Algab kirikuelu saade stuudios on Terje Soots. See, et aastal 1739 said eestlased omakeelse piibli see ei üllata meist enam kedagi ja nii, nagu on öelnud Vello Salo, oli see tõeline maa, keele küpsuseksam. See piiblitõlge ostaks. 1850 oli piibel tõlgitud juba 197-sse keelde. Ja aastal 1997 rohkem kui 2000-sse keelde. Kui natuke piiblitõlgete ajaloole pilk heita, siis võib Öelda, et heebrea keelest kreeka keelde tõlgiti vana testament juba kolmandal, teisel sajandil enne Kristust. Teisel ja kolmandal sajandil pärast Kristust ladina, süüria ja kopti keelde. Neljandal sajandil koodi ja etioopia keelde. Oli piibel juba kirikuslaavi keeles ja esimene vene rahvakeelne tõlge ilmus alles 1875. aastal. Kaheksandast 15. sajandini tõlgiti ka piiblit üsna usinasti küll hiina inglise-araabia frangi, anglosaksi keeltesse, Inglise murretesse, prantsuse, poola, itaalia, islandi, taani, tšehhi, pärsia ja saksa keelde aga tõlgiti kõigest piibli osi. Aastal 1384 said inglased kogu piibli omas keeles. 1456. aastal ilmub piibel esimese trükitud raamatuna. 1534. aastal. Tõlgib Martin Lutter esimesena pärast hieronüümust piibli rahvuskeelde algkeeltest uue testamendi, siis aastal 1522 ja vana testamendi 1534. Ja tema piiblitõlge rajas uus saksa kirjakeele. Niisugune on siis lühidalt see piiblitõlgete kronoloogia. Ja nagu öeldud, esimene tõlge eesti keeles, siis 1739. Olles kiriku elus, anname megi natuke ainet teoreetilisteks ja dioloogilisteks mõtisklusteks piiblist ja piiblivälistest. Kujuta ilmadest Muuhulgas ka seda, kuidas seletab piibel ilmutuse mõistet. Ja selgitavad seda kõike. Ain, riistan ja on rassi ogar. Kristlaste jaoks on objektiivne dokument. Ma kordan veelkord objektiivne, vahest jutumärkides, aga selline normatiivne dokument on piibel, mille põhjal on alati ka püütud konstrueerida teatud teispoolsuse mudeleid. Ja mis on selle juures väga huvitav on see et ühelt poolt need mudelid on sarnased, aga teisalt on ka suuri erinevusi. Kui me mõtleme näiteks roomakatoliku kirikule, siis seal usuvad inimesed puhastustulle, see tähendab, et kui inimene sureb siis pärast surma kui ta on olnud kristlane kuid on olnud kiriku liige osa saanud kõigist Sacromentidest siis ometi, kui ta pole olnud pühak, kui ta ei ole olnud väga eeskujulik oma eluga kõiges, siis ometi tuleb tal läbi teha üks selline puhastustule etapp ida, katoliku kirikus. Või siis näiteks vene õigeusu kirikus, mis on selle haru seal, selline puhastustule kujutelm tegelikult puudub ja küllalt palju on neid idakiriku dialooge, kes ütlevad, et roomakatoliiklased selles osas on läinud piiblist kui algmaterjalist kaugemale. Aga sellega erinevused ei piirdu, on ka veel protestandid kes kõige oma kujutelmad aluseks püüavad just ainult piiblit võtta. Siis nendelgi on nõnda, et ühed usuvad pärast surma, inimese hing Läheb jumala juurde. Ta on seal mingisuguses erilises õndsas seisundis. Kuni siis lõpuks toimub viimne ülestõusmine. Teised jälle õpetavad sellesamale piiblile toetudes et hing ei tunne midagi, et inimene sureb ära ja siis ei olegi midagi. Seda võrreldakse unega magama ja ärkan ülesse ja on vaid viimne kohus ja ülestõusmine. Nii et need erinevused ka kestlaskonna sees ja piiblile põhjenedes on küllalt suured ja kristlik maailm. Ka piiblit tõlgendades on üsna Kui me kõneleksime protestankluse seisukohtadest või protestantide mudelitest teispoolsuse kohta siis tuleb ka öelda seda, et erinevalt katoolsetest kirikutest siis nii ida kui lääne katoliku kirikust on protestantluses enam olnud ehk aluseks just nimelt selline ratsionaalne mõttega asjale lähenemine. Püütakse kujundada mingisuguse dokumendi, siis piibli alusel oma vaateid. Samas võiks öelda, et katoolsetes praktikates on olnud niimoodi