Tere, mina olen Peeter Helme ja räägin vahelduseks ühes lasteraamatus, sammu ei olegi lasteraamatutest juttu olnud. Selleks lasteraamatuks on briti kirjaniku Kriss või telli raamat. Ottoliin läheb kooli. Ottoliini seiklustest on eesti keeles varem vist vähemasti üks raamat ilmunud, teda kirjastab kirjastus Draakon ja Kuu. Ja ta on üks selline väike tüdruk, kellel on sõber mister man Row, kes on pärit Norra rabast, kust fotoliini ema ja isa, kes on professionaalsed kollektsionäärid ja rändavad mööda maailma kaasa korjasid totoliin, elab üsna üksi ja peab aega veetma siis koos mister mon Rõuga, mis ta on, mul rõõm on selline pisike karvane vennike, kes räägib vähe, aga on seda nutikam, sest nagu teame tark mees, kes vähe ütleb, aga palju kuulab Krismi telli raamatud on tegelikult sellised teosed, mis on kuskil koomiksi ja nii-öelda ohtralt illustreeritud romaani vahepeal. Osa tekstist antakse edasi koomiksi vormis, piltidel on selles mõttes ka suur tähtsus, et Krismi telli, joonistus on hästi puhas, ilus, samas detailirohkus rohkem. Ma arvan, et sa sobib ühest küljest väikesele lapsele. Sellepärast illustratsioonid on väga selged, aga see sobib kahtlemata ka suuremale lapsele, sest et neid illustratsiooni uurides on võimalik detaile avastada, märgata nutikaid väikseid nalju, mis nendesse piltidesse sisse on pandud ja tunda tõesti lihtsalt rõõmu selle illustratsiooni puhtast ilusast joonest. Aga samal ajal osa lugu antakse edasi lihtsalt tekstiga. Tekst ise on selles iseenesest väikese formaadilises raamatus suures selges kirjas. Kui võib-olla miski sellist eesti laps lugejaid häirida võiks, siis on tõesti see, et kuna kõik nimed on briti inglise nimed, siis tekib küsimus, et ehkki oleks võinud need tõlkida. Noh, see on selline küsimus ala. Nõukogude ajal armastati nimesid rohkem tõlkida, tänapäeval tehakse seda vähem. See on puhas maitse asi. Üldiselt on selle raamatu tõlge täiesti korralik. Mäletan, et kui ma vaatasin seda ortoliini esimest raamatut, mille pealkiri kahjuks meelde ei tule siis jäid mõned tõlkekonarused silma. Nendest on siin raamatus vabanetud ja tõlkija leelo Märjamaa on teinud kahtlemata head tööd ning tegu on ühe sellise hästi nutika toreda raamatuga kus saab palju nalja, kus on väike moraal sees, antud raamatus on selleks see ausus tasub ära. Natukene võib võib-olla täiskasvanud lugeja iriseda sellele, et siin raamatus kujutatakse väga elitaarset maailma inimesi, kellel ei ole vaja raha, sellepärast et neil on seda nii uskumatult palju, et nad ei pea selle peale mõtlema. Aga teisest küljest see on ikkagi selline tore pisike laste maailm ainult täiskasvanu võid nii kurjust, Teid mõelda, nagu ma just praegu väljendasin. Ja seda raamatut on lihtsalt rõõm lugeda. Nii, sellepärast tekst on vaimukas kui sellepärast et pildid on toredad kui ka sellepärast, et need tegelaskujud on sellised veenvad. Mis, ma olen rõõmus pisikene norra troll või kes iganes ta olema peab, on väga selline armas Ühed, on need, kes tõesti raamatu jooksul ei lausa ühtegi sõna või noh, mõned sõnad lauset lausub väga vähe sõnu. Aga kes on, võib öelda, lausa sügav psühholoogiline karakter oma probleemidega. Samamoodi on ka Ottoliin üks selline nutikas tüdruk, väga läbinägelik, uudishimulik. Samas arenemisvõimeline, siin raamatus saab ta tuttavaks tüdrukus sessiliga, kes on tohutult elitaarne, eks kutsuta kaasa kooli, kus ta õpib, milleks on teistmoodi talentide kool. Aga seal koolis tuleb välja, et, et talendid, nii naljakad, kui nad ka ei ole, näiteks on seal nähtamatu mehe poeg on jällegi samuti lapsed oma murede hädadega. Noh, tõsi see raamat ei tegelemist murede ja hädadega, aga vähegi tähelepanelikum lugeja saab aru, et tegu on karakteritega, kelles on sügavust. Niiet Krismi telli lasteraamat, totoliin läheb kooli, on nii tore lugemine, väga ilus lugemine väga ilusate piltidega ja toreda looga. Täiskasvanud inimene loeb selle läbi vähem kui tunni aja jooksul, aga ma usun, et kuna need pildid on tõesti nagu öeldud, sellised, mille pealt saab avastada detaile mida saab uurida, juurida uuesti, siis ma arvan, et ühele lapsele leiab siit lugemisrõõmu lausa terveks päevaks ja ma usun, et see on raamat, mille juurde üks laps hea meelega pöördub tagasi. Ja ma väga loodan, et kirjastus Draakon ja Kuu jätkab Ottoliine raamatute avaldamist ja et nad kõik on sama toredad kui see siin. Head lugemist.