Tänases laste reisisaates risti-rästi ümber ilma reisime Marokosse ja reisijuhtideks on ajaloolane Vahur Made ja Tallinna 21. keskkooli õpilane Karl Juhan Paadam. Ma tean, et Marokos, Loode-Aafrikas ja ta on islamikuningriik. See on kauge maa, millest vaid vähesed paljud jäävad. Kas olide esimene vahetu kokkupuude Aafrika islamiusuga? Islamiusuga mitte selleks, et olen käinud islamimaades nii Türgis kui ka Kesk-Aasia maades, aga Aafrika pinnale astusin tõesti esmakordselt ja Maroko kindlasti selles mõttes üks huvitav islamimaa, kuna ta asub nii-öelda islamiriikide ääre peal ehk väga kaugel sellest islamikeskusest Mekast Araabia poolsaar, orel ja asub siis otse Atlandi ookeani kaldal Aafrika üleval nurgas vastu Hispaaniat. Nii et Maroko on selline segu erinevatest kultuuridest nii klassikalisest vanast islami kultuurist kui siis ka Aafrikas ka mõjudest omaaegsete rändkarjakasvatajate berberite mõjudest, aga ka Euroopa riigid on sinna üsnagi palju oma mõjusid maha jätnud. Ja islam olevat mitme näol, mis glo Maroko No Marokot on peetud selliseks kuidas öelda Põhja-Aafrika islamiriikide pärliks selles mõttes, et Maroko on olnud maa, kes on kõige kauem suutnud hoida oma iseseisvust ning kus eurooplased tugevamiiniga nõnda kinnitasid alles selle sajandi algusaastatel. Seetõttu on Marokos päris palju säilinud sellist vana ja huvitavat. Marok ka, eriti siis sellised mägised ja maapiirkonnad on sellised maad, kus tõepoolest kohtab neid 1000 ja ühe öö muinasjuttudest tuntud pilte. Seal võib isegi rääkida lendavast vaibast kui sellisest, selleks, et vaipu müüakse seal päris palju, väga ilusaid ja iialgi ei või teada, milline nendest siis, kes lendavaks osutub. Ning sellised pildid, kus siis naised käivad tänaval kaetud pilkudega, kus mehed käivad turbanis, sõidetakse kaamelite seljas suitsetatakse vesipiip, puu siis mošeedest kutsuvad mullad inimesi palvustele, kus muinasjutuvestjad ja silmamuundajad, maotaltsutajad, mõõganeelajad oma trikke esitavad ja huvilisi tõmbavad kus pakutakse kõikvõimalikke maitse, lõhnaaineid, samuti idamaiseid, maiustusi. Need pildid ei ole Marokos sugugi haruldased ja jah, väga paljudes kohtades ka sellised igapäevased. Aga islami naised käisid avalikes kohtades kaetud nägudega. Kas kõikide kohta? Ei, kõikide kohta ta päris kindlasti ei käi, eks on selliseid naisi, kes peavad rohkem kinni nendest islamitraditsioonidest ja neid, kes juba on vabameelsemad ja rohkem Euroopast mõjutatud. Suuremates linnades kohtab neid kaetud näoga ringi käivaid naisi tunduvalt vähem kui maapiirkondades. Maa elanikud on veel rohkem Kinni vanades usukommetes ja peavad neid au sees, aga siiski sellised vanad islami traditsiooni järgi riietumised ei ole veel kuhugile kadunud ja ja turiste, kes vähekenegi viitsib hotelli varjust tänavale jalutama minna, kohtab seda siin-seal. Olen pilte idamaistest turgudest äkki juhtisite mõne seesmise käima. Käisin tõepoolest, käisin lausa kahes linnas ning kõige suurem turg, kus nüüd mina jalutama juhtusin, asus linnas nimega Marrakesh'i. Marraces tähendab tõlkes punane linn ning ta on tõepoolest selles mõttes puna, need majad on ehitatud punasest tellisest ja punase savikrohviga üle tehtud, nii et ta jätab sellise punaka varjundi ja mulje tõesti ning kes siis oli suur turg araabia keeles kutsutakse seda siis suu. Just Araabia ja siis Põhja-Aafrika maades on tema nimetuseks Suuk. Türgikeelsetes piirkondades kasutatakse rohkem nimetust passaar, mis siis