Helga ja tere päevast, head klassikaraadio kuulajad. Algab heligaja saade. Mina olen toimetaja Karin kopra. Saate esimeses osas taas kuuleme muljeid, kolmet muusika sündmuselt. Neljapäeval jõudis Rahvusooperi Estonia lavale šarl kun-ooper Faust Dmitri Bergmani lavastuses ja Estonia uue loomingulise juhi Vello tähna muusikalisel juhtimisel. Esietendusel käis Raili Sule. Möödunud teisipäeval oli klassika raadios otseülekanne Estonia kontserdisaalist, kus esinesid noored eesti muusikud. Kolm PRIA, 2010 laureaat Lätist Heili Rosin, pianist Jaan Kapi ja tšellist Marius Järvi. Kohal käis Monika Mattiisen. Vanemuise sümfooniaorkester Paul Mägi juhatusel avas oma hooaja 14. ja 15. septembril Antonina vorsaki. Teoses tabad mater ettekandega. Kontserti analüüsid Pille Taniloo. Vahepeal kuule nelevasteintelli muusikauudiseid maailmast ning saate pikemas teema käsitluses vaatluse all olukord muusikakoolides. Juturingis on Tallinna Nõmme, Saue, Viimsi Kiili muusikakoolide direktorid Valdo Rüütelmaa, Indrek Viiard, Kristiina Liivik, Urvi Haasma ja Lauri Kivil kes arutlevad muusikakoolidele olulistel teemadel. Järgi järjehoidja on täna pühendatud Leo Normeti 90.-le sünniaastapäevale. Sülgaja helikaja stuudios on nüüd Raili Sule ja kõne all on Rahvusooperi Estonia 107. hooaja esimene uuslavastus. 20. septembril. Esietendunud ooper Faust, Faust on Bizee Garmini kõrval prantsuse ooperi soositum lavalugu ja kuuluvat 10 maailmas enam mängitud ooperi hulka. Estonia lava Leon Faust jõudnud varem neljal korral. Olgu siin öeldud ka need hooajad. 1914 15 20 21 30 31 ja viimane lavastus 48 49. Aga nüüd soovitus neile, kes ooperiga üldse tuttavad ei ole, ärge hakake ooperilugu võrdlema Götja paavstiga. Niinimetatud prantsuse muusikaline draama tramme Lürik kujunes välja 19. sajandi teisel poolel. Ainestiku võeti kuulsatest kirjandusteostest esiplaanil lüüriline liin, üksiktegelaste saatus ja hingeelu. Kuno muusika lüürilisus, kaunid ja hingestatud meloodiad. Harmoonia ilu ongi ooperimuusikamärksõnadeks ning mõjutasid ka järgnevad prantsuse heliloojate põlvkonda ja Göte mitmetahulisust. Tragöödiast oli heliloojale kõige lähedasem Margaret. Saksamaal kantigi 19. sajandil ooperit ette pealkirjaga Margarete ooperi esmalavastus oli 1859 ja see oli inspireeritud Göte Fausti esimesest osast. Fausti esietendusel. Neljapäeval olin esimese vaatuse järel tähendab üldse ooper lavastatud ühe vaheajaga. Lavastusest esialgu veidi segaduses, aga etenduse järgselt asetus kõik kuidagi paigale ja leidis põhjenduse. Ja sellele aitas kaasa kindlasti ka Liina Viru koostatud mahukas ja sisukas kavaleht kus läbi lavastaja ja kunstniku silmade leiab põhjenduse nii mõnelegi tegevusliinile. No ma tooksin siin näite, et kui ooperis hakkab keerlema see elukarussell Cyriik, kabaree ja muud tegevuspaigad siis Meff, Risto saatanlikud muutub järjest leebemaks. Ja seda on põhjendanud lavastaja Bertman sellega, et ta püüab siin ühendada tänapäeva minevikuga ja tuua paralleele just tänase maailma ja kirikuga. Et palju halvem kui praegune majanduskriis on inimeste moraalne kriis. Et kirikutes toimub sõda, mis nagu sinna ei kuulu, inimesed langevad kiusatusse väga lihtsalt. Ja nii jääb ka saatan tööta, ta korraldab palli ja peab tunnistama siis inimeste rumalust, kes igasuguseid kiusatusi otsivad. Ja ta nagu on kõrvaltvaataja selles saatana rollis. Või siis enne veel, kui ooper algas, on laval juba niisugune tegelane nagu Sibolt klounirüüs ja ta on nagu kogu aeg olemas, laval jällegi sellele leidsin põhjenduse, kui ma kavalehelt lugesin kunstniku Ene-Liis Semperi põhjendust. Tsitaat kavalehelt. Et Fausti puhul on suureks väljakutseks Siipeli tegelaskuju, keda tõlgendavad enamasti kontratenorid, kuid sageli ka metsosopranit. Suhteliselt ebausutav on vaadata pükstes naist, kes püüab teisele naisele armastust avaldada. Tundub, et meie ees on ülesanne, mis paistab peaaegu lahendamatu kuid iga idee tuleb kuidagi omaseks teha. Siiber on minu jaoks tegelane, kes on kogu aeg olemas aga keda keegi ei märka. Traagiline, märkamatu armastaja. Ta on inimene, kes on püüdlik ja tore, kuid absoluutselt ebakarismaatiline. Tegelikult öeldes on sipelg kurb kloun. Ja see oligi põhjendus sellele klooni rollile. Selles ooperis. Ja näiteks Margareeta on toodud siis kabaree esse. Jällegi kavalehelt leiame põhjenduse, et kui me kõik kirikulised muudame kabareekülastajat, eks siis tekib kohe küsimus, mida Margarete taoline korralik neiu seal teeb. Ainuke võimalus teda kabaree olustiku sisse tuua oli teha temast ausalt leiba teeniv ettekandja. Lavastaja Dmitri Bertmaniga, kunstnik Ene-Liis Semperi edukas koostöö algas tüüriooperiga, Vallenberg. Jaga Faustis on nende mõte ja loomelaad leidnud niisuguse ühise väljenduse. Seda tõepoolest kogu lavastuse terviklikkuses, aga nüüd on veel soovitus sensis ooperikülastajatele, et ärge minge nii nagu mina. Ta ei lugenud enne kavalehte kavaleht, annab võib-olla nii mõnegi võtme kätte nendele tegevusliinidele. Aga mis minu jaoks oli õhtu kõige suuremaks elamuseks, see oli muusikaline teostus. No et