Tere õhtust kuldavad. Kuule rahvas, raadiojaam, mida teie kuulate, on endiselt nõrgaks, see, keda teie praegu kuulete, olen mina, ei keegi, Tiit, kus need saadenisson salamisi alanud ja mis pillikeelte seinal siitsamast kohemaid edasi läheb. Et veel 58 minutit umbkaudu jätkuda on meie iganädalane eikellegimaa Head kuulajad Kaczyni kuuldud ühtlasi lõheldast, aga samas üksteisest üksjagu erinevat muusikalist peitriinlikest. Esimene säärane, hiiliv ja rahumeelne, teine viimatine, mis pisut palavikuline hamba valuline ja näärevlik oli on mõlemad kumbki omast kandist ettevalmistavalt tutvustanud eikellegimaalast number 85 muusikut, kelle viimasel unkad 15. aastal mängitud ja kirjutatud mõne tunniajane, aga meil oli muusikasaade, on valinud hääle kuulajale esitleda. See mees on rootslane Jonas helbale. Selveri võiks arvata, kitarrist, kuidas siis muidu see, keda esitatakse ja tervelt tund aega seda sõnase muusikast tehakse, see ikka võiks olla esimestest tutvustavatest palades mänginud esiplaanil, joonud kõvasti kuuldavale kõvasti kuuldavale Selveri loomulikult oli, aga seegis esimene Daniel kitarri. Väätsutas oli kunagine põhjamaadeks tuntumaid kitarristide mees, mängib praagigi, Ulfsak Keenias ja samuti kitarrist, aga basskitarrist tähendab, et helilooja, improvisaator ja produtsent esimesed märgid, muusikalised, mis temast eikellegimaal ei kellelegi ehk minu kõrvu kunagi jõudnud, pärinevad kusagilt 15-st aasta tagant. Kui aga alustada asjade algusest, siis muidugi tuleks hakata rääkima sellest, kuidas, nagu kirjutatakse raamatus, mis pidavat olema kõige raamatuma raamat kõigist raamatutest maailmas. Kui hakati kunagi maailma looma, siis loodi teda kuus päeva, seitsmendal päeval puhati. Kui kaheksas päev kätte jõudis, elati aga edasi ning kaheksanda päeva järgi helbori võtnudki oma muusikafirmale eit Music nimetuse analüüsi sellest võib-olla pärast pärast pidi ja pisut hiljem pikemalt. Nüüd aga järgmine lugu. Väga vahesõnu tarvitades võib ikkagi väljendusrikkalt kaunisti kõnelda. Ma arvan, et eelpool kuuldut ligi kolm minutit muusikat Nad olid selle tõestuseks ka helikunsti koha pealt üks võimalikke variante mängijat vana tabla maastandil Akurtu ja tema kaaslaseks eikellegimaal rootsi passis helilooja arranžeerija, produtsent Helve Neeme õnnistama jutuga pidama Maale, kus maailm oli juba loodud iroomisestoni puhatud ja juba kaheksas päev kiri edasi eiratud, et nii ei ole helbury Rootsi muusika terane, kellelegi maalane oli tolle kaheksanda päeva järele oma muusikafirmale kiine võtnud. Muidugi nende kahe sündmuse vahele maailma loomisel ei helbori. Pisikesi plaadifirma asutamise vahele jääb nii palju aega, mida mina siit ei kellelegi maantee järsku kokku lugedagi. On teada, et kaheksandate aastate alguses Yared helbori, kes on üks neid mehi sarnastest elukäikudest muusikas, on neil kergem, on ennegi juttu on kes kuduma. Ma ei ole eriti tunnustatud prohvetiseisusest suisa kaugel ja ega ta prohvetiks välismaalgi teeta, ent rootsi Puntaliseerivate rokkmuusikute, Rockilikke, džässimängijate muusikalist meele nende hulgas ei ole Selveri kindlasti üks maailmas mitmekesisemalt hõivatud mehi. See hõive algab kusagil 80.