Heligaja. Tere, head klassikaraadio kuulajad, sügishooaeg klassikaraadios on alanud ja täna on ka eetris esimene selle hooaja helikajasaade. Mina olen saatejuht, nelevasteinfeldja, nüüd põgusalt tänase saate teemadest. Kuna eesti muusikast suvi on festivalide ja kontsertide rohke, siis on täna helikajas stuudios Eesti festivalisuve ja ka kultuuripoliitika üle arutamas ajakirja muusika peatoimetaja ierremmel muusikakriitik ja tšellist professor Toomas Velmet, ajakirjanik Kristel Kossar ja džässiajakirjanik Madli-Liis Parts. Samuti on saates ka muusikauudised maailmast ja tänavusel hooajal jätkub ka järjehoidja sari, kus muusikateadlane Tiia Järg kõneleb Eesti muusikaelu olulistest pidepunktidest ja erinevatest sündmustest. Tänane järjehoidja keskendub aga luuletaja Karl Eduard Söödi luulele komponeeritud loomingule sest esimesel sept novembril möödub 62 aastat luuletaja surmast. Meie tänase vestluse teemaks on Eesti muusika suvi mis on ju teadupärast küllaltki sündmusterohked, meil võiks öelda, on virust, võruni, erinevaid festivale, kontserte, nii džässi, folki kui regilaulu, loomulikult klassikat ja meil siin stuudios on nüüd vestlusringis sellised inimesed nagu ajakirja muusika peatoimetaja ja Rämmel muusikakriitik ja tšellist Toomas Velmet, ajakirjanik Kristel Kossar, džässiajakirjanik Madli-Liis, Parts. Tervist kõigile. Tere. Kui te lubate, teeksin alguses ühe väikese sellise statistika, mida ma vaatasin Eesti muusikafestivalide kodulehelt ja Eesti festivalide kalendris 2012. Ja sealt ma lugesin kokku, terve aasta peale on Eestis 90 muusika festivali ja nendest umbes pooled toimuvat suvekuudel juuni, juuli, august, päris mitmed, muidugi iga-aastaselt üksikud ka üle aasta muidugi mõni kaup, mõni sünnib juurde, nii ta on. Aga kuidas teile tundub, on seda palju või vähe ühe eesti suguse riigi jaoks? No mina arvan, et tegelikult ikkagi, arvestades seda, kui suur on Eesti ja kui vähe siin inimesi niimoodi elab permanentselt, siis tegelikult ikkagi need muusikafestivale on väga palju. Mulle tundub ka, et palju on see esimesel pilgul, ütleme niimoodi. Et kui ma näiteks panin kokku ajakirja muusika nüüd seda septembri numbrit, siis seal kõigepealt on meil väga palju lugusid, festivalidest ja lühemaid ülevaateid ja mulle tundus, palju, on esimesel hetkel ja see on jälle üks järjekordne eesti muusika, ime et me saame neid nii palju korraldada. Neil lõppude lõpuks ka ikkagi väga palju publikut on. Ja kui see kõik niimoodi toimib, no ma ei tea, võib-olla siis see ongi hea. Võib-olla me praegu olemegi tegelikult saavutanud sellise optimaalse hulga festivale, sest nii palju kui minul õnnestus ringi käia, seal suvefestivalidel publikut jagus igale poole. Muusikaline tase oli väga kõrge ja inimesed olid väga rahul, mis tähendab, et tegelikult on valmidust käia. Korraldajatel on võimekust korraldada tasemel festivale. Et võib-olla me oleme jõudnud mingile sellisele tasemele, mis on meie jaoks optimaalne, sest kui ma mõtlen jazzifestivalide peale vaid mõne aasta eest oli väga vähe džässiüritusi, suvel üleüldse ja korraldajate seas oli ikkagi tunne ja arvamus, et suvel ei saa eriti džässifestivale korraldada, et ei ole publikut. Täna on hoopis teine pilt. No ilmselgelt on neid festivalil palju, ilmselgelt kui väikse võrdluse Soomes on, kui palju neli pool viis korda rohkem rahvast kui Eestis. Silland festival annab andmed klassikalise muusika festivalid aasta jooksul 29 29 festival meie festivalidel on minu meelest üks oluline asi, mida peaks meeles pidama. Iga festival ei pea suurenema, laienema vahetpidamata. Kõik festivalid peaks oma eesmärgiks seadma kvaliteedi nii esinejateks, seltskonna kui ka organisatoorse külje. Ma ei saa rääkida millestki muust kui ainult klassikalise muusikafestivalidest Eestis. Ja mitte sugugi ei ole rahvast pungil täis. Need on ikka enam-vähem need festivalid, mis toimuvad Pärnus. Need on rahvast täis, perifeerias on rahvast üsna vähe. Tallinnas noh, siin on ju suured festivalid Nargen Bergita. Need on sellised festivalid, kus peab rahvastele Vaat mina võtsin sellel suvel endale niisukese plaani, et mu väis on ennekõike neid kultuuriüritusi, mis toimuvadki Tallinnast väljaspool võimalikult kaugele nendes kohtades, kuhu ma nii tihti satuvad seal. Eks ole ja minu meelest, mis on nagu tore olnud ja mis on viimaste aastate tendents, ongi see, et festivalid lähevad nii-öelda laiali Eestimaa peale, kui tõmban Sõru džäss, mis kohutavalt äge üritus või kui toimub Võtikale raamatukülapäev, no ma ei tea, kui paljud inimesed teavad, kuskohal asub võitikvere, aga ta on selline kirjanik Imbi Paju teeb seal, vaata kui laupäeva. Sinna tulevad kõik eesti kirjanikud kokku, eks ole, sinna tuleb muusikuid kokku, mängitakse pilli, räägitakse kirjandusest, seal superäge kultuuriürituseks, see toimub väga kaugelt Tallinnast loomade Naissaar, mis on minu meelest Nargen festivali suurim saavutus? Avanud tegelikult inimestele niisuguse saare, mis asub pealne küljele, kuhu on väga keeruline saada ja mulle meeldib, et inimesed lähevad näiteks kontserdile, nad sõidavad selleks ma ei tea, poolteist tundi iga päris kaua oma päevast läheb sellele, et kontserdile üldse jõuda ja see on kihvt, see on väga kihvt. Mina pean tunnistama ausalt öelda, et minu, selle suve kõige suuremaks niisuguseks muusikaliseks elamuseks jääb ikkagi Saaremäe Ooperipäevadel Tõnu Kõrvitsa