Tere õhtust. Meie siin, Eesti raadio punases stuudios oleme juba tugitoolis istet võtnud Kaarel Orviku geoloogiadoktor, üle 30 aasta töötanud geoloogia instituudis. Ja nüüd inseneribüroos Merin kus tegeldakse sadamate projekteerimisega, käsil Kunda ja selja taga Roomassaare jahisadamapaberite peal tegemine ja kohapeal välja mõõdistamine ja kõik see, mis sellele eelneb. Kaarel Orviku on uurimistöödejuhataja projektijuht. Samuti omab ökoloogilise ekspertiisi litsentsi ehk õigusi. Ja tema kõrval Veljo Ranniku meie keskkonnast ministeeriumi looduskaitse ja kasutuse osakonna nõunik mees, kes tegeleb ka paljude paljude asjadega meie looduse ja keskkonna heaks. Aga viimasel ajal ma olen märganud, et rannad on kuidagi sinu armastuste reas esiplaanile tõusnud. Lävidsin välismaalastega, et kohapeal asju targemini ajada ja seaduseelnõude poole sihide tika randasid kaitsta. Ja kui siin vahel talvised tormid rannast liiva ära viinud, siis sa oled murelik ja ütled, et peaks rääkima ja selgitama. Nii et mulle tundub, et teile mõlemale on see teema, mille suur pealkiri oleks täna õhtul siis kuni Päevakaja nii välja tõepoolest ligi kaks tundi, me tahame teie meeli köita. Oleks rannikuriigid, rannarahvad ja maailma meretõus. Kui mina nüüd kolmandana siin tugitoolis veel natukene sissejuhatuseks jätkaksin, siis kui geoloogilist aja kella kasutada siis ei ole ju see veetõus ja suur tõus ja langus midagi enneolematut olnud. Piibliski on ju sellest põhjalikult kirjutatud. Näiteks meie, Võrtsjärv Eesti keskel paarteist 1000 aastat tagasi oli mitu korda suurem ja vesi temasse voolas hoopis Peipsi poolt ja välja Navesti ja Viljandi vagumiku kaudu läände. Ja kui me nüüd viimaseid jõule meelde tuletame, siis tuhanded-tuhanded, sakslased ja hollandlased pidid paatidega oma kodudest põgenema, sest vesi tõusis tohutult. Kuigi siin oli tegu ja jõgede veetõusuga. Aga arvata võib, et kui maailmameri tõusma hakkab, siis on asi veelgi hullem. Nii populaarne sissejuhatus on tehtud. Kuidas nüüd Kaarel Orviku siit mõttelõnga edasi keriksia jutule? Et maa geoloogilise ajaloos on olnud geoloogia ajalugu üldse kujutab endast teatud tsükleid ja on suured tsüklid ja need avaldavad ka tänapäeval väiksemate tsüklitena. Ja Nende tsüklite üks omapära ongi just see, et on kliimamuutused ja sellega kaasnevad ka siis loomulikult maailmamere või maailma ookeanitasemete muutused, sellepärast et kui kliima läheb jahedamaks jäätumise võimalus, suurem polaaralad laienevad mäestiku liustikud, pikenevad, vee vesi muutub jääks ja kui kliima jällegi soojeneb, on vastupidine protsess. Et maakera ajaloos on geoloogid ja uurijad mitmesugused, erinevad uurijad klimatoloog loomulikult täheldanud mitmeid selliseid perioode, kus vesi olnud kõrgemal ja madalamal ja sellest annavad tunnistust näiteks kas või korallid korallrifid, mis nagu tema ookeanis ojadel laiuskraadidel on nende eluolu. See peegeldab seda väga selgesti, aga meie siin Eesti territoorium, võime seda näha. Ja nii ongi teadlased. Teadlased arvavad, et viimase mandrijäätumise aegu, mis oli umbes vähemalt 20000 aastat tagasi, oli veetase umbes 120 meetrit alla praegust. Nii et ütleme siis selle aja jooksul ta 15000 aasta jooksul siis on keskmiselt kuskil millimeeter-poolteist on maailmamere tase tõusnud kui tänapäeva seni. Nii et sellega oleme juba harjunud ja ja muidugi seda mõõta ei ole sugugi lihtne, sellepärast et lisaks sellele veepinna muutustele kõigub ka maa enda pinni, et või täpsemates maakoor, mis avaldub siis maapinna kõikumist, siis nii, et siis kindlaks teha kuskohalt tõuseb, maapind, langeb Meretase, seda muidugi saab teha ainult viimase paari aastakümne täpsus moodistamistega, nii satelliitide kui ka siis ütleme, kordus mõõtmistega, nii et see varem seda teha ainult nagu ütleme, geoloogiliste nähtuste järgi nende nende tulemuste põhjal, kuid nüüd ja oleme jõudnud nii kaugele, et me saame täpselt mõõta. Kuigi teadlased ütlevad, et et ega see, et me võime ikkagi eksida, et öelda üht, aga lootus on tegelikult omal ajal olnud teistmoodi, nii et ikka loodust on sama nagu inimorganismi väga raske lahti mõtestada. Kongressi Teisteski on juba see pilt üsna keerukas, sellepärast läänest tõuseb seal millimeetrit poolteist kaks, kaks poolaastas, eks ole. Ja, ja kui nüüd Meriga tõuseb, eks ole, siis need peaksid nagu tasakaalustama, aga pilt looduses näib, et seda on ikka üsna käest ära. Juba. Oli möödunud sügisel üks võrdlemisi huvitav nõupidamine Hollandis. Nimelt sellel nõu pidades on pikilugu ühendatud rahvad on selle endale teadvustanud. Kliimamuutuse ja selle tõttu on moodustatud siis Junet piraamas õige mitu sellist kõrget komisjoni rahvusvahelises komisjoni, kes tegelevad kliima muutustega ja sellel komisjonil suva korda, igavene suur hulk alakomisjoni ja üks nendest komisjonidest tegeleb rannikutega ja Ma usun, et meil just nüüd sellel tasandil siis jutt tuleb, mida too komisjon on järeldanud. Sügisel nad tegid siis ühe niukse kena raporti. Ja mulle just kaasas üks niisugune kena tabel millest nähtub kõigepealt, mis on toimunud tänaseni. Kliima jahenes kuni 1906. seitsmenda aastani siin kuskil siin keskmises tsoonis ja vastavalt sellele ka oli meri suhteliselt madal kliima jahenemisega kaasneb loomulikult ka nende jäämütsikest kasv. Mägedes tuleb allavett tublisti vähem. Nii et võib eeldada, et siin kuskil Atlandi ookeanis siis keskmiselt mõõdetes oli mõõn kuskil 1000 906907, siis on ta nii kergelt niiviisi lainetes hakanud tasapisi tõusma. Ja võrreldes võrreldes siis selle kõige madalama seisuga kuni praeguseni on vahe kuskil ligi 30 sentimeetrit. Nüüd edasi, mehed, õpetatud mehed on pakkunud välja küllaltki huvitava prognoos ja nad on valinud kolm võimalikku varianti 100-ks aastaks. Ühe variandi kõige minimaalsem variant lihtsalt pikendatakse loogiliselt siis seda kõverat alates 1900. aastate keskelt, kuni siis tänapäevani võid tõusta 31 sentimeetrit aastaks 2100. Kuna me armastame keskmisi, siis keskmiselt pakuvad nad välja kuskil päält 50 sentimeetri. Ja noh, peab olema ka maksimum ja maksimum on välja pakutud viimaste andmete järgi 110 sentimeetrit, 110 sentimeetrit, meeletu tõus ja nüüd siis Hollandis olles peti nõus selle üle eelkõige, kuidas seda teadvustada riikidele. Sest on vähe kuivendatud rahvad, sellest midagi teavad, seda peavad nüüd teadvustama endale riigid, eriti need riigid, kes võivad vee alla jääda ja noh, niisugused toredad nimed on niuksed õigete, ta ei teagi õieti. Kiri Patti ja ja, ja, ja kõik muud, aga nende hulgas ka melatiivid ja marssali saarelt kaoksid sellisel juhul maapinnalt üldse ära. Nii et niisugune tõsine prognoos on kõikide riikide jaoks praegu. Paberil ma näen siit ülelauad, Kaarel Orviku on ka üks prognoos nagu paberile trükitud ja seal on need sentimeetrit veel suuremad või peab seda natuke selgitama, üle laua ei saa täpselt aru. Ma pean ütlema seda, et, et neid sentimeetreid on täpselt niisama palju, nagu on uurijaid ja kui on nagu välja ütles, et et see on nüüd see viimane põhimõtteline seisukoht, mida nüüd arvatakse, selle vastu on muidugi raske vaielda, aga aga võib-olla veel mõned aastad tagasi oli kuskil 80.-te keskpaiku, siis isegi arvati, et see maksimaalne 2001.-ks aastaks võiks olla ligi kolm pool meetrit, nii et ei, arv on väga erinevaid väljapakutud ja teiselt poolt öeldakse ka seda, et teil üleüldse mitte mingisugust tõusu ei toimunud, loodus saab kõige sellega hakkama, hakkame, sellepärast et siin on kõik see, millest see kõik tingitud, sinna me pole veel jõudnudki, see kasvuhoonenähtus, mida me, millest me siin räägime, et kas see loodus juba saab sellega ise hakkama. Täpsus ja kas kolm pool meetrit oli aastaks 2000 102000 102100 sedasama nagu nüüd meeter meeter 15, niimoodi. Aga Ma mõtlen, et neil on täpselt nii palju, kui on autorid, nii palju on ka muidugi arvamusi ja teooriaid ja ka selle teooria kohaselt on see madalam on just nii, nagu Veljo Ranniku ütles, aga just see ongi, et On ka grupp teadlasi, kes arvab, et et küllap loodus saab ise selle hullu olukorra ka hakkama ja veetõus läheb tõesti seda miinimum tavalist programmi pidi või seda kõige madalamat joont pidi, kuidas ka keegi uurijatest nüüd seda mõõdulatti enda jaoks ei ole tõstnud, ometi on siin üks rusikareegel olemas ja vot see oli selles juba 204. aastal ja see vist peaks olema minu teada ka klimatoloog. Selline seisukoht, et, et neli kraadi temperatuur tõuseb, põhjustab üldiselt noh, nii ühemeetrise veetõusu, nii et kui selleks ajaks planeeritakse nelja kraadist kliima soojenemist 1000 või 2001.-ks 2100.