Helga ja tere, head helistaja kuulajad. Saade on suures osas keskendunud Heino Ellerile, kelle 125. sünnipäev päev oli suurejooneliselt tähistamisel. Tänavusel Nargenfestivalil saamegi kuulata järelkajasid sealsetest kontsertidest. Niina Murd, Veia Tõnu Reiman räägivad kammerkontsertidest Tallinna keelpillikvarteti ettekandele kogu Elleri kvarteti loomingu. Andres Kaljuste koos pianist Sophia Rahmaniga ka esitas kava Eller ja Pärdi viiulipaladest. Kerri Kotta räägib esimesel septembril Noblessneri valukojas ettekandel olnud Eller sümfooniatest mängis Eesti riiklik sümfooniaorkester Tõnu Kaljuste juhatusel. Heino Elleri pärandihoidja ning autoriõiguste omanik on eesti teatri muusikamuuseum. Direktor Ülle Reimetsa ja muusikaosakonna juhataja Risto lehistega on jutuks Elleri juubeliaasta tähistamine ja muuseumi koostöö erinevate instantside, ka muusikauudiseid laiast maailmast, vahendab nelevasteinfelt. Mina olen toimetaja. Kersti hinna head kuulamist. Tänavune Nargen festival tähistas Heino Elleri 120 viiendat sünniaastapäeva rikkaliku kontserdibuketiga, seega oli võimalik saada ülevaade nii Elleri sümfooniatest kui kvarteti loomingust ning kuulata ka tema viiuli valu koos tema kuulsa õpilase Arvo Pärdi paladega. Kvartetiloomingut esitas Tallinna keelpillikvartett koosseisus Urmas Vulp, Olga Voronova, Toomas Nestor ja Levi-Danel Mägila ning viiulipalu Andres Kaljuste klaveril Sophia raaman. Kammerkontserte käisid kuulamas auväärt viiulispetsialistid ja helleri muusikatundjad Niina Murdvee ja Tõnu Reimann. Tere tulemast stuudiosse. Teie olete mõlemad Elleri loominguga väga kursis, aga usun, et ega telgi ole vist varem võimalust olnud, seda ühekorraga ja nii palju järjest kuulata, et milline üldmulje jäi. Oli tore helleri sügis, muidu oleme harjunud teda ikka meelde tuletama kevaditi. Nüüd sai sügisel väga kena ülevaate tema muusikast ja paljust sellest, mida me ju tegelikult ei tea. Nii et kui nüüd rääkida konkreetsemalt kvarteti loomingust siis seda, et nüüd teda üldse ei mängitaks, seda ka ei saa öelda, sest on ju siin mänginud pleedu kvartett. Nii tema esimest kui teist kaheksakümnendatel. Kas see oli 56. aasta dekaadil? Juba mängiti Moskvas Alumäe kvartett, mängis Elleri kolmandat lipuse, kvartett mängis Peterburi konservatooriumi 100. sünnipäeval seal kohapeal, Elleri viiendad. Nii et tegelikult teda on ikka aeg-ajalt näidatud. Ta on aeg-ajalt esil olnud, aga mul on selline tunne, et jälle üks leviku probleem, et ega vist noote nendest kvartettidest ei ole ja nad ei ole kättesaadavad ka nendele, kes asja vastu võiks huvi tunda. Ja see huvi äratasid just need vähem tuntud. Esimene teine kvartett on, need olid ikka paras üllatus oma muusikalise värskuse. Rääkimata sellest, et nad olid tollal aja kohta väga eesrindlikud, väga kaasaegsed. Annad seda tegelikult praegugi? Kuidas Elleri stiilimuutused kvarteti muusikast? Vaadake, kahjuks on üks rida inimesi, keda me oleme tundnud ainult Vanaadina need, nii nagu mina, Ellerite, ainult auväärses eas. Egas jalutamas seal Laulasmaa mändide vahel või siis tõsine professor Kaarli puiestee konservatooriumi hoones, nii et milline ta oli noorena raske ette kujutada. Aga midagi oli väga teisiti. Sest need kvarteti ta on loodud ka, see on umbes 30 viieaastase ajavahemiku sees. Ja ega keegi meist ei ole seesama 35 aastat on pikalt räägi ja palju võimalusi muutuda. Rääkimata sellest, mis toimus nagu meie ühiskonnas viljastavates Nõukogude aastate tingimustes Tartu rahu asendus väga totaalselt, et muudatustega ja isikudraamat seal sees. Heino Elleri puhul ka. Et see kõik pika nagu kajastus. Ja veel kord oli üllatus kuulata seda viiendat kvartett. D milline väga hea professionaalsuse, väga hea mõõdutunde ja samas sellise elufilosoofiat täiskvarteti. Sest mitte lihtsalt see, et õnnestunud teos või vähem õnnestunud teos. Sest ta isegi on ju sellest inspiratsioonist rääkinud alles intervjuusid raadios oli, aga ikkagi mingitel hetkedel heliloojal on see inspiratsioon, kirjutamise kogemus, tahe kõik ühes pakis koos. Nii et viies kvarteti jättis mulle ikka väga sügava mulje. Aga teile, Niina Murd või kui nüüd võrrelda neid kvartett siin kuulasime, Tõnu Reimann räägib jama täiesti, ühinen temaga. Esimese kvarteti puhul. Mind täiesti hämmastas tegelikult nagu siin tänagi ütles tema uudsus, helikeele uudsus. See võib olla mida just, isegi kui viiulipalu, nagu mina tunnen rohkem kui just nimelt kvarteti muusikat. Nii selgelt ja nii eredalt ei väljendub kui just selles esimeses kvartetis. See oli minu jaoks täielik avastus. Nüüd oleks vaja ühte pianisti siia kõrvale, kes mõtlesid meile välja mõne keerukama Elleri klaveriteosed, kas sealt leiaks midagi vastavat, sest tegelikult sellist muusikat? Mina ei tea, et oleks. Sten Lassmann annab selle vestluse. Ei vaata siis peab olema kvartetiga ja, ja veel midagi mardi rumal. Nonii, just vaat siin me oleme nüüd natukene oma liistu juures, aga ma lisaksin siia esimese kvartetipoolse fant, drastiline, minimaalse materjali töötlemise oskus. See ülesanne, mille ta endale