teose esmaettekanne Kuressaares kihelkonna kirikus, kus seda laulis Ain Anger, seal tema kodukirik ja seal on tegelikult ka Tallinnast ikkagi vaatama, et sõita muusika pärast Saarele väga väikesesse kohta noh, võrreldes eks ole, ütleme siin pealinnaga ja see on tegelikult äge, minu meelest see, et inimestel on tekkinud traditsioon sõita Suure-Jaani on ja mina olen näinud Suure-Jaani muusika festivali Tallinna inimesi, keda ma muidu annan, tallenz, kavatsen mantrat Suure-Jaani, vot vot see on nagu minu meelest äge tendentse ja võib-olla võikski nagu siit ma ei tea, kuidas mu kaasvestlejad arvavad, et mulle tundub, et, et riik võiks nii-öelda rohkem suunatagi seda festivalide välja minekut välja nendest põhipunktidest, eks. Kus on tõepoolest noh, Tallinnas suvel loogiline, et inimesed tulevad, turistid tulevad väikesed kohad eestlaseks võib-olla, kui võtta natukene teine mõõtkava, siis saab täpselt sama rääkida ka Tallinna kohta, sest Tallinna tekkis mitu uut kontserdipaika, mis võeti väga kiiresti omaks ja kus toimusid väga vahvad kontserdid. Ma pean siin silmas teletorni siis näiteks nõmme, džäss tegi teist aastat Nõmme spordikeskuses ja Glehni pargis, mis on täiesti unustatud kadunud koht, justkui Noblessner on suurepärase akustikaga kontserdisaal ja minu meelest vajaks ikka tõsiselt välja ehitustoetust kui kontserdipaiku ja kontserdimaja, eks, et et tegelikult on neid kohti, minu meelest on ja minule meeldib ausalt, et suvel on muusika Pärnus, ma ei saa sinna mitte midagi parata, et, et on minu jaoks muusikalini, võib-olla sellesama tavaid ois trahvi pärast, aga Pärnu muusikalinn ja mulle meeldib, kui suvel Pärnus on muusika noh, mõne koha, kelle käibki see muusika nii-öelda kaasas, ma ei tea, kuidas teistele tundub. Pärnu traditsioonid on väga suured, need ulatuvad 19.-sse sajandisse. Kui Gustav Ferdinand Davidit alustasid seal suvemuusikaga ja ja mitte ainult promenaadi muusikaga ja ja tulemused on ju selgelt näha. Kõik väliskülalised imestavad, kuidas niukses perifeeria linnakeses on oma linnaorkester ja kvaliteetne linnaorkestri kellelegi keegi ei häbene esineda. Mis puudutab uusi kohti, need on kõik, on, on suurepärane. Kohati jääb muidugi tunne, et koht meelitab rohkem, kui seal esineb. Ja nii on. Ma ei räägi siin konkreetselt ühestki esinejast, ma räägin ekstrava tantsetest kohtadest. Aga peaasi, kui on keelele. Aga ma tahtsingi öelda just, et Suure-Jaani muusikafestivali on asi nagu üks öökontsert, mida tegelikult veetakse rabas ja vot sellega on ka seesama asendada. Toomas viitas, et kui inimesi on liiga palju, ma olen olnud raba kontserdi, kus olid tohutud, dub massi inimesi, raba seal kohutavalt ilus, meeletult ilus koht ja kui siin üle 500 inimese kokku tuleb, siis seda tegelikult on liiga palju, et ma saan aru tegelikult korraldatest ka neile meeldib, kui mingi asi, plaan. Aga, et kui üks väike rabakontsert hakkab meenutama seda kohta filmest keskea rõõmud, kus autod nihuli juurde sõitsid, mäletate, kus hästi palju rahvast oli? No ei ole tegelikult enam see, mulle meeldib, ohutad kuulata Heino Elleri muusikat rabas mis asju, mida ma hirmsasti tahaks. Aga selline suure rahvakogunemise vorm sellele tegelikult hästi ei sobi, et ongi, et noh, mis on ikka kummerliku laadi üritused, seal tuleb korraldajal ka mingis mõttes võib-olla panna käed kokku, öelda, et hea küll, et me müüme sinna, võib olla 100 piletit rohkem. Ja teisest küljest ka alati tuleb olla väga ettevaatlik vabaõhukontserte tega, eriti veest toodetud kammermuusikat. Sest ka veel muusika, iga detail on kvaliteetne ja võib juhtuda, et läheb rappa just. Toomas mainis, et kvaliteet on ka oluline ristimine juures kvaliteet ja publik, mis ma mõtlesin näiteks Saaremaa ooperipäevadel, kus oli väga palju publikut, mitte perifeeria, aga mitte ka pealinn, eks ole, Kuressaare, aga peab tunnistama, et suur osa sellest publikust ei olnud eestlased, vaid olid soomlased. Mis ei ole üldse paha, et suur suguvõsa on turistid ja nad tulevadki sinna just nimelt nendeks päevadeks, et on juba tekkinud traditsioon on meil on ka oma Savonlinna siin olemas, tegelikult on väga oluline see kultuuriruumiosaga, sest kui nüüd vaadata seda eestit kuvandit, siis me pole tegelikult ära kasutanud mu kultuuriturismikaarti. Meil on suurepärane võimalus tegelikult olla kultuuriturismi sihtriik, meil on suurepäraseid asju pakkuda, aga tõepoolest, Saaremaa ooperipäevad on hea näide, et mingist asjast on noh, ilma selleta, et oleks kuidagi nagu otseselt selle peale rõhutud on olnud nii-öelda niisugune väga oluline turismi seisukohast ka oluline. Eks ta ole ikka otseselt rõhutud selle peale ja ma arvan, et meie võiks olla rahul siis, kui Savonlinna ooperifestivalil oleks kolmveerand eesti publikut. Aga ma ikkagi arvan, et tegelikult on, on tore see, et noh, mingid turistid on, on leidnud üle seitsme kultuuriüritused, aga me peaksime rohkem isegi ja, ja ma ei tea riigi EAS-i, ma ei tea kelle iganes on ju nii-öelda mõelda, et kuidas Eestit müüa, kui kultuuriturismi siht ja need on ka uued teadmised kultuurikorralduse valdkonnas, tegelikult Juss, mis toovad selle turistiemis, toovad oskuse turisti siia tuua, sest kui ma meenutan eelmise aasta kultuuripealinna kogemust, siis tegelikult meie vahendusel või ka meieni kajas, kuna ma ise töötasin kultuuripealinna ühe tegijana, meieni kajas väga palju välis, publiku