-ks aastaks, siis ja kui neli kraadi on tõusnud, siis peske vesi olla üks meetod, see on selline. Seni järeldus senisest, et maa, kliima ja jääkate Aasiast ütleme omavahel suhtes on selline väljak. Meie jaoks muidugi neli kraadi, kui me vaatame aknatagust, kraadiklaasi, seal ta hüppab iga päev rohkemgi, see ei ole nagu üldse küsimus. Aga näiteks kui meenutada või tagasi arvestada, siis viimasel jääajal, kui palju siis maailmas temperatuuri muutus üldse oli, et see hea tuli? Mina olen kuulnud, et seal oli tegemist ainult mõne kraadiga jahenemisega maailma mastaabis kokku, aga mõjus tohutult, nii et see tahad kaks, kolm või neli, see ei ole maailma mastaabis pisiasi ega nali. Nii et selle tõttu vahel jah, et mis see neli on nüüd, kas õues on neli kraadi soojem või jahedam? Ühel hetkel see tõesti ei ole probleem. Nii, kui nüüd nende rahvuselised komisjonid võiksid mingisuguse keskmise juurde jõuda siis nemad arvestasid kahte aspekti kõigepealt tõepoolest neid tsükleid, mida meie maailm üle elab ja mis toimuvad jumala eest inimestest sõltumata. Nad püüdsid võtta sisse sinna ka näitaja, mille on põhjustanud inimene, need on siis osooniaugud ja vihmavarju efekt ja, ja, ja kasvuhooneefekti, kõik muud niuksed momendid. Ja vot see võibki nüüd need arvud kõik pisut, et nagu, nagu segi lüüa ja prognoosid segi lüüa. Ja, ja võib-olla palju ähvardavam see prognoos, kui alguses pakuti 30 sentimeetrit, 50 sentimeetrit mere tõusu kui me selle efekti ka veel juurde arvestama, see tähendab sama kasvu naise, sellepärast on praegu rahvusvahelistelt komisjon siiski ettepanek arvestada riikide majanduspoliitika ja kõige muu kujundamisel ikka seda meeter meeter 10, meeter 15. Nii kummaline ja traagiline, kui see ka siis ei ole seal traagika paljudele riikidele viimasel ajal kasvuhooneefektist. Me tohutult räägime ja häirekeel selles suunas nagu kõmin kogu aeg. Kuid maakera arengu jooksul on seda kasvuhooneefekti loodus enda poolt ka ju olnud, kuid maakera paiskas tulist laavat ja magnetvälja ja gaaside koosseisud muutusid siis ka tekkis seda soojenemist, nii et ega maakera enda jaoks nüüd nii enneolematu asi ei ole inimeste jaoks ta vahel hirmu tekkinud. Tuletan meelde, et kunagi olite saurused ja kas need kadusid millegipärast ära, siiani selgitamata, me tahaks muutuda ka sellisteks aurusteks mis mingisugune tegur maailmast ära viinud, nii et iga kord ma usun, siiski on olnud mingisugused katastrofaalselt järelmõjud taolistele hulkaanelistele Alpilistele protsessidele ega siis ilmaaegu Kaukasuse ka kuskil poole mägede kõrguses paekivi üleval ei ole, mis oli kunagine merepõhi, eks ole. Kui nüüd vaadata Mustamäe paneelmajast kraadiklaasi ja tunnetada, kuidas toatemperatuur on, siis justkui peaks väga meeldima, kui kliima läheb soojemaks, kas see on nüüd nii talvine, hetkeline mõtlemine, aga kui ta tõepoolest ikkagi mastaapselt hakkab soojenema, siis võib jälle nii juhtuda, et ka sooja käest hakatakse põgenema? Noh, see ongi, see ongi üks. Me räägime siin mere rannikust põhiselt ja mida ta toob pärast randadele kaasa, kõik sinna jõuan, aga ma arvangi, et, et, et see on nüüd, et asja meil kõigil võiks öelda nii-öelda, juba praegu nähtav tulemus. Sellepärast mina olen sellise seisukohal. Või võiks öelda, mille, mida või toetan sellist seisukohta, et see, selline protsess on juba alanud. Tähendab ma kliima üldine soojenemine on alanud ja, ja ta võib-olla avalduv veel esialgu mitte selles, et nüüd ilm on soojemaks läinud, sest kuigi kuigi mu ees on siin ka graafik, näitab, et 1980 80993 kaasa arvatud olid kõik soojad. Soojad talved on kuus aastat järjest, on sellised talved olnud, kus inimesed pole suuski alla saanud ja muidugi meil on ta kasulik, Kolsin kriisiperioodid, kütet vähe olnud ja oleme hästi üle elanud. Tähendab, et kuus aastat järjest on olnud sellised erakordset meie Eesti kliimas, meie parasvöötme kliimas siin, kus ebanormaalsed juba, kuid see muidugi ei tähenda veel, et saax üldine kliima soojeneb, võib olla täiesti kohalik nähtus, kuid kui see see, millest mina hakkasin rääkima, see, et see, mis randade toimub ja see on nagu esimene peegeldus selle kohta ja selle selle põhjuseks paistab olevat kogu maailmas tsüklonaalse tegevuse järsk aktiviseerumine. Ühesõnaga tormid on tugevamaks läinud, sellega kaasnev veetaseme tõusud on suuremaks läinud ja need kenade naiste nimedega orkaanid, mis möllavad troopikaaladel, ka nende esinemissagedus on suuremaks läinud. Ühesõnaga see olevat siis maailma Klimotoloogid arvates nagu esimene samm sellel kasvuhoonenähtusele, et ma kliima üldise soojenemisega on tekkinud, selline ebareeglipärane olukord, ütleme siis meie maa atmosfääris ja vot see on nagu, mis avaldub ja, ja mererannad need on esimene, mis selle reageerivad. Aga mis nüüd tagantjärgi hakkab tulema? See on muidugi ma ütleks, et lisaks randadele öelda kogu maailma mastaabis suur suhteline, sotsiaalne ja majanduslik, võiks öelda, ma ei ütleks nüüd katastroof, kriis, küll ta paljudele rahvastele kujuneda isegi katastrofaalse, eks noh, me mainisime neid pisikesi saare riigikesemis lakkavad olemast. Tähendab küllaltki huvitav nähtus on toimunud viimase mandaastaga tsivilisatsioonide arengus. Kõigepealt rahvas koguneb randadesse ja koguneb randadesse sellepärast, et randades kommunikatsioonid inimeste vahel hoopis hõlpsamalt ikka üle mere on lihtsam sõita kui läbi mitme maa, kus üks võib-olla rahvas ja teine heasüdamlik. Olin vahel ja politseid ja kõik muud asjad, eks ole. Meri on selles mõttes ikka üks, üks ja sõbralik abiline, tema toimetab kaubad odavamalt ja inimesed odavamat rannast randa. See on üks oluline asi eriti viimase viie-kuuekümne aasta jooksul, eks ole, kui hõlbus ongi meil praegu kasutada näiteks sõituks Saksamaa suunas või Taani suunas merd pidi. Jättes kõrvale Leedu ja Poola piiri, eks ole. Nii, see on üks tegur, teine tegur on elamise kvaliteet. Rannas on ikka tore elada, sellepärast et kliima nagu ühtlaselt ei ole niisugusi, suuri tõuse, langusi ei ole tolmutorme, eks ole. Ja kuidagi olla, kui sul sinine meri on ukse all, mis aastaaegade muutub ja ja selle tõttu isegi on pakutud välja niisugune küllaltki huvitav prognoos. Rahvastik tõuseb aga ei tõuse sisemaal see see ülejääk, nii-öelda, see, mis on kogu aeg juurde tulemas, kolib rända, jääb elamusse Vedo kitsasse rannas on sõna otseses mõttes 10 15 kilomeetri laiusesse, rännatsiooni ja eri tee jõe suutmetesse, jõgede Deltades, hiidsuurte, jõgede Deltadesse ja, ja, ja õigupoolest ongi siin ajaloolised linnad ju kujunenud. Klassikaliseks näiteks tuuakse Egiptuses, eks ole, Alexandre ja Niiluse delta, et kogu elu on seal deltas. Ja nüüd nende prognooside järgi see kaob ära siia alla ja see on nagu ainult, ma segan nüüd vahele pool protsenti kogu selle Egiptuse riigi territoorium, seda, kui palju laps rahvast vaata võib-olla üks viiendik, kui võtame koos kõigi nendega, kes ka seal puhkamas käivad, sest teatavasti just see piirkond on ideaalne vahend Läänes liivarandadega suurte laiade liivarandadega, puhkepiirkond, kus ka Euroopast igalt poolt kokku sõidetakse, puhkust veetma ja siis on kõik hävimas juba praegu hävimas. Ja võtame meest Long ega Kuressaare tekkinud randa. Tallinn on tekkinud ju tegelikult randvere tekitatele sünnitatud linn, idee poolest pärnu tekkinud jõe suudmesse ja randa. Ja isegi Tartu selline sügava maha linn on ka rannas, tähendab, ta on ühe suure veetee ja maanteede ristumise koha peal, need rannad tõmbavad inimesi ligi. Esiteks elukvaliteet dieediga ja teiseks kommunikatsioonide ja isegi natukene odavam eluga. Ja see tähendaks seda, et näiliselt nüüd selline meetrine veetõus võib viia välja maailmakaardilt maismaad seal kuskil 15 protsenti niikuinii 12 13 protsenti aga hõlmab see 20 viit kuni 30 protsenti maakera elanikkonnast. Ja peale selle vanade skulptuurikeskustest vanadest suurtest hiidlinnadest. Tuttavaks ma olen kõigega päri, mis sa rääkisid ka minul meeldib vabal ajal minna randa ja olla seal nii kaua, kui võimalik on, kas siis vihm või tuul või pimedus ajab minema, see on kõik õige. Aga ikkagi on olemas, tagama. Ja kui võtame nüüd säärase mandri nagu Aafrika, kui seal keskel ütleme, läheb ikka kuivemaks ja kuivemaks siis nad hakkavad liikuma. Ja vaevalt, et nende rannalinnad kõiki neid suudavad vastu võtta. Siin võib juba vaimusilmas näha, mis edasi toime seksoht ongi olemas, et kui see maa kliima hakkab soojenema kasvõi siis andsin neli kraadi C nihutab kõiki maakera kliima vöötmeid polaaralade poole. Et ühelt poolt kõrbed laienevad, nii et vähegi elukõlbulikud kõrbe äärealad, kus nii-öelda saab öeldud öelda üks, 10 protsendi, nii et ära kasutada on võimalik, sügavad kaevud, kaevatakse, need muutuvad täiesti liivakõrbetes, kus midagi mingit elu enam ei ole või sisalikud seal vingerdavad, ainult inimene hakkab ikka pressime ikka siia nende parasvöötmes, samal ajal parasvöötme nihkuvad ka põhja poole ja siis tekib omakorda tundra alad lähevad ka soojemaks, aga mis on tundraaladega? Seal on see hull lugu, et seal on teatavust igikelts, nii et seal on näiteks ju oma ehitusmetoodika olemas, selleks, et igikeltsa alt ära ei sulaks, kui soojema aja väärand augu kliimale üldse soojemaks ja enam enam võimalik kaitsta ei ole, tähendab kuhu see ehitus, ehitusstrateegia, mida seni on kasutatud, see muutub kasutamiskõlblik kõlbmatuks ja peale selle need majad, mis on ehitatud, sulavad laiali, et siin ei ole midagi parata enam lihtsalt kui kliima läheb soojemaks, nii et siin see toob terve ahelreaktsiooni kaasa, selline paarikraadine kliimatõus, tuua tõesti mõnedele rahvastele ja riikidele ja territooriumitele tee täieliku kriisiseisundi. See nüüd näiteks pommiraudtee hakkab ära vajuma teatud lõikudes nüüd suure riigi ja meie jaoks kauge mure. Aga kui mõelda Euroopa peale ikkagi vana kultuuri kandja ja kontinendi peale kui Aafrika, seal, kus perekondades laste arv on suur ja kui idas elu paljudele ei meeldi, ühed lähevad idast läände ja teised hakkavad tulema kõiki vahendeid valides või valimata