Maailma mitu palet? Tänases saates maailma mitu palet teeme väikese reisi Islandile. Kas tänavu Islandi, see ei ole ka kaua aega vihma sadanud ja on samasugune põuane, nii nagu meil siin Eestimaal aktsiaselts hukku, tegevdirektor Jaan kajanda. Islandil on vedanud ilmselt rohkem kui meil vihmaga. Mind hoiatati enne sõitu, et Power, kes paar kuud tagasi oli seal viibinud, oli kahe nädala jooksul näinud ainult 10 minutit päikest. Ja vahepeal oli kogu aeg vihm, udu, jube tuul. Siis Meil vedas praegu teise juuli paiku seal tunduvalt rohkem. Nelja päeva jooksul nägime praktiliselt kogu aeg päikest, mis pidi olema Islandi kohta siiski suur haruldus. Ja kuidasmoodi ilmad on soojad, praegu ikkagi südasuvi. Esimene õhtu ehmatas ära siit minnes kuskil 28-st kraadist kuskile kuue kraadi juurde. Aga järgmine hommik oli juba 16 kraadi piires ja perioodi lõpul oli temperatuur juba 19 kraadi, päeval. No peaaegu et samasugune, nii nagu meilgi siin. Kuigi kaardi pealt vaadates on see maa ikka meist tunduvalt põhja pool ja vete süles sõna otseses mõttes. No ta asubki praktiliselt Atlandi ookeani ja Põhjamerepiiril. See saar on kaks korda suurem kui Eesti. Ja elab seal ainult rahvastikust, kuuendik Eesti elanikkonnast. Teie muidugi sattusite sinna oma töö tõttu ja ja see töö on seotud käsitööga. 29.-st juunist kuni teise juulini toimus järjekordne põhjamaakodu töönduse liidu aastakonverents. Kui ma ei eksi, oli see 27. ja see liit on moodustatud juba 1927. aastal. Põhjamaade kodu töönduse liidu eesmärgiks on ühendada mööndusega tegelevaid organisatsioone erinevates Põhjamaades. 1931. aastal võeti liidu liikmeks vastu kui ka Eesti ja siis kuulusid Eestile lisaks sinna veel Taani, Norra, Rootsi, Island ja Soome. Eesti 39. või 40. aastal liidus tegevusest välja langes. Siis asendas Eestit peagi Fääri saared. Ja nüüd juhtuski nii. Möödunud aasta augustis pärast Eesti iseseisvuse väljakuulutamist toimus Oslos möödunud aasta septembris Euroopa käsitöö liidu aastakonverents ja siis Põhjamaade sektsioonis otsustati, et püütakse võimalikult ruttu Soome käsitöö liidu vahendusel võtta kontakti eesti käsitööinimestega. Ja nii siis soomlased võtsidki meiega ühendust eelmise aasta lõpul ja tehti ettepanek osa võtta tänavu aasta juulis toimunust Põhjamaade kodutööstuse liidu aastakonverentsist ja kogu selle konverentsi ühe tulemusena taastatigi sidemed Eesti kodutööstuse inimestega. Ja esialgu küll anti Eestile vaatleja koht Põhjamaade kodudenduseli. Aga lubadus on isegi aasta jooksul pöörduda presiidiumi poole ja taotleda täiskoha saamist. Kas tööpäevad olid huvitavad? Tööpäevad olid toredad, põnevad, täis uusi ja meeldivaid kohtumisi. Eriala inimesed saavutasid väga kiiresti kontakti. Väga meeldivaid kohtumisi oli palju. Erialalisi uudiseid oli? Oli mingil määral on, ütleme, teised põhjamaad Norra, Rootsi, Soome, ka Island jäänud oma rahvuslike vanade etnograafiliste joonte juurde aga huvitavalt, daami, kodunt mööndusega ja käsitööga tegelevad inimesed. Väga palju on pannud rõhku muutma katele garderoobi juurde kuuluvatele esemetele, seal kübarat, igasuguste rätikut, keste juveliiri toode, et näol ja see oli mingil määral üllatav. Kuidasmoodi need Põhjamaad ja kui nüüd Eesti ka sinna arvata kokku kuuluvad. Kas selles etnograafilises käsitöös on väga palju ühist? On küll palju võiks täiesti niimoodi öelda, et te isegi raske on vahet teha oleksid need esemed, mis seal näitustele kõik riigid olid välja toonud segamini asetatud siis siis praktiliselt, et oleks võimatu teha vahet, missugune toode on missuguselt maalt