vältida paljusõnalisus, ma ütlen, suur aitäh, Vello Pähn, teatri loominguline juht ja dirigent ja aitäh kogu trupp basest vastastikune mõistmine oli küll iga üksiku laval oli ja, ja orkestrandi silmades. Ja kuna ma jälgisin etendust esimeselt rõdult, siis oli kõik nagu peo peal nähtav. Kes siis laulsid seekord peavici Beusi laulsid lükrobaar Kanadast Fausti rollis Annevik Larsson Norrast, Margareeta na, Priit Volmer, Meffistuna. Suurepärase rolli tegi Valentina Rauno help, Helen Lokuta Siibeli rollis, Mart Madiste vana Faustina ja Mart Laur vaagnerina. Peaosaliste hääled ja tämbrid sulasid kokku. Aga aeg-ajalt tabasin end üldse jälgivad seda, mis toimub orkestris. See oli niisugune imeline kõla. Kuna ooperi Faust esietendust rahvusooperis Estonia analüüsis Raili Sule Helga ja jätkab Monika Mattiisen, kes käis kuulamas, on PRIA 2010 laureaadi Fletist Heili Rosina kontserti 18. septembril Estonia kontserdisaalis. Kõigepealt statisti instrumentalistina vaatenurgast on kadestamisväärne omada niivõrd pilliancel tasemele kontakti oma instrumendiga nii tehniliselt kui emotsionaalselt. Et see on võib-olla kõige põhilisem märksõna, mis sellest kontserdist kiirgas. Et olles siis oma kooliliselt Ta puhtalt saksakeelses õhuruumi oma kooliga nagu kuuluv, ühelt poolt siis eelnevad õpingud muusikateatriakadeemias Mihkel Peäske juures, kelle haridus pärineb ka siis Saksamaalt Renate kraissar miinikoolkonnast ja siis hilisemad õpingud, heli Rasin olla raiburgis maailmamainega Fletisti pedagoogi Felix Renly klassis. Selles mõttes oli ja nii tooni käsitluses kui ka erinevates muusikalistest maitse-eelistustes vägagi tunda saksa kooli mõjusid. Mis mulje sulle see kava valik jättis, on see selline tavapärane Fletistide repertuaar ja ütleme võib-olla nii varases nooruses värskelt õpingud lõpetanud on see normaalne, mängitakse klassikalist pedagoogilist repertuaari ja niuksed isiklikud maitse-eelistused ja täisõide, puhkemuusikaline ja intertraditsiooniline maitse on ju alles kujunemisjärgus. Et selles mõttes võib-olla tõesti momendil ei olegi mõtet peatuda tema kui isiksuse maitse-eelistusele, kuid ütleme nüüd just jällegi koolkonnaliselt, eks ole, saksa heliteost. Weberi ja Karl Reinekese teosed veensid mind siiski tunduvalt rohkem kui prantsuse muusika täht, heliloojad ja just nimelt võib-olla kui laiemalt muusikalises pildis nii soli v kui fron see nimed ei ole. Võib-olla need top 10 heliloojad, siis nende väga lähedane suhe instrumentaalmuusikaga on ju üldteada. Me oleme helilooja puhul, et miks ka õpinguperioodil väga neid helilooja kõik puhkpillimängijad mängivad, armastavad aga siiski kõige orgaanilisemalt ma tundsin triot musitseerimas siis ka oma hea kaaslase Maxim Churraa teoses väga hästi, väga hästi komponeeritud. Wilkins Sarav just teos, mis oli siis väga homogeenselt laadilise foonilise mõtlemise sümbioos ja nagu ikka uue muusika puhul ei oma ja katsete muusika puhul on see report isiklik kontakt Ta heliloojaga, teiselt poolt puuduvad väljakujunenud kaanoni ta ja nii noore helilooja puhul veel ka kindel stiili käsitlus. Et internetipoolsed ettepanekud ja eelistused maitse-eelistused on nagu väga esiplaanile siis tõepoolest selles teoses kogu see seltskonda noori väga andekaid muusikuid elavnes ja muidu siukse tavapärase noh, kogu kontserdit nagu valdava väga positiivses mõttes aristokraatlik mängu, viisa Maksim jura teose puhul just kuis loor kukkus muusiku ja individuaalse isiksuse vahelt individuaalse persooni ja vahelt ja, ja me nägime tõesti siukseid, isiklikke kavatsusi muusikas ja võimeid, mis sellel seltskonda on. Kas märkasid midagi, mida sa võiks talle nõu anda või ja mis on kõrvakanud siin mõningate intervjuude ja ka lehte lugedes, et on oma noore muusikud alguses juba olnud nii ERSO rühma mängija kui Rahvusooper Estonia soolo Fletist ja nüüd vist jällegi siis ERSO rühma mängija, et olles ise kuus aastat mänginud orkestris ja teadis, mida see tähendab, kui huvitav samas aeganõudev on olla professionaalse orkestriliige, siis oleks tõesti hea, kui kui siukest regulaarset tööda nii perspektiivika alla kunstniku isiksusel, nagu seda neli rosina oleks võib-olla sooloesinemistega tekiks regulaarsus ja orkestrimäng, siis lihtsalt kogemuseks vahele. Aga tõesti teada sooviks väga võimsale isiksuste plejaadile eesti flöödimuusikas alates ka minu esimesest pedagoogilist Tallinna muusikakeskkoolis Elmar Peäske, tema koolkond, edasi samal Saulus, Jaan õuna pedagoogid, Raivo Peäske, Mihkel Peäske, Neeme Bunderran, Oxoonasinkova, Tarmo Johannes vara palusin, on väga-väga eredaid isiksusi, nii et ka heliRosinal ongi, kellelt mõõtu võtta ja ta on tõesti selles väärikas nimekirjas. Jätkuv Lily, aitäh nende muljete eest. Monika Mattiisen. Iga ja järgmisena saab sõna Pille Taniloo. Vanemuise sümfooniaorkestri avakontsert on kahtlemata olulisemaid Tartu muusikasündmusi septembrikuus. Vošakis tabab Materi tervet õhtut täitev ettekanne tundus esmapilgul liigagi tõsine valik. See teos on tulvil leina. Siin on nii helilooja, isiklikku kui ka vaimulikust tekstist tulenevat