lõunast põhja poole. See on ju. Ja ta ei tahagi nagu edasi mõelda, selle selle sel teemal fantaseerida on jah, kaunis võib kaunis kaugele jõuda, aga, aga see, kui me jutleksid vanade kultuuride peale, siis välja juba vihjas sellele, et siin näitas näpuga, et mis saab näiteks meie kuulsast arhitektuuri ja ajaloolisest mälestusmärgist Veneetsiast Veneetsia praegu juba kannatab vajumise all ja sealt need tammid enam hästi ei pea ja võetakse igasuguseid meetmeid välja, kuidas seda olukorda parandada. Aga mis tähendab siis meeter praegu teadlased arvasid juba pool Peetrit veel. Veneetsia jaoks on täielik katastroof, komeeter, tähendab see, see linn, ühesõnaga see kultuurimälestus. Ma ei kujuta ette, kuidas seda linna suudaks ka istuma, et meil on üks klassikaline näide on siinsamas meie külje all Neeva Neeva suudmeesine, suur pais või tamm mille üle nii palju vaieldud, mis küll ei ole selle eesmärgil tehtud, et neid kaitsta selle ühe meetri eest, aga, aga nende tuule poolt ülespaisutatud vee tõusude eest. Kuid ega see ei ole lihtne ülesanne ja nüüd mingisugust suurt territooriumi hakata niimoodi kaitsmaks. Muidugi, sa käisid nüüd Hollandis, kuidas nad oma haka tammidega hakkama saan, eks see on ka muidugi territoorium, kus kus tammid võivad minna nii-öelda koguse tammid, süsteem võib minna korrast ära, lihtsalt. No ma ütleks, et see maa valiti teadlikult niisuguse konverentsi läbiviimiseks, et me kõik mõistaksimine, mida tähendab merealk võidetud maha ja mida tähendab ennast meres kaitsta, see on täiesti äraspidine maailm. Aga sellest ost teeksime veidi hiljem juttu. Väga huvitav jälgida sellel konverentsil Okeaania riikide ja Aafrika riikide reageeringut. Euroopa ja Põhja-Ameerika esindajad säilitasid soliidse vaikuse või siis lugesid natukene Niukest kerget humaanset nisukest moraali, aga need Aafrika riikides, et ärge ärge lugege meile, et meil raha ei ole, et ennast päästa ja me tuleme teie juurde. Me tuleme teie juurde, kui me vee alla jääme, meil pole kuskile mujale minna, nemad mõtlesid nii nagu mina praegu täpselt nii. Ja nüüd ma tõin kaasa veel ühe niisuguse huvitava skeemide rea kus natuke Briti mere mõned riigid on neid probleeme käsitlenud nimelt Poola. Poola on neid asju Vaarlenud Visla suudme piirkonnas Gdanski lähedal. Ja Ta on arvestanud kui palju 30 sentimeetri puhul, kui palju, umbes viie 10 sentimeetri puhul tõuseb merre tõusu puhul ja kui palju näiteks meetri puhul ja siis need vastavalt ära värvinud ja ta on arvestatud, mis ta kaotab, ta kaotab kõigepealt küllaltki suure territooriumi küllaltki suure territooriumi, kusjuures ta kaotab kõige paremad noh, nii-öelda mere alt head vabanenud maad, head mullad, head heinamaad, head põllumaad, mis on sajaprotsendise põllustatud territoorium, mets ei, peaaegu ei olegi. Ja kus elab väga suur hulk kui maarahvast just nimelt maa kultuuriga tegelevat rahvast. Nad arvestavad, et see võib tuua kaasa kaotuse, nende maaviljeluse, nende saagikuses kuni neli, viis protsenti. Aga suuri Poola rahva jaoks on ka see juba tohutu kaotus, siin on näha niiviisi, et tantsida jep, saare peale ja jäävad mingi rannariba kuskil seal sopoti ümbruse kitsas kitsas rannariba, midagi kura sääretaolist neid saar prognoosidega tasu, Veljo sul natukene isegi võib-olla pikemalt rääkida, sest esimese pildi peal on seis nii nagu on ja siis hakkab sinine peale tulema ja tuleb kõvasti peale. Vaata huvitav jälgida, et see sinine ei tule otse merele rannas, vaid tubli 50 60 kinode rannast tagapool. Ja, ja lõppkokkuvõttes ulatub tema kuskile 100 kilomeetrile mandrile randa ikka mingisugune riba Jäärselt viimaste paari 1000 ajas. Protsessid Läänemerel on küllalt kõrge ranna loonud aga tagapool on tõesti laugemad maad ja just kaugemale rannast kaugemale ulatub see üle volutuse, kus üldse ei kujuta endale ette, et see võiks kunagi muutuda uusi taasmereks. Niiet peale selle me peame arvestama, et ka jõed enam ei suubub endisesse merre, suubuvad nendes uputatud alasse ja kujundavad omakorda need rannad ümber uuteks Deltadeks uuteks suutmeteks. Need on sellised väga raskesti prognoositavad, aga siiski prognoositavad ohud. Ja no tõepoolest, ma kujutan endale ette, meiegi peaks aitama nüüd teadvustada seda. Paneme riigi rahvastele, et, et see ei ole kuskil tõest poolest kiri püti ja, ja marssali saarte probleem, et see on meie enda Läänemere probleem samuti peale selle me peame arvestama, siin oli juttu tormidest, kui tõuseb veetase, siis tõuseb ka ründeveetase. See tähendab seda, et kui nüüd jää käis kuskil seal Haapsalu külje all kadastikes ringisin suurte tormidega ja tegi seal üsna hullu tööd ja kõik noh, arvestades erandlik nähtus, noh ei tule. Aga kui tõuseb natukene vedases ründile, tase läheb ka kaugemale ja jää tuleb veega kaugemale, me peame ikka arvestama rannikuvööndit mitte ainult selle tavalise veepiiri järgi, vaid ka selle järgi, kuhu see meri veel oma suurte tõusude. Ja siis on ta meil talude vahel väljas ja meil metsas seeesse jää ja peale selle pesaskeemi praegu ilusti näitasid. Kui suurt territoorium muutub nüüd merealuseks pinnaks. Aga peale selle, et tänu sellele merevee tase on tõusnud üks meeter, ma küll ei tea täpselt, kuidas Poola piirkonnas on olukord hüdrogeoloogiaga, kuid kui merevee tase tõuseb ühe meetri, siis hakkab ta tungima ka teatud määral mageveehorisont idesse. Rannalähedased, kaevud, kokeik, rannalähedased kaevus, mageveehorisondid võivad hakata muutuma soolaseks, nii et ka see mageveeinimesele nii vajalik mageveesüsteem ka võib minna korrast ära, nii et see on selline. Jällegi peatume ahelreaktsioon, mis kõik endaga kaasa toob, need, see ei ole ainult see, et me meri veetaset pelgalt tõuseb veel, ütlesin tormid, veetasemed, jää, aga kõik selline asi nagu siis, ütleme rääkimata, rääkimata juba siis sellest, et rannatsoonis olevad ehitised mõelge ise tavaline sadamasild, kus laev tuleb või ei tule. Kui ta on madal paadisild, siis on ta mehe meetriganda veel ta muutunud kasutamiskõlbmatuks ühesõnaga mererannas olevat hüdrotehnilised ehitised. Ainuke asi, mis paremaks lähevad, lähevad laevas siseseid, kanalid lähevad üks meeter sügavamaks. Aga kõik ehitused, mis seal on, need näevad korst ära, tähendab põhimõtteliselt nad ei, ei tööta, ei tööta nii nagu ta ette nähtud. Ja see on ka väga hull asi, nii et juba praegu ütleme, kui ehitatakse ja projekteeritakse planeeritakse siis see on soovitus kogu selle ühinenud rahvaste organisatsiooni soovitused, insenerid peas, ka sellega arvestama. See läheb küll kallimaks, ei taheta seda kulutust teha, tehkikaid ehk läheb, nagu öeldakse, aga et võiks teha kas siis üks meeter rannast kõrgemaks või mõnede ehitasid üldse viia rannatsoonist kaugemale ja kui ma ei eksi. Kas sa, veljo minu arust, et Soome suur rahvusooper? Arvamus, Rahvusooperialune territoorium nihutati ühe meetri võrra kõrgemal, see tähendab rannast kaugemale just arvestades tõesti seriaali ja see on meil kõige lähem ja kõige ilusam näide, kuidas tõesti, hoone, mis on aastat sadadeks, ütleme niimoodi rajatud, tehti nüüd sellise arvestusega, et kui tuleb üks meeter veetõusu, siis midagi see seda hoonet ei hakka ähvardama. No eks meie püüame praegu ka oma nagu kujundatavas seadusandluses seda võimalust ette näha, tähendab meil on hirmus pikad vaidlused toimunud, mis rand õigupoolest on ja, ja mis on ründeveepiiri ja ja üle ujutatavad alad ja me oleme nüüd mõnevõrra endale selgust loomas, majutajatel loonud. Toomas tähendab nüüd meil ei ole enam kroonstati nulli, meil on nüüd tavaline veebi niukene ilus mõiste ja see tavaline veepiir peaks siis olema Eesti põhikaardiga fikseeritud veepiir. Aga nüüd sellest kõrgemale kus siis lõpeb see ründeveepiir, kuhu jõuab jää ja kuhu jõuab tormi vesi. Selle üle on mitmeid mõtteid vahetatud. Maaparandajad oma laen on pakkunud välja, et see on küllalt kõrge, see on 1,5 meetrit tavalisest veepiirist veepinnast 1,5 meetrit lisama sellele kõigele mõeldes võimaliku veetõusule veel see 1,5 meetrit ka siin me saame tegelikult ettekujutuse, kui kaugele võib meri purustavat mõjuda ja seadusandluses me püüamegi praegu minna seda teed, et me noh, püüaksime need alad viia noh, ehituskeelualadeks ei ole õige sõna, võib-olla enam praegu keelt mõjub halvasti ehitusõiguseta aladeks. Ja, ja minu arvates see on nii loogiline, kuidas meid ainult mõistvad inimesed kes võivad selle tõttu olla ahistatud, kelle õigusi nagu kitsendatakse, aga tundub, et me siiski peame olema võimelised praegu juba seadusandluse tasandil ära kaitsma. See 1,5 meetrit tavalisest veepiirist on purustuste ründejää liikumise ja kõikide nihukeste purustuste ala, kuhu enam meil asja ehitustegevusega ei ole. Ehk kui on, siis poldritega, siis eriliste superrannakindlustustega, mis on mängukannid jää ja mere pealetungi eest tegelikult. Aga teisiti me vist enam asjale läheneda ei saa. Võib-olla anname nüüd nende prognooside peolt, mis on ju väga põnevad ja huvitavad ja ka mitte päris sajaprotsendiliselt nii käegakatsutavad. No ei ole usutavad kuulajatele pisut puhkust, me oleme nüüd siin ühe hooga juba pool tundi rääkinud ja las siis igaüks mõtleb ja kus ta asub, kus on tema elukoht, kus on tema suvekodurannas või mujal kui kõrgelse asub, laseme kuulajatel natukene nüüd ise vahepeal mõelda. Ma teen siin Värska pudeli