud, aga no nemad nopivad seda ehedalt puu otsast. Ja ju neil siis on ivakese tervislikum see elu kui meil vaestel väikestel põhjamaalastele, kus me peame ikka oma olemasolu ja oma tuuri kõikumiste sees niimoodi rabelema, et püsima jääda. Aga jah, naiste juurde tagasi tulla siis selles väikelinnas, kus meie elasime või mis ta nüüd nii väga väike on. Paras suur turismikeskus, suss oli tema nimi, seal oli küll päris palju naisi küll jah, keskealisi ja vanemaid, kellel oli siis ümber niisugune islamil omale suurrätt, nii et ainult silmad paistsid, aga samas jälle nii püha asja juures ajas natukene muigama selline tõdemus, et väga paljud memmed hoidsid siis oma rätikut hammastega kinni, kui nad käisid. Noh, mine tea siis, kas kukub ära? Jah, ma ei kujuta ette, mis kinnitusi seal siis võib-olla, aga jõuan ka teisi, aga väga paljud hoidsid hammastega kinni ja siis ei pea ju ka rääkima ja siis islaminaine ei peagi palju rääkima. Ja huvitav on see, et kui suu on kinni ja vähe sellest, et kinni lausa kaetud ja nina ka teinekord siis on muidugi silmad tumedad silmad, seda ilmekamad. Nad on tõesti väga, väga huvitava pilguga ja kui siin ringi käid, siis ei pane tõesti nii väga neid silmi tähele ja see, kuidas nad jälgivad ja kuidas nad neid poolpaljaid turistegi jälgivad, kes seal ringi käivad ja arvavad, et on palav, eks ole. See on, see on väga huvitav, jah, see nende silmavaade on eriline. Kui nüüd minna oma reisiga natukene ka Marokosse, siis peab ütlema, et eks need rahvad on kindlasti omavahel segunenud ja riigipiirid on ikka riigipiirid väga sageli tõmmatakse neid ju nii, nagu me räägime Eesti riigi piiristki. Et maja jääb ühele poole ja puukuur jääb teisele poole. Ja ka Maroko Araabia rahvad on segunenud hästi palju berberi hõimudega ja ma ütleksin, et Herberi rahvas või õigemini öeldakse berberi rahvad berberite hulgas on üsna palju erinevaid rahvaid. Et see on väga eriline just selle piirkonna jaoks jahin siia vahele öelda, et kindlasti nii mõnigi Eesti lapson berberi tüdrukuid näinud, kui mitte mujal, siis Eduard Wiiralti graafilistel lehtedel just täpselt selle sõna nii-öelda võtsid seal mul suus peaaegu, sest et mina tahtsin ka öelda seal nendest samadest lastest, sest teatavasti meie väga tuntud kunstnik graafik tegi ju kaua aega tööd just Marokos. Ja Need berberi tüdrukud ja lapsed, poisid, nad on fantastiliselt kaunid. Nendelt piltidelt teate, saame Raul kindlasti näinud mõnda Wiiralti pilti ja ikka olen berberi tüdruk kaameliga suurte tumedate silmadega. Just nimelt ja ripsmed on peaaegu poole meetri pikkused. Ma nüüd natukene panen juurde, aga umbes nii tundub küll, nad on nii ilmekad ja toredad, need lapsed ja nad kannavad muuseas väga toredaid berberi mütsikesi, need on umbes nii nagu eesti murumütsid. Väga värvikirevad ja berberi värvid pidid olema väga puhtad, selged värvid, roheline, kollane, sinine, seal on omad tähendused ka, aga küllap nad ise teavad neid tähendusi paremini. Aga muidugi need naised, nii nagu siin antigi rääkis, kes varjavad oma nägu, sellepärast et islami usk seda nõuab siis Maroko on ilmselt eksootilisem maa kui Tuneesia, sest seal on selles kuningriigis nii palju erinevaid põnevaid, kuninglikke linnu ja väga suured piirkonnad ka mägede rahvastele, berberitele, kõrberahvastele, berberitele ja seal muidugi käivad siis need riide kangastesse mässitud naised küll üleni valges, küll üleni mustas, aga on olemas ka väga toredaid tuunikaid, mis on siis kaunistatud umbes nagu piht, seelikud võiks ütelda ja siis nad on kaunistatud rahvuslike ornamentidega, mis ümber kaela siin õlgade juures algavad ja siis jooksevad kuni alla sabani välja ja see annab juba suurt värvikirevust nende riietele. Mehed seevastu kannavad aga pikki pruune, musti, halle, suure kapuutsiga lohmakaid, mantli ja muuseas, kas sa tead raul, mis need kapuutsitanud, aga ei oska praegu