Tere õhtust, head inimesed, Kulduvard kuulajal, meie päralt on ka mööni muusikatund, eikellegimaa mina olen, liikus nüüd. Ja meie päralt on ühtlasi selles saates külaline kaugelt järgnevas tunnis on temake ka külaline kaudselt, sest siin nii nagu ennem ja nii nagu järgnev Atelgi puhkudel ei kellelegi ma saates saab ikka leid külalisi esitletud muusika ja nende hääle läbi ei ole enamust neid siin lihaseveres kohal viibima. Tänasel puhul on meie peategelane läks suurepärane ja mitmekülgselt andekas Tom taas daam, kes 97. aasta lõpupoolel tähistas tagasihoidlikult suurema kärata väga värvikalt oma esimest suuremat juubelit. Sünnipäeva täpsem arvuline suurus jäägu siinkohal ütlemata lihtsalt sel põhjusel. Oluline, sest et selle daami alle on õigupoolest ajatu selle talu nimi, kelle muusikat tänasest tunnis kuule pal kiun, Tibar. Ei tohi, sa. Säästa. Inglise kaasaegse folkloori kaasaegse folkmuusika esimese daami tiitlit ohjeldusväärset tiitlit võib omistada rohkemgi ühele kaunile leedile rohkem ühele ühele kui andekale ühele daamile vähemasti kahte nime, ühte nime kindlasti on siini kellelgi mainitud kunagi varemat todasama tiitlit ihaldusväärselt omistatud võib-olla taoline nimega meri praja pea tegelema Jon Tibar väärib todasama tiitlit koos märi prioriga kahtlemata samaväärselt koos kahel erineval häälel olnud laulma järgmiste kellelegi mõist laulu peagi. Veebruari muusikaline käekäik. Oma esimese juubeli saabumiseks oli see kolme aastakümne pikkune. Küll tema hea sõbranna, osaliselt konkurendi nadi Braierievast, suuresti Jondeiberi esimene kümnend muusikas, kuuendate aastate lõpust seitsmendate keskpaika möödus peaaegu ilma, et sellest oleks arvestatud jäädilised jäänud. Folklooriteema, mida nad kahel häälel kaunist ja capella koos vorst esitavad on üks neid esimesi erijälgi Hyundai veri suurepärasest äärest. Märybrayer Chun deeber aastal 1975. Taoline sunni kõlaga kammerkoosseis, kus ate instrumentidega ainult kontrabassiharf ei ole päris tavapärane tavapäratu. Vähemasti hullusti. Seal oli ka kõrvapaistev kõrvavasti vokaal, mis kõige selle juurde kuulus Jon Deiverilt saatjakst, olles paras nanni Tousson kontrabassil ja Savulla Stevens harfimängija nostiinesoni 96. aasta plaanilt ta koostöö Taylori stiinseni vahel pärit oligi. Mitmekülgselt andekas daamist Jon veebruarist tähendab see mitmekülgsus antud juhul õieti seda, et tegemist ei ole multiinstrumentalistina. Õigupoolest ei ole tegemist ka väga mitmekülgselt andeka laulukirjutajaga, nagu on seda olnud mõnigi daam, kes ei kellelegi oleme valitsenud tund aega varemalt ja saab olema nii mõnigi taamal järgnevates saadetes vaid ainuüksi oma häälele. Tänu võlgnen Jondeiber nende tihedate üristuste eest, mis teda mitmekülgselt andekaks peavad ja see mitmekülgsus läheb, läheb välja, torkab kõrva muusika žanrimisest küljest. Sellegi saarte palade valik sisaldab üsna ohtrasti neid lugusid, mille puhul võib kõnelda ühe ja sama pala piirides nii hästi kargest gabareest väga sunnist džässikõlast või siis oma minevikust kergelt võõrutatud folkloorist akas ahestigaritaarsest estraadist. Ja järgmine pala küll Sundeiberi juubeliaasta plaanilt 19. aasta kauamängivad läinud on kahtlemata kõige enam folgiviiruline aga muid suurepäraseid muusikalisi Lancia sealjuures all ohtrasti mujaltki. Üks õige aednik, üks õige aednik. Järgneva laviini laulatus Jon teiber. Mis teha, ma seal ei saa. Öelda CVsse keeli. Pae käädvud stoori. Panen käis ka. Kaabraadassaazzüka toimest. Ta saab küll sooga õllest haa. Üks õige aednik oli selle laulupeole tegelane laulation Teebrilt taas pala, mida ta daam ei ole ise kirjutanud, nii nagu ta võib-olla ei ole kirjutanud ühtki seesugust laulu, mis oleks tema esitus esituses populaarikse kuulsaks saanud. Küll on ta teinud väikesi