lahti, võtame ühe lonksu vett, sest ega siukse mõtlemise ja kõnelemisega vahel. Kurk kuivab ära ja ma usun, et muusikaline kujundaja nüüd senist kuulates on ka kuidagi mõjutatud, ma ei tea, kas ta siia siis sätib midagi tormitsevat ja pulbitsevat ja suure lainega muusikat või juust midagi tasast, vaikset surinat vastukaaluks. Seda kuuleme kohe. Me jätkame oma arutelu ja laseme mõttel vabalt liikuda tuleviku ikka samal teemal, millest alustasime. Rannikuriigid, rannarahvad ja maailmamere tõus. Natuke aega tagasi, jutt katki selle koha peal, et tulevikuehitused peavad olema Jakas kõrgemal kaugemal ja teisiti vundamendil sest vesi ei tee nalja, kui ta meetri võrra maailmameres tõuseb ja kui tormid lisavad sinna veel vahel meetreid juurde. Kui nüüd suurest maailmast tullagi Eesti peale, siis kus meil selle tõusuga Eestis on? Noh, me teame, kus on madalamad kohad, aga kui nüüd lastani loodusekaitsjana ja geoloogina silmade eest väike Eesti läbi kus see tõus nagu kõige kiiremini varba peale astub, mina kujutan endale ette, et eelkõige Lääne- ja Lõuna-Hiiumaal, kus on Salinõmme kant, on kõigil meil silme ees, eks ole, kus see maa on üsna üsna pisut kõrgem praegusest merest siis tõenäoliselt Lääne-Eestis, noh, Matsalu laht on meile kõigil silme ees, aga taolisi madalaid alasid on Lääne-Eestis üsna üsna üsna palju. Ja isegi mõtleme küll, et Põhja-Eesti on kohe pankrannik, tõuseb lausa merest, aga sealsamas näiteks pada jõe suue on tohutu roostiku ära juba tänapäeval päeval ja kui Kunda poole tulla on, on madalaid roostunud lahtasid mille ääres on asustus neemedel kahel pool madalad lahed, neemidel, asustus, ka põhjarannikul on taolisi asju olemas üsna-üsna-üsna palju. Noh, pärnu natukene ägedama niukse tõusuga merest, aga tema ees sellesama luitevalli ees on ääretult lai laugjas. Selline Kallas. Me kujutame seda just ühe niisuguse üle ujutatud alana, kus kõik on asustatud ja kui Pärnu poole veel tulla üldse Lääne-Eestist rääkida, siis me teame ka seda ökoloogilisest seisukohast ja et seal on praktiliselt maa tõus meil nullilähedane. Ehk nagu me enne esialgne jutt oli just et siin Loode-Eesti ja ütleme, Põhja-Eesti veel siin ütleme, Hiiumaa põhjarannik ja niimoodi need on põhjaosad netist kerkivad merest vast kiiremini, kui meretõus neile järgi jõuab. Aga Pärnu lahe Lääne piirkond on juba selline ala, kus tõenäoliselt peame arvestama sellega, et meid hakkab esinema. See nõndanimetatud vajuv rannik. Ehk teiselt poolt ütles, kuhu see globaalne merede hakkab mõju avaldama, sellepärast võib-olla Soome lahes Intame Loode-osalesin Tallinnast lääne poole, et sa nii nii tõsist mõju avaldavat maad kerkimine on kiirem kui veepinna kerkimine, et see mingil määral kompenseerib, kuigi too tuleb veel kord selle juurde tagasi, et näete, soomlased, ametnikud, nendele maa pinnakerkimine kiirem kui meid ometi nihutasid oma suure hoonega mererannast kaugemale, nii et midagi pole teha, peab arvestama, aga Lääne-Eesti ja Pärnu ümbrust ses mõttes muidugi halvanud, kõige halvemas seisukorras. Ja siin tuleb meenutada ka selle ma hetk tagasi just ütlesin, et poolakatel äri jääb nagu vee peale, aga seal mandrisügavuses kuskil viis, 60 kilomeetrit kaugemal tulevad roostikud ja soostamised, nii et me peame just nimelt sellest aspektist vaatama näiteks kas või seesama Häädemeestetagune, kus praegu läheb Tallinn-Riia maantee The Lauzzile maa massiharu poole minnes. Võib-olla tõesti luide jääb ilusaks poolsaareks niisuguseks nagu kurase seal on, aga tema taga tuleb suur soostumine, roostik või tuleb lausvesi. Nii et ma ikkagi tahaks öelda seda, et me ei pea alati silmas pidama niisugusi protsesse hinnata siis nüüd seda päris rannajoont, eks ole, kus praegu käib meeletu möll ja murdmine ja uhtumine ja pääle kanne vaid üsna tükk maad mandri poole sisse, kus me tunneme ennast kindlana, aga, aga võib-olla Eestis. Teate, ma ei jäta vist nüüd väga riiklikult mõtleva mehe muljet, aga millest mul praegu kahju hakkas? Tudengina sai käidud ja viidi õppejõudude poolt väikestele laidudele, kus seal taimestikku vähe, ainult kevadel võib-olla linnustikku. Aga need on nii lihtsad ja armsad seal mere süles, aga nad on ju nii, et nad isegi tavalise tormiga vahel jäävad peaaegu vee alla ja ma mõtlesin, et kunagi pensionile jõuan, et ma käin nendel laidude luuest, aga võib juhtuda, et asi läheb raskeks, et tuleb tuukrite abi kasutada. Et seda kohta määrata, kus need laigud võisid olla. Nii et siin on jah, ei no väikest ja suurt, mis võib vee alla jäänud, Eesti on kuidagi noh, nagu spontaanselt ise püüdnud neid asju juba lahendada minu arvates Audru polder, mida alustati juba tublisti enne seda, on näide sellest. Ei, ma pikemalt mõtlemata on hakatud mere eest ennast kaitsma, noh, tulemused on noh, nagu nad on, aga juba väikese hollandi teed hakkasime nagu minema, teised poldreid valdavalt on nagu sisemaal meil, aga Audru polder on näide, kuidas püütakse merega toime tulla, mere mõju vähendada. Aga see aspekt, mida siin välja pakuti, tähendab meres soolavee tungimise võimalust põhjale kihtidesse. Polder ei päästa ja seda loomulikult ja peale selle mitte ainult seda ja aga teatavastiga merre lastakse jõuga puhastatud reovett ja kahjuks ka veel mitte puhastatud reovett tagasi hakkab tagurpidi voolama põhimõtteliselt nii et nende rannarahvastel siis ütleme, need kanalisatsioonitorustikud, mitte ainult puhas vesi, must vesi on paigast ära. Nii et see on üks selline tõsine, keeruline probleem, kõikus ja kõik niiviisi hakkab minema ja noh, kui me tuleme, lähme siin inimajaloo juurde tagasi, üsna alguses rääkisime, et inimene on ikka pürginud sinna mere äärde ja nüüd pürgib hoogsalt veel siis omal ajal see on üks kümmekond aastat tagasi siis rannauurijad, ranna, geoloogid, kes tegelevad otseselt nüüd selle piirkonnaga, mida lainetus mõjutab ja siis nüüd jää, ütleme siis kasvõi pluss poolteist meetrit tänapäevast merest kõrgema või ütleme sellest sellest tasemest kõrgemale, mis praegu on püstitasidki sellise loosungi, et inimene ei oska enam elada rahus mererannaga. Tähendab omal ajal mis omal ajal ajaloolisi ajal, kui inimese esimesed inimasustused tekkisid, tekkisid kõike veekogude äärde püüti kala ja lõõts oli ja omavahel liikuda ikkagi sai paadiga sõita niimoodi kas oli siis järvede, jõgede või mererannikul ja, ja ma ei, me sellest me rääkisime üsna algul, et ega maakeral see veetase on muutunud kogu aeg pidevalt muutnud ja loomulikult inimesed ja tal oli mingine vai ehitus või oli okstest hütt või seal vesi hakkas per tungima merevee tase tõusis, ta võttis oma seitse asjajaamas siis sinna kuskile kaugemale. Ta sai selle loodusega, aga ta elas loodusega harmoonias kooskõlas selles mõttes, kuid nüüd me katsume ikka vägisi kuskil saada, kasvõi saamad, need poolteist ja asjad, noh, hea küll ta nüüd veel juba nagu tuleviku asi, aga no ikka üritame kuskilt midagi vägisi võtta. Ta ei arvestamata sellega, et tungima looduses ja sellepärast ongi, et inimene ei oska enam elada sõpruses rahus rannaga, sest ei arvestata enam seda, et mererand on väga aktiivne piirkond ja eriti nüüd, kui Me tahvardab selline taseme tõus, siis see ähvardus on päris tõsine. Siin tulebki nii, et siiamaani oli võime kuidagi kohutavalt enesekindlalt merikogu tegi rända juust kogu aeg, me oleme harjunud sellega, et midagi tulles jagu merest peale, kõigepealt tuleb mingi adru, millest me saame head mulda teha, eks ole, siis tuleb veel liiva siis selle liiva peale omakorda jälle adru ja veel nii edasi ja nii edasi. Ühesõnaga meile kunagi Eestimaal tekkinud läbi põlvkondade ettekujutust, et see kõik meil võib ära kaduda, käes järsku, et meil ei tule enam seda lihtsalt juurde vat murrab sealt kohapealt ja viib merre tagasi. Ja minu arvates vot see protsess on juba meie põlvkonna silme all käivitunud, seda kõik rändasid, võivad praegu oma koduväraval kirjeldada, kus ennem oli liivarand ja mis ta nüüd on. See on esimene signaal muudatustest meie koduväravas. See liivarand on justkui indikaator sellele, mis sealt mere poolt võib tulema hakata. Saime korra kokku Saaremaal järve rannas ja kui meri oli tormiga lõiganud sealt ilusast ilusast, rannasid pildid kaaslasele sellest ja mis lõikas maha nagu noa, aga mehe kõrguselt, kus olid puud kukkusid, rand kukkus ja tõmbas liiva ära, tõmbas enda poole, tungis peale, lõhkus ja seda nagu ei ole mitmekümne aasta jooksul varem kohanud. Ja see peab ütlema, et see mändjalajärve supelrand ei ole mitte ainuke koht Eestis välja nimetas, et me oleme harjunud sellega, et meil tuleb kõik juurde nagu rannal, aga et maapinnaga kerkinud protsessida sedapidi olnud ja ma olen ka algul ei võta, et ma olen üle 30 aasta töötanud ja, ja esimesed 15 aastat oli tõepoolest ka minu silmis oli praktiliselt niimoodi, et ma võtsin kätte ükskõik, kas oli nüüd siis minu kunagisi juhendaja, professor Senkovitši õpik, mida kaant tõlgitud inglise keelde peet, tema tööd peetakse nii-öelda üks nii-öelda epohhiloovaks maailmaranda tooriumis, aalse võtan austraallase professor Eerik Vöödi raamatu, siis kõik klappis ideaalselt võtad, võtad selle raamatu, vaatad neid protsesse, neid vorme ja võid ta pildi panna meie randade ja teksti alla või vastupidi, võtad sealt tema teksti, paneb meie rannapildile alla, kui siis hakkas järsku minema paigast ära