ka meile on selline tuttavam ja suupärasem ning suuke selline tõeline Araabia suurt on ka tõeline selline tänavate labürint ja käänulised kitsad kaubatänavad, Fongerdavad sinna-tänna ning nende ääres on siis kõik mõelda, mõelda vaid erinevaid poekesi ja müügikohti alates seal siis toiduainete müümise paikadest kuni lausa spetsiaalsete töö kodadeni välja, kus siis käsitöölised valmistavad erinevaid vasest, hõbedast ja ja pronksist anumaid. Naha parkalite töökojad on seal, müüakse erinevaid nahatooteid, nii et pilt on äärmiselt kirev. Ning muidugi eurooplasel on äärmiselt huvitav kohalikke kauplemise stiil selleks et ilma tingimata ei pääse sealt kuskile. Kas sina oled kunagi kusagil pidanud poest kellegagi tingima hinnale? Võib-olla ühe korra Inglismaal, aga. Ütled mäleta, no igal juhul seal selline asi, mille üle võib samamoodi hasarti minna kui näiteks mingisugust hasartmängu mängides ja araabiamaades on see tõepoolest tõeline kunst selleks et seal ei saa midagi osta niimoodi, et sa lähed poodi, et sul on välja pandud kindel hind ja sa lihtsalt maksad kassasse. Asja juurde käib see tingimise rituaal, mis tõepoolest paneb vere päris keema. Ning need müüjad on seal üsnagi visadega, need ei taha sind eriti poest ära lasta, ilma et sa midagi nende käest ostnud ei oleks. See tingib, mis asi, see on selles mõttes tähtis asi rääkida, et kui keegi satub sinna lõunamaale minema, siis kindlasti tuletlusele tingimisega kokku puutuda. Ning võib-olla prooviks natukene tingida, mis arvad? Ei no mul sääst ilminegijale, no tingimine käib, põhimõtteliselt on niimoodi, et sa jalutad ringi seal poodide vahel näed mingisugust sind huvitavat asja siin ringi vaadates mis me võiksime selleks asjaks tuua tinglikult ütleme näiteks läheb pildi pilt araabia maast ilus, kena ning juba see, kui sa asud seda pilti niimoodi huvitatult silmitsema. Sa juba tähendab seda, et saad kaupmehe võrku langenud, selleks et kaupmees ei jäta sind lihtsalt niisama tühjalt seda pilti põrnitsema, võidan kõpsti sinu juures ja üritab seda siis, eks ole, maha müüa, noh, kui ta on saanud sinu käest kätte ka selle sõna, et see pilt sind tõepoolest huvitab, siis jõutakse juba järgmise etapi juurde ja, ja kaupmees ütleb sulle omapoolse hinna. Siis hingan, hirm, suur. No ütleme, see pilt võiks maksta Eesti vääringus, noh, ütleme näiteks seal 1000 krooni pakub kaupmees välja meilt, kuskilt kadaka turult, heal juhul küsitakse 30 20 krooni sellise pildi eest. Vot sellisel puhul, mis sina teeksid? Ma ütleksin, et ma ei ole selle hinnaga mitte mingil juhul nõus. See on selline jah, tavaline vastus, aga kõige parem on öelda kohe omapoolne hind, üteldakse, hind, kohad julmalt madalam noh ütleme kuskil, kui see pilt tõesti meeldib 100 krooni, 10 korda väiksem nõuate siis sellest vahemikust. Nüüd hakkabki see tingimine, mis sina teeksid nende edasikaupmees, on ikka selline hästi, jändrik ei taha sind lasta ilma pildita, ei taha lasta nii väikese hinnaga minema, hoiab sind tagasi, kutsub sind teed jooma, laotab vaibad laiali, et räägime ikka pildist edasi ja, ja nii ja naa ja nii-öelda mis sa teeksid? 