imetegusid paljude teiste loo kirjutajate lugudega. Järgnevad neli pool minutit, eikellegimaal saavad olema kõige hämaramas, võib-olla mõtlemapanevad natuke Lukradki nukramad, võib-olla kui kõik tänased minutid eespool ja pärastada pala nimeks Dynaht. Aga tolle kaunis karmi korduse läbi saab ehk pisut puhastatud, sest pärastpoole tuleb helgemaid hetki hulganisti. Tulin Aron tornid ja micro Kelbaart all pala kirjutanud 29. aastal. Tegemist oli kahe Ida-Euroopast emigreerunud kodanikuga. Laulu algkeel on hiilis laulu. Mitmete salmide kesksed read kõnelevad sellest, et nüüd on meiega ainult üksi. Seda. Kas need? Steel. Kuuldavalt, kuulajate kuulate Raadio kahega veerini muusikakõndi eikellegimaa, tõuse kellelegi Modeni kangelanna Jon töiber, kes hirmsasti kaasaegseks kunst laulu üks suurepärasemaid esitajaid kitsamalt võttes ütleme siis nii, et kammerfolklooriks kaugemaid ja tublimaid daame on ise kunagi tähendanud äärmiselt erinevatest allikatest pärineva repertuaari koha pealt, et igal pool peab ikka esimeses järjekorras teda ennast seesmiselt liigutama millegagi haarama, enne kui ta seda üldse laulma tahab hakata. Sellel oma lugu, Sõmulegi stoori, mis peab olema mitte lihtsalt antiikse väärtusega või kaugest ajast kaunis ja kuulus, vaid seal peab olema tema lauljanna enese jaoks ka mingi seotus. Teda ümbritseb vaja ja eluga. Nagu eelpool öeldud, onlaid Polasid võimalik liigitada kummalisse vahežanrites, similatsioon laulab pidada neid kõige muuhulgas ka, miks mitte näiteks militaarseks Estraadiks teda viimastena võrdlemisi laialt tõlgendada. Aga kammerfolkloor, arvaksinundeiber ise on võib-olla üks kaunimaid, vaatasin, mis tema muusikale antud. Kahtlemata sugulashingesid neid õekesi, kelle hääled sama kõrvapaistvad, ehkki erinevalt Jondeiber emast päris mitmeid, keda Jondeiber kolleegidena ja lähedaste loominguliste latuuridena tublisti hindab. Nende tema enda armastatud lauljate hulka kuuluvad kahtlemata nii ungarlanna Marta žestial mitmed ammused džässisuurused, nagu taina Washington kahtlemata Billie Holiday ja mitmed Briti Holgi teised tuulimalt daamid nagu sandi trenni ja eelpool nimetatud märi Prayer. Treieriga ühist tööd. Üht lõheldast AKP lõikuse kuuluda kellelegi algul. Ja võib-olla jäävad mõned teised selle kauni hääle barrigeerdumised hilisemasse aega võib-olla isegi mitte tänasesse õhtusse, vaid edaspidisesse. Nende daamide muusikat on põhjust kuulata teinegi kord ka siis, kui saada otse nendest kummastki enesest, kõneleb sest teada selliseidki loori alles alles avaraid alustajaid praegusaegse poplaule kunst laulu vallas kellelt pärinevad seesugused kummalised tsitaadid, et nad pigem jätaks oma kontserdi tingimata, kui on teada, et see saab toimuma suhteliselt kehvas olukorras. Nad pigem istuksid kodus, kuulaksid kiunud leiburit. Nõnda ütleb teine lauljanna esimese kohta siis kõlagu see kui tahes kummaliselt see väärib tähelepanu. Meie poolt loodetavasti järgnes prilaul ühest kaunist neiust, kes pärit Ailingutanist. Üks üsna üsna üksik ära eksinud meeshääl tänasega Merlini tunni ohtrate kaunite naishäälte seas. Meeshääli, mis kuule, Elvis Costello, leia, kes küsis kummalist küsimust, mida peale hakata küll maailma kõige selle kasutu kaunidusega. Seda küsimust selles samas loos on. Mõned aastad tagasi küsinud. Oma kaunil häälel ka Jonteeber. Sedasama pala kirjutas kirvis Gastello kõigepealt Jon teiberile, kes selle ka tänumeeles vastu võttis. Nii nagu üks kunstnik teisest kunstnikust aru saab. Ja laulukunstnikud mõlemad, nii oskavad nad ilmsesti hinnata ka üksteise kordumatud väärtusi. Näiteks kuulub kostellale üsna kurjalt kirglik tsitaat võimalikult kompromissitu, mis puudutab taimerit ja see ütelus kõlab nõnda. Inimene, kes ei armasta Chun teiberi laule, säherdune inimene ei tohiks muusikat kuulata üldse. Tsitaadi lõpp. Costello jõhker, kompromissitu seal, nagu öeldud, väga emalik täielikult nõustuda ei pruugi sellega teps mitte igaüks ühes osas, vaid kus tšellole õiguse anda. Sest kaudselt, kui olete ju sellest, et John Taylori hääle võlude suhtes päris külmaks jääda päris ükskõikne olla ei ole mitte kerge. 