Kristuse ema leina. Esimestest fraasidest alates olid muusikasse sisse põimitud kannatused, valu kurgus. Minu jaoks hakkas torsaki lüüriline ja tundlik helikeel eriti elama viiulirühma esituses ja sellele oleksid võinud emotsionaalselt rohkem sekundeerida tšellod. Orkestrist jäid meeldivalt kõrva veel vaskpillid, eriti metsasarved. Solistide ansambel oli rahvusvaheline ja eriti võimsalt ooperliku esituslaadiga üllatas korea tenor seok pehaa. Rootsi sopranite Magdaleena Risperi ja Katariina yotase musitseerimine oli nutke heas ansamblis paindlik läti bassil Krisjanis. Norwelisel oli iseseisvad materjali pisut aga tema esituses nautisin üht ilusat soololõiku oreli saatel. Kõige suurema üllatuse ja sealjuures meeldivama poole pealt pakkus minule aga koor, mis oli siis Vanemuise pärikoori ja Tartu noortekoori ühendatud jõud. Nautisin suure koori, ilusat, sooja ja mahedat tämbrit. Pehmeid pooltoone ja värve. Suur mitte minu jaoks lihtsalt ei laulnud, vaid tõlgendas. Seetõttu muutus ta õhtu üheks peategelaseks. Ja teine peategelane oli muidugi Vanemuise sümfooniaorkestri peadirigent Paul Mägi ise. Teades tema suuri kogemusi ja muusikalist eruditsiooni võib öelda, et kogu emotsioon reaalne muusikaline tervik tekkis just temaga seal. Minu kui kuulaja jaoks eristusid siin selgelt kaks sisulist poolust muusikas. Ühel hetkel tajusin, kuidas esialgne kannatuste lugu hakkab muutuma sisemise elujõulooks. Teose teises pooles asendus Minoor sageli mosooriga muusikasse kirjutatud ohkedega. Kaebed asendusid aktsenteeritud kindlameelsete fraaside ja meeleoludega. Nii et sisuline esituse ja teose sõnum oli minu jaoks kannatustest väljatulek, elu väärtustamine. Ma ei tea, kas sellise sõnumi leidis ülejäänud publik või kui palju ta seda üldse otsiski. Aga igal juhul saadisid positiivne elamus, mida kinnitas ka täis oli soe ja väga tugev aplaus. Helga ja muusikauudised maailmast muusikauudised. Inglismaal liitsist aimas 29.-st augustist 16. septembrini rahvusvaheline pianistide konkurss, mille võitis 24 aastane pianist Federica kolli Itaaliast. Võidusummaks 18000 naela preemiaraha ja Frederik okolli esitas finaalis Ludwig van Beethoveni viienda klaverikontserdid ja Halle. Orkestrit juhatas Mark Elder. Lisaks võitis Frederik liga šansse sill Recordsi preemia, mis avab talle võimaluse salvestada selle märgi all oma debüütplaat. Jäänud viis finalisti kolli kõrval olid, kes on silla Austraaliast Andris osakens Lätist Louis Šveits käe peal Šveitsist, ison Sun Hiinast ja Anjou Taisson Ameerikast. Liitsi konkursi kunstiline juht Hänni pootsman ütles, et finalistide tase oli sel aastal erakordselt kõrge. Lisaks nimetada Das Man tänavu Hiina pianisti lang Langi liitsi rahvusvahelise klaverikonkursi globaalseks saadikuks. Juunis nimetati konkursi ausaadikuks ka Birma demokraatliku liikumise edendaja Aung San suu Kyi. Iga kolme aasta tagant toimuv liitsi. Rahvusvaheline klaverikonkurss leidis, mis aset juba seitsmeteistkümnendat korda ja sellelt konkursilt on varasematel aastatel tuule tiibadesse saanud näiteks selliselt pianistid nagu Marri Peraie ära tulupu. Üks maailma tähtsamaid rahvusvahelise kaasaegse muusikafestivale Varssavi sügis Poolas esitleb oma programmis tänavu ka Eesti helilooja Toivo Tulevi ansambliteost kaardellest ehk tõlgituna Idavaksal teosel loodud aastal 1999 ja selle kannafestivalilätte auks kammerorkester Marek moosi juhatusel. Kontsert toimub 24. septembril Vital luda Slovski nimelises poole raadio kontserdistuudios. 55. Varssavi sügis leiab aset 21.-st 29. septembrini ja kannab tänavu alapealkirja Varssavi sügishäälega. Pealkiri osutub muusikale, kus on kasutatud teksti ja lavalist tegevust ehkki esile tuleb pigem varjatud teksti ja mitme tähenduslikkuse osa. Tulevi muusika on aga Varssavi sügise festivali programmis kõlanud ka varasemal ajal ansambliteos Swing kõlas seal aastal 2004. Washingtoni Rahvusooper andis aga hiljuti teada, et aastast 2013 määratakse ooperimaja kunstiliseks juhiks 56 aastane Francise eskasam Vello, kes tegutseb lisaks New Yorgis Cliver klassi festivalijuhina. Praegusel hetkel juhib ooperimaja aga maailmakuulus laulja ja dirigent klassi Domingo, kes on seda ametit Washingtoni riigiooperis pidanud juba viimased 15 aastat. Tulevane muusikajuht Franz Vello ütleb, et tema eesmärgiks on hoida ja säilitada ooperimaja senist kõrget taset. Oluliseks eesmärgiks saab olema ka uue publiku meelitamine ooperisse. Kaadifiss korraldatakse aga ooperietendusi, mida võimaldatakse vaadata kodututele inimestel. Projekti korraldavad Street Vaisoperaja võisi rahvusooper ja selle eesmärgiks on võimaldada isiklikus ja majanduslikus mõttes tas hätta sattunud inimestel osa saada ühiskonna parimatest kultuuri ja muusikasündmustest mille kättesaadavus kodututele inimestele oleks muul juhul nullilähedane. Sekti kuulub ka see, et kodutud inimesed saavad näiteks laulutunde Vilsi ooperimaja ooperis staaridelt ja samuti saavad nad näha erinevaid lavastusi ja 2013. aasta kevadel saavad kodutud kaasa lüüa ka ühes lavastuses. Street Opera loodab, et tänu muusikale saavad