tava, publiku hellist rahulolu ja väga palju inimesi tuli siia just nimelt meie kultuurisündmustele, just nimelt kultuuripealinna pärast, et kui me nüüd oskaksime seda just, ma tahtsin, et see oleks imeline, tahtsin sinna jõuda, et kultuuripealinn tegi ära suurepärase töö. Need inimesed, kõik, kes tegelikult õnnestus haarata. Me lasime nad jälle lahti selles mõttes, et nagu tore aasta sai läbi ja siis järsku oli niimoodi, et enam ei olnud nagu nii-öelda seda otsast kultuuriturundust ja siis oligi niimoodi, et noh, jäi nagu sinnapaika ja tegelikult me ei tohi kaotada neid inimesi, kellele me juba silma, kõrva, mis iganes oma kultuuri sinust ka jäime. Tegelikult neid inimesi oli ikka ikka väga suur hulk kes sealsamas oleme ooperipäevad ja tegelikult ma mõtisklesin jälle ühe teise asja üle. Et ühest küljest tõepoolest, kuidas see kava oli tehtud suurele publikule suunaga teadliku suunaga Soome publikule. Ja teisest küljest siis publiku hulgas on väga palju erinevaid inimesi, mida keegi ootab sellelt festivalid, mida ta seal kuulda tahab. Oi aegu panus tehtud sellisele keskmisele huvilisele, sest minule isiklikult seal jäi natukene puudu sellisest väga-väga säravast üritusest ja see oli nüüd festival, mis on nagu pärile keskendunud. Aga festivali säravaim etteaste oli siis kammerkontsert tegelikult seesama juba mainitud Ain Anger, Tallinna kammerorkestriga, mina kuulsin teda Kuressaare Laurentiuse kirikus, kahjuks kihelkonnas ei kuulnud. Ja see natukene noh, nagu sellise tõsise muusikasõbrale pani mõtlema, et kus see raskuskese siis nagu festivalil. No see on lihtsalt üks väike näide. Jah, teisest küljest on see ikkagi, et viia üldse saarele ooper, see on täiesti müstiline ettevõtmine. Jube kallis ettevõtmine. Äärmiselt respekt, et Eesti Kontsert on võtnud selle asja ette, sest kordades lihtsam ja kordades odavamaks tegelikult teha seda Tallinnas. Küsimus on selles ikkagi, et, et inimesi kuidagi tuua, võib-olla, et Eesti inimesi ka, ma ei tea, mis mulje teil on jäänud, aga tuua rohkem võib-olla ikkagi nagu ka muusika juurde tutvustada nagu rohkem. Nii palju, kui mina olen inimestega rääkinud, mina tavaliselt räägin tavaliste inimestega, kes ei ole muusika, ei tee muusikatega, ei ole muusikaga kuidagi seotud ja neile kuidagi tundub, et see ei ole nagu meile või see olemegi meie koht pole nagu meile suunatud või sinna lähevad ainult spetsialistid. Ja tegelikult see ei ole niimoodi, et ükski muusikafestival Eestis ei ole mingisuguseid kildkonna või mingisuguse grupisõprade kokkusaamine või kust kõik teised aetakse siis noh, jala-upidega minema, et ei ole vastupidi, tegelikult oodatakse inimesi väga muusika juurde. Ma usun, et võib-olla tulebki seda asja nii-öelda nagu ka rohkem inimestele lahti seletate, mulle alati meeldib, kuidas tuntud kontsertpaikades Viinis ja New Yorgis omamoodi, kuidas enne kontsert näiteks olid need seal kontserthoog või festivalil sellised õpitoad, kus saabki kohtuda näiteks helilooja tuleb, tal läheb laval enne oma teose ettekannet, ütleb, et tere, mina olen helilooja, see minu teos on. Ma olen pärit sealt sealt kohast, et noh, mind on mõjutanud need ja need asjad räägib iseendast. Vot see tekitab sulle hoopis teise suhte selle, sa hakkad nagu mõistma, et kustkohast see inimene on tulnud, mis on teda mõjutanud ja siis kuulad seda hoopis teistmoodi. See traditsioon vajab meil juurutamist, me, meil on proovitud täiesti kontserdis, aga noh, nii kaua kui see on võõras, nii kaua keegi ei vaevu tulema tund aega varem kontserdile, et kuulata, millest on jutt või kohtuda interprediga või noh, näiteks ütleme, Philadelphia orkestris komme pärast kontserti on sul võimalus kogu orkestriga kohtuda seal afterparty'l või ja, ja ma tean, et, et see mõjub väga positiivselt. Kui mõelda nüüd järgiks festivali, oleks ju see koht, kus muusikud on kohal, eks ole, ütleme, orkester kahe saare ära, keegi ei saa minna ja et publikul võikski olla nii-öelda võimalus kellelgi nööbist haarata, et kuule, mis häält metsasarv teeb või, või räägi mulle natuke, kuidas metsa seal mängitakse. Kokkuvõttes, ega selles ei ole mitte midagi halba, et vastupidi jah, et ei teki sellist nagu, nagu just kokku puutub. Seal saab tekitama, peab tekitama ja muusikud muidugi. Kui nad juba on, publiku hulgas, nad tegelikult oskaks, tahad selgitada, väga lihtne just arusaadavalt ja teine nüanss veel, mida mina tooks välja, oleks see, et paljud korraldajad leidsid ka võimalusi teha tasuta kontserte. Ja seda mina märkasin eriti Tallinnas. Üks parim näide on just äsja lõppenud Tallinna tornid mis tegelikult samamoodi andis võimaluse inimestel, kes muidu võib-olla kahtlevad, et kas ma ikka lähen kuulama Tarmo Johannest mängimas flööti kultuuriga klass, mis on kõik väga veider. Justkui, et kas ma lähen seda kuulama, kui mul on võimalik minna katsetama, lihtsalt proovima, kas ma talun seda, kas ma saan sellest aru, kas ma võtan vastu minu meelest see on suurepärane ja, ja kontserdikorraldajat vähemalt tänavu suvel andsid selleks publikule küll päris palju võimalusi MINA OLEN selliste kohtade käia ka, kus tavaliselt käivad tudengid või noh, mis seal näiteks odavama piletiga ja New Yorgis olid Neuro Filharmoonikute proovi võis minna vaatama niisuguse odavamalt rahva eest peaproove enne kontserti ja mina käisin kogu aeg, ma sain aru, et tudengid ja noh, need inimesed, kelle raha vaid ka