Eikellegimaa. Tere õhtust, Coulthard, kuulajad, raadio on raadio kaks muusikasaade, mis on alanud, olen kellelegi mu minu nimi on Tiit Kuznetsov. Ei kellelegi ma muusikamaastik oma esimeses loos on täna äärmiselt turvaline, ehkki helid võib olla teile sellest meil justkui märkujal. Turvaline, on ta ka kindlasti tal lausa kahtlemata äärmiselt kindel. Sest et lugu kannab pealkirjas Citodellijat sitta. Talv, kuid kants selles kantsis teeb muusikat Inglismaa eraklik moosekant, elektroonik, muslimimeelne inglise mees, plönn Chaos ehk nii nagu ta ennast ise nimetab. Mass linnu koos, see on tema ühemehe, bändi nimi, see bänd. Et muusikat tänasel eikellegimaal selle tunni lõpuni. Sarnastel muusikalistel laiuskraadidel peaasjalikult ida ja lääne kohal ja vahel hõljudes pakkudes palju palju Percussiooni, hulganisti elektroonilisi miraase üsna elegantseid, seejuures ja toonides, seda kõike üsna eksootika erilise atmosfääri balletiga sihukestel laiuskraadidel, Saf hõllima. Täna lõi kellelegi oma muusika terve selle tunni vältel, millest 55 minutit vähemasti on alles ees. Muusika, nagu öeldud, pärinev Manchesteri eraklikult võib öelda alternatiivselt elektroonilise muusikategijalt ühe mehe bändilt moslemi koos mehelt, kelle pärisnimi on Brentšovs ja kes valge inimesena on ometi äärmiselt muslimisõbralik muusikategija ja ka vägagi poliitilise värvinguga dist sellest kõigest mõnest naljakast seigast pisut pikemalt kalda saate edenedes. Tal võib aga ära öelda seda. Moslemi algus jääb 1980.-te aastate esimesse otsa. Olgu poolel tulles välja muusikaavalikkuse ette ühe kassetiga, millel veel moslemi koosi nimi artisti esitaja nime kohal kirjas Polnud võttis prind yousse endale moslemi Roosi artistinimeks 82. aastal tehes seda nagu paljusid muidki käike oma muusikukarjääris omaette pool, märkamatu, aga see-eest üsna kirgliku reaktsioonina kõigele sellele, mis toimub või toimus parasjagu Lähis-Ida ajaloos üldse idamaades. Mingi asi muusika võib olla poliitilise värvinguga, aga seda ainult sel juhul on võimalik teada, kui seda eelnevalt teada. Sest nendest eksootilistest elektroonilisest kõlamiraažidest ei pruugi mingit poliitilist angaseeritust niisama heast peast välja lugeda. Metropoliit, kust me praegu pooleli jääme ühe palaga printšanssi ehk moslemi koosi albumilt sitadel. Sarnasest abstraktsest õhulisest elektroonilisest peaaegu ambient-muusikast on ilmselt üsna raske välja lugeda mingeid selgeid poliitilisi manifeste ehkki poliitiline selge hoiak seesuguse muusika taga peidus olla. Ma sain loos ehk Manchesteri mehesprendjouts. Nagu öeldud, alustas oma muusika tegemist 20.-te algusel, sellestki võttis nimeks moslemi koos. Võttis nime poolt oma esimeses pooles, sisaldab selget viidet islamile ja teises pooles õhulisusele, sest koos ei tähenda muud kui gaasiriiet võimalik. Ning esimene reaktsioon, tänu millele Blind Johns agaralt muusikas edasi tegelikult tegutsema asus, oligi Iisraeli sissetung Liibanoni. Nii väidab ta ise. Igatahes 83. aasta esimene pikk plaat grupilt moslem koos kandis nimetust Kabul, mis toob ajaloo arenemise juba lähemale maile ja meile võib-olla arusaadav, omasse halasse. Aga muusika iseenesest oli kuulates enam-vähem sama