elus raskustesse jäänud inimesed taastada oma enesekindlust ja tunda, et nad on väärtuslikud. Ühiskonnaliikmed. Saksamaaga tuleb aga muusika eratundide maksustamist 19 protsendilise käibemaksuga. Berliini Riigikapell on toonud selle küsimuse aga Saksamaal avalikkuse ette, viidates sellele, et 19 protsendilise käibemaksu lisamisel eratundidetasule kaoks paljudel lastel võimalus saada muusikaharidust. Internetis on levimas ka petitsioon, millele saab käibemaksu lisamise vastast allkirja anda. Aga üheksateistkümneprotsendiline käibemaks jõustuks, oleksid paljud eraõpetajad võrreldes riiklike muusikakoolidega suhteliselt halvas seisus. Riiklike muusikakoolide käibemaks Saksamaal on eratundidest palju odavam kuid kahjuks paljudele soovijatele muusikakoolikohti ei jätku. Kui aga niigi kallimate eratundide hind tõuseks veel viiendiku võrra, jääksid paljud lapsed muusikaharidusest Saksamaal ilma. Samas pooldatakse Saksamaal seda, et iga laps kogeks pillimängu ja saaks kasvõi algelise muusikalise hariduse. Ent uus käibemaksuseadus töötaks selle põhimõtte vastu. Ja nüüd lühiuudiseid, 25. septembril möödub 80 aastat Pianist Glenn, kuuldi sünnist ja sel puhul toimub tema sünnilinnas Torontos pidulik sündmus, kus osalevad sellised tuntud muusikut nagu John McCain ja Lang. Lang ja nimetatud muusikud esinevad nimelt kuuldile kuulunud kontsertklaveril. Tippviiuldaja Anne-Sophie mutter esines aga möödunud nädalal märgher pingis ja ta andis teada, et nii tema kui dirigent Michael Francise kontserdist saadud tulu annetavad nad noori Rootsi heliloojaid toetavale fondile. Et helilooja pojad saaksid kirjutada muusikat orkestri koos seisudele. Dirigent kurtma suur, kes tähistas sel suvel oma 80 viiendat sünnipäeva, on viimaks peale mitmeid terviseprobleeme taas laval. Nimelt astus ta üles justami muusikafestivalil Saksamaal, kus juhatas balti noorte filharmoonia orkestrit ja ettekandele tulid miitri Šostakovitši esimene sümfoonia Inglismaalt. Mis saab aga Edward Elgari ühing hea selle eest, et kuulajateni jõuaksid ka vähem tuntud Elgari teosed. Erilist tähelepanu pööratakse Elgari loomingule, mis on loodud esimese maailmasõja päevil. Elgari ühing ootab avaldusi pool professionaalsetelt kui professionaalsetelt kollektiividelt nii Inglismaalt kui välismaalt, kes on nõus Elgari loomingut esitama ja ühing mäe rapsis välja valitud esinejatele kuni 1000 naela suurused stipendiumid. Möödunud aasta 31. augustil avati Helsingis uus musike tala ja peagi avalikustati uudised musike tala juurde luuakse kaheksakümneliikmeline, mitte palgaline sümfooniakoor, mis osaleks vokaalsuurvormide ettekandmisel. Koori kunstiliseks juhiks on dirigent tabani länsija ja nüüd on koori loomisest möödunud kolmveerand aastat ning koor on tänaseks andnud ka oma esimese kontserdi, mis toimus 19. septembril musike alas. Ettekandele tuli Johannes Brahmsi Saksa reekviem, mida juhatas Jukka-Pekka Saraste musike. Koor harjutab kahel korral kuus ja partiid tuleb lauljatel iseseisvalt selgeks õppida. Musike kooris lauljad rahalist tasu ei saa ja koor saab kasutada vaid muusikalid ala harjutusruume. Kurakoor töötab palgata, siis leidis ettevõtmine Soomes palju tuliseid vastaseid. Palgalise koori loomist music idaloaga ei kaalunudki, sest selle tarvis puudusid rahalised vahendid. Kooriliikmete leidmiseks Helsingis möödunud aasta oktoobris konkurss ja 400. sooviast valiti koori ridadesse umbes iga viies lauljat. Sõitmite palgalisi koore on aga maailmas veel näiteks 1974. aastal loodud Birminghami sümfooniaorkestrikoor ja tabani. Läntsi sõnul on sellised koorid veel näiteks Clevelandis ja Münchenis. Sülgaja. Head kuulajad, tänase heligaja pikem teema käsitlus puudutab Eesti muusikakoolide olukorda. Millised on praeguse ajal kordaminekud, aga ka valupunktid muusikahariduse andmisel ja mida oleks võimalik ära teha. Arutlusringi klassikaraadiosse on kogunenud Tallinna ja Tallinna ümberkaudsete muusikakoolide tõrid Viimsi muusikakooli direktor ja ühtlasi Eesti Muusikakoolide Liidu esimees, Urvi Haasma, saue muusikakoolist, Kristiina Liivik Tallinna muusikakoolist, Valdo Rüütelmaa, nõmme muusikakoolist, Indrek Viiard ja Kiilist Lauri Kivil. Tere tulemast. Head uut õppeaastat teile. Sissejuhatuseks võiks rääkida, et kuidas uus õppeaasta on käivitunud kas on mingeid suuremaid muutusi või on kõik sarnaselt eelmiste õppeaastatega? Tere kõigile saue muusikakool on kindlasti sootuks teine kui mõni Tallinna kool, kus on hea valik. Palju õpilasi ja erialade valik on suur, aga sellest aastast on uus mõte või idee, mis on rakendunud. Saue muusikakoolis on täiskasvanute õpe mida eelnevalt ei ole võimalik olnud anda, aga nüüd sellest aastast püüame rakendada. Idee on pikemas perspektiivis Ruuess, harrastusorkester täiskasvanutest eesmärgiks on see, et rohkem lähendada lapsi ja vanemaid ja teistpidi ka tuuri ja kohalikku elanikkonda. Viimsi muusikakooli probleem on võib-olla selles, et Viimsi elanikkond suureneb iga aastaga, sellel aastal läks juba kooli esimesse klassi 11 klassikomplekti ja samal ajal on meie seinad ja meiega valla