80.-te aastate teisel poolel oli äsja kuuldud grupp nimega Oyster pen. Üks neid paljude ansamblite hulgas, millega Sundeiber võis koostööd teha ja kellel oli ilmsesti võib teistpidi öelda suur õnn teha koostööd Tayloriga. Peale seda, kui siis kuuenda aastal ilmus üsna suure hilinemisega Chun draiveri. Soolodebüütalbum on jõudnud muusikaliselt ühte heita mitmete väljapaistvate nimedega briti folkrockist ja folkmuusikast laiemalt. Nende abitööliste kaastööliste hulka on kuulunud nii hästi tollesama briti folgi esinduslikuma grupina bändi hõlbodgunevanši tihedamini all sünteeber koos laulnud seesuguste mängumeestega, nagu näiteks kitarristid Nigioossemaatincaadhi. Britney Horki, Holkrocki aristokraatia kahtlemata ning üks seesugune suursugune tandem Martin Café kitarr, teiber arvatagi hullusti, hääl saab laulma järgmist pala šoti mainelist Šotimaa ainelist ja võib-olla et tigedavõitu, aga üsnagi tarmukad, folgi teemat. Munda häält kuuleb. Täna sai kellelegi ma, kangelanna on ühe astumas eemaldumas siit selleks, et teha ruumi nädala pärast teistelegi kaunitele naishäältele. Tema enda viimane palav ei kellelegi jumal küllväärselt kõlama. Enne seda tasub ehk öelda imest vähemasti võib veel paari asja, mis sellesse suurepärasesse lauljalasse jalu endasse puutuvad. Esiteks briti kriitika, niisiis kodumaine kriitika, inglise kriitika kui täpne olla mõnel puhul nimetanud oma rahvuslikuks muusikaliseks võõraks. Viimati on seesuguseid sõnu tähele pandud ühelt parimalt briti folgi asja nendelt kulinaar minilt 90.-te aastate keskel, aga ju neid kauneid sõnu on korratud veel. Muidugi võib selle koha peal küsida, mida võib inglise kriitik kõnelda inglise lauljannast, kes esitab suuresti keeldi päritolu ballaadid. Muusikalise kallis vara koha pealt inglise muusikalise vara koha pealt sest karta võib, et iirlastele šotlaste, selle inglise rahvamuusika koha pealt üldse väga oma ja erinevalt arvamus. Aga see küsimuste pundar jääb praegu kellelegi määralt välja, ei mahu enam siia ära. Võib küll öelda, et should eiber, nii nagu ta on oma repertuaari poolest mitmekülgne ja seesugustelt annetelt, mis erinevaist allikast pärit laule lubavad väga hullusti hästi ja erinevat moodi ümber laulda. On on tal teisigi andeid vähemaid ja ebaolulisemaid ehk muusika kuulaja jaoks sest tegelikult Oll hilise debüüdiga muusikasse jõudnud Jon teiberil selja taga ka mitmed aastat Hääde matute hoidmist ehk restauraatori tööd ning veel mõned aastad suhteliselt ebaõnnestunud restorani pidamist. Aga võib-olla ei ole lusika kuulajale kõike seda tarvis, teadagi võid teada. On suurepärane hääl teise aastatuhande lõpust ilmselt jääb ta kestma ja määrded valetada tuleval aastatuhandel. Nii, võib-olla veel olemas. Üsna eripärased kuulajate, kuulajate grupid või liigid, kes võiksid Jondeybrid kalliks pidada. Kaks pakuks selle saate lõpuks välja, nii kui tõesti peaks kusagil olema kusagil mujal kui ainult biitlite ammuse albumi nimes samunegi seersant pipra üksildast, südamete klubi, või siis miks ka mitte. Kui kusagil on emand jasmiini hüljanud halastajaõdede selts siis nemad võiksid küll tõsiselt kaaluda, kas mitte Chundeiberi, seda järgmist pala, mis nüüd ei kellelegi viimases otsas kuuldavale, tuleb endale vapilauluks võtta. Niisiis nädala pärast staaži kellelegi ma tahaks küll, Tiit, kus need, kui tohib, aga hoopis teistsugused ennekuulmatut, kaunid naishääled tänase kellelegi lõpetab Teever.