et ka muud kogemused, pärimused, nägemused ja muud taoline on justkui selle teoloogia pisut enda orgi painutanud. Samas meenub mulle ka üks selline konkreetne juhtum. Ma olen õige mitmel korral kõnelenud inimestega protestantide hulgast. Ja kuigi protestantliku teoloogias puudub ka seesama purgatooriumi ehk puhastustule idee. Ometigi on huvitav olnud see, et sarnane mudel kordub, kordub selline, et on lahkunut mõni lähedane inimene aga kellest on ka kõikidele teada, et tema pole religiooni ega usku eriti hästi suhtunud. Ja kõnelejatele on olnud nagu see probleemiks. Ja siis on nad kas näinud nägemust või und või on neid vallanud mingi eriline tunne, kus nad on siis justkui kohtunud selle inimesega selle lahkunuga ja nad räägivad hiljem, justkui see lahkunu oleks öelnud, et et ta on mingisuguses sellises vahevormis. See on nüüd bioloogiliselt raske küsimus, kuulates seda, ei oska need inimesed ka ise vastata, mis see on, kas see on soovunelm või see on tõepoolest, et mingisugune tõeline elamus ja ega ka meie siin täna ei julge selle kohta ka hinnangut anda. Aga kokkuvõttes võime ka öelda, et ega protestantlus pole ka päris ilma sellistest kujutelmadest, mis on justkui, ütleme, piiblivälised, need on nagu inimese enda kogemused. Küsimus ongi paljuski selles, kuidas ja missugusena kristlastena piiblit vaatleme. Ja täna me tahaksime põgusalt rääkida nendest võimalustest, millise võimaluse piibel ise siinkohal pakub. Põhimõtteliselt on kaks suuremat lähenemisviisi, esimest võiks nimetada selliseks ortodokssaks või traditsioon paaniliseks lähenemiseks. Selle kohaselt vaadeldakse piiblit just esmajoones kui ilmutusliku informatsiooni allikat. See tähendab, et kui me piiblist midagi loeme jumala kohta teispoolsuse kujutelma kohta, seal räägitakse jumalast mitmesuguste väljenditega siis nendest väljenditest püütakse ka luua seda pilti. Ja mismoodi siis teisel pool on seal jumala juures. Just selline lähenemine teeb võimalikuks ka kõik need erinevad mudelid, millest me siin just kõnelesime. Sest on ju ka näiteks tegelikult puhastustule õpetus mõnetigi piibliga seotud. Nimelt vähemalt Pauluse kirjades on juttu sellest, et kristlased, et nende töö katsutakse läbi ja kui ta ka ikkagi kristlane on olnud, aga halvasti elanud, siis ta küll pääseb jumala ees, aga ometi otsekui läbi tule need võimalused erinevateks mudelites tegelikult piiblis eneses juba olemas. Ja kui lugeda varasemat bioloogilist keerandust, siis vaidlus käibki selle üle, et kuidas seda ilmutusliku informatsiooni õieti tõlgendada, kelle pilt on adekvaatsem? Eelpool kirjeldatud pilti võiks nimetada selliseks staatiliseks. Sellise variandi korral nähakse piiblit justkui ühte jumala poolt. Aga esitatud täielikku ilmutust. Jääb tõepoolest üle siis võib-olla vaielda ja öelda, et mis seal pildi peal on oluline või mis on olulisem kui mõni teine asi. Aga need on ka teine võimalus. Selle teise võimaluse korral nähakse piiblit ja jumala ilmutust sellises ajaloolises perspektiivis niimodi, et jumal on ajaloo kestel ennast inimesele ilmutanud. Ja eks piibelgi ole kirjutatud ju pikkade sajandite jooksul. Nii et see on justkui selline kool inimkonnale, kus on klassid. Ja samas selle kooli puhul on ka selline omapära, et nõutakse inimkonnalt ka just sellist vastutust nii palju, kuivõrd ta on õppinud või mitmendas klassis. Ta on, et kui me kooli võrdlust veel edasi kasutame, et kolmanda klassi õpilaselt ei küsita seda, mida näiteks seitsmenda klassi õpilased Samamoodi ka siis pühakirjas püüamegi nüüd kirjeldada kahte kujutluste paari nende arengus. Esimene oleks jumala kujutlused ja kui me alustame piibli ajalooga päris algusest, siis üks esimesi piiblitegelasi Aabraham tema rändkarjakasvataja, ajalooliselt