eelarve meile natukene piiriks. Meil sellel aastal isegi püüdsime seda olukorda nii lahendada, et me võtsime vastu 38 õpilast, aga mitte sellele maksimaalsele põhjatu Ta kavale vaid huvi õppekavale, et kuidagi ära mahutada ennast sinna ruumidesse ja ka eelarvesse palgafondi konkreetselt. Ja siis hakkame sealt nüüd aasta-kahe jooksul vaatama, kellele siis pakkuda võimalust õppida süvendatud õppekaval, nii et see on meie jaoks nagu päris uus lähenemine. Mis puudutab täiskasvanute õpet, siis seda on meie koolis juba olnud mitmed aastad, neid on küll olnud suhteliselt vähe ja miks neid on vähe olnud, on sellepärast et praegu läheb täiskasvanute õpe meil veel samuti eelarvest tähendab, sellest samast palgafondist siis kust toetab vald ka lapsi. Ja me ei ole nagu selle tõttu seda täiskasvanute õpet tahtnud niivõrd laiendada, et kuna meil on lapsigi palju, kes lõpuks seda, et kui meil õnnestub täiskasvanud Ta õppevolikogu loal vormistada ümber nagu isemajandavaks, et see tuleb nagu vallaeelarvele lisaks, et see ei tekita lisakulu vallale, siis me saaksime võib-olla ka natukene suurendada täiskasvanute vastu. Tallinna muusikakool töötab endises rütmis, õpilasi jätkub koolis töötavad orkestrid, viimasel kolmel aastal on puhkpilliõpilaste tegevus aktiviseerunud. Samuti koolis on sümfooniaorkester ja kaks keelpilliorkestrit ja hulgaliselt ansambleid, klarnet, tikk, flöödikeelpilli akordionistid. Mis võib olla selle tähelepanuväärsem asi on, et meil on suurenenud Aastaga huvi eelklassi vastu. Eelklassid on juba nii täis, et sinna peaaegu, et ei ole võimalik praegu juurde võttagi. Kuigi võib öelda, et mõned pillid on ikkagi nii-öelda defitsiidis võiks olla rohkem puhkpillid, mõndasid erialasid, näiteks fagoti õpilasi. Oleme küll saanud käima hästi sellel aastal oboe klassi, kus on tõesti juba kuus õpilast praegu, mis on Eesti mõistes väga hea ja orkestritele väga vajalik. Mis kooli eelarvet puudutab, siis eelarve on meil endises mahus ja seab teatud piirid, aga annab ka teatud võimalused, nii et me hädas ei ole, saame hakkama. Tervist ka minu poolt. Mul on hea meel kuulda kolleegide sissejuhatust niisuguses positiivses võtmes. Tegelikkusele vastab see, mis kõik räägitud on ja kui saatejuht siin saate alguses soovis kõigile head kooli algusaastad, siis tegelikkuses selline protsess kooli algusaasta kajastab, algab ju ikkagi kevadel, kui toimub uue õppeaasta õpilaste kooli komplekteerimine ja samuti D Valdoga nõus tõdes, et sisseastumine ja huvi muusika õppimise vastu vaatamata nendele majanduslikele eripäradele viimase kahe-kolme aasta kõikumistele on olnud suur huvi muusika õppimise vastu on säilinud. Aga kui jätkata Urvi mõtet, mis kooli tegevust ikkagi reguleerib, siis see on tõesti eelarve ja eelarve protsessi menetlemine Tallinna linnas oma reeglite järgi toimub augusti alguses ja siin on isegi täna tähele, et on niisugune muutus positiivses suunas mis annab meile võimalust vaadata natuke laiemalt, taastada võib-olla mõningaid õppekavas tehtud korrektuure. Ehk siis on näha arve suurenemist ja selle tõttu ka kindlust muusikat õpetada. Aga nõmme muusikakooli oma näitajate järgi võin küll öelda, et sellel aastal, kus me tähistame oma kuuekümnendat sünnipäeva ja kas need omavahel seotud, on meil kõige suurem lend, ehk me võtsime vastu 94 õpilast. Ja samamoodi oleme rõhutanud vajadust koos musitseerimisele, andes uut hoogu ja äratades uuele niisugusele loomingulisele tõusule meie sümfooniaorkestri, mis on viimased kaheksa aastat tegutsenud Jüri-Ruut Kanguri käe all ja ka teisi suuremaid koos seisame turgutama samamoodi kooli eelarvelistest võimalustest. See on seetõttu niiet et võib-olla klaver kui instrument, millest orkestreid moodustada on keeruline, ei ole täna niivõrd domineeriv erialana just niisugused koos mängimiseks mõeldud muusikainstrumendid, puhkpillid, keelpillid on leidnud ennast erialane õpilaste ja vanemate jaoks ja selle üle on meil väga hea meel ja see ei tähenda sugugi, et klaveriõpilasi oleks. Neid on endiselt palju stania, muusikainstrumentide kuningas või kuninganna, kuidas seda nimetatakse, aga ühte mida ma veel tahaks lisada, on see, et siin on Tallinnas lähedaste koolide juhid ja võib-olla meil ei kerki esile niisugused probleemid, mis puudutavad kooli komplekteerimisega. Urvi teab. Ja me kõik teame, et vabariigis on üle 80 muusikakooli. Ja piirkonniti on kindlasti omavalitsustel võimalused koolide ülalpidamisel väga erinevad. Et siin Tallinnal on võib-olla see eelised koole linnas on suhteliselt vähe ja me oleme omavahel selles mõttes terves loomingulises konkurentsis mitte mingil muul moel. Ja Lauri Kivil, kunstide kool on muusikakool ja kunstide kool. Et mina tõenäoliselt esimene siis seda asutust, kus saab õppida mõlemat. Sellel õppeaastal on meil muusikaosakonnas õpilasi 140 kunstis 50 sellele tuleb juurde siis veel muusikaosakonna ettevalmistus ja kunstiosakonna ettevalmistus. Nii et, et tegelikult meil on struktuuris kokku pea 230 õpilast seal muutust selle maja viimase kolme aastaga päris selliseks, mõnes mõttes nagu kummist tegevuses