püstitas. Siin oli ikka juba lähenemine sellele, mida Beethoven reaalselt, tal oli vaja ainult ühte rütmi või ühte motiivi ja sellest piisas Ronjaks ja temagi siin selles kvartetis. Vähene muusikaline materjal ja selle töötlemise oskusi rikkalikus. Et see oli ikka tõeline üllatus. Teine kvarteti, eks ole, millise energiatulvaga see oli täidetud ja teller noorena oli ilmselt teistsugune. Kirglik mees ja tundub, et mängijatele on ka Elleri teosed väga nõudlikud. Mis te spetsialistidena selle kohta ütlete? No ega eller armu ei anna ja tal on selliseid lihtsamaid lugusid, mis avanevad kergelt, suhteliselt kergelt. Ühe hoo või mõttega kirjutatud aga on ikka tõsisemad ja komplitseeritumaid asjad, kus avanemine tõesti võtab aega. Et välja mängida koguse detailide rohkusest, et ta oli ju tegelikult äärmiselt noh, nagu pedantne oma noodi iga punkti kriipsu Piano agressionda suhtes, ta oli ju omamoodi kellega saaks võrrelda, võib-olla ainult Friedebert Tuglase, ka suur viimistleja, suur viimistleja, kellele elu lõpuni plaanid, kuidas ta veel selle loo võtab ette ja teeb, kohendab seda ja selle loo, võtab ette. Tema stiil, et täiendada ja ümber teha ja see on peaaegu et legendaarne ma ei mäleta väga täpselt, kas näiteks fantaasiast viiulile kee mulje on, kas kuus varianti vist või midagi kogu aeg sätistab ja ja ka väiksemates palades, mida ta teeb, mingisugust momenti teeb ümber Tallinna keelpillikvartetile olid aga ees kindlad voodid ja kindel ülesanne kõik need kvarteti esitada ja seal olid veel mõned palad, lisaks viiele kvartetile. Kas nende esitus õnnestus? Tähendab kõigepealt peaks ütlema, et nad, kuna nad ei mänginud nagu kronoloogilises järjestuses, siis see oli selline vaheldusrikas ja natukene jälgimist tegi tegelikult raskeks. Kavas ei olnud märgitud osasid. Selline kummaline kava oli ilma osaded, sest see mõnes mõttes siiski kuulajale annab, mingeid impulsid ja arusaamad korrastab neid. Kvartett mängis huvitavalt selle poolest juba Urmas hulkja, Olga Koronova vahetasid seal kvarteti priimuse rolle ja peab ütlema, et nagu kaks erikvartetis ainult inimese vahetus, aga kõlapilt on niivõrd teine. Urmas ulbi, selline intensiivne, paindlik, tundlik mängulaad. Olgo Voronova selline suurema ambitsiooniga laiema kõlapinnaga mäng. Nii et see oli juba väga huvitav jälgida. Siis kui öelda sellisest väljatöötlusest oli see väga professionaalne, oli tehtud palju tööd ja ma arvan, et kunagi vähemalt nendel plaan on, et seda kunagi kõike salvestada, et kui nad jõuavad veel üksipulgi ükshaaval neid kvartalite nii-öelda läbi töötada, et siis muutub veel peenemaks detallides täpsemaks. Meeldiva kuulaja elamuse Saisid kindlasti mõnevõrra, ma ei tea nüüd, kas johtub Sid kolmandas kvartetis, et kas see on nüüd helilooja poolne või oli see esituse poolne nagu muutus selliseks pisut hallimaks ja muusikaliselt vähe huvitavamaks. Põnevus oli nagu rohkem nende teiste kvartetile suunas või kuidas on kommentaar Liinanud. Noh, ma ütlen, kuna ma neljandat kvartetti kuulnud, siis ma ei oska öelda, aga minul eelsed suurema elamuse jätsid just nimelt esimene, teinekord viies. No vot, aga see on nüüd üks kontsert ja selline mulje sest kava tegemine on üks väga keeruline asi, kuidas neid lugusid järjestada, see on omamoodi pingetõus, mis millegi järel mõjub. Kas just sobivalt annab pinget järele, mõjub pehmemalt või et kuidas see järjekord on? Ma usun, et esimene ja teine kvartett järjest ei oleks olnud nii põnevad, isegi. Nojah, eks see sõltub muidugi, kuulas ka sellepärast, et helleri muusika siiski niivõrd intensiivse kvartetimuusika. Et kui sa oled tund aega, seda kuuled, on vaja ka pärast seda, võib-olla kõik inimlik faktor tuleb mängu, et kuule kõrval ka natukene väsinud. Ei oskasin täpselt öeldagi. Mina tõstaks kindlasti esile kogu selle idee ja selle üüratu töö, mida sa Tallinna keelpillikvartett pani kokku just nimelt, et niimoodi kahe kontserdil olevasse tsüklisse viis kogu selle grupi, see ei olnud lihtne ülesanne, see oli täiesti üüratult suur, üles. Ja ma arvan, et ei ole üüratult suur ülesanne need sisestada ja ära trükkida. See peaks nüüd küll olema, nagu peaks olema esmatähtis. Aga Andres Kaljuste esitas mahuka kava Elleri ja Pärdi viiulipaladest. No Andres kuulub nii-öelda kolmekümneaastaste pluss vanusegrupi Eva suhteliselt värske kolmekümneseks saanud. Väga tahaksin tunnustavalt öelda Andrese kohta, ta on juba mitu aastat järgemööda tulnud mahukate kavadega välja ja koostada sellist kava nagu Eller Pärt kokku on üsna hulljulge ülesanne ka päris vahvalt tuli toime pois sellega miks hulljulge sellepärast et mehka Elleri viiulimuusikal ei ole niisugust puhkpillimängulist virtuoosse defekti kusagilt võtta. Elleri viiulimuusika läheb pigem sügavuti, teda on keerulisem, võib-olla mängida keerulisem intoneerida, keerulisem lugeda kõiki neid faktuure, kõik geni detaile, mida Eller paneb muusikasse sisse. Aga siis lihtsalt virtuaalsed efektimis, teinekord pillimängijal ei olegi nii keeruline mängida, aga kuule oh kus mängis, sellistes sellel ei