noh, oleneb nüüd sellest, kuidas üks või teine ajaloolane, millisesse sajandisse ta paigutab, aga nii või teisiti see jääb kuskile 2000 enne Kristust kuni kuni mõne käsitluse ääriga 1500 enne Kristust või kuskile sinna kanti. Aga tegu on küllalt vana ajastuga ja piibel kirjutab haaramist nõnda. Abram oli 99 aastat vana, siis Jehoova ilmutas ennast, Aabram ütles temale, mina olen kõigeväeline jumal, käi minu palge ees ja ole vaga. Nüüd piiblit edasi lugedes leiame seda, et tegemist on sellesama jumalaga. Ometigi Aabrahami arusaam jumalast on tõenäoliselt üsna teistsugune kui meie tänapäevaste inimeste arusaam. Haava ilmutab ennast Abamile, ta on issand jumal. Aga ta veel tema puhul ei vastandu teistele jumalatele. Aabram tõenäoliselt usub üsna rahulikult, et on olemas ka teised jumalad ja nendest ei ole palju juttu. Ainult on jutt, et see jumal, kes ennast Haagomile on ilmutanud, see on temaga isikliku suhtelepingu loonud ja nad on, peab just teda teenima. Nüüd siit edasi minnes järgmine suurem piiblikangelane, kes ka meil üsna tuntud on ja Me teame, temast kindlasti on raadiokuulaja kuulnud, on Mooses. Moosese ajast on 10 käsku, 10 käsk algab esimese käsuga. Mina olen Jehoova sinu juurde, jumal, kes sind tõi välja Egiptuse maalt orjusekojast, sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval. Siin tuleb juba vahetegemine, sul ei tohi olla muid jumalaid, minu palge kõrvalteede avatakse tänapäeval ekslikult, et siin tehaksegi siis esimest korda piiblis põhjalikult see vahe sisse. Et on olemas ainult üks jumal ja kõike muud üldse olemas ei olegi ja et inimesed ei tohi ennast pätte kujutlustega eksitada. Ja noh, samamoodi mõistetakse, on viiendas Moosese raamatus kuulus she maa palve. See on juudi palve, mida vagad juudid palvetasid, iga päev algab sõnadega, et kuule, Iisrael, Jehoova, sinu jumal on ainus või issand, sinu jumal on ainus. Ja sellele toetub üldiselt ka siis õpetus monoteismist ehk sellest, et on olemas ainult üks jumal. Ometigi tõenäoliselt ajastus, kus talle kirja pandi ja kus seda esimest korda hakati palvetama. Ei tähenda see ainus, mitte numbriliselt ühte. Tähendab, et on esimene, kõige tähtsam, kõige kallim. Nõnda siis võikski ütelda, et vana testamendi esimesed raamatud Moosese raamatud ja kuningriigi aeg enne seda siis veel veel kohtumõistjate aeg neile kuulajatele, kes piiblit tunnevad võiks ütelda mahuliselt peaaegu pool piiblit. Tegelikult ei räägi mitte sellest, et on olemas ainult üks jumal, nii nagu hilisemas piiblis vaid eeldatakse, et jumalaid on palju aga ainult ühte tohib teenida. Nii et me võiksime rääkida monoLaatriastumite monoteismist, kui kasutada võõrsõnu. Veel on üks selline sõna, mida kasutatakse selle olukorra kirjeldamiseks on Henoteism, see tähendab, et üks jumal on üle kõige ja teised on siis väiksemad. See Iisraeli rahvast, kelles piibel ka ajaloolise dokumendina tunnistab ja see nad on selline ajalooline fakt. Umbes aastal 500, enne kestvust või natukene varem viidi see rahvas Paabeli vangipõlve Pablooniasse. Ja seal nad olid sajandi jagu. Piibel kõneleb 70-st aastast küll, seal võis kõikumisi olla veel lisaks ette ja taha, sest need inimesed ei viinud mitte kõik ühe korraga. Aga umbes sellel ajastul toimub väga oluline jumalakäsitluse muutumine. Ja ma tahaksin lugeda ühe lõigu Jesaja matust, kus prohvet kõneleb huvitavalt ta kirjutab, nõnda kõneleb nõnda. Nikerdatud kujude valmistajad on kõik tühised ja nende lemmikud ei suuda aidata. Nende tunnistajad ise ei näe ega tea, et nad peaksid häbenema. Kes küll peakski valmistama jumala valamu kuju, millest ei ole kasu, vaata kõik selle austajad jäävad häbisse. Sepistajad ise on andnud inimesed. Raudselt võtab tööriista ja tööta