läinud ka teise majja, mis seal siis Kiili, Lasteaed, millest rääkida, see on eelarve kindlasti meie vastuvõtt, see aasta on täpselt samadel alustel toimunud, mis meil eelarve on ette pannud. Põhimõtteliselt on omavalitsusega praegusel hetkel kokkulepe, et me oma eelarves ei ületa eelmise aasta mahtusid. Vastavalt sellele on ka tegelikult nii-öelda õpilaste vastuvõtt, polnud korraldatud, natukene oleme püüdnud leida nii nagu hariduse valdkonna minister ütleb, et sisemistest ressurssidest oleme püüdnud neid õpilaskohti siiski juurde luua, aga just nimelt sisemistest vahenditest mõned kokku tõmmates selle arvelt mõned õpilased jälle rohkem vastu võttes. Et iga huvikoolijuht ja omavalitsus kujundab ju selle huvihariduse täpselt selliseks, nagu ta praegusel hetkel ise tahab, et see riikliku õppekava küsimus on üks asi, et me võime ju seda teha, see on kindlasti hea ja vajalik. Aga seni, kuni tegelikult ei ole niisugust riiklikku tuge selle riikliku õppekava elluviimiseks või see on selline, jääbki tõesti mõnes mõttes soovituslikuks. Ja pillide kuningas Kiili mõistes on seal pillide kuningas, tegelikult ta on kahtlemata klassikaline kitarr ja klaver. Et sellest esimesest vastuse ringist saime teada, et vähemalt muusikakoolid on rõõmsalt alustanud kõikidele erialadele, jätkub huvilisi ja muidugi läks jutt kohe sellele kõige valusamalt teemale, mis on koolide eelarve ennast sõltub siis igaühe omavalitsusest võikski arutada seda, et milliseid ettepanekuid on muusikakoolid teinud selles vallas riigile ja omavalitsustele, kas on mingisuguseid muutusi või on oodata, et asi võiks natukene muutuda. Need ettepanekud on nüüd läbi liidu ajaloo olnud natuke erinevad, et esimesed 10 15 aastat me püüdsime selle poole, et riik hakkaks doteerima muusikakoole jah, nii nagu ta kunagi ammu ajaloos oli, siis selgus, et see ikkagi praegustes rahalistes ja ka ütleme, võib-olla sotsioloogiliste situatsioonides ei hakka toimima. Ja praegu on meil nüüd selline mõte, et kuna koolid on meil tõesti erinevad mitte ainult finantsiliselt eelarveliselt, vaid need on ka erinevad oma taseme tõttu selle tõttu juba, kui suur on nendel õpilaste valik võimalik, meil on muusikakool näiteks 2000 elanikuga vallas olemas, eks ole, samal ajal on valdasid, kus on 16 17000 elanikku, rääkimata Tallinnas, kus on väga suur elanikkond ja väga vähe koole. Aga et kui nüüd riigi huvi on professionaalse muusiku kasvatamine loodetavasti ja eesti muusikakultuuri edasi arendamine ja alalhoidmine, siis võiks muidugi mõtelda seda kaudu, et äkki riik on huvitatud toetamast siis neid koole, kust õpilased lähevad edasi õppima ja jätkavad oma õpinguid muusikahariduse vallas ja kellest siis tulevad kas tulevased interpreedid või koorijuhid või muusikaõpetajad. Kusjuures ma pean ütlema, et see väike statistika, mis me oleme liidus teinud, ehkki see ei ole täielik, sest kõik olid, meil ei ole vastanud ja see ei ole ka päriselt väga kontrollitav tagantjärgi. Tegelikult on edasiminejaid väga paljudest koolidest, see ei ole sugugi ainult Tallinna ja Nõmme ja Pärnu ja niisugused koolid, vaid tegelikult minnakse ka väikestest koolidest. Ja nüüd ongi meil praegu selline plaan või mõte, et taotleda nii haridus- kui ka kultuuriministeeriumi kaudu, kelle valdkonda ju tulevased muusikud lähevad tööle niisugust väikest eelarvelist toetust iga muusikaharidust jätkava õpilase pealt, siis nendele koolidele, kus need õpilased lähevad, et see oleks ka vallale mingi väike niisugune kas või moraalne toetus, et ta on andnud eesti tulevase muusikakultuuri jaoks ühe potentsiaalse muusikategelase või õpetaja või interpreedi. Aga need asjad on praegu veel üpris algstaadiumis. Urvi Haasma jutu jätkuks puudutaksin siinkohal sellist üsna valusat teemat nimelt projektipõhine kultuur, et väikses omavalitsuses ei jagu igale poole raha, ehk siis me vajame väljundit. Me ei saa jääda oma haridusega sinna klassiruumi. Me peame saama liikuda. Me peame saama esineda. Me peame saama heades kontserdisaalides esineda. Me peame saama liikuda välismaal ja tänu sellele, et raha taotlemine ja aruandlus ja ütleme võimalusi on palju rohkem. Ja kõik õpetajad soovivad seda teha siis juhtide töö on, ütleme, väikses omavalitsuses mitmeid kordi suurenenud, et tehke sellepärast, et ISIC kapital on suht väike. Aga me täidame, ütleme kogu linna kultuuribaasi nomil, konkreetselt saue linnas ei ole kultuurikeskust või, või siis harrastusklubi või, või midagi sellist. Et seetõttu otsida lisavahendeid pidevalt selleks, et tõestada või kuidagi eksponeerida seda või näidata või kuidagi lapsi motiveerida. Et selleks on palju lisavahendeid vaja ja mis siin salata, ega neid kohti on väga vähe, et siin. Ma kindlasti tunnustaks Eesti Kultuurkapitali, kes on järjepanu muidugi võimaldanud ka lastele, kes on tõesti andekad, liikuda ja, ja saada neid stipendiume, aga lihtsalt see on väga suur lisatöö. Huvikoolisüsteem natukene meenutab juba mõnes mõttes erasektorit, Kristiina ütleb, et tõesti projekti juhine lähenemine siis, nii see ongi, sa töötad väga mitme tule vahel ja omavahel