ole, seal on üsnagi üsnagi lahti see, et kombineerida Pärdiga souli Ellep minu arvates väga tore idee. Niivõrd-kuivõrd Bertamist, Elleri kõige kuulsam õpilane ja Andres on ka nendes, kes on tõesti läbi. Vähemalt kui ma nüüd õigesti mäletan, 10 aasta Pärtliga pidevalt mänginud juba alates muusikakeskkooli lõpus, kus ta esimest korda mängis fraatrist vasakvälja, et minu teada üldse Eestis mängis esimesena. Spiegel im Spiegel. Noh, see oli justkui lihtsalt pist juurde mängitud, sellepärast et seda tõsta niukseid mänge, peaaegu kõik listist. Arvad nüüd, kui need rääkid Elleri viiulipalade valikust, siis mina täiesti huviga seda vaatan niivõrd-kuivõrd eelarve mulle ka südamelähedane olnud, ta on valinud teda nii algperioodist kui keskmisest perioodis magusamad lood, võib-olla isegi välja jätnud, välja arvatud männid on võtnud sisse selle keerulisse loomis kõikidele olnud katsumuseks sõna voorused. Aga mis on Andrese külg? Sest see on see, et ta on väga fantaasiarikas, ta tahab kogu aeg midagi väljendada, teda kuulata. Igav ei ole. Ta proovib kogu aeg midagi öelda, et tal on kogu aeg oma oma seisukoht mida öelda muusikas. Ja see on suur asi, kui puudub nii-öelda vastamise moment muusikas, laval ja laval, ta tunneb ennast hästi, nii et et mul on rõõm. Kui sul midagi lisada, siis ma kirjutasin tarnuv suvejärvi festivali puhul temast ajalehte sirp, ta tunneb partituuri, kui ta mängib ansamblis. Ja vot see tunne mõnes mõttes oli ka siin olemas, ta tunneb tervikmuusikat, ta ei mängi oma pilli. Oma partiid ta teab, mis on see kolm rida. Muusikat, kuidas see omavahel pakub, kus ta võtab, kus ta annab järele, kus tekivad pinged, mille kaudu lahendad sõnaga tema. Selline professionaalsus on alati esil ja muidugi on kerge ja mõnus seda teha koos Sophia Rahmaniga, sellepärast et see on ikka saateklassi. Meistriklass ei ole mitte lihtsalt saatja, vaid sedagi oled juba mitmel kontserdil elus kuulnud, nii et tal on õnn mängida väga hea saatjaga. Ja muidugi, eks Andrese pardituulsele mõtlemiselist ikka annab kaasa, ilmselt ka see ta astub mitte päris esimesi samme, aga ta on juba päris mõnda aega proovinud kätt ka dirigendina. Siis ilmselt on see partiturne mõtlemine saanud tema loomulikuks koostisosaks, ükskõik kas ta mängib nüüd need uued Kasdemmegi kvartett, tyh, kas ta mängib kvintetti, võisexteti või septeti nagu möödunud hooajal ta tuli välja või dirigeerib tema oskab näha muusikalisi liine, muusikaliste liinide liikumist, mis on äärmiselt vajalik keldri juures. Sest nii nagu kvarteti puhul just Tõnu Reiman rääkis kogu sellest läbipõimumist ja häälte iseseisvus, nii on Elleri viiuli palades sama lugu Teises sonaadis täiesti sama lugu, seda ei saa mängida niimoodi, et ma tunnen ainult oma partiid. See reedaks seda kohe. Suur aitäh teile. Niina murdvehia Tõnu Reimanni ka olid jutuks Elleri kammermuusika kontserdid Nargenfestivalil. Helga ja. Sel septembril oli harukordne võimalus kuulata Noblessneri valukojas Heino Elleri sümfooniaid, neid on kolm, mängis Eesti riiklik sümfooniaorkester Tõnu Kaljuste juhatusel. Kerri Kotta, millised on teie mõtted seoses selle kontserdiga, sest Heino Elleri sümfooniline looming vähemalt siin raadio fonoteegi andmetel kõlas viimati kontserdisaalis Elleri 100. sünniaastapäeva puhul veerand sajandit tagasi. Ma usun, et selle kontserti muljet võib-olla ei saagi käsitleda nüüd päris eraldi hermeetiliselt vaided, kuna ma tõesti lisaks nendele sümfooniatele kuulasin ka helleri kvartett, et mis samuti kanti ju ette teatavasti kahel järjestikusel pühapäeval Mustpeade majas, kas siis ma pean kohe ütlema, et minu jaoks tegelikult kõik need Nikvartetid kui ka sümfooniad moodustasid teatava terviku sest eks see läheb tagasi juba 18.-sse sajandisse, kus kvartett tihti ju vaadeldakse sümfoonia väiksema vennana nii-öelda sümfoonia närversiooni või, või ka nii-öelda taskuväljaandena. Ja selle tõttu tegelikult nende kahe žanri ees seisvad probleemid, eelkõige võib-olla just vormiliselt probleemid, mida helilooja peab lahendama, ei ole tegelikult, et nii erinevad alati. Ja ongi sageli niimoodi, et heliloojad sageli oma kammerteostes katset tahavad mingisuguseid vormilisi ütleme, strateegiaid või igasuguseid ideid. Kõigepealt enne kui nad siis võib-olla julgevad neid kasutada suuremates orkestriteostes ja siin on muidugi oma põhjus ka selles, et sümfooniakirjutamine, selle ettekandmine ja kõik tolt töömahukas ja sümfoonia sageli ei ole žanr, kus helilooja võib-olla julgeks kohe alguses oma kõige uudsemaid ideid ja mõtteid katsetada. Nii et selles mõttes minu meelest tuleks ikkagi kindlasti vaadelda neid neid asju koos. Ja koos nad annavad ka mingis mõttes nagu minu arvates parema pildi. Et kui me vaatame, siis etamiseleril on tellerile on teatavasti viis kvartett ja kolm sümfooniat ja vaatame siin nii-öelda kronoloogiliselt siis kõige varasem on siis esimene keelpillikvartett, mis pärineb vist juba 1925.-st aastast, mis on siis selline kõige eksperimentaalse. Sellele järgneb teine kvartett 30.-te aastate algusest. 30.