laadi abstraktne elektrooniline post indust, realistlik propagandistlik märke ja tegusid leiab moslemi koosi muusikukarjäärist päris mitmeid. Kõik nad on üsna ühesuunalised. Siit lääne poolt vaadatuna on nad äärmiselt idasõbralikud. Mitmegi magnoosi, plaadi nimetus otseselt osutav Lähis-Itta madin nimedega islami ühinenud vabariigid album nimega Hezbollah ning 95. aasta CD murruuni juurde kuulus muslim koosi poolt kenasti pakituna terve komplekt post markisid terve sari, millel kujutati ei kedagi muud kui Palestiina vabastusarmee võitlejaid. Ning roosas printsi jaos pole ka oma pressile tehtud avaldustes iial varjanud oma idasõbralikkust. Muidugi palestiinlastele kaasatundev alternatiivmuusika kollaaž on iseenesest Manchesteri mehe kohta võrdlemisi ootamatu nähtus. Kõik see ei tähenda seda, et muusikast ei võiks minu arvates mistahes ilma vaata ilmavaadet poole pooldav inimene omajagu osa saada, kui muusikaline maitse vähegi sinnakanti hoiab või meel muidu avatud olla. Läheme edasi, moslem koosi albumiga intifaxa samuti selline nimi, mis kindlasti midagi rahumeeles, et justkui tähendab muusika ise on aga teinekord suhteliselt sunnis elektrooniline sisaldades teatavaid noppeid, näppeid, konkreed, helidest, loodushäältest on kohane, on miksitud teinekord ka lääne inimesele ilmselt üsna arusaamatuks jäävaid kõnekatkeid ja väljavõtteid ilmselt ikka sealtkandi rahvalt, kui moslem koos sisimas justkui tahaks vägagi kuuluda. Meid ootab ees üsna pikk retk mööda kõrbe ämbienti mööda elektroonilist kaljurada või kus iganes või misiganes muusikalisi kujutelmi võib kuulaja sellest pikast kümnemeetrisest moslemipalast leida. Kui püüda hoida lahus šanssi reputatsiooni ja tema muusikat see tähendab, kui püüda kõnelda eraldi temaagitatsiooniste propagandast ning moslemist kuulsin elektroonilisest kõlaväljadest. Siis nagu on väitnud 95. aasta veebruarinumbris ajakirjas vōi inglise vikipeedias shop piira, siis olla. Teinekord saab täheldada, et prints Johni muusika näib eeskätt uurivat või näiks nagu uurivat nägemisaistingut ja kuulamiskogemuste seoseid. Ruumi ja helivahekordi. Masin koos ei tihedalt üksteise peale ladestatud löökpillipartiid, mitmesuguseid loodushääled, stuudioefektid üheskoos loovad nõnda tihedalt täidetud muusikalise ruumi, kirjutas Pieter Shapiro nõnda tiheda faktuuri, et kuulajas võib tekkida aeg-ajalt illusioon nagu võiks seda heli käega katsuda. Briti kriitik möönis küll samas, et eks tegelikult ole masin koosi, muusika ja poliitilise tausta eraldamine umbes kergekäeline või kahtlustäratav protseduur, nagu umbes näiteks mõne poolpalja ihuga lühiajalise ja ühemõttelisi puusa lõksusid tegeva popbändi, lavašõu lahutamine nende kogu üleüldisest imidžist, moslem koos ei ole šõu muidugi moslem koos ehk prind Johnson, pigem kirglik maatik. Veendunud islamimeelne inglise mees, kes igapäevaelus, nagu ta kõneleb küll ei täitvat kõiki kohustusi, mida moslemitele esitatakse. Aga samas ei lähedaga muusikalises filosoofias nii kaugele, et väita Ta nagu võiks heli iseenesest omada poliitiliste värvingut. Oma hoiakuid ei ole ta muidugi eales varjanud. Ja siiski jääksin mina kuulaja selle juurde, et moslem koosi. Muusikat võib võtta ka