seal, kus oleks pidanud liiva juurde tulema, hakkas liiv ära minema. Ja seesama see järve rannanäide, see, mis oli 90 90. aasta märts, see ei olnud muidugi ainuke ja, ja peab ütlema seda, et seesama Eerik pöördaustraallane, teadlane, kes ka muide paaril-kolmel korral käinud siin Eestis ja me oleme tema külastajad, nii Saaremaa kui Hiiumaa ja Lääne-Eesti randasid ei käinud ka just nende pisikeste laiude peal vaatamas Matsalu kaitsealal siis tema on teinud sellise globaalse kokkuvõte kogu maailma liivarandade kohta ja ta nimetab oma töös seda, et et kuigi liivarandu on maailmarannajoone pikkusest vaid umbes 20 protsenti, siis 70 protsenti sellest nendest liivarandadest tänapäeval kõik kannatavad purustuste all. Et umbes 20 protsenti on veel enam-vähem püsivad niimoodi ja ainult 10 protsenti on siis selliseid liivarandu, kuhu siis liiva juurde tuleb, tähendab me olema sellised nagu meie oleme siin harjunud nägema, kuid see on indikaator randa, liivarand, mispärast on indikaator, sellepärast liivam kõige kergem lainetesse liigutada suuri kive ja rahne, sealt tuleb jää appi meil või suured suured, väga tugevad tormid, kui tiiva hakkab liikuma üsna üsna tava ütleb tavaliselt vormiga ja kui on torm tugev torm on tugev, veetõus on suur, siis jõuab mereranda ka väga tugev laine, laine, erakõrge, laine. Ja mis veel hullem, no ma siin algul ütlesin, et meie kliima on soojemaks läinud, viimased kuus aastat on olnud ilma jääta ilma lumeta, tähendab, merel ei ole kujunenud jääd, kui tavaliselt talvel jäämereranda kaitseb, see on nagu mingisugune müür on seal ees tugevad tormid, ei te midagi, ütleme küll sellisel juhul, kui nüüd tugev torm murrab, jää lahtise jää, pressib ennast sinna kõrgetesse või isegi metsa või purustab rannas olevaid hooneid, mida me oleme ka näinud küll Pärnu lahes, Narva lahes ja siin isegi Tallinna, sind, Russalka ümber on ta, ma mäletan, kui siin purustas need rauast piirded, kaldapealset piirabki lõhkus jää, jääkuhjasid, lõhkusin ära. Siis viimased kuus aastat pole seda kaitsvat jääd olnud ja just need tugevad tormid, mis tekivad jaanuaris-veebruaris siis sel ajal, kui meil peaks olema, need ongi need nüüd need, see kurja juur, tähendab, kõik langeb kokku, ei ole jää. Veetase tõuseb. Tsüklon on rohkem, tormid on tugevamad, veetõus on kõrgem, vot need kõik koos mõjuvadki. Ja, ja see on niisugune esimene signaal, mida mina siis loen, vaata nüüd hakkab see kasvuhoonenähtus juba mõju avaldama. Veetase see millimeeter või kaks ei ole juurde tulnud, kuid see protsess on käima läinud ja protsess on väga aktiivne ja see avaldab eeskätt liivarandadel ja jutt enne oligi, et kus igaüks peaks hakkama oma suvilat ümbrust vaatama võtma, kus ta elab. Mul on juba helistatud ja öeldud, et vot kas te tahaks tulla ja vaadata minu suvila ümbrust, et mis ma pean peale hakkama, et, et langeb vett ja ma olen küllalt näinud siin Kaberneeme ümbruseski, kus suvilat, mis veisigi külameeste elamud, kavanest, elamud, Nad on kuhjanud oma majad ette randa, veepiirile, siis tohutul hulgal suuri rändrahne. No muidugi seal kaitseb selle talu ära, kuid looduses on nii nagu ikka, kõik on omavahel seotud ühe koha. Me kaitseme kõrvale hakata hoopis suuremat purs. Sinna ma ei jõua. Nii et see on ka omavahel seotud, nii et me peame vaatama asja tervikuna selle terviku sees, me saame siis võtta otsuseid vastu kas nii või teisiti ja sellepärast ka praegu on see lisaks sellele, et soovitatakse arvestada pluss ühe meetriga arstide öeldakse ka seda, et praegu on viimane aeg tõsiselt seda asja ja loodusliku randade looduslikku seisundit ja ranniku piirata üldse uurida selleks, et õigeaegselt, et töötada, välja kontseptsioonid õigeaegselt, projekteerida, õigeaegselt võtta tarvitusele vastuabinõud, nii et praegu alates kuskil 90.-st öeldakse, et on viimane aeg on alustada globaalses mastaabis selliseid uurimistöid, et mitte hiljaks jääda selleks, et kui me öelda, see v tõus tõesti käes olnud. Ma lisaks kui juba mere purustavasmas jutt oli Meeranud muutut kivisemaks, see tähendab seda, et kivi jääb ikka paigale, aga see Laine loksutab kihvt ümber ikka rohkem ja rohkem liiva ära. Ja kui mõnes kohas oli niukene kena kliburand, kus ikka natuke liiva joome, oli ka vahepeal, siis jumala eest ma oma mäluski mäletan, et need rannad olid kaugelt liivasemad ja sai minna jalgu vigastamata suplema. Nüüd, kui need klibupealsest seda prot liiv enam ei ole, ta nii kergelt kaob ära, lihtsalt rannad muutuvad kivisemaksest, kivi ei liigu, klibu ei liigu, aga liiv liigub, liiv kaob, nii et see on kahjuks nähtus, mis võib-olla natukene vaesestab meie neid randu sellisel kujul, et ma usun, et nüüd see Meie eelnev jutt ikka natukene aitab nagu kaitsta seda väidet, et tavalisest merepinnast 1,5 meetrit on see ohujoon juba tänapäeval olemas. Kõrgusjoon 1,5 meetrit tavalisest merepinnast, nohu joon. Mõned aastad tagasi olid Peipsi väga kõrge ja ta meil seal siis mul neid sealt, kus meil on üks väga ilus kaitseala, viis kümmekond meetrit kõrgeid niukse rannaluited minema ja me oleme kohutavalt rahulikult, me ei teinud üldse sellest endale mingeid probleeme, sest see oli Peipsi merega sidumata veekogu ja kuuselinik, Alex mingisugune osa tuli temast Narva jõkke ja jäi sinna joometena. Aga, aga mitte kõik. Ja, ja tõepoolest mõne aasta pärast oli see liiv kõik seal tagasi, kus tema vaevalt ära läks. Seal ei olnud neid protsesse, millest me mere puhul räägime. Ja, ja vot ma kardan väga, et sellise erilise rahulikkusega, nagu suhtub Peipsi-äärne elanik sellesse kurt tulevasse kosmeenemasse liiva meie randades randade liivadesse suhtes ei saa ja me kautovi puhkealasid. Minu arvates on kahjustused järve ääres oluliselt vähendanud neid hinnalisi randu, aga noh, Audru kant, vana valgerand on ikka nii tõsiselt kahjustatud, et seal enam endise rändu ei ole. Narva-Jõesuust ei tasu rääkida, kõik me teame, millised meeletud jõupingutusi me praegu teeme, selleks et Narvasse Liivika enam kuskile ei liiguks või vähemalt aeglaselt läheks mitte nii kiirete Kauksmel käest ära ehitame pikki muul ette jõe suudmesse, mida jää Murrib ja purustab ja mis veel ei ole, ei toimi päris hästi. Nii et me juba praegu teeme Eestis selliseid kulutusi, et veel midagigi päästa, sellest? Oli. Aga need on tehtud, noh, nii spontaanselt need ei ole nii pika aja peale ette planeeritud, need on planeeritud hetkeseisust lähtudes. Aga konverents, millel meil õnnestus viibida, tõestas, et need protsessid on käivitunud kogu maailmas ja võib-olla Marutavatken ette, aga teki siis seal paaril läänemeremaid esindavate riikide esindajate niisugune väga huvitav mõte, et no mis siis ikka meile, et me võime ju muutuda ka Holland, eks, et tõmbame ühe vägeva tammi Läänemerele seal, kus kõige kitsam Scocerakis on ja, ja see tuleb igal juhul kümnendik kordi odavam, kui me hakkaksime iga riiki üksikult poolasin oma Visla suudmes ja siin võib-olla meie siin randades kuskil hakkaksime neid poldreid ehitama, et et vägeva poldri ette ja, ja siis me saame täiesti ise juhtida niisukese v tasemel. Siin Läänemeres on, aga mõtleme edasi. Me saame siis mageveekogu, mida nii väga enam juhtida, võimalik ei ole seda soolsust, eks ole. Põhjamerest peale selle me saaksime raskelt eutrofeeruva vee kogusest vaatamata kõigele, kui palju kantakse ikkagi siia Läänemerre toitaineid, põllumajanduse ja kõige muuga, eks ole. No lihtsalt ei kujuta pilti ette, mida kujutab see soe mageveeline toitaineterikas ja täiesti sajaprotsendiliselt muutuva kalastikuga lomp mida me nimetame Läänemereks. Aga niiviisi loogiliselt mõttes ja ma usun, et nendel maade esindajatel nii noh, see oli nii pool naljaga öeldud, aga, aga nende maade esindajatel oli oma noh, nagu mõte sees, et teist tulevikku nad ei oskagi ette näha, ühendada rahad. Ja selle asemel, et ehitada sild, ehitada tamm. Kui kiiresti võivad meie väärtushinnangud muutuda seoses silla ehitamisega, milline vastuseis. Et need sambad ja nende tegemine põhja lööb seal vee segamini ja kalade elu ja see takistab loomulikku veevahetust ja nihutab paigast ära selle tavalise mereelu. Aga nüüd, kui on suurem oht silmade ees, hakkame majanduslikult rehkendama ja võib-olla tõesti leiame, et 10 korda on odavam panna Läänemeri lukku kui hakata igal pool eraldi võitlema. Aga, aga paneme lukku, momendil on odavam, veekogu muutub kõlbmatuks, see muudab just see elukeskkond muutub ja halvemaks. Kas me siis oleme võitnud? Noh, ta võib-olla ei muutu ka niivõrd järsult halvemaks, aga ta muudab elulaadi selle mere ääres siis kalastik muutub, ta on ikka toitja, see meri on toit ja olnud ja just soolase merekalaga toitev. Noh, riimvee disütleme niiviisi, eks ole. No see toob nii suuri sotsiaalseid muudatusi rannarahvaelustikust kaasa lihtsalt. No ei kujuta endale ette neid asju lihtsalt praegu ja ma usun, et ükski arvuti ei anna ka selget vastust sellisele suurele probleemide puntra-le, mis sellega kõik kaasnevad. Et see ei ole ainult mitte meremere probleem, üksibatsioon kogu rannas elanikkonna, kogu selle rahva sotsiaalne probleem, suur probleem, nii et ega see muutus ja loodusüldse mitte nüüd võtame, siis võtab see inimesed ka inimene on looduse osa, eks ole, taha, et see on üks suur tervikluik, me ei saa niimoodi eraldi vaadata, et me vaatame ainult rannajoon siin