-tesse aastatesse jääb siis ka esimene sümfoonia. Et kui nüüd siin näiteks vaadates neid kolme teost, siis minu jaoks väga selgelt esimene sümfoonia teatavas mõttes on nende ideede kokkuvõte, mida Eller juba siis enne nii-öelda katsetas, realiseeris ja kohati minu meelest ikkagi vägagi õnnestunult ka juba nii-öelda siis oma esimeses ja teises kvartetis ja täpselt sama moodi, et kui me vaatame edasi siis kolmas kvartett, et on kirjutatud kohe sõja lõpupäevil, vist ma nüüd väga täpselt neid, kuid ei oska öelda, aga ta kannab aastaarvu 1945 ja samuti teine sümfoonia, mis tollal jäi ette kandmata ja mis on ainult üheosaline on vist kirjutatud mõni aasta hiljem. Ja samuti tee siis nii-öelda teisele sümfooniale omakorda järgneb neljas kvartett, mis on siis kirjutatud aastal 1953. Nii et jällegi, kui ma vaatan, siis minu jaoks jälle see teosta grupp mingis mõttes moodustab taas ühtse terviku. Sellepärast et, et kõiki neid teoseid iseloomustab selline üsna klassikaline ja selge vorm samuti rahvaviiside kasutada tamine Nathan meloodiliselt nad on noh, sõna otseses mõttes ilusad Joosep. Ja siis, kui me vaatame nüüd seda, mis tuleb seal päris lõpus, siis tõesti, 50.-te aastate lõpus kirjutab siis Eller lõpuks oma kõige viimase viienda kvarteti ja kohe jälle viis aastat hiljem siis oma viimase kolmanda sümfoonia ja jällegi nad mingis mõttes moodustavad grupid, nii et ühelt poolt Eller pöördub siin mõneti tagasi oma varasemat, et selliste vormiga mängimise ideede juurde. Ja see kõik on juba kuidagi läbi mingisuguse elutarkuse prisma ja rahunemise ja, ja see kõik ei ole võib-olla enam nii radikaalne ja nii modern, kui see siis on esimeses ja teises kvartetis ja esimesest sümfooniast. Nii et tegelikult siit tuleb välja, et nimetatud kolme sümfooniat, et igaühte sellest kolmest sümfooniast võib siis justkui nagu käsitleda ühe mingisuguse loomingulise etapp b kokkuvõttena või vähemalt jah, mingisuguse esindajana. Ja seda tegelikult oleks minu meelest suhteliselt raske tajuda, kui me näiteks ei võtaks neid kvartett sinna kõrvale. Aga kui nüüd rääkida neist kolmest sümfooniast, mida teil isiklikult nüüd aastal 2012 tänapäeva inimese kõrvaga oli kõige huvitavam, kuule jah, et kui tulla, siis nad nende kolme sümfoonia juurde siis võib-olla tõesti mingis mõttes kõige komplitseeritum neist või kõige keerukam on esimene sümfoonia mis teatavasti on väga polüfoonilise koega, mis tähendab, et selle interpretatsioon on Teie äärmiselt raske. Ma arvan, et see on kindlasti sümfoonia, mis nõuab väga pikki prooviperioodid, toode ja ilmselt on seal alati midagi, mis mõneti jääb saavutamatuks. Mulle tundub, et orkester oli selle sümfoonia ka teinud ilmselt väga palju tööd. Võib-olla, ja isegi üldse kõige rohkem võrreldes teiste sümfooniatega. Seda oli näha, et seal oli detaile läbi töötatud. Ma arvan, et dirigendi taotlused olid mõneti päris selged. Ma ei ole alati päris kindel. Nüüd tegelikult realiseerusid alati sajaprotsendiliselt, ilmselt mitte, et aga oli selgelt näha, et dirigent oli asja enda jaoks väga sügavalt läbi mõelnud ja kindlasti nii-öelda proovinud seda asja oma kindlal viisil lahendada. Et mis need natukene võib-olla ja selle sümfoonia puhul takistuseks sai, oli võib-olla natukene ka Noblessneri akustika, mis tegelikult on ju üldreeglina väga hea. Eriti võib-olla mulle tundub isegi sellise hilisromantilise muusika esitamiseks on see akustika minu meelest päris ideaalilähedane. Kuid Elleri esimesest sümfooniast toimub samal ajal niivõrd palju et seal nüüd natukene võib-olla see asi hakkas kohati kokku sulama, nii et minu meelest teatavat osa olulisest materjalist või materjalist, millel ikkagi minu arvates on temaatiline tähtsus. See alati ei tulnud kõige paremini välja ja siin tundubki, et küsimus on lihtsalt selle konkreetse koha nagu akustikas, et võib-olla ei olekski vaja midagi teistmoodi teha ja näiteks Estonia kontserdisaalist oleks see kenasti välja tulnud või välja kõlanud. Aga natukene tundus, et eriti, mis puudutas puupille, kui nad ei esitanud just mõnda sooloosa, siis need olid üldiselt selged ja välja kuuldavad, aga kui nad pidid moodustama teinekord mõne polüfoonilise liini või kõrval hääle, siis just seal tundus, et natukene üht-teist kippus nagu, nagu kaotsi minema. Aga kui nüüd rääkida ikkagi ka positiivsetest asjadest, siis minu meelest on üsna peaaegu vaimustav see kuidas Tõnu Kaljuste ikkagi kujundab vormi. Sest jah, enne sinna kontserdile tulekut, et nagu siin varem sai juba öeldud, ma tegelikult ju tutvusin ka nende varasemate salvestustega ja seal kohati käis järel teatavasti on üsna arendatud kõrvalpartiid näiteks ja seal mulle sageli tundus, et mõnikord nad ekspositsiooni lõpud, teatavad lõigud jäid pisut nagu venima või et muusika jäi seisma. Et pean jällegi ütlema ja selle esimese septembri kontserdi puhul ma midagi sellist tegelikult ei tajunud, et kõik need sümfooniad mitte siis ainult esimene, vaid tõesti ka teine ja kolmas oli tõesti esitatud väga kompaktsed täna ja tegelikult see nendes sisemine vormiloogika ja range vormiloogika, kas