lihtsalt kui eksootilise kõlavärviga tundlikult kujundatud kultuurset maastikku millel võivad kõndida ringi kõik uskmatud kui kahtlejad. Kas imestades ja imetledes. Ja eks järgmine lugu tegelikult uskmatutele kirjutatud ongi. Usbatutele ujuskmatutest pala pealkiri on igatahes infidel, mis tähendab paganat? Head kuulajad, raadio kahega, meeloni muusikasaade täna üsna araabiapärane ja Lähis-Ida-sõbralik saade. Ansamblit moslem koos nende muusikast on paiknenud geograafiliselt kujuteldaval ümber, Kirgiisias oli seda viimased viis minutit. Ega seda heli järgi küll ei ole, oleks pruukinud ära tunda. Ja ükskõik kui teinegi kord on moslemi koosi albumitele esinevate pikkade lühemate elektrooniliste moraažide nimedeks võetud mõne äratuntava teadaoleva reaalselt eksisteeriva geograafilise paikkonna nimi siis ei tähenda see, et muusika ise tolle paikkonna muusikaga eriti rahvamuusikaga tingimata tihedalt seotud oleks. Selle koha peal tuleb meelde veel ühe kriitiku, sedakorda ameerika kirjamehe väike metafoor selle kohta, mida arvab tema moslemi koosi ehk printšoudzi muusikast. Tolle kirjamehe meelest on tihtipeale Masingu plaate kuulates kerge sattuda tundmuste valda mille järgi tegemist oleks justkui mõne Araabia täpsemalt teadmata päritolu bändiga mis mängib omaette kusagil baasis veidi rahulikumas tormist puutumata kõrbenurgas või kaljukoopas, mängib ja mängib omaette, aga ei ole mitte unustanud keeratava satelliittaldrikut häälestada seda mõne lääne popmuusikajaama poole. Muidu gaasimuusikal läbi aastate muutunud ja ehkki ma ei seondu valetada ja öelda, et ma oleks kuulnud liiga paljusid Mozning vaata sest neil esineb looduses kusagil suurusjärgus 40 või 50. Võimalik minulgi olnud järeldada, et teatavad nihked nendel kõlaväljadel, kus üsna üksildasena liigub Manchesteri mees. Pension on aastate jooksul toimunud. Nii on viimastel aegadel 90.-te keskpaigast peale võinud moslemikoolimuusikas kuulda aeg-ajalt isegi Bobbi mõjutasi, näituseks mõni kriitikul kõneleb, kõnelen temast, kuid Tehno grunge esindajast. Ja minu arvates on järgmine lugu midagi niisugust, mida võiks nimetada araabia Hausiks või või kõrvembiendiks millekski niisuguseks. Kõneldes poolpõrandaalusest helikunstist, millest masen koosi muusika puhul täna eikellegimaal igati passib kõnelda öeldes seesugusest muusikast, mille kohta sobib tarvitades underground olgu, saan the ground, siis popmuusikaline puha või hoopiski avangordistlik on üliväga harva võimalik hõisata. Näete, nokitseb mees oma põranda all, teeb täpselt, mida ja niiviisi kuidas tahab, punnitab plaate välja anda, aga ime küll, neid plaate lubatakse miljonite viisi. Ega ikka robota küll, kui on tegu päris pesuehtsa põrandaalusega, see tähendab mitte sellisega, kes on põranda alt juba välja tiritud meistriilmse maitse järgi ära kohendatud, vastuvõetavaks tehtud, ära lahjendatud siis tõeliste põrandaaluste puhul meeletust massilisest nõudlusest pole tõesti alust kõnelda. Plaaditurul ei jaksakski enamik põhimõttelisi põrandaaluseid miljoniliste tiraažidega kuidagimoodi välja tulla. Neil pole lihtsalt nüanssi, millega sellises mastaabis tegutseda. See küll ei tähenda, et päris paljud näinud, sest põrandaalustest