pääsi tulel vormib Vasavatega ja taob oma käsivarre jõul. Temalgi tuleb nälg, jõud kaob, kui ta vette eo, siis ta väsib. Puussepp pingutab, möödu, nööri, tähistab kriidiga, voolib kaabitsatega, märgib sirkliga ja valmistab mehe sarnase kuju. Ilusa inimesetaolised asubkojas raiub enesele Seedreid, ta valib raud, tamme või tamme, laseb metsa puude hulgas oma tarbeks tugevaks kasvada. Ta istutab loorberipuu. Vihm kasvatab selle suureks ja sellest saab inimesele kütet. Ta võtab seda enese soojendamiseks, samuti ta süütab, et leiba küpsetada. Ta valmistab sellest koguni jumala ja kummardab seda. Ta teeb sellest nikerdatud kuju ja põlvitab selle, aitäh. See on selline kauni irooniaga räägitud pilt sellest, kuidas inimene ühest osast puust küpsetab, endale süüa, teeb tuld ja teisest puust teeb endale jumala seda kummardab. Me näeme, et siin vaadatakse sellisele Polotteistlikule maailmale, kus on palju jumalaid. Ja neid jumalaid esindavad siis kujud. Ega tegelikult ei olnud ka tolleaegsed inimesed mitte sugugi kõik nii rumalad, et nad oleksid uskunud, et nad kujud ise ongi jumalad. Väga paljus oli ikkagi ideoloogia selleni, et see kuju oli vaid jumala esindaja. Vaata, kui me näeme, et siin juba astub sisse selline piibellik, materialism, võitlus ebausu vastu, väga põnev on ka lugu beelist. Seal on prohvet Taaniel, kes kutsutakse kuninga poolt vaatama, kui vägev jumala kuju veel, kes väga palju toitu sööb ja see on kuninga jaoks on märk sellest et see kuju on elus ja kui ongi tegelikult jumal. Daniel teeb siis sellise triki, et ta laseb kuningal selle kuju ümbruse vaikselt jahuga üle puistata, nii et keegi ei tea. Järgmisel hommikul nad lähevad vaatama, näevad, et preestrid on öösel kõik selle toidu ära söönud, mis kuivate on pannud. Nii et kuskil sellest ajastust siis tulevad need kujutelmad. Et tegelikult maailmas on ainult üks jumal ja ülejäänud kõik on pigem ettekujutus või siis mingite alamate vaimude sisendus ja tegelikult ei ole üldse jumalatega tegemist, kui jumalakujutelm vast veel rääkida, siis uues testamendis me jõuame ju kõige omapärasema paradoksina mille pärast tegelikult võib arvata ka Jeesus hukati. Ja mille pärast kindlasti lahknesid juutlus kristlus kui kaks väga erinevat usundit. Nimelt juudid kinnitasid, et on ainult üks jumal ja nad rõhutasid seda numbrit, üks. Samas aga kestlased ütlesid, et on üks jumal. Jaga rõhutasid numbriteks. Aga et see üks jumal on ennast ilmutanud kolmes isikus Jeesuses jumala Sisas ja pühas vaimus, me näeme, et piibli raamatu enesejooksul, see jumala kujutelm on arenenud õige tugevasti. Võib siia veel juurde lisada ka seda, et tavaliselt bioloogide poolt ikkagi nähakse seda jumala tahtena ja ka selles, et inimkond on valmis vastu võtma seda teadmist et jumal koolutab aeglaselt oma mõõdu ja oma tahte järele ka inimkonna teadvust. Nüüd teine selline valdkond on ka surmajärgse maailma kujutelma juhtkond. Samamoodi nagu jumala kujutelmad on ka piibliraamatu lehekülgedel läbi elanud sellise arengu jõudnud täiusele. Samamoodi on olnud lahkteispoolsuse kujutelmad, aga kui taas tuletame meelde Aabrahami ja tema otseste järeltulijate perioodi siis tollel vanal ajal oli ikkagi valdav arusaam selline et kui inimene elab õiget elu siis see elu on edukas. Arusaamad olid suunatud põhiliselt siinpoolsesse. Nii et võiks kommenteerida, et kui vanal stagnaajal öeldi võib-olla ajaloos, et keskajal kirik ja piibel õpetas seda inimestele, et eriti vaestele ja rõhutud klassidel, et hea elu tuleb teisel pool, siis võib vastu vaielda, et piibel ei õpeta seda kõike mitte nii üks-üheselt ja Aabrahami ajal oli kõik vastupidi. Sellel ajal ostuperioodil oli siis valdav see arusaam, et tõepoolest inimene peab selle elu nii