tõesti on omane Ellerit joostele, tuli sealt väga hästi välja, et hoolimata sellest, et Ellerana oma vormilises mõtlemisest range ja läbimõeldud on, siiski ma usun ka tema sümfooniad võimalik esitada, nii et see kõige paremini välja ei tule. Aga sellel kontserdil see tõesti oli väga hea, nii et ma isiklikult arvan küll, et selle esimese sümfoonia ettekanne ilmselt oli kõige parem ettekanne, mis meil tegelikult esimesest sümfooniast siiani on olnud hoolimata sellest, mis sai nagu varem räägitud just selle üldis kujundamise osas. Samas, kui ma akustika juurde tagasi tulen, siis akustikale oli ka, kus ta mängis, väga hästi oli näiteks teine osa, kus on see aeglane osa, eks ole, ja kus on väga tähtis koloriit. Ja selline väga spetsiifiline soe tämber mis on seal ju kohe näiteks teise osa alguses, et seal jällegi akustika väga toetas seda ja kust selline ümar ja kokku sulandunud kõla oli oluline, siis sealse minu meelest realiseerus väga hästi. Aga jah, et esimese sümfoonia puhul ilmselt tänuga raskele ülesandele, orkester näis tundvat ennast mõned Hillitsetuna pisut hoiti tagasi, võib-olla oldi niisugune noodis kinni noh, mingisugused väiksed nüansid, et sa nagu näed või tunned, et muusik ei suuda ennast päris lõpuks vabaks lasta ja tõesti olla ainult muusikas ja mitte üldse mõelda nagu või kontsentreeruda tehnilistele detailidele. Aga põhjus, nagu öeldud, on ikkagi ilmselt see, et see teos on tegelikult väga keerukas ja komplitseeritud. Seal on orkestri täiskõla, enamik pille mängib seal on jah, selles mõttes nagu vähe paused seal nüüd diferentseerida, anda erikaraktereid, tuua välja tõesti need erinevad dünaamilised tasandit, see kindlasti ei ole lihtne, selle sümfoonia puhul aga tuleb ikkagi tunnustada, et niivõrd hea ja suur töö tehti ära. Teine ja kolmas sümfoonia olid selles mõttes kindlasti kindlamad. Sellepärast et esiteks on nad juba harmooniliselt palju selgemad, lihtsama armooniaga läbipaistvamad k vormilises mõttes oluliselt lihtsamad ka kujundada, kuna sealse klassikaline skeem on ikkagi täiesti olemas mille järgi siis kõik need vormiosad on nagu reastatud selged kulminatsioonid, mida ei ole väga palju, esimeses on neid ju selliseid nii öelda reaalseid väikseid kulminatsioon on tohutult palju, mis jällegi võib mulje nagu fragmentaarsemaks muuta. Ja teises-kolmandas on neid oluliselt vähem. Ja selle tõttu noh, seal oli tunda tõesti, et orkester on selgelt nagu ülematerjalist ja seal oli tuga õigemini ei olnud tunda seda, seda võib-olla väikest kramp, mis esimese sümfoonia puhul natuke oli tunda, aga kokkuvõttes ma pean siiski orkestri kõige suuremaks saavutuseks sellel kontserdil siiski esimest sümfooniat kõigest hoolimata, sest sellega kahtlemata oli kõige rohkem tööd ja tegelikult sellisele tulemuseni jõudmine, see kindlasti ennast palju rohkem tööd kui võib-olla ja siis teise ja kolmanda Sümfoonia, aga mis on lihtsamad, aitäh kele, kata. Palusin stuudiosse Eesti teatri- ja muusikamuuseumi direktori Ülle Reimetsa ja muusikaosakonna juhataja Risto Lehiste. Muusikamuuseum on teatavasti Heino Elleri pärandihoidja ning autoriõiguste omanik. Muuseumil on aastatepikkune traditsioon anda välja Elleri preemiaid helilooja sünnipäeval märtsis. Tänavu märtsis aga kutsuti kokku ümarlaud, mida teha Elleriga, kus muu hulgas arutati ka Elleri juubeliaasta tähistamist. Ülle Reimetsa kinnitusel on kõik sündmused saanud teoks tänu heale koostöö mitmete instantside ka nõnda ka sümfooniat, ettekanne koostööst Nargenfestivaliga. Ma nimetaksin tõesti selle juubeliaasta tähtsündmuseks seda esimest septembrit, mis meil oli laupäeval ja Elleri kolme sümfoonia ettekandmist Noblessneri valukojas. ERSO ja Tõnu Kaljuste ettevõtmisel siis idee, mis tegelikult koostöös meil sündis ja, ja tegelikult sai alguse ka juba kuskil kevadel, kui muuseum hakkas plaanima Elleri sümfooniat, juubeli partiktoride väljaandmist ja siis ilmus nagu ikka heade asjade puhul ka teine mõtleja ja see oli siis Tõnu Kaljuste, kes hakkas rääkima nende sümfooniat esitamisest. Ja nüüd pool aastat on kõvasti tööd tehtud ja valmistatud ette noodigraafika ja need sümfooniat ka siis ette tuntud ja salvestatud ka rahvusringhäälingu poolt, nii et igati suur ja tähtis sündmus. See oli tõesti suur töö nende nootidega seoses, kes seda tööd tegi ja mis probleemid seal esile kerkisid. Ja see oli ka jälle mitmepoolne TÖÖD noodigraafika. Ta võttis enda peale Mariaamor, inimene, kes on selle tööga juba pikemalt tegelenud. Ma mõtlen noodigraafikaga ja suurte kogemustega ja meil hea konsultant Mart Humal, kes siis oli meil pidevalt olemas ja kõrval ja tegi korrektuure ja parandusi. Ja me lähtusime siis nii Elleri ikkagi originaal partituuridest. Ja siin on varasematel aastatel välja antud neid sümfooniaid, esimest sümfooniat on siis kirjastatud ja kolmandat ja teist sümfooniat, mitte teist sümfooniat, siis on salvestatud ka raadios ja ka raadios mängitud, aga mitte avalikku ettekannet pole olnud, nii et seekord oli siis ka tegelikult tegemist esiettekandega siin teise sümfooniakoha