tegelikult välja pakkuda, ausalt öeldes, no muidugi pähe pannakse neid ka ikka sinna sisse midagi korjata, täpselt, nad on sama hästi nagu seljakotid. Väga sageli on nii, et kui kapuuts ei ole peas, siis ta on lihtsalt ripub selja peal ja ta on pikk ja suur allapoole vööd ripub segapuud ja ta on täis siis pirne ja õunu ja kartuleid ja, ja banaane ja igasugust kraami, et seljakott kohe omast käest kaasamalt. Kui mõni pärdik, poiss või tüdruk juhtub sellise onu selja taga käima, siis võib endale õngitseda, aga see on muidugi väga inetu tegu. Marokos ei ole väga paljude laste elu mitte sugugi magus selle pärast, et seal on küll see kuningas Hassan, kellel endal on ka mitu poega, kuigi vanemat poega põhiliselt temaga koos ainult pildistatakse. Paljudel tütreid on, seda ei teadnud keegi öelda, sest tüdruk ei ole nii tähtis laps üldsegi kui poiss. Islamimaades ja tüdrukutest ei räägitud midagi räägitud ka kuningannast või kuninga naisest, see oli ka üsna vähetähtis persoon. Aga tavalised lapsed, poisid nimelt väga paljud ei saa mitte kunagi kooliharidust, kuigi Nad võiksid seda saada, sest ka seitsmest kuni 14. eluaastani on seal kool. Tuneesias on ilmselt see näitaja parem jaa, jaa, aga seal on näiteks nendes fantastiliste vanalinnades kuninglike linnade vanalinnades, mida kutsutakse Mediinaks, mis on ääristatud paksu Jüriga ja näiteks ressi. Vanalinn on, ma arvan, et maailmas üks suuremaid vaatamisväärsusi selles mõttes, et ta on labürint ja ta on niisugune labürint, kus sõna otseses mõttes üks teadmata inimene omal jõul enam välja ei pääse. Sellest on pilt ka sarnased jah, ainult et see on nüüd siis Tuneesias. Aga põhimõtteliselt sama sama idee järgi neid müüre ehitati ja samaks otstarbeks ikat vaenlast hirmutada. Tänapäeval me vaatame, oi kui ilus ja kaunis ja need müürisel elukutseline, aga vanasti oli see hoiatuseks. Ja kujutad nüüd ette, Raul, kui sa sinna üksinda näiteks ilma ekskursiooni juhita, satud sinna vanalinna sinna meid Hiinasse, näiteks vesi, mis on selline, kus olevat olnud tõesti sünnijad, juhus, et neli Eesti turisti sinna omapäi läksid seal seitse tundi, ekslesid, täiesti paanikasse sattusid ja lõpuks nuttes siis sealt välja tulid, kui nad lõpuks pääsesid, sest võib tekkida väike hirm, kui ümberringi on võõras, kohutavalt kirev rahvamassiis liit, koerad, kassid, et kõikvõimalikud töökojad ja lõppu ei tule, lõppu ei tule, pöörad, kuhu pöörad, laskud või tõused välja ikkagi ei saa, sest uued kitsad tänavad, uued salapärased hoovisopid taas ja taas ja taas nendes käsitööliste tänavates, neid tänavaid on lugemata palju ja nende tänavatel ei ole nimesid, ainult kvartalid on nummerdatud. Seal on siis need pisikesed poisid näiteks kujutada ette, et sa oled keraamiku juures tööl. Sa võid olla alles kuueaastane, võib-olla pisut vanem, aga sinu ülesanne on näiteks savi sõtkuda, siis nad sõtkuvad jalgupidi suures astjas niisuguses sõtkuvad seda savi, et see savi muutub selliseks kõlbuliseks, et sellest saab vormida siis kannusid või taldrikuid või midagi niisugust. Kui sa oled seal natukene juba õpetust saanud, siis antakse sulle pintsel ka kätte ja sa teed mõningaid väikseid mustreid sinna peale ja nii edasi ja nii edasi. Ka kangru õpilasi on ka seppa, õpilasi on ja seeni, nagu öeldi, ongi nende kuul. See oligi täna meie järjekordne risti-rästi ümber ilma ja Me reisisime Tuneesias ja Marokos. Ja muidugi me saime tõhusalt olla nii ühes kui teises paigas ja neid muljeid, mis nendest maadest on, ma arvan nendest muljetest. Me räägime edaspidi veel rohkem teisteski saadetes. Aga minul igatahes tekkis küll niisugune mõte, et kunagi peaks ikka niisuguseid maid külastama ka, tahaks sattuda siin. Ma tahan sulle Raul ees, et ma olen absoluutselt surmkindel. Täna reisisid risti-rästi ümber ilma Haldi Normet, Reet Made, Raul Palmaru ja meid aitas selle reisi juures helioperaator Mairi.