võib-olla ei võimaldanud osta seal esirea piletid, nad said. No seda nii-öelda seda prooviprotsessi, mulle meeldis väga seda jälgida, esiteks sa näed huvitavaid asju, mind huvitab väga, kuidas dirigent töötab orkestriga, kuidas ta nendega suhtleb, mida ta nii-öelda rõhutab, mida ta ei rõhuta ja see on jube huvitav, aga et noh, ma kujutan ette, et see oleks ka võib-olla üks võimalus, et kuidas kasvõi teha üks publikule avatud proov võib-olla tõesti, kas tasuta noh, ma ei tea, on see, see hirm, et äkki keegi näe, näeb, kuidas tegelikult seda asja tehakse, see on nagu mustkunstniku juures, et kui sa näed, kuidas ikka trikkide pärast ei taha enam tulla etendusele. Esimene ukse avaja tegelikult just et miks mitte näiteks noh, avatud peaproov Tallinna koolide õpilastele ja õpetajatele Meil on vähesed koolid, kes ise seda nagu algatavad, et, et lähevad. Ja just ütleme näiteks, kas või festivali korraldaja Saaremaal, pakuks niisuguse võimaluse välja. Kohalikud oleks rõõmuga nõus, aga ei ole nagu kedagi, kes hakkaks ka ise helistama ja ma usun, et kui mõni koolivate helistaks. Tere, Me sooviksime oma põhikooli õpilastega teie juurde tulla peaproovi, vaatame, kas võib tulla. Siis ma ei usu, et keegi uksega kinni lööks. Kindlasti ei löö, sest Leesi teeb seda vilja ta lastakse igale poole, jääb ju tegelikult noh, miks mitte tegeleda tehnilise tiine, siis võetakse rõõmuga vastu. Kui palju need suvised festivali kontserdid erinevad nii-öelda sellest talvisest hooajast teie arvates, et kas suvesündmus peaks olema midagi teistsugust, kui on näiteks selline akadeemilise kontserdihooaeg? Mingil määral? Ta ilmselt on erinev ja peaks ka olema erinev, aga ega ta siis needki koordinaalselt ka mulle üldse kui ma kuulen juba niisugust mõistet nagu akadeemiline kontserdihooaeg, siis mulle tundub, et omistame ära nagu, nagu mingisuguse asja, et noh, nii nii-öelda, et on nagu niisugune akadeemiline, klassikaline muusika ja vot mina, et praeguses maailmas, kus piirid on juba niivõrd palju hägustunud ütleme, et meil on ägedad kontserdid aasta läbi ja tegelikult see võikski olla nagu see põhimõttega Ja mis selles akadeemilises siis, mis see sõna on, mis niisugust vastureaktsioon mulle tundub, et akadeemiline isenesest kätkeb endas justkui nagu välis Tähendab nagu mingisugused asjad, et ta välistab näiteks niisuguse avatuse või, või uudsuse või. Ma ei oska öelda, võib olla suhteliselt vale seal. Akadeemiline tegelikult, mis ta tähendab, tõepärane, on Akadeemile. Teine asi on see, et on ikkagi terve hulk publikut, kes on harjunud ühe kontserdivormiks ja keda kui väljutakse akadeemiline raamides siis see teda ärritab. Akadeemia on veel üks, üks kontserdivorm päris vanast ajast. Kui me vaatame puhtalt kasvõi sedasama. Enne nimetatud Tallinna tornide näidet, siis selle festivali kava oli mõnes mõttes justkui seinast seina. Ei saaks öelda, et see oli akadeemiline, akadeemiline ta oligi nii nagu Kristjan, sa ütlesid, ta oli muusikasündmus väga laia valikuga väga laiale publikule minu meelest publikutele igal pool ja see festivali praktiliselt nagu, kui ta oleks olnud piletitega, siis tahaks välja müüdud olla. Mina klassikuna ütleksin, et on ka hea, kui on olemas neid puhtalt akadeemilisi kontserte, aga siis sõltub sellest, missugune on selle sisu ja millised on need muusikud, kes olid nii kvaliteet, just nimelt. Aga puhtalt akadeemiline kontsert võib-olla ka täiesti vapustav, täiesti avatud, täiesti erinev. Minu meelest on tore, et on olemas neid erinevaid kontserdivorme meil Eestis jamadest tegelikult arvan ka, et, et liiga kaldu ühe või teise poole ei ole ka hea massiliselt akadeemilisi, massiliselt selliseid erilisi performans said mingisuguse innuga. Minu meelest need on justkui ühe skaala kaks täitsa erinevat otsa ja tegelikult me ei saa öelda, et kas üks või teine ühes otsas, siis istub niisugune klassikaline kontsert, teises otsas istub meiesugune performans, kus kõik on verised ja paljud ei ole niimoodi. Tegelikult elab tädi on ju? Ei ega ta ei leia neid veriseid ja palju sealt akadeemiliseks. Muidugi on olemas, noh, ma tean paljusid inimesi, näiteks noori inimesi, kes ütlevad näiteks moodsate muusika on igav, mõtlesin, et ma absoluutselt ei ole igav, moodsate muusika on väga põnev, aga lihtsalt on see, tal on kuidagi jäänud mulje, et see on selline hirmus jõle selline. Akkadi vokkadeemi, no ma ei tea, akadeemiline. No mis seal siis ikka on, aga see, et leida üles sellest samast klassikalist muusikat, mis on jube põnev, jube põnevad, sest vanamuusika on hirmus põnev. Tegelikult tuleb igas muusikas üles leida põnev ja selles võib olla. Ja ikkagi vihjas väga täpselt sellele, et kõik sõltub kvaliteedist. Sõltub kvaliteedist, kui on kvaliteetne kontserdisari või festival, nagu näiteks Kuhma Tammer, muusika festival siis ei ole isegi reklaamima. Sealt tulevad sinna kokku, kui nad teavad, et see on kvaliteet ja seal istuvad nii noored-vanad, koduperenaised ja kõik. Aga võtete küsimus ongi nagu selles, et kuidas teha nii, et see oleks siis nagu ütleme jagada, et kas see kvaliteedi kõiguks Et mitte laieneda ja suurendada kogu aeg, vaid pigem keset, pigem vähem, aga paremini lemme. Võib-olla siis mitte niimoodi, et peab olema igas päevas mingi seitse kontsert, tehakse, see festival peab kestma terve Pangodi, onju et pigem vähem ja just nagu läbimõeldud, mis mulle meeldib, võib-olla ongi