pealt. Teine sümfoonia oli siiamaale tegelikult siis käsikirjas ja teine sümfoonia oli siiamaale käsikirjas. Ja loomulikult ei ole siis ühegi sümfoonia, aga ka siiamaale tehtud sellist kaasaegset noodigraafikat, nii et selles mõttes see töö oli ka täiesti unikaalne ja sellest tulenevalt siis ka uued orkestri hääled. Et see töö on veel veel natukene pooleli. Me lähtusime sellest, et pärast seda, kui ettekanne toimunud toimuvatel viimased korrektuurid ja siis nüüd, sügisel me tahame need trükised ka siis valmis teha, et siis jääb selline juubelitrükis pidulik väljaanne koos kommentaaride ja pildimaterjaliga, mida siis saab dirigentidele ja muusikaasutustele pakkuda ka edaspidi. Nii et see peaks ilmuma veel selle aastanumbri sees ja melon plaanitud detsembri algusesse, siis veel üks Elleri juubeliaasta koondsündmus, kus me esitleme siis pianist Sten Lassmanniga, tema kolmandat Elleri klaverimuusika plaat ja ja presenteerime siis neid sümfooniat, partituuri. Ka seoses Heino Elleri juubeliaastaga on teil tulema ka üks konkurss muusikamuuseumi algatusel. Jah, tal on, kuulasin selle kevadise arutelu salvestust ja seal siis toodi välja kolm nii-öelda põhipostulaat või põhiülesannet, mis helilooja pärandi nii-öelda propageerimisel peaksid olema ja see on siis esitamine, salvestamine, kirjastamine, erinevad osapooled siis Eesti Autorite ühing ja Arvo Pärt ja Marko Lõhmus, kes seal kõik rääkisid, et need siis rõhutasid kõike lisaks erinevate osa, et Pärdi arvates oli oluline esitamine Eesti Autorite ühingu arvates siis oli kirjastamine kõige olulisem, aga et kui nüüd hakata vaatama, et siis need kõik need kolm kirjastamine, esitamine, plaadistamine on sellel aastal juba tehtud, et kirjastamine on siis sümfooniat, partituurid, esitamine, oli nüüd see ERSO ja siis nüüd sügisel on tulemas 20. ja 21. oktoobril noortele pianistidel mõeldud konkurss-festival ja kannab see nime, mängime Ellerit ja see on siis 12 kuni 19 aastastele üle Eesti ja tegelikult on seda reklaamitud ka natukene välismaal. Et see toimub siis Elleri nii-öelda egiidi all ja seal on kohustuslikud siis, et osa sellest esitletavast muusikas peab olema Elleri poolt, kus siis Iierremmeli ja Lembit Orgsepoolsete ettepanekutega, et mis vanusegruppidele, missugune repertuaar, Saar on mõeldud, muuseum omalt poolt siis panustas sellega, et neid noote, mis ei ole veel kirjastatud, et need noodid on siis saadaval sellesama festivali koduleheküljel Meie muuseumi käsikirjade digiteeritud tõmmist näol ja siis muuseum samamoodi panustab ka auhinnalise poole pealt, et oleks motivatsiooni loomulikult raha ei ole see ainuke motivatsioon, aga et väärtustada seda Ellerit, siis ei saa ühe sellise üle-eestilise konkursi auhinnaks olla raamat või CD, vaid see peab olema ikkagi midagi suuremat. Sedasi igati auväärt žürii, kelle esimeheks on lubanud olla Peep Lassmann, see saab siis kokku pandud ja täpsem info tuleb siis meie koduleheküljelt ja ka otsa kooli koduleheküljelt, sest see konkurss-festival on tehtud koos otsa kooliga registreerimine on juba alanud ja see käib läbi otsa kooli kodulehe ja seal on registreerimisvorm, mis täita tuleb. Et siin raadioeetris kutsuks ka ülesse kõiki õpilasi sellel konkursil osalemast ja see siis toimub veelkord ütlen 20. kuni 21. oktoobril. Siin tuleks rõhutada, et just nimelt Elleri osalust ka, et kuna need auhinnad makstakse välja Elleri teoste esitamisest laekuvatest autoritasudest, nii et sümbol on kindlasti olemas, et Elleri enda osalus sellel konkursil läbi teoste ja läbiauhindade samamoodi. See on siis, et elavdada kogu seda protsessi, et helilooja loomingut siis, et oleks millegi järgi mängida, siis tuleks seda kirjastada, aga et siis seda saaks rohkem veel kirjastada, siis tuleb seda mängida, sealt pealt tulevad autoritasud, et see on nii-öelda selline pidev lakkamatu protsess, mis Elleri juubeliaasta puhul ma loodan, et on saanud väikest Ergutussüsti see on küll tohutult tänuväärne töö, Etnete sümfoonia noodid saavad need korda ja trükitud, aga Elleri looming on ju tohutu ja kindlasti on teil muusikamuuseumis veel palju sellist loomingut, mis on trükkimata ja võib-olla ka uurima, et kui palju tegeldakse helleri loomingu uurimisega. Praegu. Jah, see on väga õige tähelepanek, kui palju on tegelikult neid teoseid, mida ei ole üldse veel esitatud või neid, mida on väga vähe esitatud, et siin alustame sümfooniat, tegelikult see ettekanne oli ju suurepärane, aga me ei leia orkestrite kavadest neid sümfooniaid ja nii nagu Tõnu Kaljuste rõhutas, et selleks, et muusika saaks omaseks, tuleb seda mängida ja tuleb seda kuulata. Et selles mõttes oli see esimese septembri suurepärane sündmus ehk hoopis uue tee algus, et enamgi veel tutvustada seda muusikat ja, ja siis noh, me eile istusime koos Sten Lassmanniga, tegime jälle kokkuvõtteid, et me oleme ka selle aasta üheks prioriteete, meeldiks pidanud Stenni tegevuse toetamist Elleri klaverimuusika salvestamisel ja, ja tal on nüüd viis plaati sisse mängitud ja siis talve hakul sooviksime siis kolmandat plaati esitleda, et