-te aastate algupoolest ja üks esimesi oma nime all avaldatud albumeid ja Selver 40 pauk tolle kohta nagu Ameerika mandrilt päris kirja Joafer mänginud, märkinud järgmist, et punkarluse kohta, sest elegantset punki plaanini tähendas ei oskavate küll midagi kosta, aga elegants olla justament mis Rootsi passist ja Selveri sooloalbumid kõige tabavamad iseloomustab tallel plaanidele helbri ümberseade mass Davise klassikalisest teost, luin Queen ja see oli lihtsalt, mitte rohkem mitte lihtsalt, vaid rohkem kui aktsepteeritav Hendrixit. Luinki kõlas soleerivale basskitarrile organiseerituna samuti üllatavalt veenvalt. Ülejäänud paratsel plaadil olid helbori originaalkompositsioonid ise endale kirjutanud, all helburg enamasti ikka alates sellest ajast peale. See, mis siit tuleb, ei ole küll talle varase plaadi lugu, vaid 89. aasta plaadi atva nimipala. Täna sai kellelegi ma, kui mitte lausa kõige kaunim, siis kindlasti kõige mitmeplaanilisemalt loomalt värvikamalt organiseeritud pala esitajaks Selveri basskitarrist ja Trasiinati kuuldud loost matmas teda, tõuka tooted, üks neid nüüdismuusika keelpillikvartett, mis ei ole küll niisama kõrgelt koteeritud, näiteks Kraase kvartett, aga kusagil seal järgmises liiga sinna eesotsas ometigi. Üks džässi paremaid rütmi hoida Ethani Williams koosseis ja seal oli 90.-te algusel ilmunud sooloplaadil vööd kokku, see oli suuresti produtsendi. Kas arvate ära küll, milles oli teele Laslova ilmselt juhtunud olema üks kindlamaid kõvemaid käsi, kes helbori sugusele teene ja lobeda ja tehniliselt hea näpujooksuga instrumentalistina, aga mitte võib-olla heale heliloojale orav seeriale on osanud kujundada muusikalise konteksti vähemalt olen ühel plaadil. Sest mis seal salata, nii mõneski muus loos tänases saates, sest mis eelpool kõlanud, läheb välja see, et, et just nimelt instrumentalist ja kuna tegemist on bassistiga, kes tuli küll areenile tükk aega pärast seda, kui mitmed tema eelkäijad siitpoolt ajast tahapoole varasemasse aega minnes noh, alustades kasvõi Stanley Clarki ja Jahjus umbassistidega jõudis seal eespool välja džinspraunistanly slaist õunu ja seos Clintoni passistideni. Vabastasid basskitarri, sellest rütmi, viktoriin kindlast ja pisut ahistav Konist, Sis Wilbur ei ole selle vabadusega alati suutnud oma surm laatadel eriti suurema jagu instrumentidest üksi mängib päris hästi Aladdin. Midagi peale hakata. Aga nüüd üks tuua mäng basskitarr ja vahel üsna raske öeldagi, kumb neist on kumb, kes mängib, mida on öelda siiski kerge. Esimene on 85. aasta kontsert võtta Bratislava džässifestivalilt ja helberga koos mängib klaverit. Nõnda sai kuuldud kontsertversioonis valget funki Fonkruki õigemini mis tuli kontsertalbumit tänase, kellelegi ei ole seal või selle saate eetrisse mineku viimatise plaanilt Champral analoogsed Pärdays paradiis, ajutised aseained. 1906. aasta kevadel ja kus mitmete kontsertsalvestuste sees on ühestki nõudmis tehtud Rootsis, Uppsalas ja Stockholmis kui Pariisis ja Berliinis. Taas helboli viimaste aastate kodupaik ja loominguline platsdarme lähtepunkt. Ning enne, kui me räägime pisut lähemalt sellest koosseisust, kellega koos ta lavadel mängis nendes arvestustes tantra analoogselt hääletada, siis kokku on pandudmärgita, kui veel seda, et tennist mängis seal Mclaasoniga, kes ilmselt oli üks esimesi maailma kuulsusi, kes helborgi annet tunnistas, sisenema sellesse rivime klahvi lisandunud meid vähem ja rohkem tuntud tegijaid, omapärale see on, kõige selle hulgas on aga see, et helbol muusikaliste kollavariantide hulgas on kõige trummarid ja Percus siste. Miks nii, võib-olla sõidule spekuleerib hiljem nüüd aga üks neid maailma muusikalisi rännakuid, mis seal saadud jäädvustatud ka ühe Selveri valla pealkirjas. See, mis tulema sellel New Yorgis higis. Vahel on situatsioone ja muusika see muidu, kui lihtsalt on tarvis, et