noh, välja arvatud üksikute erinevad asjad nagu kuulsad Islandi kampsunid, nende Islandi mustritega siis võib-olla jah, norra kampsunid on omanäolised. Aga muude toodete osas on raske teha vahet. Milline see põhimaterjal on, mis kõigile meeldib? Põhimaterjalideks jäävad ikkagi vill, lina, puit, määral siis ka metalli ja keraamika, aga muidugi väga toredaid tulemusi on saavutatud villa ja lõnga edasisel arendamisel eriti paistab silma muidugi Island ja meil õnnestus Islandis näha ka muidugi loomulikult Islandi lammast. Ta on meie lambasuurune oma kerel, et aga tänu villa paksusele tundub Danema niimoodi pooleteistlambasuurune ja vill on tõesti kuskil kell 13 kuni 15 sentimeetrit rippuvalt niimoodi lambakülgedel. Ja see jätab ja kadeda pilgu meie lamba puhul saavutame kuskil kuus kuni kaheksa sentimeetrit on juba loetakse normaalseks villaks siis on arusaadav, miks need Islandi kampsunid tõesti niimoodi lased, pehmed ja soojad on. Kas islandi lammas meil siin natukene soojemas kliimas ja mulle tundub, et parema rohu peal päris hästi ei areneks? Vahepeal minu teada toodi mingisugune kogus islandi lambaid vabariiki ja nad olid minu teada Vormsi saarel. Aga ma ei ole näinud veel sellist villa kuskil. Ja peab ütlema, et ehki, seda roht on Islandi pinnast ainult ühel protsendil on see rohi seal siiski tänu nendele sagedastele, vihmadele, ududele ja eriti mägede külgedel väga rammus ja ilmselt oma koostiselt midagi muud kui meie niimoodi ära põlenud kadakaalused kuskil saarte peal. Nii et siin on ilmselt ka meremõju väga tugev ja tundub, et vill ongi oma paremiku saanud just eriti merelise kliimaga aladel nagu Iirimaa, Inglismaa, Island rannik, Austraalia rannikualade vill on parem kui kuivade alade oma. Ja ehkki meie mere ääres küll oleme, aga meie kliima siiski on tunduvalt kuivem. Järelikult peame me ikka oma koduse maa villasega läbi ajama, aga kas see meie maavillane kuigi ehe etnograafiline väga hästi kaubaks läheb? Ongi raskusi teistesse ja ma mõtlen siin ka Põhjamaades nende toodete müümisega. Ja kui me nüüd oleme teinud katset tõsi, siin Soomes valmistatud käsitöölõngadega spetsiaalselt käsitöö jaoks tehtud lõngadega, siis valikuvõimaluse puhul valivad Põhjamaade ainult soome lõngast tehtud kindapaari. Kas ise oleks valinud näiteks Eestimaavillase kampsuni või islandi kampsuni, siis Rooma? Peab ütlema, et, et antud juhul kindlasti selle islandi kampsuni oleks kaasa võtnud nad kasutavad ka muidugi lõnga asemel tihti lõime. Aga noh, nagu öeldud, juba sellest pikast villast annab teha tõesti laset ja pehmet lõnga. Ma mäletan ühte National Geographicut väljaannet, kus oli Islandist pikemalt juttu, seal olid mõned toredad pildid lammaste oksjoni kohta näiteks, aga üks pilt oli, kus daatia memm istusid oma toas kodus ja suur kampsun oli parajasti teoksil. Taat, keris, lõime ja memm siis kodus. Kas neid kudujaid tegijaid kodudes, nii nagu Uku oma töötajaid peab ju, kas neid tundub, et on palju? On kindlasti palju, ma püüdsin saada kätte numbrit, kui palju neid siis tegelikult on, aga ma kahjuks ei saanud seda numbrit päris oma käsutusse. Aga igatahes kampsunite virnad, mis ootavad ostjat turiste, keda on Islandist tõesti väga palju ja väga paljudest maadest alates Jaapanist ja lõpetades ameeriklastest pensionäridega siis need virnad olid kõrged, nii et ja ostmine oli tihe, nii et varaait pidi päris suur sellel kauplusel olema. Aga kui palju neid täpselt on? Kahjuks ma ei julge praegu öelda. Käsitöö on muidugi kallis, igal pool. Käsitöö on kallis ja no üks otsestest kontaktidest, mida