noh, see on siis nüüd nagu väljaandmisel, et see on kindlasti üks uurimise valdkondi. Sten Lassmann kaitseb oma doktoritöö siis Elleri klaverimuusika valdkonnast. Ja kindlasti on tähtsad osad need noortekonkursid ja siin on meil olnud kontakte, et järgmisel kevadel on plaanis siis ka järjekordne viiuldajate konkurss ka jälle Elleri nimega. Et Eleri loomingu uurimine on tegelikult ju Mart humala poolt ka päris põhjalikult tehtud ja, ja me tahaksime, nagu selles osas veel edasi minna, et meil on Elleri teostada täpsustatud nimekiri koos mardiga tehtud ja sealt edasi, siis peaks tegelikult tulema Elleri kogutud teosed, et see on loomulikult ajaline projekt ja selleks, et seda hästi teostada pean praegu ka läbi läkimisi saksa kirjastusega traditsioon 49, kes on omandanud mõnede Elleri teoste õigused siin 95. aastal sõlmitud lepingutega, et ühesõnaga, et me saaksime siis koostöös ja mõistlik veel tingimustel seda teha. Mis aga puutub, sellesse Elleri preemiasse kindlasti mitmetel on, on küsimus, et mis sellest saab, et kas jääbki siis tulevikus välja andmata, et sellel aastal me lähtusime jah, sellest telleri autorikaitsest tulenevalt raha kasutataks ainult konkreetselt sihtotstarbeliselt Elleri aasta sündmuste finantseerimiseks. Et tulevikus on minu arvamus selline, et teleripreemiat antakse välja võib-olla mitte iga aasta võib-olla üle aasta, aga kindlasti selle eelduseks peab olema, et need oleksid siis sobivad isikud, et need, kes siis oleks ka mingit pidi seotud Elleriga Suur aitäh teile ja ma soovin teile jõudu, energiat, häid, Koostööpartnereid ja aitäh ja me mängime Ellerid. Muusikauudised maailmast. Muusikauudised. Ameerika ühendriikides on uus äsja alanud sügisene kontserdihooaeg pisut nukker, sest USA-s on viis orkestrid, kes rahapuudusel tänavust kontserdihooaega ei alusta. Esimene neist on Atlanta sümfooniaorkester, tarkus, rahalised kärped nii palgafondilt kui ka muusikute tervisekindlustustel on sedavõrd suured, et tööd jätkata ei õnnestu. Teil, orkester, kes hooaega ei, alustan Minnesota orkester, kus orkestandid lihtsalt ei ole nõus sellega, et nende aastapalka soovitakse kärpida 40000 dollari võrra ehk 35-lt 1000-lt dollarilt 89-le 1000-le dollarile. Tööd ei alusta ka Indianapolises fonja orkester, sest muusikutele suruti peale osalise koormusega lepingud, mille käigus vähendati töönädalaid 52-lt 36-le ja samuti sooviti vähendada orkestrantide arvus 72-lt 63-le. Tööd ei alusta ka sel hooajal San Antonio sümfooniaorkester. Orkester on võlgades 850000 dollariga. Jahu aga ei alusta ka USA seni ainus professionaalne ja täiskoormusel töötanud Sand poolid kammerorkester sest seal soovitakse palgafondi vähendada lausa 67 protsendi võrra. See tähendab, et parimad muusikud lahkuvad nii orkestrist kui linnast, mis omakorda tähendab orkestrile hävingut. Orkestrantidega lepingutzenbooli kammerorkestris aeguvad juba septembri lõpus Sand Pooli kammerorkester loodi aastal 1959 ja tegu on Ameerika kuulsaima kammerorkestriga, mis on võitnud Grammy auhindu ja mida on läbi aegade juhatanud selliseid dirigendid nagu pinnast Zuckermann, tennise Davis, Jahju, Wolf. Üks neljast, Londoni filharmooniaorkestri muusikutest viiuldaja pärast Rothschild, kes oli möödunud aasta septembris lähedalt Iisraeli filharmoonia orkestri esinemise vastu Londonis jäi Londoni töövaidluskomisjonis nimetatud küsimuses kaotama, vajaks pooleks. Stuart Field väitis, et teda diskrimineeritud tema humanistliku uskumuste alusel. Ta nõudis enda ennistamist Londoni filharmooniaorkestri liikmeks ja tekkinud kahjude hüvitist tamist. Strat filminõudeid ei võetud vastu, kuna töölt vabastamise aluseks ei olnud tema isiklikud veendumused vaid orkestri nime kasutamine isiklike poliitiliste eelistuste kajastamisel. Lisaks pildile soovisid möödunud sügisel veel kolm Londoni filharmooniaorkestri muusikud. Iisraeli orkester ei annaks kontserti Londonis BBC Ramsi festivalil ja seda poliitilistel põhjustel. Nüüd aga Eestiga seotud rõõmustav uudis USA-s Washingtonis on fotod maestro Ester Mägi loomingu austajate poolt Mägi ansambel mis annab juba sel nädalavahetusel oma esimesed kontserdid. Ansambli tuumiku moodustavad kuus lauljat Washingtoni Ülikooli kammerkoori vilistlased, kellega on liitunud ka mõned instrumentalistina. Ansambli eesmärgiks on esitada arvestada balti riikide heliloojate muusikat. Ansambli ruumist inspireeris selle kunstilise juhi Heather Mc loolin. Karbesi tegevus Washingtoni Ülikooli juures loodud balti koorimuusikaraamatukogu heaks ja kogus, mis on esimene sellelaadne USA-s, on hetkel üle 1000 teose ja see kogu sisaldab ka 60 Eesti helilooja teoste noote ja salvestusi. Mac loolin karbes kaitses tänavu doktoritööd Ester Mägi koorimuusikas ja tõi oma töö kevadel ka Eestisse näha. Ester Mägi-nimelise ansambli repertuaaris on lisaks Mägi koori ja kammerteostele aga ka näiteks Arvo Pärdi, Eduard Tubina, Gustav Ernesaksa ja Veljo Tormise muusika Ester Mägi teost. Ühest esitatakse laule, näiteks hüüaja huikab lumi langeb ühele lapsele ja laulikutele. Kavasse on