see, et tase jubedalt kõigub, aga mul on olnud ka niimoodi, et ikkagi ma sõidan kuhugi, eks ole, ja näen ühte kontserte ma jõe vaimustatud ja ma näen teist asja, mis on kohutavalt nõrk ja ma ütlen veel kord, et festivali, et ei ole odav tilt arvestades. Välja arvatud esinejate tasu ei ole seal mitte midagi. Ütleme niimoodi, et kui inimene ostab seal ikkagi kolm 20 eurost piletit, näiteks mõnele festivale, ostab 20 eurost piletit mõnele festivalile viie eurost, aga noh, kasvõi viis eurot on inimesel ikkagi suur väljaminek ja siis, kui ta näiteks noh, see kontsert on tõesti nagu nõrk, siis ta teinekord nagu kaalutud, kas ta see viis eurot ikka oma rahakotist võtab välja on hoopis nagu ka sihiasi ta teinekord lihtsalt enam üldse ettevaatlik, tasub väga ettevaatamatu, väga ettevaatlikuks, et pigem nagu ärme kaota neid inimesi, pigem teeme vähem tõesti kontsert, aga et noh, me oleme nagu kindlad, et nad, see on tõesti nagu väärt. Sama teemaga haakub ka tegelikult mõne festivali voolse esinejate hulk. Et kui ma olen publikus ja mul on õhtu jooksul ütleme, viis esinejat või kolm esinejat, siis on üsna tõenäoline, et ükskõik kui kvaliteetsed on need viis esinejat. Ma ikkagi kuulajana suudan vastu võtta ja nautida ja märgata ilmselt vähem kui need viis esinejat, siis tegelikult kui mõelda seal pikka aeg, võib-olla kuus-seitse tundi jooksul see muusika on ja, ja võib-olla siis selle arvelt annab ka midagi teisiti. Ütlen ka, et ma tahaks tõesti kuulata kõike 34 esiettekannet. Ma bülest tahaksin kuulata ja tegelikult ma suudan vastu võtta ainult võib-olla ükskaks, et küllusliku ei pruugi olla üldse see kõige parem lahendus. Jah. Et ma saan aru sellest mõttest, et sa võtad maksimumi, nagu näiteks sõidad kuskile kohale hommikust õhtuni, kuulad kontserte. Aga see tegelikult ikkagi noh, nagunii päris ei lähe, et hommikust õhtuni kuulad kontserti, et noh, inimese vastuvõtuvõime on ikkagi nagu tegelikult, noh kui sa mitte, tarvita seda muusikat niimoodi, et tarvitada tapeedina on ju ka selliseid muusikafestivale on küll, mitte klassikalise muusikaga, lähed kohale, lihtsalt. Noh, need klassika on, ma ei tea, aga mulle tundub, et läheks, mida, ma ei ole nii palju, et lähed sinna mõnusalt seal, eks ole, meeleolu, festival, meeleolu festival, et taamal keegi mängib lõbusalt Pillega, sina. Süsti lobised oma sõpradega sellega hoopis teine asi, et aga et kui sa tahad ikkagi nagu, nagu analüüsida seda eriti peab jääma mingi aeg muusika analüüsimiseks. Vot see, et sa pead tormama ühelt kontserdilt teisele, on ju siis nagu õhtul lähed koju, siis on niisugune tunne nagu noh. Oota, mida ma kuulsin, mis toimub, järgmine kustutas eelmise, just lõbusalt ikkagi meelde, viimasena kuulsada see, mäletan seda toodet siin esimeses pooles kella 10-l hommikul, super head intervjuusid ja hoidku jumal selle eest, et see viimane on eriti negatiivne kogemus, siis tundub, et terve see festival oli üks igavene metsal ainult värk. Kristjan, sa tõid siin välja seda kultuuriturismi ja võib-olla Eesti kasutamata võimalusi selles vallas, aga kui me nüüd mõtleks korraga veel rahvuslik ja rahvusvaheline festival kategooriates. Kas meil on mõni rahvuslik festival ja Viljandi folk? See on väga rahvusvaheline mina kui sa mõtled esinejate peale väga rahvussel, pigem oskaja fineerida. Nad minul õnnestus, Rosenberg. Võib-olla võiks teha niisuguse rahvusliku samas Eesti muusika päevad on tegelikult rahusid vaid seda peab küll nagu ütlema, et üks niisugune festival peab kindlasti olema, mis tutvustab eesti heliloomingut, sest meil on tegelikult ainult üks rahvas, üks kultuur. Peame hoidma alal seda, mis meil on. Ja see tähendab ka seda, et me peame näitama, et meil kultuure surnud kultuur, vaid meie kultuur on jätkusuutlik ja see tähendab seda, et me peame mängima eesti heliloojat. Teoseid, eesti heliloojad peavad kirjutama teoseid. Mul on väga hea meel, et see heliloomingu tellimise programm on nüüd nii-öelda saanud uut rahasüsti, sest et heliloojad ei kirjuta orkestriteoseid oma lõbuks või oopereid ka sahtlisse, onju et seda peakski veelgi rohkem toetama. Mulle meeldib see, et ma olen sellel suvel käinud kohtades, kus nimelt eesti algupärandit mängitakse, lavastatakse, tehakse mulle meeldib see kood, et siis tegelikult see on väga suur risk. Noh, ütleme nii, et teha üks kontsert, näiteks väga meeldis Tallinna kammerorkestri kontsertsõpradele Tõnu Kõrvitsa muusikast, ma olen pikalt juba oodanud niisugust kontserdi, kus tutvustatakse ainult Tõnu Kõrvitsa looming. Ja mulle meeldib see, et, et niisuguseid asju ikkagi nagu tehakse heliloojatelt tellitakse, mängitakse neid asju. See on jube tähtis ja täitsa olemas. Niisugust, millest te alustasite, on kirjas Eesti vabariigi põhiseadus. Et meile tundub vahest Eestis, et mis välismaal tahaksin, on umbe lahe meil endal siin noh, niisugust asja ikkagi ei ole ja teine asi on see, et me peame salvestama neid asju, mis on Eestis ikkagi kirjutatud ja mida Eestis mängitakse. Kurvastas väga, et kui ma kuulsin, et ei võetud üle Saaremaa ooperipäevadel uut teost, mille on kirjutanud Olav Ehala üks suurepärane teos leelo tungal on selle nii-öelda libreto autor ja laulavad seal aine angerja ja Ivo Linna suurepärane lasteteos kahjuks mängib ükskord siiani. Loodetavasti mängitakse kunagi veel, aga, aga niisugune tõeliselt haruldane kooslus ja väga kihvt asi, et me peame