ja aga näeme sedasi me kogu aeg oleme rääkinud, et ainult rannajoone puutuvad kogu see tagune alamaid, muutub see kogu see inimtegevus kui tema elualad ja kõik, kõik see, kogu see ja see mõtlemine ja kõik see hoopis läheb, tuleb öelda, võiks öelda revolutsioon selles asjas, nii et kogu see ranniku rahva elus täielikke revolutsioone. Kas me nii kaugele minna peaks ikka proovima, sest et kangesti tuletab meelde neid omaaegseid tammi tegemine ka neid suurte Siberi jõgede ümberpööramiseks. Ma käivad, Petra on meil nagu hea mall ees, mis kasvõi ühe pisikese suhteliselt pisikese tammiga kaasneb. Kui palju sotsiaalseid ja muid probleeme on kaasnenud sellega puhkealade kadumine, Peter Peterburi lähedal ja palju muudki. Läänemeremaad on viimasel ajal esindajatega kõige keskkonnakaitsemeestega väga palju nõu pidanud. Kui palju ikka rannas peaks olema sellist vabavööndit tuleviku jaoks ehitusvaba ja muud nihukeste julgete inimlike ettevõtmiste vabavööndit. Ja nüüd on selgunud raames koostatud üks selline memorandum. Tal on lisatud kaart ja siis võib näha, mida praegu on suudetud ühes või teises riigis seadusega juba kaitsta. Mõned asjad, nagu loeksin ette, eesti tähendab kuskil sellise lähenemisviis, et Mandri-Eesti 100 meetrit peaks jääma siis selliseks ehituskeeluvööks ja vööpiiriks ei ole mitte tavaline merepiir, vaid tõusuveepiir 1,5 meetrit ja saarte puhul kui kõrgendatud ligi tõmbavusega piirkondade puhul eliit. Maakondade puhul võiks olla selle vöö laius 200 meetrit. Kavandatav seadusandlus, Läti on juba kehtestanud 300 meetrit, kuid noh, temal on väga keerukas 300 meetrit kaitsetsooni mererandades, kuna suuruse puhkasule tasub just nimelt selles 300. meetris siis lihtsalt selles 300. meetris nad kontrollivad väga rangelt ehitustegevust, mida veel võib ju mida enam ei võim Leedu temale seda mererannakest imevähe ja see on ka imekaunis tal. Ja tema siis räägib praegu raudselt 200-st meetrist ja enam-vähem ta tuleb sellega toime, sest õnneks Leedus olid kõik rannad sõjad käes. Ja sinna üldse keegi ligi ei pääsenud, välja arvatud Palanga ja kura säär ja Kura sääres on juba muudel tingimustel eriline kaitsekord, nii et leedulased on väga uhked oma 200-le meetrini, ennast sellega ära kaitsevad. Nüüd järgmise poola, nad loovad seadusandlust, Poola arvestab siis 100-st kuni 200 meetrini, sellise laia vöö Saksamaa 100 kuni 200 Taani Läänemereosas on millegipärast leebem Läänemereosas, tema räägib 100-st meetrist, Läänemeres ei ole ta Puidet puhkerajoonid, puhkreenid on tal nagu hoopis Põhjamere ääres ja seal näed, raudselt võtavad omale selleks piiriks 200 meetrit ja mõningatel juhtudel nagu huvitav lähenemisviis. Kõiki Pirjakud arvestame tõusuvee järgi, võit püsivad taimkate tega. Piiri luited võivad olla seal lausa viis-kuus meetrit laias vöös. Püsivat taimkatet ei ole, see on kõik meilipõrand, raudselt niukene, erinev randa, sealt edasi, seal hakkavad arvestama. Nüüd rootslased kogu Lõuna-Rootsi on 200, kuskil seal üleval põhjas, kus praktiliselt supelrandu ei ole, kus meri kunagi nii heaks ja soojaks ei saa, on sajameetrine, kaitse löö nüüd nagu panite tähele, ma ei maininud Soomet ega Venemaad, tähendab Peterburi ümbrust ja Kaliningradi. Siiamaani Venemaa poole pealt selle peale üldse mõeldud ei ole ükskõik mis katset luua kontakte sealsete rannakaitsjatega. Nad natukene kummalised vastavad, et ei noh, see on huvitav küll, mis te teete, aga me ei ole seda küsimust üles tõstnud. Soome muidugi on keerukas olukorras on klassikaline maa kultuuriga era ja oma maa kultuuriga maa. Ja, ja mis on ikka omandan omand ja väga raske on, siin on nüüd niukseid kitsendusi peale panna ja sellepärast nemad muidugi püüavad teistmoodi läheneda asjale püüavad hajutada. Ta ta ühe kilomeetri peale ütlevad tulevikus, et võib võtanud viis maja panna, mitte rohkem. Aga nende rannad on ka oma olemuselt teised hästi kaljusid kivised ja nemad neid protsesse, mida meie siin üle elame, kus murrab sisse uksest juba väravast, eks ole, seda ei taju ja seda neile ei ole nad kõik natuke kõrgemal kalju peal kuskil seal või aga Saaristu meres hakkab see asi ka juba valusalt kanna peale neile astuma. Paar aastat tagasi ma olin just kotkas ühel sellisel Soome keskkonnaministeeriumi poolt korraldatud nõupidamisel, kus ma siis tegin ettekande Soome lahe randade seisukorras, kuna tegemist on siis meie omavahelise merega siin Soome lahega ja siis nad olid kogu see kuulajaskond. Praktiliselt võiks öelda ka, et kuulas hinge kinni pidades selle ettekannet minule korduvalt igal tasandil sõna otseses mõttes karjapoisist, kuni kuni väga kõrge ministeeriumi ametnikud seda ettekannet mulle meelde tuletada. Nojah, sest see on nende jaoks täielik uudis, sest nad nagu ei ole selle nende nii-öelda harjunud sellega, et nad istuvad kõva kivi otsas ja, ja neil on ka kõik probleemid hoopis teistmoodi. Sihukest ka isegi see samase sadama ehitamine, millega me siin tõsist vaeva näeme ja iga korter peame hoolega vaatama, et me ei rikuks, tungis loodusprotsessidesse, nii et pärast nutame pisaraid valama, ei tea, kuidas seda randa kaitsta, mis seal läheduses on nendest probleemidest, et ei tekiks sellepärast et ja, ja mõned sadamad on ju niimoodi, et kaljult järsud kaljud on nii järsud, kaljud on nii, langevad nii ilusti vett laeva pealt tõmmata selle suure kaljumüraka kõrvale ja ma ise näinud laevaga sõitnud uurimistöid teinud Kosoonustaja, kus on metallrõngad kinnitatud järsu kalju külge laeva, tõmbad sinna külge ja istud seal tormivarjus ja häda midagi poegisid hädama, silda vaja maha ei saa kuidagi sellepärast et järsk nii järsk kaljusein on umbes niimoodi, aga, aga see on hea, et nende, nende, see poliitika loomulikult on vähe teistmoodi ja meie peame selle muidugi selle, mis see küsimus väga tõsiselt suhtuma. Paljud seadused puuduvad, siis ikka proovitakse seda ikka väga ära kasutada, väga osavalt ära kasutada ja iga mees ruttu-ruttu teha midagi enne ära, enne kui nüüd sealsed tulevad, sellepärast pressitaksegi nii kangesti sinna vette ja, ja ega siin oma laagi ma mäletan seda, kui enne 80 aasta olümpia purjeregati ju ehitati Se Pirita rannarestoran ju ka praktiliselt liivaranna sisse tema esimene tugisammas, kus ülemine saal ja saal toetub, see on ju tegelikult tormi lainetuse mõjupiirkonnas. Ma mäletan väga hästi, kui see tuli 70 Üheksanda aasta talvel 70 18 ühe sõnast talvele tugev tormi, et siis praktiliselt seal alumises saalis sees. Siis oli küll ehmatus suur, Hans oli ka üks selline signaal, siis hakati kõvasti sinna liiva juurde vedama, veeti paelahmakat lainetuse kaitseks need paelahmaka täitsa liiva sisse, nüüdki vast aega torniga torpesed nad sealt välja, nii et selliseid, nii kui me oleme teinud ja ja kahjuks me üritame neid nüüd poolvägisi veel teha, nii et sellise seaduse rakendamine minu arvates on. Noh, ma ütleks, et viimane, viimane praeguse käinud käiku lasta, sellepärast et muidu me võime tõesti oma viimasedki ilusat puhkepiirkonnad nii ära rikkuda, et me pärast tükk aega õitsema meie koosolemisest siin tugitoolides loodame, et ka heal kuulajal on mugav iste või koht, kus meile ja meie mõtetele kaasa elada, võib-olla tahaks ka keegi vastu vaielda, aga kui asjatundjad kõnelevad ja materjalid on kogutud üle maailma, siis võib-olla siin niivõrd ei ole vait pluss koht, kui see koht, mida edaspidi teha, teeme väikese muusikalise pausi, aga ütleme enne ära, millest meil on veel viimasest pool tunnis plaanis rääkida, siis inimesed teavad, kui nad oma asju ajavad kodus või, või kus keegi on? Mina pakuks seda ma vahepeal, kui hakkasime selle asjaga peale, et inimene ei oska enam elada rahus mererannaga, sellepärast et merevõib-olla räägiks, sest üks asi on see, mis üllatusi, mis selliseid üllatusi meile looduse poolt nagu oodata, kuid kui siia vahele sekkub nüüd veel inimene oma oma mõtlematu tegevusega, siis me juba sinnapoole nagu nüüd Läksime, mida see võib kaasa tuua, sellepärast me võime neid protsesse veel kohapeal tunduvalt aktiviseerida, kiirendada ja see on juba hoopiski alb. Tubli esinemine. Aga huvitav see Hollandi hollandi tammide kanalite süsteem, see võib-olla kunagi tabaka meid ja selle tõttu on hea seda lähemalt kuulda ja nagu silmade ette tõsta, mismoodi siis võib elu olla, kui tõesti elame tammide taga, elame tammide taga, niiet. Pärast väikest muusikalist pausi siis ja seda, mida lubasime, ka kõneleme ja selgita Me jätkame oma teemat maailma meretõus ja abis kõnelema mõtestama prognoosima on geoloogiadoktor Kaarel Orviku ja keskkonnaministeeriumi nõunik Veljo Ranniku. Lubasime, et räägime sellest, kuidas merega rahus või targemini kokku elada. Mida me siin oleme valesti teinud, sellest oli natuke juttu, aga mis me edaspidi peaksime kavalamalt või nutikamalt või arvestavamalt tegema. Näiteid Jon. Eestis on nii mõnigi piirkond muutunud selliseks valupiirkonnaks või kriisipiirkonnaks kuid kui inimene seda protsessi kas tahtmatult võib olla või teadmatusest kiirendab, siis võivad need järelnähud ollagi vägagi tõsised ja, ja kiired kiiret olema, n ammu enne, kui see kõrge vedase kätte jõuab. Sest ma tooksin sellise näite, millest on väga palju räägitud, see on Lehtma sadam Tahkuna poolsaarel. Põhja-Hiiumaal. Teatavasti ehitati selle sajandi kuueteistkümnendatel aastatel 16-st olid täpselt 