öeldes nii-öelda väikese varavaidas vist loomulikult ka Kiili kunstide kool on selle eest väga tänulik ja mingisugused Kultuurkapitaliprojektid ja hasartmängumaksu nõukogu toetused, need on kõik väga toredad, aga kui me võtame lihtsalt ühe kooli eelarvelaua peal lahti, siis sa pead olema tõeline imemees, et mingisuguste projektide kaudu natukene seda sellist kooli tegevuskulusid omavalitsuse jaoks vähendada. Aga kui sa lööd selle protsentidesse, mis tegelikkuses tähendab kooli jaoks nii-öelda riiklikust struktuurist, mis tegelikult, eks ole, hasart, Kulka on see toetus meie kooli tegevuseks. Ja väga suure projekti õnnestumise koha pealt on see tõenäoliselt tegelikult ainult, noh, me räägime komakohtadest praegusel hetkel, et see toetus on tegelikult riigi poolt kaheksa nullilähedane. Võib-olla laiemale üldsusele võib tunduda, et Tallinna koolides on palju parem olukord kui mujal Eestis, et kuidas tegelikult? Ja tegelikult see tõesti ei ole vale, õigemini võib-olla siis võiks seda kirjeldada niimoodi, et Tallinna omavalitsusena on selle eelarve kujundamisel ja huvikoolidele eelarvet eraldades ikkagi käitunud ühtede samade põhimõtete järgi ja need kõikumised või siis mõningad langused on tingitud samadest probleemidest, mis puudutavad kogu ühiskonda. Ja ma ei näe siin ka põhjust otseselt etteheidet, eks juba siin eelnevalt kõlas selline mõte, et tuleks leida lisavahendeid sisemistest ressurssidest, see pole ka sugugi vale. Üks sotsiaalne grupp ju on, on lapsevanemad tegelikult kätt pulsil hoides sa peaksid tunnetama koolijuhina seda, millal oleks siis hetk alustada lapsevanematega diskussiooni. Sest et me teame, et Põhjamaades siinsamas lähedal üle mere samas huvihariduses on kindlasti märkimisväärselt erinevad finantseerimisallikad, et ehk siis piltlikult öeldes laste vanemad, vaata, osakaal kooli eelarves on suurem ja omavalitsuste osakaal eelarves on väiksem. Me oleme ka läinud seda teed kokkuleppeliselt Tallinna koolidega, saavutades omavahel konsensuse, et või siis viimane kord üle kolme aasta pöördudes lapsevanemate poole oleme suurendanud osalustasu, ehk siis õppetasu küllaltki sümboolselt, aga ka seni ei ole tulnud märkimisväärset negatiivset vastukaja. Mis näitab, et see sihtgrupp, lapsevanemaid, kes oma lapsed kooli toovad Nad on sellise osalustasude tõusuga. Kus ma olen Indrekuga nõus, et siin on tõesti vaja mitmeid võimalusi kasutada ja üks viimaseid asju, mis oli meil kokku lepitud ja läbi räägitud kõigi Tallinna muusikakoolidega, et tõstetakse õppemaksu natukene, et see ei olnud väga suur. Aga ta andis meie eelarvetesse väga hea toe ja meil on võimalusi kasvõi instrumenti ja pille osta koolile uuemaid ja paremaid. Ja mis nüüd Tallinna muusikakooli puutub, siis meil on meil väike probleem sellega, et koolil ei ole oma saali. Ja sellega seoses. Me oleme sunnitud rentima kas või sümfooniaorkestritegevuseks ja ja loomulikult kõikideks suuremateks kontsertiteks, aktusteks saale ja teatavasti tasuta ei saa enam viimasel ajal midagi, nii et kõik maksab, nii et iga selline parem esinemise võimalus, mis kindlasti õppeprotsessi juures peab kindlasti olema, maksab. Urvi Haasma tahaksin teilt küsida, et on teil andmeid, kas Eestis on ka mõni muusikakool seetõttu lõpetanud, et vanemad ei jõua maksta muusikakooli, maksu ei ole lõpetanud ja mitmel pool omavalitsustes on siiski päris suurtele peredele ja võib-olla vähese sissetulekuga peredele mingisugune teistsugune toetus olemas, kas siis sotsiaalosakonna kaudu. Et sotsiaalosakond tasub nende laste eest õppemaksu, siis on olemas suurte Perede Liit, kes tasub lasteaiast õppemaksu ühe aspekti ma tahaksin veel siia juurde nimetada, ma ei vaidle vastu Laurile, aga Mul on tekkinud viimasel ajal ka selline mõte, et et kas me ei tee ka endale karuteenet, kui me hindame seda meie enda koolitööd nii liiga odavalt. Vähemasti siinsamas Tallinna lähedal, ma ei tea, kuivõrd see nüüd keerid puudutab, aga on näha küll see tendents, et vanemad suudavad maksta väga palju, sest lapsed käivad veel peale muusikakooli kuskil rulluisutamas peotantsus kahes kolmes trennis. Ja ma ei usu, et nad saavad seda kõike tasuta. Tähendab seda raha laste arendamiseks on, aga see raha ja mitte üksi rahas ei olegi praegu võib-olla nii suur probleem, aga see lasteni energia, mida meie nagu tahaksime, nad pühendaksid võib-olla pilli õppimisele, eks ole. Sest et tõesti ainukene huvihariduse liik on ju tegelikult pilliõpe, kus ei saa läbi ilma koduse töötas, ei ole niimoodi võimalik, et ma lähen koju, viskan noodimapis nurka järjekord tundi, lähen ja võtan kõik uut, koolid, spordikoolid, kunstikoolid, ringid, isegi seda võimaldavad. Tähendab sina nagu kahesugune aspekte, et ühest küljest me hoiame seda õppemaksu võib olla väga madalal, aga et see võib meile ka tegelikult mängida halvasti kätte. See on niisugune väike diskussiooni koht, küsimus suurele ringile. On ju ka koolis väga palju neid lapsi, kes tegelikult taha seal käia keda vanemad on pannud. Ma arvan, et see võib olla mingisugusel hetkel, aga ikkagi võib-olla laps algul ei tea, ei