salvestama, et kuskilt peab see raha leitama, riik peab leidma raha selleks, et neid salvestisi finantseerida ja seisa olla ka ainult nii-öelda rahvusringhäälingule oma rahakoti peal või kuidagi tuleb selleks siis meil on olemas ju selleks ometi inimesed kutsutud ja seatud, seda peavad otsustama nii, et et see on see, mis meie väikesel rahval on. Ega meil rohkem ei ole meil alati rääkida eesti muusikast, et Eesti muusika on ainult Tubin, eestlased on ainult Eller, esimesega kõrvits, Eesti muusika on, kus looma Eesti muusika on väga paljud teised noored heliloojad, kes, kes praegu teevad ja toimetavad, nii et ja nende loomingut tuleb esitleda, salvestada. No rahvuslikust ja rahvusvaheliselt rääkides mulle tundub, see, see on tegelikult päris heas balansis meie kontserdielus üleüldse nii palju, kui ma olen kõrvalt seda näinud. Aga noh, üks küsimus mul muidugi on, võib mõelda selle üle, et kas eesti interpreedid saavad piisavalt esinemisvõimalusi, kas nad saavad ennast piisavalt näidata, sellest räägitud, et kas nad saavad suurtele lavadele piisavalt ja kontserte küllalt. Ja kas vanemad klassikat. Liisa luurata suurelt lavalt ongi selleks, et sinna mitte nii väga kergesti pääseda. Suurele lavale pääseb ikka kvaliteet, see, mis on tõeliselt kvaliteet. Me muidugi oleme mures. Toodame hästi palju pianist, hästi palju keelpilli mängijaid ja puhkpilli mängijaid. Aga me peame ka arvestama sellega, et sellest toodangust on üks või kaks superkvaliteediga. Ja me ei peaks muretsema nende eest, mitte köigi korraga eest. Et meil on 100 pianisti, saadame nad kõik ühele festivalil või lavad siis nad on üks kord aastas esineda saab, see ei aita mitte kedagi, et siis pigem keskenduma siis tibude peale, kimpude peate, nii et, et kõik kõik köisest tänapäeval. On nii nagu spordis, nii on ka muusikas, sa ei pääse suurele lavale, kui sul ei ole rahapatakas taga. Ja organisatoorne tiim ei ole võimalik kuhugi pääseda, aga kas meil tehakse seda pigem esialgu mitte. Nov kõlar püüab Yoko väega. Mina arvan, et me tegelikult ei tee ikkagi piisavalt Eesti muusika ja Eesti interpreetide ekspordi jaoks jäidet selles mõttes, et me ei tee omavahelist koostööd. Meil puudub selline asi, et kui keegi läheb välismaale, kui ERSO sõidab välismaale siis oleks tal kohe nii-öelda toeks mingisugune Maida organisatsioon, kas on see Eesti muusika ekspordikeskus või kes, kes võtaks, kukub kõik, mis Eesti muusikas veel muud toimub, eks ole, festivalide Klettid plakatid, asjad sinna ma ei tea, kontserdisaali fuajees sätitakse üles kaks lauakest, kus on võimalik tutvuda eesti muusikaga niimoodi üldisemalt. Vot see on see asi, et eestlased on igaüks oma tekiga omas nurgas, eks ole, et et selles suures ruumis koos iga üksiku täpselt ikka rohkem nagu oma peale. Ja mida me peaksime tegema, on see koostöö just erinevate organisatsioonide vahel erinevate, ka ka muusikute omavahel mulle väga meeldib, tuleb Soome dirigent. Tal on kaasas soome solist, sume, viiuldaja sumbianist peos ja soometeos. Nad toetavad. Hõim toetab niimoodi vastastikku 11, eks ole. Näiteks mis mulle äärmiselt sümpatiseerib alati. Järvide muusikute perekonna juures on see, et ükskõik kuhu läheb Neeme Järv ükskõik, läheb power, ükskõik millest rääkida. Paavo Järvi, igaükskõik, millest välismaal temaga räägivad ajakirjanikud, ta läheb ikka Eesti Eesti muusika juurde, sest see on tal oluline, et me peame tegelikult me peame toetama omasid, kes meid siis nagu toetab, et ega Londonis isto agendid jalg üle põlve ja ei ütle. Õu, hakkame, toetame eestlasi, ah, kas ei oleks tore, kui hakkaks nüüd toetama eestlasi? Sellist asja ei ole ja tegelikult me peame ise omasid toetama, mis tähendab omakorda seda, et meil peavad minema inimesed, ka noored inimesed peavad minema Londonis agentuuridesse tööle ja hakkama omamoodi omasid toetama. Võime siin teisi näiteid tuua, aga minu meelest Soome on just selles suhtes hea näide, kuidas hõim omavahel nii-öelda tunnetab seda, et, et me peame üksteisele käe ulatama. See on üldise kultuuripoliitika tulemusega need Soome tippmuusikud ei tunneta, seda küll, et seal Allen toetab säärast, et võis keegi veel kedagi. Aga see on üldise kultuuripoliitikat tunne ja üldise rikkuse baasile. Võib-olla see ongi see, et me oleme nii vaesed, et kõigil on nii vähe raha, ütleme niimoodi, et vaesust kingib isekuse, aga teisest küljest ega meil rahaga rohkem ei teki, kui seda raha ise ei tekita. Ja minu meelest peaksin pigem jääma lambike põlema, pea kohal ahhaa, töötame koos, saame rohkem kontserte, saame rohkem raha, saame ennast rohkem tutvusta, tuleb meile rohkem turisti, jälle saame rohkem näha, et see omavahelises seoses, et tegelikult ega see nurgas nii-öelda isekas olemine ei vii kuhugi, see jagamine tegelikult, et mida rohkem ma jagan, seda rohkem tagasi tuleb. Aga ma arvan, et mõnes mõttes on siin ka üks asjaolu aeg, sest me oleme rääkinud. Me jõudsime, eks ole, tegelikult Eesti muusika ekspordi nii küll, aga et me oleme rääkinud sellest alles viimased aastad ja organisatsioonid, kes nüüd on aktiivsed tegelikult eksisteerinud vähe aega ja neil on iseendaga vaja selgusele jõuda, mida nad täpselt tahavad ja mis on nende eksistentsi põhjus ja kuidas nad omavahel saavad üksteisega läbi ja 11 toetada. Ta pigem, et ma arvan, et me oleme praegu väga-väga alguses ja 10 aasta pärast me räägime hoopis teistmoodi. Sest see kasvuraskus