16 ja ta mitu korda lagunenud ja, ja teda on purustatud ja nagu omavad kalamehed rääkisid, et alati, kui sadam valmis saab, siis tuleb uus sõda ja nüüd hakkab ka valmis saama ja nüüd nad kardavad jälle. Aga hullem lugu on selles, et looduses on nagu siis vahepeal sai nimetatud, et kõik on omavahel seoses ja, ja liiva liiva kantakse rannast ära ja, ja üldjuhul teda kantaks ära mingis kindlas suunas, sellepärast. Ta sõltub nüüd tuulte valitsevast Tuurte suunast ja sellega kaasnevast kõigest vee liikumisest lainetusega ja, ja ka mingil määral hoovustega. Ja kui nüüd selle liivaliikumisele teele ehitada mingisugune takistus ette, ükskõik, kas siis sadamamuul või, või midagi muud taolist. See liiv jääb sinna muuli taha, kinnine lõik paneb nagu seina ette, selle liivale juhatati teadlased. Rannauurijad nimetavad sellist liiva palju aastast ühe mõtte, et põhimõtteliselt ühe suunas liikumist setete vooluks. No ta ei ole küll voolane, üldiselt liiv meres ei voola, hüpleb seal liivaterakesed, hüplevad ja kividest rääkimata. Aga toda ühesuunaline liikumine nagu kujutab, nagu mingisugust liiva keha voolaks. Nüüd ongi sama Lehtma sild ehitati sellele liiva liikumisteele üsna alguses ette ja kõik see liiv hakkas kogunema sadama selle põhja poolt seda muuli ja hakkas minema ümber muuli ummistus ära, aga lõunale poolel liivane juurde ei tulnud. Kuna siia ilus männimets, siis mul on olemas veel vanad metsakasvatajate mõõtmisplaanid, kus siis on näha, et kohe pärast lehma sadama ehitamist hakkas pidevalt sitse rand taganema ja samal ajal tõrvanina kohal hakkas kiiva säär pikenema, tähendab see liim, mis siit edasi läks, nihkus, kukuvad ikka lõuna poole, nii et see sadamast lõuna poole jääv purustusala hakkas nihkuma järjest nihkub praegu Kärdla suunas kogu aeg sabakene tõrvanina liivasaba läheb järjest edasi ja samal ajal läheb edasi ka see purusse soolsest uut tiiva enam juurde ei tule. Ja see on päris selge, et üks niisugune klassikaline näide, kuidas sadam ehitati liivade liikumise teele. No millegipärast on püütud samasugust situatsiooni samalaadset seletada, aga mõningate poolt mõningatelt inimeste poolt Saaremaal Nasva sadama juures, kuid siin on, siin on olukord selline, et need purustused ei ole mitte selle sadama taga vaid sadama. Ja seda peaks põhimõtteliselt kaitsma ja kui me vaatame seda piirkonda lähemalt, me näemegi, et kogu see Nasva sadam, lammast ja mändjala kämpingupoolne ala, vala veealuseid, liiva, joomeid ja neid veel ehitusele, kuid täis ja kogu see nurk, ütleme, see ehitad sadama muuli ja selle jõe vahel on praktiliselt madaldunud, kinni kasvanud, tekkinud uus maismaa ja, ja see on nii-öelda sadam ise on halva koha peal, seepärast kõik see liiv, mis siit praegu järve rannastasid, andist purustatakse, liigub Nasva sadama juurde, ummistab seal sadamat, need sadam ise on niivõrd halva koha pealt, et ta kantakse täis lihtsalt midagi parata, ta lihtsalt niukse kohta heitud, kus ta paratamatult kannab liiva täis. Ja ma mäletan, omal ajal, kus sadama ehitamine päevakorral oli, siis tookord oli kaluritel eriti palju raha ja tolleaegne kolhoosi esimees oli siis altar, Pitke ta ütles niimoodi, et noh, ma ütlesin talle ka tookord seal väga halva koha peal, see suur hädamatasin paratamatult, kannab liiva täis, peab kaitsma hakkama. Sest mul on tunduvalt odavam osta üks süvendaja iga aasta süveneda, kui hakata käitis heina tegema sadama, siia, kus mul on ta sooduks. Nüüd need asjad on muidugi muutunud ja sellises mastaabis sadamat kui sina teha või välja arendades peaksime muunid tunduvalt kaugemale merre, ehitame hoopis teisi meetmeid kasutama, kuid nii ta on, aga lega leht maa on klassikaline näide sellest, kuidas me tegime ranna suhtes selle sadama valesse kohta, rikkusime ranna ära, sest rahvas on vastupidi, seal me rikkusin sadama ära. Et tegime sadama vale koha peale neid vales koha valesse kohta ehitatud sadamaid, kus nad liiva täis kanad on siinsamas lähedal, on Saaremaal, on läätsagalazada täpselt samuti kogusin Sõrve poolsaare. Me ütleme, Riia lahepoolne külg, seda tuleb sealt Mõntu poolt, liiv liigub kogu aeg sinna kingis Kuressaare poole ju need saamad ehitada, siis ta peab kaitsma liivade liikumise eest, nii et seal paratamatud nähtused need samuti oli omaaegne Kaavi sõda Kaavi saama oli sellevõrra kavalam ehitatud, ta muidugi ka varemete tähitati kärgkastidega, liiv liikus kärgkastide vahelt läbi, nii et k võeti vastu kaugemal meres ja paadid tõmmati pärast lihtsalt kaldale. Kakko muidugi paadiehitajate mingisugust muljet, aga kui ma nüüd uued sadamad kõik tahetakse kangesti nii nii nii head teha, laseb tormivarjus olla, siis see on natuke teine tase ja algul kavalamad planeerima seda asja. Minu arvates on üks väga hea näide ka Eesti kõige suurem sõda, Muuga sadam. Tema juhiti merre. Temast mandrile jäi õige vähe juurdepääsuteed ja mõned hooned kogu sadamise meres. See oli eelkõige vajalik sellepärast, et saada sügavus seal kuskil 13 meetrit, 14 meetrit on selle akvatooriumi sadama akvatooriumi sügavust, mis on lausa luksusasi. Ja nüüd nagu need kahelt poolt need sadama muuli, siis on seal küllaltki kaugelt meres ja nüüd taha nende muuli varju, nagu kõrvade taha jäi, puhkerajooni alguses väga väidetega puhkerajoonis ei kasutaja ei kahjusta. Et tõsi küll, vaade esteetilistest aspektist vaadet kahjustab ja selle arvel võib-olla muutub see suvilakrundi edasimüük, samas ei saa enam lihtsalt nii palju raha müüa, kui oleks muidu varem saanud. Aga ikkagi nii lihtne. Nendesamade kõrvade taha tekkis vaikne ja vagur meri, mis ennem kah liikus kuidagi tuultega, siis sette piki randa, nüüd savi, niukene, kõige õrnem hõljum, mis muidu kandus kaugele avamerele ära jääb sinna kõrvade taha. Ja märkamatult hakkavad nüüd just nimelt suvilate alused puhkerannad soostuma. Nii et ka niisugune aspekt, et mitte ainult kadumine ja selle arvel hinnalangus, vaid ka mereenda ranna mere enda kvaliteedi languse, vee kvaliteedi langus ja ranna roostumine soostumine viib juba seal hinna alla ja välismaal seda aspekti hinnatakse väga konkreetselt, reaalselt tähendab sadam ehitades merre nihukese võimsa kolossi. Juba eelarvesse planeeri bet inimestele tekitatud kahju, kes sadama lähikonnas on? No meil on see nii uus mõte veel, et me ei oskagi rääkima hakata, et kes siis nüüd, kellele, kas peab kinni maksma, vot niisugused väiksed kahju. Aga ma usun, et nendest kahjudest tulevikus rääkima hakata. See ma arvan, sellest peaks üsna varsti rääkima hakata, sellepärast et Eesti rannikule praegu rajatakse ja, või üritatakse rajada õige mitmeid sadamaid ja võtame kas või seesama Sillamäe ja mis minu arvates toob kaasa õige mitmeid muutusi kohalikus sekretäri liikumisrežiimis ja mul oli just hiljaaegu vestlus nende ütleme siis nüüd üritajategaks, mitte mitte projekteerijatega uurijatega, vaid just nende mänedžeri taga ja ma püüdsin sedasama mõtet neil juht sisendada, et kui teie teete sinna sadama, siis te peate arvestama, et oluliselt muutub Sillamäe linna Puhke rannaseisund. Just. Ta tegi väga imeliku näo hüü, aga me teeme seda oma, siia ei juhtu mitte midagi, mõtlesin, jaht ei tee sinna küll, kuid sadama ehitamine toob kaasa just muutused naaberaladel. Sest ma veel kord rõhutan, looduses, eriti mererannas, mis minul kitsam eriala on, mida paremini tunnen, on väga Tiheda omavahelised seosed ja kui me sinna seose ühe lüli ära rikume, siis paratamatult see, see viga ilmneb tunduvalt laiemale avalikkusele kohas, kus me seda rikkusele samal ajal maid tookse. Kahe hea näite. Vähemalt ma ise arvan niimoodi küll. Ma olen seni selles veel senini veendunud täiesti saalse Kunda uusi tsemendi välja ka 100, sellepärast et see on sadama asukoht, on tegelikult nendest vaid piirduvad, kui ma ei eksi, vist neljast. Õige mitu variant oli välja pakutame, sinul käisime see koos 400 õieti seljas variant ja, ja lõpuks jäi ta sellepärast sinnagi. See on omaaegne sadamakoht kus, mis omal ajal juba ehitati ja tolleaegse sadamakuulid juba tegelikult muutsid ära selle lahe, ütleme siis nüüd loodusliku režiimi, ta jagas nagu selle lahe loodusliku režiimi kaheks ja see uus sadam sisuliselt annab olulisi muutusi kaasa ei too. Loomulikult aitab kohtasite, et ühelt poolt teiselt poolt, kuid põhimõtteliselt ta rajati sinna kohta, kust need muutused on aset leidnud. Need on aga, et mingisugust olulist muudatust enam kaasa ei too. Ja sellepärast minu arvates see koht sai kõige parem. Peab ütlema. Nüüd kiituseks siis selle Nordic tsemendile ja tema, ütleme ehitajatele tema juhtida kanale, et nemad on sellega väga päri, et nad tellivad siiamaani eesti teadlastelt järelvaatlusi selleks, et näha, kas sadam ikkagi on sellisele kohale rajadeta, midagi kaasa toob või kui toob, et me õigeaegselt saab öelda vaata et nüüd hakkab midagi niisugust juhtuma, midagi meie ebasoovitavat. Et me saame õigeaegselt siis ka öelda, mida tuleks teha, et see on minu arust praegu üks hea näide munduseks. Huvitav tähelepanek veel meelde? Tähendab üks hea asi võib tuua endaga kaasa väiksema, aga hullu ja halva asja. Narva-Jõesuu muu Mul tehti hea idee pärast pidada kinni liivad, mis muidu liikusid sinna sõna otseses mõttes Narva jõkke, sealt rändasid edasi Venemaa suunas ja meil Narva pääs muutus niukses siniseks, peeneteralise liiva ja niukse