endist oleksid oma ahistatud oludega igatepidi rahul. Et nad tahaksid, ehkki olla unustatud poldi tähelepandamatult omaette nokitsevad. Kui on ikka tegemist artistiga kunstnikuhingega siis kasse, hing tavaliselt ka tunnustust, kasvõi kellele see arvulisegi oma publiku poolt. See osa niinimetatud alternatiivsest muusikast, mida Veinstrin popmuusika peavoolu pole endaga kaasa haaranud, käitub oma kitsukeses oludes ja piiratud tegutsemisruumis mitut erinevat moodi. On tõepoolest neidki tegelasi, eriti uuema aegses elektroonilises muusikas, kes kangekaelselt kinnitavad, et igasugune avalik tähelepanu ja kaubanduslikud kohustused neid ainult segavad. Oleme meelega, istuksid nad omaette pisikesi stuudio siis ja teeksid muusikat üksteise või ka päris ainult omaenda rõõmuks. Kuulsamaid elektroonikud effext vill on sellist juttu ajanud päris tihti, näiteks teised tegelased katsuvad jällegi oma piiratud tegutsemisruumi kuidagimoodi väärtustada seeläbi, et nad just rõhuvad oma erandlikkusele. Nad liialt ei põe piiratud popule haarsust, miljoniliste läbimüükide puudumist ja plaadiostjate arvust vaid annavad näiteks neid sõnu oma salvestusi välja äärmiselt piiratud tiraasides ettekavatsetult mõnikord nõnda väikses koguses, et ilmselt kõigile tõelistele fännidele ei jätku. Kas olgu iga üksiku plaadi või kassetid taas kõigest mõnesaja või paari 1000 ringis. Ja nii see moslem koosi plaatide kassettide puhul vahel on seal Inglismaal üsna suurel muusikaturul olnudki. Eelnevaid plaate ja kassette lasevad seest põrandaalused välja ühe ainsagi aasta jooksul. Vaated terve tosina, mõnikord Krismi, briti islami, veel elektroonik. Moslemi koos on käitunud nimelt sel viimasel moel. 96. aastal lugesid veidi hämmastunud kriitikud kokku, et tolle aasta jooksul jõuludeni oli moslem koos avaldanud 11 albumit ühtekokku. 1997. aasta alguseks hõlmas moslem koosi kogu päkk, kataloog ehk kogu diskograafia ilmsesti suurusjärgus 40 50 nimetust. Ja tõepoolest nendest nii mõnegi tiraaži küündinud isegi 1000-ni. Mis briti saarte mastaabis on tõesti tibatilluke arv. Arvatavasti on isegi üksnes Inglismaal moslemikoodist lugupidavaid inimesi suuremal hulgal kõnelemata muidugi muust maailmast, kus masinkoodi üllitisi, samuti omi kanaleid mööda levitatakse üsna usinasti. Maailm on praegusaegsete põrandaaluste jaoks üsna oluline väljund, sest kõikvõimalike kommunikatsioonidega koondab võrk maamuna piltlikult öeldes palju pisemaks, kui see oli veel näiteks selle sajandi alguses. Ja teeb ka kõige eriskummalisemad kultuuri artefaktid kates kättesaadavaks praktiliselt kõikjal ja nendele, kes selle vastu oskavad huvi tunda. Kui muslim koosigi kuulaja rahvas kõigist ilma nurkadest üle lugeda, siis saab neid kokku ilmselt suhteliselt palju. Meie kuulame briti Maasnevoosi Austraalias välja antud heliplaati intifaxe. Tat sellise nimega lugu briti ühemehegrupilt moslem koos Briti täpsemalt Manchesterini Sprentšous võib arvata ei uhkustada eriti suuren fännide arvuga näiteks Iisraelis ja seda tänu tema moslemi koosi äärmiselt araabiasõbralikule muusikale muidugi kuidas on fännide arvuga palestiinlaste ja eriti Palestiina vabastusarmee võitlejate hulgas, keda masin koos on vähemasti