tunne pill, ei tea, mis see on, aga noh, ega ütleme, kaua need lapsed naguniimoodi vastu ei tea, et nendele võib-olla nii, et mingi pill hakkab meeldima, kui nad hakkavad õppima, vaatavad, et väga tore ja võib-olla tõesti ka keegi siis kukub välja, et see huvi, kui suur ta nüüd on, et kas ta on, mõni kohe tahab muusikuks saada päris varajasel ta hakkabki selle nimel tööle, mõni lihtsalt õpib, et ilusasti pilli mängida. Aga Ma tahtsin öelda veel seda, et üldse, et see muusikaharidus on väga tähtis ja õnneks on üle Eesti igal pool on inimesed sellest aru saanud, et muusika ei õpetaja mitte laste, ainult et pilli mängima või mingeid klahve alla vajutama, vaid see arendab teda suurelt vaimselt laiemalt kõiki, nii et selles mõttes, kui lapsed ka kasvõi algul vanema soovitusel tuuakse sinna, siis vanemad on juba sellest teadlikud. Isegi üks uurimus Kanadas, mis mõned aastad tagasi tehti, kus võrreldi lapsi, kes olid muusikakoolis käinud ja kes ei olnud, see oli suurem grupp, seal olid kohe väga suured, nagu vahet ka muudes tulemustes matemaatikas ja teistes ainetes. Aitäh, et sa seda teemat puudutasid, et nii nagu ma juba saate alguses ütlesin, et mis on meil nagu noh, eriline ehk siis ma nimetaks seda nüüd koostööks koostööd kooli lapsevanema vahel. Me oleme sellel aastal ja olema ka eelnevatel aastal püüdnud arendada ja tõesti liikuda lapsevanema ja kooli lahendamisele, sest me näeme seda väga palju, sest vanemad on väga hõivatud ja nad ei jõua süveneda sellesse, mida laps parasjagu teeb, mis tal on õppida, kui palju tal on vaja tegelikult harjutada ta külastama ühtegi tundi. Aga kuna me teeme koolist sisehindamist ja see ei ole kerge tegevus, aga me oleme ise selle endale nii-öelda kaela võtnud, see ei ole kohustus. Aga selle läbime, nägime, kui kaugel on vanemad tegelikult sellest tegevusest sellest raskest tööst tegelikult, mis muusikamaailmas tuleb lapse lavastada, see ei ole selline tavaline elu, et sinna tuleb tõesti minna sügavuti ja siin ilma vanemateta ei saa hakkama. Ja siinse vanema osatähtsus täna saue muusikakoolis on number üks, et seega ütleme ka esimese lausena, mis on välja, ütlesin see pilliõpe täiskasvanutele, see oli ajend selleks, et lahendada vanemaid ja lapsi omavahel ja kooliga rohkem tihedamaks koostööks, nii et see on aidanud kaasa, aitab kaasa tugevasti ja praegu, nii et vaatame, mis sellest saab. Nii et aasta pärast Kas praegu on muidu kõikidele õpilastele üks õppekava, ei eristata neid, kes tahavad tulevikus saada muusikuks, nendest, kes lihtsalt tahavad muusikaliselt põhihariduse saada. Väga paljudel koolidel on tegelikult mitu õppega. Et sellest hetkest, kui see eelmine riiklik õppekava kaotas kehtivuse ja koolid pidid oma õppekavad vormistama ja ehisesse sisestama, siis väga paljudel koolidel on kas võib-olla isegi ka kolm erinevat õppekava. Et see on ka omamoodi muutus siiski viimasel aastal ja kindlasti ja kui siia õppekavade juurde rääkida, siis õppekavade mitmekesisus ja erinevate võimaluste pakkumine, minu meelest on praeguse aja nõue et on lastel erinevad soovid, vanematele erinevad soovid ja, ja kui nüüd korra Lauri eelmisest sõnast siin korra kinni võtta, et me peame kasvatama professionaalne, tegelikult ikka ei pea, aga me võiksime seda tahta nendest, kellel on neid eeldusi. Ja ka üks asi, mis nüüd veel haakub selle muusikaharidusega muusikakoolides, lisaks õppekavade erisused on võib-olla see. Me vajaksime natukene muutusi õpetajate töös, võib-olla natuke teistsugust lähenemist lapsele repertuaarile, et me oleme natuke liiga kinni võib-olla selles vanas akadeemilises lähenemises ja see tänapäeval kahjuks kas meid rõõmustab või ei, ta ei köida kõiki siia ka mitte vanemaid. Et pedagoogide küsimus vajaks meil ka natuke nagu läbimõtlemist. Muusikakoolide direktorite juturingis osalesid Tallinna Nõmme, Saue, Viimsi Kiili, muusikakoolide direktorid, Valdo Rüütelmaa, Indrek liiard, Kristiina Liivik, Urvi Haasma ja Lauri Kivil. Pea tunniajane arutlus on täismahus kuulatav klassikaraadio kodulehelt. Tore on see, et mitmes koolis alustas sel aastal õpinguid rekordarv õpilasi. Koolides töötavad mitmesugused ansamblid, orkestrid hoogsalt areneb täiskasvanutega ning püütakse leida erinevaid esinemisvõimalusi. Valupunktiks on see, et omavalitsuste võimalused muusikakoolide ülalpidamiseks on piirkonniti väga erinevad mis sunnib koole taotlema raha projektipõhiselt mitmetest muudest allikatest. Sama peab saama masu ajal kahandatud eelarvetega ja endiselt puudub riigi ja omavalitsuste ühine platvorm muusikahariduse osas. Mitmed muusikakoolid tõstsid sel aastal õppemaksu, mille suurus on koolide lõikes erineb 20-st 40 euroni kuus. Muusikakoolid liiguvad õppekavade kaasajastamise suunas, võttes rohkem arvesse iga õpilase individuaalseid soove ja vajadusi. Oluliseks märksõnaks on hea koostöökooli lasteaialapsevanemate vahel. Selga ja 22. septembri helikajale tegid kaastööd Raili Sule, Monika Mattiisen ja Pille Taniloo. Operaator oli Helle Paas. Toimetas Karin kopra. Loodus imeline vaade. Nagu muinasjutust välja võetud fragment sülgaja.