või sa sünnid, kus on möödas selleks hetkeks ma ei tea, võib-olla on meil vaja tõesti mingisugust alati Eestis on vaja mingeid kultuurikoda või midagi, mis võtab kõik need asjad kokku. Meil on olemas riiklik asutus, kultuuriministeerium peaksite pöörama siis seaks. Ma kokku ütlema, et mehed, et hakkame koos tööle, nii saame kokkuvõttes rohkem ennast näidata ja kaasame rohkem teenida, sest tegelikult me võime siin rääkida küll, et raha pole tähtis. Kunst on oluline, kõik raha on tähtis ilma rahata. Professional halduse sõnade juures igal juhul keha ilma rahata, ütles kadunud Urmas Ott ilma rahata tööd teha. Piinlik. Meile kuidagi tundub, et kunstivaldkonnas on inimesed justkui tahaksid tegema asju tegemise rõõmust, aga kui palju maksab üks hea pill tänapäeval, siis ma arvan, et suurem, enamik kehtestasid nii kalli autoga ei sõida. Nii et ma arvan, et ilma rahata ei ole võimalik üldse nagu kunsti teha. Ja küsimus on ju ka kvaliteedis, tegelikult, kui meil on töösuhe, siis me saame üksteiselt eeldada kvaliteeti. Sa pead, inimeste koolitame, inimene peab saama iseennast koolitada, peab saama harjutada ei ole niimoodi, et professionaalne muusik peab töötama laos hommikul selleks, et toita oma lapsed ja, ja õhtul mängima kontsertsaalis pilli. Ütleme selline pull tuleb ära lõpetada lihtsalt. No tegelikult see raha olemas olemine või selle puudumine, see kajastub kõige selgemalt kvaliteedis. Et ikkagi mõne tippmuusikud tippkollektiivid, miks nad on sellised üli üli ülihead, et seal taga on väga suured rahad. Meil on ka väga palju väga häid. Ja see on tegelikult mõnes mõttes uskumatu, mis Eestis tehakse ja kuidas tippu jõutud. Palju, palju vähemate rahade ja toetust, et ega on jõutud absoluutsesse tippu. Aga noh, ütleme nii, et mingit sellist sihukest laiemat pinnast ei teki sellest, kui igaüks tahab nagu rabelema, elu eest ise jõudma ja jõuab ka, aga muidugi ka meid toetatakse, loomulikult ma pean ikka toetatakse. No vot siin on, siin on palju selliseid probleemküsimusi, Need asjad on lahendage, need asjad on ka omal kõik ju seotud, kui me ennast ei näita, ei, leiame näiteks sponsoreid ja leiame ju raha, ega raha maailmast otsa pole saanud, mis tähendab seda, et meil tuleb inimesi veenda, meil tuleb nende valikute küsimus just, aga meil oli ei no aga küsimus ei olegi selles, et, et alati peaks seda raha küsima nagu nii-öelda ministri käest või ministeeriumist vaid et maailmas on inimesed, kes tahaksid investeerida kultuuri küll ja v tähendabki seda, me peame minema välja. Me peame näitama ennast. Me peame neid inimesi veenma, sest sisuliselt noh, võib-olla kindlasti muusika inimestel kõigil tõusevad juuksed praegu peast püsti, kui ma ütlen seda. Oleme nende investorite mõttes samas seisus, mis on need inimesed, kes lähevad, sõidavad Londonisse, ütlevad, et investeerigu eestisse looge siin oma ettevõtte looge Sinumas, Kvaid, tehke siiamaani. Meil on täpselt samamoodi, lähme ütleme, et meie muusika on nii head, et meil on sellised helilood, super hea, meil on sellised on nii, nii odav telg meid. Me mängime super hästi, eks ole, meil on super, et me, me teeme niisugused asjad ei, pole seda enne näinud ja me veename selle viie minuti jooksul näidata, nad peaksid raha meile andma, meie saaksime seda asja teha. Sest et ei saa ainult loota sellele, et see väike Eesti maksumaksja oma niigi viletsast rahakotist, kust kogu aeg kõik tahavad võtta, et see on nagu lõputu mere, aga neid teisi võimalusi vaatame. Siin me jõuamegi tegelikult selleni, et kultuur on Eesti identiteet siis ja see on tegelikult see, mille siis meie oma tohutus väiksuses tegelikult püsima. Ja ma olen seda juba ütlesin, ütlen veel kord, et see on tegelikult ime, mis meie kultuuris toimub, joon, aga see, mis toimub meie muusikakultuuris. Et see on nii rikkalik, nii kõrgetasemeline, selle üle on imestunud mitmed välismaalt inimesed, et nad lihtsalt ei saa aru, kuidas see on võimalik. Mida ma tahan öelda, on see, et meil ei ole mõtet otsida siin, mis on uus Kaip kultuur on eesti Skype, kultuur on see, mida meil on võimalik tegelikult välja viia ja meie startup id ja kõik muu asi on muidugi ka Aavik väga äge, väga tugev. Aga kultuur on juba olemas, need inimesed on juba olemas ja kõik on juba olemas. Meil ei ole muud tarvis kui tegelikult oskuslikult osata seda nagu, nagu maailma viia. Ja raha ei ole otsa saanud, seda annaks kindlasti tuua Eestisse. Selline oli siis vestlusring, mis rääkis Eestimaa muusika suvest, suvistest, festivalidest ja ka kultuuripoliitikast ja vestlusringis osalesid ajakirja muusika peatoimetaja iija Rämmel, ajakirjanik Kristel Kossar, džässiajakirjanik Madli-Liis Parts ja muusikakriitik ja tšellist professor Toomas Velmet. Heligaja. Muusikauudised maailmast. Muusikauudised. Muusikamaailm tähistab tänavu viiendal septembril 100 aasta möödumist John Gatesi sünnist ja mõistagi on juba terve tänavuse suve vältel toimunut mitmeid Jon Gatesi isikule loomingule pühendatud sündmusi. Kontserdisarju ja raadio- ja telesaateid tärmistati. Rahvusvaheline muusikainstituut tähistas peagi saabuvat John Gates'i sajandat sünniaastapäeva suurelt nimelt vallutatud Tiigeidsi sünnipäevaprojekti raames Tarmistati rongijaam, mis kandis projekti jooksul uut nime Jon Gatesi raud Jaam. Pidustuste ajal sai jaam tavalisest palju erinevama konteksti ja tärm stati. Raudteejaamas võis juba alates juulist