90 kraani. No ja see on veelgi vähem, lõppude lõpuks sellel ostjal on mõttekas anda natukene järele, aga mitte väga palju, noh, ütleme kuskil niimoodi hästi jupikaupa. Ja, ja siis tõepoolest lõpuks kaupmees isegi nõustub sellega nii et seal lõbuks pildiga lahkud siis hea osta see, kui te mõlemad tunnetate rahul olete. Vähemalt kas sa ise tunned? Kindlasti oled sa petta saanud, selles ei tasu kahelda selleks et pildi ja kaupmees saanud endale veelgi veelgi väiksema rahaga ja ilmselt teeb tal poeg neid kuskil all keldrinurgas sadade kaupa valmis. Aga siis, kui sa ise tunned, et osta on enam-vähem sinu meele järgi, siis võib arvata, et sa oled enam-vähem selle alghinnale lähedale jõudnud ja üks näpunäide veel esimesel päeval raputas sinna iga maal, ärge kohe turule tuttake preid ennem käige ringi, võtke natuke päikest, et pruunimad välja näeksite, et ka kauplast saaks aru, et juba kauem olete sellel maal olnud ja tutvuge hindadega. Kas te oskaksite kirjeldama, ei hakka, iseloom, annet, temperamentsed, vaiksed, lärmakad, salapärased, sõjakad. No vaiksed nad kindlasti ei ole, seda ma võin otse öelda, pigem annad sellise temp ramentsed jah, see sobib vast kõige paremini nende kohta ütelda marokolasega näe on kindlasti uhke enda üle ja juba kas või see, et Maroko on kaua aega suutnud püsida iseseisvana ja marokolasega, üldse on modi mägede taha peidetud, Maroko on selline mägine maa ning suhteliselt eraldi teistest ning selline eraldiseismine ka kasvatab rahvastesse väga sellist eneseuhkust ja väärikust eriti Maroko mägede elanikud, verberid, kes moodustavad siis Maroko, elan konnast põhiosa. Nemad on tuntud selliste vanade julgete sõjameestena ja on kas siis Euroopa vallutajatele mitmetel kordadel päris mehiselt vastu hakanud prantslased ja hispaanlased, kes Marokot üritasid vallutada selle sajandi alguses kes kas siis mõneks ajaks Maroko enda võimu alla painutasid. Nemad pidid üsnagi palju vaeva nägema, et just nende mägi elanikega hakkama saada ja neid oma võimu alla saada. Teatavasti viibis eesti kunstnik Eduard Wiiralt aastatel 1000 908939 Marokos mo piltidel kujutab ta ilusate silmadega Maroko lapsi ja loomi, eriti kaameleid. Kas marokolasega näevad välja nagu piiraldama pildil kujutab? Noh, seda võib iga kunstniku käest küsida, et kas see, mida ta oma piltidel kujutab, on just täpselt nii nagu ta päriselt on, aga võib öelda. Ta Wiiralti oli tõesti head silma. Nii Maroko laste kui loomade osas. Wiiralt oli teadupärast Marokos muljeid kogumas ja olevat olnud suhteliselt tüdinenud vanad ja väsinud oma pikast tööst ja tegemistest Pariisis ning tahtis Marokost leida midagi huvitavamat ja selleks Wiiralt elaski tõepoolest Marrakeshis selles samas linnas, kus minagi käisin seda turgu vaatamas ning Marrakeshis oli omal ajal väga suur selline kaubahoov koht, kuhu siis sõitsid kokku haavanid kaamelikaravanid erinevatest, mitte ainult maroko osadest, vaid ka tervest Põhja-Aafrikast seas siis kaamelit puhkasid, nende selga laaditi kaupasid ja selline sisse-välja sagimine, kes pidevalt ekso käis siis ka igasugu rahvast ning Wiiralti lemmikkohaks oligi jusse kaamelite sissesõiduhoov, kus ta siis käis vaatamas joonistamas erinevaid loomi ja inimesi üles tähendamas. Peab ütlema, et Wiiralt ei olnud mitte ainukene selline tuntud eestlane, kes omal ajal Marokot külastas. Friedebert Tuglas on käinud Marokos puhkamas, Oskar Kallas koos Aino Kallasega on Marokos käinud ning kõige kauem on vast elanud Marrakeshis perekond Rudolf Eleonora Peets, kes on ka oma mälestused kirja pannud, kes elasid seal üle 50 aasta. Rudolf Peetsoni, siis arstiks ja, ja oli ka Eesti konsuliks Marrakeshis. Ma olen kuulnud, et araabiamaades kasutatakse palju laste tööjõudu, kas seriaaliga Marokos märgata? Oli küll, lapsed tegid väga palju tööd ning kasvõi sealsamas Marrakesh'i