me püüdsime nüüd kiiresti arendada ja, ja niimoodi olemasolevate võimaluste juures ellu viia oleks selline, et me teeks selliste Põhjamaade käsitööliitude ja käsitööesemete näitusi kas või meil olevates kaupluse ruumides kas või Uku kaupluses ja hiljem oleks pluss siis need tooted ära müüa. Ja ainukeseks asjaks, mis hinda suudaks natukese alla viia, on see, et kui Põhjamaade kaubandusesindajad või ütleme, kaupmehed võtavad ligi 40 kuni 80 protsenti müümise eest endale, siis meie kauplused õnneks veel niisuguste numbritega harjunud ei ole ja ma usun, et meil see protsent, kui me selle viime kuskile viie või 10 protsendi juurde, siis meie suudaksime siin nende toodete hinda natukese alla viia, mis muudaks ta niimoodi taskukõlblikuks ka meie ost. Läheks oma jutuga edasi, need Islandi kui maa juurde. See maa on ju tegelikult väike ja rahvas on ka väike rahvas. Nagu ma ütlesin, on varv ainult kuuendik meestele rahvaarvust ja maa on kaks korda suurem ja ütlesin ka seda, et, et kasutada sellest maast saab ainult ühte protsenti. Island on moodustunud vulkaanilise tegevuse tagajärjel ja praktiliselt kogu maa on kaetud vulkaanilist basaldsete ja laava kuhilatega, mis moodustavad muidugi keskosas kõrge Platu hoomägedega kõrgused, seal kuskil poolteist kilomeetrit, umbes nende hulgas veel mitmed vulkaanid, mis alles hiljuti on tegutsenud siin Hekla tegutses viiekümnendatel aastatel korra lühidalt ka seitsmekümnendatel aastatel 63.-st kuni 65. aastani kis Uussaar umbes 10 kilomeetri kaugusele Islandi rannikust otseselt merest ja vulkaanipurske tagajärjel. Nii et põllumajanduslikult saab kasutada väga väikest ala. Ja no seejuures on saavutatud jällegi nii suured ja nii toredad tagajärjed. Et näiteks piimasaadusi ja võid jääb Islandil üle. Kuidas nad seda teinud on? No me sõitsime kuskil üks, 200 kilomeetrise reisi mägedesse tee viis just läbi sellisest põllumajanduslikust alast ja seal oli näha küll ainult karjamaad, kus olid siis põhiliselt küll lammaste ja hobuste karjad, mõnes kohas oli näha ka lehmi. Ja kuidas sellisel lehmade arvuga nii palju võid, võib küll kokku saada. Ta on tõesti ime. Ja kui meil, eestlased on ennast pidanud tugevateks põllumeesteks ja rääkinud, et nad on noh, võrreldes ukrainlastega väga raskes olukorras, see on meie põllul nii kohutavalt siis islandlane on suutnud oma vilja ja heina kasvatada sõna otseses mõttes kivide vahele jäänud väga harva tehe mullakübemed abil sest isegi ka põhiosa nendest karjamaadest kujutab endast nagu kõrgsood, need on vulkaanilise tegevuse tagajärjel ikkagi tekkinud mättad, mille tipus on siis natukene jäänud kuskil mulda selle laava vahele ja seal on siis kasvavad need rohututid. Võib-olla siis ka heina tuleb ikka käsitöölise tasemel teha. No siiski kasutatakse ka natukese mehhaniseerimist, väiksed traktorid on näha, et nad heina koristada. Hein pakitakse põldudel sugusteks keradeks, nagu me oleme näinud siin kombaini, põhku pakitavad. Aga need kerad on reeglina pakitud, et hästi ja tihedalt kilesse. Ja nüüd jäävadki talveni põllule. Nad nagu nimetavad seda isegi ökoloogiliseks ja pildiliseks umbrohuks, sest need valged valged suured kerad hakkavad siiski silma ja ausalt öeldes ka häirivat. Mis hakkab veel silma? Silma hakkavad muidugi kõigepealt väga ilusad mäed nii taamal kui nende vahele minna, siis on väga palju liustikke näiteks peremeeste poolt korraldatud ekskursioon. Sellest konverentsist osavõtjatele viis meid just ühte sellisesse mäe korru kus laskus alla kolm jääliustiku. Need olid noh, nii nagu geograafiaalased