hästi elama kui võimalik ja kui see ka õnnestub, see näitab, et inimene on jumala ees. Õige. Muidugi tuleb ka öelda seda et ega sellel ajaperioodil ei räägitagi palju teispoolsusest ei ole ka piibli lehekülgedel suurt sellest juttu. Aga ometigi on nendele mõtetele juba ka küllalt vana testamendi keskel sellised vastu vaidlejad. Surma puhul, räägib Iiob, vaidleb vastu, vaidleb vastu võib-olla arusaamale, et kas õige elama alati hästi. Ja tal on selline aru saame, seal teispool küll midagi on, aga ometigi see on kuidagi tagaplaanil inimene ei saa kõike seal hulga käpp, et on siis juba teistlaadi mõtteid kab salmides 70 kolmandas salmis juba levib taoline idee, et ega kõik siinpoolne hea ei peegelda tegelikku olukorda. Nii et sellest võiks juba hakata nägema ka selliste kujutelmad pööret teispoolse elu poole. Nüüd surmajärgsesse elusse on ka mitmesugust suhtumist veel. Näiteks vahetevahel võib tulla isegi piibli lehekülgedel ette selliseid kahtlusi. Ja kui me koguja raamatu kolmandat peatüki loeme alates 18.-st salmist, siis koguja on väljendanud isegi taolist mõtet. Ma mõtlesin südames, see on inimlaste huvides, et jumal neid läbi katsub ja et nad näevad, et nad on vaid lojused. Sest mis sünnib inimlastega, sünnib loojustega. Meil on seesama saatus nagu sureb üks, nõnda sureb teine ja neil kõigil on ühesugune hing ja inimesel ei ole paremust lojus eest, sest kõik on tühine. Lähevad ühte paika, kõik on põrmust ja kõik saavad jälle põrmuks. Kes teabki? Kas inimlaste hing tõuseb ülespoole? Võigas lojuste hing vajub maa alla. Nii et me võiksime nüüd, kui me tegeleksime ainult koguja raamatuga, päris sellise kurva pildi või arusaama saada teispoolsuses justkui poleks midagi. Aga kui me läheme ka piibli lehekülgedel edasi arenguga, siis tõepoolest juutide Babüloonia vangipõlve ajal algas uus arusaamade etapp. Ja kui me kasutame nüüd korraks ka üht raamatut, mis jääb vana ja uue testamendi vahelisse perioodi see on siis teine Macabita raamat, see raamat ei ole mittekanooniline piibli raamat, kuid on siiski mõne kiriku jaoks oluline ja piibli ja Iisraeli rahva ajalooga seoses. Tõepoolest asendamatu raamat. Ja oma seitsmendas peatükis kõneleb reast inimestest, kes hukkuvad oma õigeusu nimel ja seal on juba kirjas nende inimeste laternad või vähemalt nende suhu on pandud siis siuksed sõnad. Nad usuvad, et on ülestõusmine, nad usuvad. Ta on teispoolne elu, kus nemad saavad õiglase tasu ja samas nende vaenajad, need saavad karistuse oma vale käitumise pärast. Ja me võime öelda seda, et kui jõuame uue testamendi juurde siis uue testamendi kristluse pilt on täpselt samasugune lugu. On täiesti kindel arusaam, et elule järgneb teispoolne elu järgneb jumala kohus, ülestõusmine, igavene elu ja nii edasi. Tasub meelde tuletada ka uues testamendi apostlite tegude raamatus siis Stefanuse, see on üks algkoguduse esimese märtrit tema surma, tema surma kirjeldus on selline klassikaline lugu, millest siis on paljud saanud taolist inspiratsiooni. Ja muidugi kõige tähtsam uue testamendi juures on ikkagi Jeesuse enda surm. Mida kristluses siis peetakse aluseks eks usklikke pääsemisele ja nende viimsepäeva kohtu läbimisele ja ka igavesele. Elule kokkuvõtteks tuleks öelda ilmutuse mõistest lühidalt. Et ilmutus ei seisne niisiis mitte nendes kujutelm, andes või selles kirjelduses, mida piibel esitab, mis teisel pool on. Vaid ilmutus seisneb selles, et piibel jäädvustab meile ajaloolise olukorra milles jumal on inimesi kõnetanud ja neid edasi juhatanud ja milles ta juhatab ka meid, kes me seda ilmutust uurime. Tänases kirikuelu saates rääkisid ain riistan ja Andres jõgar sellest, kuidas kristlastena piiblit vaadelda ja millised võimalused piibel ise annab selgitusteks ja.