turul oli aga paljudes nendes töökodades mis siis valmistasid seal kõige erinevamaid asju, väga palju lapsi töötas ning arvata võis, et ega nad koolis ilmselt ei käigi. Ning see ainukene haridus, mis nad siis saavad, on jusse, mingisuguse vaskpaja või, või siis nahkkoti valmistamise oskus. Statistika ise ka näitab seda, et Marokos on ikka väga-väga palju neid inimesi, kes ei oska lugeda ja kirjutada ja kes üldse koolis ei käi. Ligi 60 protsenti elanikkonnast on seal kirjaoskamatu ja kui me arvestame siia juurde veel ka teise sellise näitajat et üle poole Maroko elanikest on nooremad kui 30 aastat, seega siis umbes meie selliste vanemate õdede-vendade vanused siis võib tõesti arvata, et paljudel nendel ei ole lihtsalt üldse aega ka mahti koolis käia, nad tegelevad igapäevase leivateenimisega tõesti Wiiralt til selles mõttes oli üsnagi lai valik igasuguseid erinevaid ilmeid ja nii mõtlike rõõmsaid kui ka selliseid salapäraseid valida nende, Maroko laste, naiste ja meeste hulgast. Selleks Igalühel neist olid mingisugused oma sellised elu ja töömured kindlasti kanda ja Wiiralt oskas neid ka väga kenasti siis jäädvustada. Me oleme üldiselt, mulle meeldivad väga linnad. Maroko linna sedasama Marrakesh'i on Winston Churchill nimetanud sahara Pariisiks. Ta käis seal puhkuse ajal maalimas. Missugune on Maroko linn? No Maroko on üsnagi suur maa, seal elab ligi 30 miljonit inimest, seetõttu on see ka linnu palju ja need linnad on üsna eripalgelised. Maroko kõige suuremad linnad Casablanca ja rabat robot on ka Maroko pealinn on suhteliselt sellised moodsad linnad juba, nad on Euroopa stiilis ehitatud ja, ja eriti need Euroopa selliste tavaliste linnade poolest erinevad ei ole, aga huvitavad on just nimelt sellised vanad araabia linnad ning Marokos on niinimetatud kuninglikud linnad milledest vast kõige kuulsam on Põhja-Marokos asuv Fess siis seal lähedal asuv kuninglik linn, Mekness ning seesama Varrak, kes, kus on siis tõepoolest säilinud seda vana keskaegset araabia linna stiili selliste kõverate kitsaste tänavatega Maroko saade üldse islamiusuliste majad on sellised, kus aknaid ei ole üldse tänava poole, vaid tänav läheb nagu selliste müüride vahel, kus müüride seest lähevad lihtsalt uksed sinna-tänna kuhugi piludena sisse ning kogusama rokkolase elu, tegelikult on keskendunud ringi ja siis müüriga piiratud ala sees on siis kindlasti siseõu. Mis on siis selliseks elu keskpaigaks tänaval liikujad üldse seda marokolasega igapäevaseid tegemisi ei pea nägema. Väga huvitavad on just võrkas sellised pisikesed linnad, mis on mäge nagu näiteks Tafraut või tarduaat kus on tõesti säilinud sellist väga vana miljööd, päris palju huvitavat on siis araablaste vanad kohvikud või kohvijoomise paigad, kus nad siis käivad koos lihtsalt lobisemisaega surnuks, olemas kohvi ja teed joomas ja siis vesipiipu tõmbamas, nii et vana ilme säilitamise puhul on Maroko olnud üsnagi edukas. Eks selline täiesti haruldane paik või selline vapustav paik on nahaparkimistöökojad, mida siis on suuremates linnades siin ja seal eriti kuulsad on see stressi ja Marrakesh'i vastavad töökojad kus siis pargitakse nahku suured, sellised happevannid, kus nahka siis leotatakse, samuti suured värvivannid, kus neid siis värvitakse. Kui sinna satud, siis see on tõeline elamus, kuna kõike seda tehakse praktiliselt käsitsi ja töölised sellise Akropaadi osavusega manööverdavad seal nende suurte põievärvivannide vahel, nii et vahest võtab