õppetunnid, jääliustik lõpes väikese järvega ja sinna siis niimoodi päikese mõjul. Kuna need ilmad olid päris pead siis pidevalt kukkus üksikuid jäätükke. Need õhtuks, kui me sealt kohast uuesti läbi sõitsime, olid sulanud ja noh, niimoodi oli piltlikult näha siis kuidas see jää muutub uuesti veeks. Iga jääliustiku lõpust on jah, Väikejärv järvest läheb läbi jõgi. Et sellises maastikus liikuda, oli huvitav vaadata, kuidas Mercedes-buss enne asfaldilt äraminekut hüdraulika põhjal tõstis oma kere kuskil 30 sentimeetrit kõrgemale sildadest ja siis hakkas pikkamööda ronima mööda sisuliselt jõe põhja. Ja niimoodi me liikusime ligi 40 kilomeetrit. Islandit reklaamivates prožöörides on väga palju pilte, kus rahvas naerunäod peas istub kaelani auravates basseinides. Kas niisugune elamus on ka? Õnnestus ka sellises kohas ära käia. No kahjuks peab ütlema, et siin islandi muidu suhteliselt tagasihoidlik reklaam turismi kohta oli natukese üle pakkunud kuulutati välja reisisinisesse laguuni. Aga no nii ilus see asi siiski ei olnud. Me sõitsime Reykjavik ist välja keset harjunuks saanud nisukest pruuni laava künkaid meenutasid umbes meie Kohtla-Järve tuhamägesid. Ja siis ühes kohas näitas lihtsalt viit paremale bluu laguun. Ja kui me siis bussist niimoodi päide sirutades püüdsime seda laguuni kuskil näha, siis siis muidugi ei näinud midagi eemal kui ühte mingisugust tööstuslikku objekti, suurte mahutite ja, ja toru rägastikuga. Kui me siis sellele lähenesime, siis selgus, et selle torurägastiku kõrvalolija lagunaga laguun kujutas endast niisugust umbes 50 meetrise läbimõõduga tiiki kus paistis olevat niimoodi piima mahuti pesemise vedeliku värvusega vedelik. See auras muidugi. Ja siis, kui me siis lõpuks pileti ostmise järgiks ise olime ka valmis sinna piimavedeliku sisse minema, siis peale selle tundus ka veel vägevat väävelvesinikulõhna. Nii et kõhklevaid tilkusid oli näha rohkemgi. Aga kui selles vedelikus juba sees olid, siis läks asi päris mugavaks, sest pindmine kiht oli seal noh, kuskil 30 kraadi lähistel. Ta jah, sisaldas tugevalt väävlit, aga seejuures pidi omama väga häid raviomadusi. Kokkuvõttes oli ta loomulikult elamus siiski, aga, aga laguuni mõõtude siiski välja ei andnud. See näitab, et turismi tuleb osata teha. Ja see näitab just nimelt seda, sest et meiesuguseid gruppe tuli sinna hiljem olime suhteliselt hommikul vara tuli sinna hiljem veel. Vaid see oli siis tegelikult ikkagi kokkupuude selle Islandiga koos käiva selle, nende salapärase ja suure katlamajaga, mis nende maa all pulbitseb ja keeb. Ja raske on mõista praeguste probleemidega kõige probleemidega, mis meil Eestis on ja kus ühe eramaja õliküte läheb maksma 10 kuupalga. Raske on mõista, et sel ajal praktiliselt saab kogu Islandi pealinn oma kütte kõik maa seest. Ja ongi niimoodi, et kasutatakse maapõues suhteliselt lähedal asuvat magma ala mis põhjustab juba kolme-neljakümne meetri sügavusel kõrge temperatuuri ja siis erinevad meetoditega kas siis puhta vee pumpamisega torudes maa alla, kus ta siis kuumeneb ja läheb pärast seda suurtesse vees reservaaridesse või siis selle kõrge väävlisisaldusega põhjavete kasutamises. Boiler meetoditel aga saadakse lihtsalt tõesti kogu vajalik soojusenergia maa seest. Energia tootmisel on Island ühe inimese kohta tõesti maailmas esirinnas, aga kõige enam mainitakse esikohta oma vana Islandit just kalatööstuse seisukohalt. Kalatööstusega otsest kontakti ei olnud, välja arvatud reisid toidupoodidesse ja need näitasid lihtsalt väga suurt valikut ja väga head kala töötlemise võimalusi. Poodides