hinges tublisti toetanud ja neid toetusavaldusi oma plaadiümbris telgi korduvalt teinud, seda ei tea, mina mitte. Teada on, et Briti saartel printšoosi kodumaal tegemist on ikkagi valge mehega Manchesterist ja ihalejad ehk fännide hulka äärmiselt pisikene masin, koosi, kõige suuremat plaadimüügid vähemasti on juhtunud ikka olema Ameerikas. Ning tegelikult ega seal Ameerikas kiindunud otsida kritiseerijaid pole nendest puudust tulnud mõist õiendajatest. See on üsna heledasti säilinud juhus, kus Ameerika niinimetatud alternatiivmuusika atriooksin, avaldades retsensiooni, mis käis moslemi koosi albumi slaidides täitsa Islam kohta. Geistusetensioonis sellele antud pinnaga aja ajalehe ajakirja trükipinnaga ümber nimelt sellisel kummalisel moel, et sinu retsensioonis ajakirjas oksin üldiselt on üleüldse üsna lühikene, sisaldas oma kolmandiku suuruses mahus toimetaja poolset, mitte arvustaja poolset kommentaari. Te olete nimelt oli pidanud lühikese retsensiooni lõpuks oma kindlaks kohuseks teatada seda, et kindlasti tohi märkimata jääda retsensiooni juures, kuidas antud atist ehk muslim koos toetab Palestiina vabastusorganisatsiooni, mis tähendab, et ta toetab ülemaailmset terrorismi ja kaudselt on ilmselt andsinit. Kas seda viimast võimet prindi ahju süüks panna, selles ei ole ma kuigi kindel, ehkki Domodogmaatilisuses on kippunud vastasleeri suhtes tegema koonis karme liiga ulatuslikke üldistusi. Selles osas ikka, et mida palestiinlaste ebasõbrad Iisraelist enesest kujutavad? Neid karme jutelusi ei tahaks ma siinkohal mitte tsiteerida, aga küll võib ette mängida sellest pisut sõjaka kõlaga loo. Lugu on ootel. Terve tänase kellelegi ma tunni eksootika, erilise värvinguga, läänelik Idaliku elektroonilist muusikat mänginud tüdruk moslemi koos tegutsemas, nõndanimetatud alternatiivmuusika äärmistel äärealadel ning kui temalt 95. aasta keskpaiku küsiti sellelt artistilt ninaga masin koos kodanikunimega muusikul Prints Charles. Et kui peaks nüüd Lähis-Idas üks kord tõesti vaherahu tulema, kui peaksid sealt kaduma sõjakad sündmused, mis on olnud inspiratsiooniks tõukejõuks absoluutselt kõigile moslem koosi helialbumitele, mis siis saab, kas moslem koos paneb kinni oma muusika, tulise Oja ei lase sel enam voolata. Printšassi arvates tegemist näib olevat üsna kurbliku meelega, Hotalistiga ei olevat küll erilist lootustki, Palestiina konflikt lahendatud saaks ja see temalasempaatsemale poolele palestiinlastele soodsalt lahendatud saaks. Aga kui tõesti vastupidiselt kõigile tõenäosust peaks siiski juhtuma, siis on ju idamaades, mis talle nii lähedased on, muidki kohti, millele keskenduda. Ega vaevalt tiibetiski kõik rahulikult edasi läheb. Ja Afganistan rongi on veel üsna ärev, nõndaviisi arvas ühe mehe bänd, moslem koos 90.-te keskelt. Koos teeb nüüd siia saate lõppu pisut rahumeelsemad muusikat, mida iganes tähendab nende lugu pealkirjaga ohverdusi ei tea. Aga kaunikesti kena ja rahuline võrreldes ta mõne muu selles saates kõlanud pole, aga kindlasti mina, lindid, kus nüüd see saade oli kellelegi ma eetris taas nädala pärast samal ajal ja siis arvatavasti araabia maadest juba üsna kaugele teistsuguse muusika seltsis. Kohtumiseni, nägemiseni.