päris kõhedaks vaadata, kuidas nad tasakaalu nende suurte reservaaride kohal hoiavad. Kas Marokos saab hakkama ilma kohaliku keeldus? Et. Noh, kuidas öelda Sokos kõige rohkem räägitavamaks selliseks võõramaiseks Euroopa keeleks on prantsuse keel ning ega need, need euroopa turistid ka nii väga massiliselt seda prantsuse keelt ei oska. Araabia ja berberi keelt osatakse veel vähemaga. Marokolasega ise on, muidugi tuleb neile igati au anda tublid olnud selles mõttes, et nad on ka päris palju keeli osanud omale tuttavaks teha, muidugi mitte palju, et nad neid soravalt räägiksid, aga inglise ja saksa ja prantsuse keelest Põhja-Marokos ka hispaania keelest saavad nad ikka piisavalt aru, et sellist tavalist vestlust arendada. Aga nagu on seda öelnud ka üks tuntumaid inglise araabiauurijaid, Loorents vutiiga rahva hinge juurde läheb läbi tema keele ning igalühel, kes siis kuhugi maale sõidab on muidugi soovitatav ja ta näitab sellega väljaga suurt austust selle maa rahva vastu, kui ta natukene ka selle maa keelt õpib ja kohalike inimestega kohalikus keeles räägib. Uskuge mind, see avab palju paremaid võimalusi selle maa tundma õppimiseks ja näiteks Marokos võib araabiakeelsele lausele või berberikeelsele lausele järgneda ka lausa kohe küllakutse selle araablase või berberi koju ja õhtusöögile. Ning siis juba võib neid sõprussidemeid veelgi kaugemale arendada. Siinkohal tahaksin jällegi meenutada Eleonora peitsi ja tema head raamatut, Eleonora Peets oli siis õppinud rääkima nii araabia keelt kui berberi keelt ja Araabia maailm, mis temale avanes, oli muidugi 1000 korda kirevam kui eurooplasele, kes lihtsalt bussiga kiirelt sealt läbi sõidutatakse. Te olete ajaloo on tunnete hästi Maidi rahvaid. Kas Maroko vastas teie ootustele, kas midagi? Maroko vastas kindlasti minu ootustele selles mõttes, et ma läksin sinna teadmisega, et tegemist on väga põneva ja hästi oma kultuuritraditsioone säilitanud maaga. Kas midagi üllatas? Ei oskagi öelda, et midagi nüüd oleks nii väga hingepõhjani üllatanud või vapustanud. Tore mälestus oli mullusest mägikülast, sellest samast Tafrautist, kus väikesed koolitüdrukud olid just tundi lõpetanud ja mind üllatas ja rõõmustas nende selline julgus ja, ja sõbralikkus ja naerutahe, kui nad kõik võidufotograafi et ronisid ja muidugi üks selline mälestuspilt teab kindlasti igaveseks Marokosse, puudutab siis seest Maroko loodust ja üldse seda, kuidas väga karmi ja kuiva kliimaga ikkagi loomad püüavad endale toitu hankida. Nimelt, kas te oskaksite ette kujutada? Kits on võimeline puu otsa ronima mitte lihtsalt esimesi puulehti napsima kuskil tüve najal vaid päris kohe latva välja ronima. Selline pilt Marokos avanes maantee ääres kasvas oliivipuu. Selle oliivipuu juurde oli siis tulnud, karjus oma kitsedega ning kitsed olid sõna tõsises mõttes roninud oliivipuu latva, kusjuures selle oliivipuuoksad ei olnud sugugi mitte suured ja jämedad ja tugevad tammepuuoksad, mida meie oleme harjunud nägema nõrgad ja hästi vetruvad. Ja minule ausalt öeldes jäi täiesti aru saama, vaataks, kuidas on kitsel, kellel ei ole oksast mitte millegagi võimalik kinni haarata kuidas ta on suuteline ronima üles sinna puulatva, et nende oliivide ligi pääseda. See oli asi, mis ilmselt jääb üheks selliseks kitse poolt asjasse pühendamatule eurooplasele seatud mõistatuseks. Selline oli siis risti-rästi reis Marokosse. Reisijuhid olid ajaloolane Vahur Made ja Tallinna 21. keskkooli õpilane Karl Juhan Paadam.