olid isegi võimalik osta kuuma valmis rooga, need olid kuumades termoskappides. Sellist teenust näen ma maailmas esimest korda. Ja kala kõrval. Kahtlemata on kõikvõimalikud krabid, krevetid, Omaarid, lõpupeol, Nende vägevas, esindusrestoran Londonis, mis oli väga huvitavasse kohta tehtud nimelt rakendatud viie umbes 30 meetri kõrguse ja 20 meetrise läbimõõduga sooja veemahuti vahele ja mahuti peale. Sellises hotellis pakuti konverentsi lõpuõhtu. Ja seal olid siis muidugi tõrgutasid kõik esindatud ja need olid tõesti. Peale selle, et nad olid meie jaoks haruldased, olid nad ka veel väga hästi serveeritud erinevate kastmete salatite majonees idega, nii et see, need olid tõelised hõrgutised. Meie kohta vahel öeldakse, et mis te ikka nii väga haarata sellest oma iseseisvusest kinni. Olete väike maa ja väike rahvas, väike keel. Ja ega see väike midagi ei saavuta. Island on meist väiksem. Saavutata. Saavutab küll, ja mütsi peab Island laste ees igal juhul maha võtma, seejuures on nad saavutanud selle iseseisvuse, oma kultuuri, oma identiteedi, demokraatia ka samasuguses võitluses niimoodi tugevamate naabrite, et ega sest Island on olnud nii Taani kui ka Norra mõjusfääris. Peale selle veel inglased on olnud vahepeal võimul juba ka 13.-st sajandist alates. Aga nende tulemused, et nii kultuuri kui ka majanduse alal on igal juhul kadedust, väärivad. Me hakkame varsti oma presidenti valima. Islandis on presidendiks naine ja teil oli võimalus temaga kohtuda. Ta korraldas teile väikese vastuvõtu. Milline mulje on naispresidendist? Naispresidendist jäi suurepärane mulje. Tõesti meid Ta võttis vastu Viktis Finboga totter kes on presidendiks olnud nüüd juba 12 aastat. Ta võttis meid vastu oma residentsis mis kujutas endast väikesel poolsaarel asuvat kolmest-neljast hoonest. Kompleksi hoonete suurust võiks võrrelda meil ühe väiksema sorti mõisaga. Kõik oli inimlikes mõõtudes tagasihoidlik, stiilne ja president oli tõesti vapustav. Iialgi ei oleks esiteks osanud ära öelda tema vanust. Ta nägi välja tunduvalt nooremana. Teiseks, tema suutis oma esimese paari-kolme lausega haarata juba kogu kuulajaskonda, vaatamata sellele, et olid väga mitmed rahvused esindatud ja tema kuskil kuue-seitsmeminutine kõne suutis anda ülevaate mõnest tähtsamast probleemist, Islandis endas, haarata sellega juba kodu töönduse probleeme. Nii Islandil kui ka teistel põhjamaadel jõudis aga tervitada kõiki rääkida ära paar nalja, nii et, et kõik olid võlutud sellest presidendist ja ma võin öelda, et et eestlased võiksid olla uhked, kui nad endale niisuguse presidendi saaksid. Mõni nädal on veel mõtlemisaega võib-olla nii kuhugi, kes seda teab ja ei maksaks siis neid neid mees-kandidaate ainult üles seada. Mida võiks kokkuvõttes öelda, kui mõte läheb islandi peale? Tuleb meelde siiski nende töökus, sest eestlase pilgule jätab see maastik esialgu. Ja noh, meie sõit pealinna läks läbi laava välja ja esimesed muljed olid lihtsalt rabavad, et selles keskkonnas inimene üldse vastu peab. Rääkimata selles, nagu ma ütlesin, et oli esimene õhtu ka veel keset suve kuskil kuue kraadi juures puhus tugev tuul ja ja tundus, et miks pagana pärast peavad inimesed küll niisuguses kohas elama. Ja, aga kui, siis pärast tõesti sai tutvutud nii nende kultuuriga, eriti nende kodutööstusega, kui sai nähtud nende maju nii seest kui väljast, tutvutud nende ajalooga paremini seda suuremaks austus nende vastu läks. Te kuulsite saadet maailma mitu palet, kus oma Islandi muljeid jutustas aktsiaselts Uku tegevdirektor Johan kajandu. Reporter oli Retmade.