valitud ka näiteks Gustav Ernesaksa Mu isamaa on minu arm. Mägi ansambli avakontserdid toimuvad kaheksandal septembril Maple puudi kirikus Edmund linnas ja üheksandal septembril hoomaseni kabelis Püha Markuse katedraalis jätlis. Ansambel võtab 2013. aastal osa ka Washingtoni Ülikoolikooride turneestia osaleb laulupeol Lätis. BBC pöörab sel sügishooajal suurt tähelepanu klaverile ja alustab 14. septembril kuuenädalast klaverile pühendatud programmi, mille käigus uuritakse klaveri kui pilli suurt mõju muusikaelule alates seitsmeteistkümnendast sajandist. Kuue nädala jooksul jõuab kuulajateni ajateni hulgaliselt tele- ja raadiosaateid, mis on pühendatud klaveriajaloole, klaverimängule ja muidugi pianistidele. Tähelepanuga keskpunktis on ka rahvusvahelise liitsi pianistide konkursi finaal, mida BBC kannab üle 14.-st 16. septembrini. Konkursi kuuest finalistist valmivad ka eraldi saated. Tootja on BBC kuuenädalase klaveriprogrammi jooksul võimalik vaadata ka dokumentaalfilme, näiteks superstaar lang langist. Kell oli tänavu juunis 30. sünnipäev. BBC hommikuprogrammides pälvivad tähelepanu aga 50 maailma kõige paremaks. Nüüd aga uudist dirigentide maailmast, Kentnaga Nassar järgmine Jötebori sümfooniaorkestrile esimene külalisdirigent ja kunstiline nõustaja. Tema leping on esialgu sõlmitud kolmeks aastaks ja tööaeg orkestri külalisdirigendina algab järgmise aasta sügisest. Kunstilise nõustajana alustab ta tööd aga juba käesoleval hooajal. Jette sümfooniat, kes esimese külalisdirigendina tuleb Kentnaganalvest ta hooaja jooksul orkestri juures seitse nädalat ja asendada ka orkestri endist peadirigent tingustama Duda meil, kellest on nüüdseks saanud sümfooniaorkestri audirigent. Kent Nagano sõnul on Jötebori sümfooniaorkester väga väljapaistev muusikakollektiiv mis ei paista silma ainuüksi kõrge mängu tehnilise kvaliteedi vaid ka rafineeritud kõlakultuuri poolest. Orkestrile Nagano sõnul väga personaalne kõlapilt ja see orkester kannab edasi Põhjamaade orkestritele omaseid parimaid tunnusjooni ja traditsioone. Ronja orkester loodi aastal 1905 ja selle peadirigentide seas on läbi aegade olnud näiteks sellised muusikud nagu Villem Sten hammar šarldi toa ja Gustavo Dudamel. Aastatel 1982 kuni 2004 oli orkestri peadirigendiks aga Neeme Järvi. Kent Nagano juhatas Jötebori sümfooniaorkestrit esmakordselt juba 20 aastat tagasi ja hetkel tegutseb ta veel Baieri riigiooperi muusikalise juhina ja samuti peadirigendina Montreali sümfooniaorkestri juures. Ja nüüd lühiuudiseid 90-ga aastaselt lahkus tunnustatud Itaalia vioolamängija Piero rulli, kes oli hulgaliselt heliplaate salvestanud keelpillikvarteti kvarteti Aitaliano liige üle 30 aasta piierofa rullimusitseeris, sageli ka koos Trieste trioga ja samuti Amadeus kvartetiga. Dirigent Gennadi Rostestwenski alustas uuel ametipostil. Nimelt sai temast käesoleva aasta esimesest septembrist kaasaegsele ooperirepertuaarile pühendava Moskva akadeemilise kammerteatri juht. Tänavu mais tähistas Gennadi Rose Desdvenski ühtlasi oma kaheksakümnendat juubelisünnipäeva amsterdami kontsert. Glebova orkester andis teada, et orkestri 125.-ks sünnipäevaks, mis on tuleval aastal, tuleb väljaäpp, mille abil saavad kõik orkestri sõbrad jälgida oma mobiiltelefonis ja arvutis. Kontsert Keba orkestri kontserte. Ta orkestrantide positsioonilt ja kontsertid salvestatakse 360 kraadise määraga. Aplikatsiooni maksumus on 1,25 miljonit eurot. Soomer raadio sümfooniaorkestri esimese külalisdirigendina alustas äsja alanud hooajal Hannu lindu, kellest saab ka orkestri järgmine peadirigent. Hooajast 2013 2014. Hanno lindu vahetab välja aastast 2003 peadirigendiks kohuseid täitnud sagari Orama. Tunnustatud tšehhi dirigent Jerzy laavekk asus aga käesoleva aasta septembrist tšehhi filharmooniaorkestri peadirigendiks. Slovakkia oli Tšehhi Filharmoonikute peadirigent aastatel 1990 kuni 1992. Ja lõpetuseks midagi positiivset. Äsja lõppenud ja 46 päeva kestnud Salzburgi festival andis teada, et purustas tänavu külastatavuse rekordi. Salzburgi festivalil toimus tänavu 256 muusikasündmust ja kokku käis festivalil külastajaid ligemale 279000 inimest. See publikum seal on suurem ka aastast 2006, mil maailmas tähistati 250 aasta möödumist Wolfgang Amadeus Mozarti sünnist niinimetatud Mozarti aasta Salzburgi festivalil külastajaid 265000. Salzburgi festival on tegutsenud juba 92 aastat ja nii suurt publikuarvu nagu 279000 ei ole korraldajad varem näinud. Tänavuse festivali 256 kontserti toimusid Aga 16. erinevas saalis ja publiku ette jõudis 44 ooperietendust 95 kontserti 76 draamaetendust ja veel muudki. Festivali kogutuluks oli aga üle 28 miljoni euro. Salzburgi festivali tänavuseks tipphetkedeks olid vast Richard Straussi ooperi Ariadne naksaselt lavastamine, mille esmakordne lavastus toimus täpselt 100 aastat tagasi. Lisaks tipphetkeks pidasid kriitikud alayst Zimmermann ooperis soldatid. Lavastust, mis valmis koostöös Milano La Scala ooperimajaga. Sülgaja tänase saate mängis kokku operaator Helle Paas. Toimetas Kersti Inno aitäh kuulamast.