keegi kõrvalt otse ja ausalt ütleks, mis ta asjast arvab. Võib-olla seda näiteks selle praegu veel edasi tiksuma, loo kohta oleks pidanud keegi saatejuhile juba minutikese paari eest ütlema juba siis, kui see lugu käima lükatud. Et kuule maksab sellise asjaga ei kellelegi mõist kallist aega raisata. Teisest küljest võib-olla oleks pidanud keegi kõrval seisma helboril, kui ta selle plaadi albumil Natva pani. Nägime teda kõvasti küünarnukiga ribide vahele ses küsimuses, et kuule lendamise jaoks seda jaburat trummimasinat tarvis, selle kena Impressiivse basskitarripala juurde. Soleerimal ja seal Borkangem ja mitmete muusikalistest kollavariantidest on olnud tihtipeale nagu eelpool öeldud, trummarit põrkussistid, tuntumad ühenduntuvad, nimetagem neist mõningaid Singer päikeriga soolal kriimis, mänginud siis Moody, Glen veel ees üks Ladina-Ameerika Bergussisteks, mitmetest, kellega Helmur koostööd teinud Vaikla šiiv tallingottlib. Valdada Alt demarši Maicel siis mis, ja eks see rida ole ilmselt hilisemal ajal jätkunud. See trummar, kellega koos trios me kuuleme veel kord 96. aasta kevadiselt paradiisi albumilt jalas helburgi koos mängimas kannab kummalist postnikunive äpp, kihutufay eit, mis ei ole teps mitte inimese nimi, aga ometigi ei ole see masin tegemist trummariga, kelle nimeks Chessaip ja kitarristiks sellest riie, sanssoon, lein, mis kahtlemata ei ole nii kuulus ja ei väärigi sellist tuntust nagu. Ja seal poleks varasemaid abilisi üles leida. Tahtsin, kes seal aga tähele panna, Vene kutt selle poolest, et küpsis 14 aastaste seas mängis, on läinud kunagi üsna tuntud ja armastatud, vähemalt Ameerika lõunaosariikides bluusroki ja bugid, tegevus bändis nimega Black, kaasas see ühest kohast Riiast teevad sellelt muusikaliselt maailmareiside kontsert dokumentidelt. Kuuldavates inspiratsioon, see ongi just nimelt see, mis ma ütlesin, improvisatsioon, seal palgal isegi laenud parandatavad teinekord komponeeritud mulje, sest nende koostöö ja klapp laval elavas esituses kontsert olukorras olevat suurepärane asi tõesti jätab mulje, justkui oleks tegemist kirjutatud kompositsioon aga justkui mängitakse algul teevad siis arendust, siis veel improvisatsiooni, tullakse teema juurde tagasi. Ja nüüd läheb lahti trio koosseisus jalas helbark, bassid onlain-kitarr ja inimene, mitte masin, äpp, kihutufayd, eit ehk Saip trummidel. Täiesti yhe ei kellelegi, ma ei näe muusika sobilik vist nii hästi valgeteks kui kottimendatakse ööd, eks see on see muusika, mida te olete. Muidugi ma kuulnud, et viimased tosin minutit saates mida teen mina, ei keegi nyyd, kus mets, mis tuleb raadio kohal ainult ja mille peategelaseks peasüüdlaseks. Sellekski ümber tänane saade tiirleb, on rootsi muusik Jonas helkuri. Nimetaja nimetasin minutit mänginud Riigikogus ja passil. See on kudema põhistada, ent ja tema kaaslasteks kitarrist Johnny trummar saita. Tiia mängib meeldimine minutit viis, enne kui ta kellelegi mu hakkab oma piirisid sulgema. Sa oled kellelegimaalased ja kõik teised tublid raadio, kahe kuuled. Eikellegimaa saade hakkab tänaseks otsa saama oma visioone, milles ligi tund aega mängis mitmetes ühendustes variantides mitmete kaas ja koos töölistega pilli. Tootsi basskitarrist, helilooja, arranžeerija, produtsent Jonas helbovi. Ja kellega me oleme eetris uuesti, nagu ikka nädala pärast ajal samas kohas. Mina ei, keegi liikus nüüd teile kuulmiseni ja viimase pala mängib tänane peategelane jalas helbouri teile nagu peaks kõige kohasem olema suisa üksi üksi oma passiga.