näha kunsti installatsioone ja erineva sisuga videokunsti külastada kontserte, vaadata perfomance said ka tänavused, alustati rahvusvahelise uue muusikakursuse avakontsertsisaldust, son Gates'i loomingut. John Gates'i looming oli erilise tähelepanu algatus Tänavusel, BBC promsi festivalil ja BBC teeb selleks puhuks ka nädalase Jon Gates'i eriprogrammi. Lisaks sellele, et geid soli tuntud helilooja oli ta tunnustatud kunstnik, kelle huviorbiidis olid näiteks erinevad printimistehnikad ning ta otsis võimalusi, kuidas väljendada oma helitöid visuaalsete meediumide abil. Stuttgarti linnagaleriis on aga väljast Jon Gates'i teosed, mida galerii graafikajoonistuste fotograafiaosakond on kogunud alates aastast 1981. Maailma üks menukamaid muusikaajakirju, BBC Music mäge siin on saanud 20 aastaseks ja sel puhul on ilmunud septembri sünnipäeva number, mis teeb kokkuvõtte 20 aasta tööst ja tegemistest. Kokku on välja antud 248 ajakirja numbrit ja ilmunud Ta on ligemale 30000 muusika ja plaadiarvustust ning selle aja vältel on olnud ajakirjal neli erinevat pea toimime beat. Ajakirjaga käib kaasas ka CD-plaati ja sünnipäevanumbri heliplaadil kõlab Mark Anthony töönedži teos kaanon fiiber mis tuli esiettekandele tänavuse BBC promsi festivali avaõhtul Fast of Dreams. Mis puudutab aga uudisteoste tellimist, siis selles vallas on BBC ajakirjal juba kümneaastane ajalugu. Nimelt oma 10.-ks sünnipäevaks tellis ajakiri seitsmelt heliloojalt variatsiooni heni brüsseli teemale Braitsessilja BBC Music mägesinis septembrikuu sünnipäevanumbris tuga dirigent Paavo Järvi-st ja tema tulevasest ametist Tokio RHK sümfooniaorkestri juures. Metropolitan Opera teatas, et saabuval hooajal jätkatakse niinimetatud kiirpilet ehk viimase hetke piletite müüki. Videol peetakse silmas kahtesadat piletit parimatele istekohtadele, mida müüakse väga soodsate hindadega. Kui parimate istekohtade piletid maksavad tavaliselt Metropolitan ooperas vahemikus 170 kuni 450 dollarit siis esmaspäevast neljapäevani toimuvatele etendustele kaks tundi enne etenduse algust soeta pileti vaid 20 dollari. Ühest säärast odavate piletite programmi on korraldatud juba kuus viimast aastat kuid programmi peamise toetaja Agnes Morrise surm möödunud aastal seadis selle jätkamise küsimärgi alla. Siiski ajate jaga Metropolitan Opera eelarveliste vahendite abil leitud nüüd võimalus seda programmi jätkata ja nii püütakse jätta ooperinautimise võimalus alles ka neile inimestele, kelle rahakott ei kannata osta mitmesaja dollarilist piletit Metropolitan operasse. Liigsi pianistidega. Konkursi kunstiline juht Fanny Pokemon nimetas hiljuti pianist lang Langi liitsi rahvusvahelise klaverikonkursi globaalseks saadikuks. Tiitel omistati Long langile tema suure panuse eest klaverimuusika edendamisel alates aastast 1994, mil Lang Lang maailmas särava artistina esile kerkis. Kursi kunstiline juht voodremann sõnas kommentaariks, et lang lang on oma repertuaari esitamisel kõigile eeskujuks. Jäiga pianist kadestab tema sõrmeosavust. Lang. Lang ise on jälginud liitsi klaverikonkursi juba lapsest peale ja on saanud inspiratsiooni konkursi varasematest võitjatest nagu Raadul, uppuja Marri Perajja, tunnustatud pianisti ja esimese rahvusvahelise Pjotr Tšaikovski nimelise konkursi võitjal vänd Clayburnil on aga kahjuks tõsised terviseprobleemid, diagnoositi tal hiljuti küllaltki kaugele arenenud luuvähk. Ta viibib hetkel oma kodupaigas Texases Fort fordis ja saab ka vastavat ravi. 78 aastasel legendaarse muusiku haigus avastati umbes kahe nädala eest regulaarse tervisekontrolli käigus. Nink libernil ei olnud eelnevalt mingisuguseid tervisekaebusi kuigi olukorda tõsine on. Pressiesindaja sõnul pan kliborni meeleolu siiski suhteliselt reibas ja lootusrikas. Aga nüüd lühiuudiseid. Baird Teooper määras ametisse uue dirigendi Aksel Cooperi, kes on Düsseldorfi ooperimuusikajuht ning kes juhatas järgmisel aastal Christian diilemanni asemel Wagneri ooperit. Tan haiser. Bayroti ooperimajas juhatavad järgmisel hooajal veel ka sellised dirigendid nagugi Relbetrenkoja Andres Nelson ess. Hiljuti anti välja rahvusvaheline Dmitri Xhaka Covid-nimeline preemia ja selle pälvis Vene dirigent Mihhail rovski, kes on tuntud noorema generatsiooni dirigent Vladimir neurovski isa. Hea uudis dirigentide maailmast on ka see, et 87 aastane maestro Pierbulees on paranenud ebaõnnestunud silmaoperatsioonist ja peagi on oodata teda tagasi ka lavalaudadele. Ja lõpetuseks midagi lootustandvat. Euroopa liit andis teada, et kavatseb alata alates aastast 2014. Käivitada kultuurivaldkonna jaoks 1,8 miljardi euro suuruse toetusprojekti, mille nimeks ongi reaktiivne. Euroopa ja nimetatud toetus tähendab mitmete Euroopa Liidu kultuuriasutuste toetuse kasvu umbes 35 protsendi võrra tegemist rahvaliidu ajaloos suurima kultuuritoetuse projektiga. Nimetatud summast plaanitakse kulutada filmitööstuse peale ja ülejäänud raha peaks minema teiste kultuurivaldkondade jaoks. Euroopa Liidu hariduse ja kultuurikomisjoni esindaja sõnul peaks sellest summast abi olema kümnetele tuhandetele kultuuritegelastele, kelle kunstiline tegevus jõuaks seeläbi laiema publiku ette. Sellised olid siis hooaja esimese heliga saate teemad. Vestlusringis osalesid Tiia Rämmel, Kristel Kossar Madli-Liis Parts ja Toomas Velmet. Mina olen saate toimetaja Nele-Eva Steinberg ja saate montaaži tegi Katrin Marks.