saviga rannaks. Saime muljet, tõepoolest, kohe hakkasid need akumulatsiooniprotsessid kenasti toimima. Liivane rand hakkas nagu nihkuma tagasi kuidagi sinna sinna Narva-Jõesuu lääneserva poole. Aga kuna mul oli ehitatud jäigal ilma ühegi alata, siis kõik merre kukkunud ja pudenenud asi jäi hulpima vee peale ja loomuliku selle vee liikumisega kandus sinna muuli taha. Ja nüüd kandub paast vetikad ja puukoored ja puulast kilekotid. See kandub siis saastatud ranna. Aga öö. Möödunud suvel oli ta küll üks ligi kilomeeter pikk, juba ulatub juba nende vanade ranna kohvikuteni välja ja ma kardan väga, meri on ikka saastatud kõik võimalik ujuvate asjadega, eks ole, mis ikka kuidagi merre satuvad puukoort, kas või ja selleks, et nüüd sealt klaasilt merre pääseda, kus tõepoolest liiv on tekkimas tuleb ületada vähemalt 10 meetri laiune sopavall nisugune vetika, sopane vall. Ja inimesed tõmbuvad, seisavad nõutult selle valli taga, kas minna või mitte minna ja kuidas need tagasi tulla kaldale ühesõnaga, asi ikkagi kaasa teise või kolmanda või neljanda protsessi, mida me ei oskanud ette näha, mina küll ei kujuta ette, kuidas me nüüd sellest lahti saame, muud moodi vist ei saa, kui me peame, tammi tegime, avad, mis lasevad selle läbi, aga siis hakkab kliin läbi minema. Ja siin tuleb nüüd ysna palju nii enam jätkata, seda ka. Peaks tamm olema natukene kumer on pisut lausa suisa pea kinni, hõimatuga peab ka, tähendab, on kaks külge. Üks asi on paratamatu, on see, et ükskõik mida me ehitame loodusesse igal juhul tulevad mingisugused kaasmõjud kaasa, millega, kas me oskame arvestada või ei oska arvestada. Me peame püüdma viima muidugi miinimumini. Ja näiteks milleni jutusest Muugast nagu sa nimetasid see muuga. Nüüd kui me seda Muuga sadama muuli pikendame, seda hullemaks piirkond läheb ja selle peale teadlased juba tähelepanu juhtinud, et sealt tuleb hakata arvestama, et see hakkab just niimoodi seda kõntsa sinna kogunema, madalduma roostuma, et sealt tuleb teha ja tuleks etena isegi puhata, töid ja see ongi üks selline asi, mida insenerid tihtipeale soovitavadki sadama akvatoorium võttes ja mis need tekitavad ju ka seisma, veed sadamas tekib ka seisev vesi. Et jaa-jaa, et tuleb ette näha, lihtsalt puhastamisvõimalus tuleb puhastada, üks hea see, aga teine asi on see, et mis võib ka alla, ma ei oska praegu öelda, sest selle tammi ütleme Narva-Jõesuu selle läänepoolse muuli kuju, nagu sa hakkasid nimetama siin, et et võib-olla ta on vale nurga all natukene teeritud ehitatud. Võib-olla oleks pidanud tema nurka natuke muutma, et see pinnahoovus, mis läheb, tuleb piki randa. Lääne poolt jätab liivapaigale, ei jõua liiva ära viia, aga jõuab vee pealt ära viia selle rämpsu. Vaat siin ongi selline asi, et siin peab leidma sellise optimaalse lahenduse, sest me teame, et see, see projekt on tehtud Leningradi juhatuste poolt nad ja nad modelleerisid seda sellessamas suures basseinis, kus modelleeriti Leningradi tammi. Kuid ma pean teile ütlema ja ma usun seda. Kõik kuulajad on sellega nõus, et et ega me loodust üle kavaldada igasugumudelit vägeme loodust ikka üle ei kavade, ohustab ikka nagu tema ise heaks arvab. Tihtipeale usume liiga pimesi mudelisse ja modelleerimise ja katsetamise loodust ja teeb oma korrektiivid sisse, et loodus ei eksi. Meie eksime sellesse lahtrisse. Loodus kas kavaldab üle või vähemalt pakub meile üllatusi, on ju lugu, kas peaga kui palju me muretsesime ja rääkisime, et veetase alaneb, alaneb ja et see Kaspia kaob kui meri. Aga nüüd mis välja tuleb ja mul oli võimalik olla Kaspia rannikul 90. aasta sügisel. Sel ajal korraldati seal rahvusvaheline selline randade uurimise komisjoni väljasõiduistung ja see oli tingitud just sellest, et kas pead muutunud praegusele globaalse maailma meretõusu looduslikuks mudeliks. Kinnine bassein. Ja kõige huvitavam ja ootamatum, mis ka ei ole, on see, et, et seal on hakanud Veetase kohutavalt kiiresti tõusma tõepoolest kuni 77. aastani veetase langes 44 aastat järjest ja kas kas on nagu maailmameres ka kastmes ka tsüklid olemas on kõrgeid tasemeid olnud ja madalaid tasemeid ja selle 44 aasta jooksul Kaspia mereveepeegli pind siis vähenes seal vähemalt ühe, seitsme võrra. Tõsi, oht juba, et et sadamad juba sellepärast jäävad kuivale majandusele olid suured kahjud juba olemas ettenähtud ja niimoodi ja alates 77.-st aastast kuni siis 90. aastani, tähendab, ma ei oska praegu öelda, kuna seal on see piirkond on väga raskesti uuritav väga keeruline ala, ütleme niimoodi, poliitilisest seisukohast, kuid seal oli veetase tõusnud selle 15 aastaga poolteist meetrit 10 sentimeetrit aastas. Minu arust on praegusi millimeeter praegu keskset, maailmamere tase tõuseb või arvestame siis tõuseb võib-olla kaks või pool kaks, pool millimeetrit hakkab tõusma. Aga seal ta tõuseb aastas 10 10 sentimeetrit ja see on kaasa toonud sellised katastroofilised nähtused, et seal on, seal on juba olemas kõik see, millest me rääkisime. On jäänud. Rannajoonest on jäänud üks kitsas, kas rannabaar sihuke kitsas, sihuke liivariba see taga on kõike löödud, seal on elektriliinid, seal on alajaamad, seal on hoonetel supelhooned, puhkekodud, vee sees istuvad, rääkimata sellest, et sadamapiirkonda seal on kõik see juba toimunud. Mida me ennustame 100 aasta pärast ja kuna selline imeline nähtus hakkas seal toimuma, sellest haarasid kinni Ameerika õpetlased ja tegid seal helikopterite pealt lende ja kaardistasid, nii et see piirkond osutus tõepoolest selliseks tulevikumudeliks, mida oleks väga huvitav, aga edaspidi jälgida. Kuid noh, ma ei kujuta ette, kuidas seda tööd sa praegu saaks teha. Sellepärast et kohalikud teadlased ei ole selleks päris valmis. Kuid klassikaline näide on olemas ja kõige huvitavam muidugi see, kui varasemaid veetasemete kõikumist osati millegiga siduda, kas siis siis väljavooludega teatavasti seal ei, see asi ei ole nii, nii väga keeruline, siis nüüd ei osata seda kiirelt veetõusu mitte millegiga siduda. Isegi peetakse ühte versiooni väga huvitavat versiooni, et et Kaspia merepõhi on keskelt hakanud kerkima ja see nagu kausi põhidusega üles ääred voolavad välja. Ühesõnaga ei osata anda ühest seletust, sest sissevoolud ei ole kasvanud, pigem vähenenud. Iga Veetase tõuseb. Nii et seal on väga omapärane omapärane situatsioon kujunud, millele teadlased ei ole leidnud Visheretud aga rannatekke ja rannakujunemise kahjustamise protsessid on mudel mude ja seal raudtee sisse langenud, teed sisse kukkunud äär, mis olnud nii, et see on asi on väga tõsine üks ja, kes on juba pikki aegu merega püüdnud nii läbi saada, ise mitte kaotada. Ja mitte lasta merel peale tulla, ongi seesama Holland, kus väga võimekas kogu tarku päid koos oli selle maailma meretõusu ja randade pärast. Ja ma usun, et meie keskustelu lõpuks tasub ilmestada seda Hollandi olukorda. Sest mine tea, annaks jumal, et meil ei tule nii palju ehitada, tammesid ja kanaleid ja pumpasid tööle panna. Aga see näitab, mis on siiski võimalik teha ja mis võib ühte väikest maad ees oodata, kui tal ei ole kuhugi taganeda. Hollandist, kuni pool on merest madalamal ja selle tõttu natukene äraspidine maa. No esimesel hetkel nagu ei tajuga, et midagi on hoopis teistmoodi, kui harjumuspärasel maarjamaal siin silme ees maastikus on. Ja noh, tahaks nagu öelda, et nagu sajaprotsendiliselt inimese poolt juhitud, tud veestikuga maa. Nonii, ei tohi kunagi öelda, sest praegu on suured üleujutused, need näitavad, et ikka ei saa sajaprotsendiliselt kunagi juhtida loodust ühel maal, kui seal siiski see juhitavus on sadade aastate jooksul välja kujunenud ja temasse süvenedes tekib väga kummaline niisugune maailmapilt. No kõigepealt kõige madalamal on see tavaline kraavid, selline, mis meil tavaliselt on parandusobjektil kuskil kõige kõrgemal, eks ole, tavaline graafike põldude vahel kust pumbatakse vesi veidi kõrgemale ja see tavaline kraavikene on nii juhitav. Tähendab, suvel lastakse see vesiselt tublisti allapoole kuskil kolm, 40 sentimeetrit, et maapinnast sügisel kui vajadust ei ole, kui lehmad enam põllule välja ei lähe, nüüd on ta kõrgema, nüüd on kuskil kümme-viisteist sentimeetrit ainult kraavi veetaseme ja põlluveetasemevahe ühesõnaga põld on täiesti reguleeritava põhjavee taseme ja veetasemega. Muidugi peab ütlema kohe, et ega netes kanalitesse vesi eriti hea välja ei näinud, seal oli Lemmed peal ja ta oli üsna niukene rammusa väljanägemisega vesi. Nii, nüüd veidi kõrgemal on siis majad ümber olevates kanalites olev vesi, tähendab, vesi pumbatakse siis nagu majade juures olevates niux natukene kõrgematesse magistraalkanalitesse ja need paistavad hollandlastele väga armsad. Kuidagi on täitsa tavaline, et maja ees seisab auto ja siis sealsamas kõrvalauto kõrval seisab mootorpaat näiteks eks ole. Ja, ja siis kõik sillad ollakse toredad, niuksed. Tõstemehhanismidega need sa saad ka majade vahel sõita, et sild ei jää sulle takistuseks, et ja, ja maja ümbrus on ilmestatud selle kanali ja veega väga hea kujundusega ja mis veel toredam oli meie siin oleme harjunud, et luik muutub nagu kodulinnuks, aga, aga veel päris, kui tulin, ei ole ikka ikka 100 meetri kaugusel laseb ja siis läheb ikka lendu seal kuuri nurga tagant vaatab sulle kenasti kõvera kaelaga luik, Otsoni pahuralt võtab otsese, tulid nagu tema maadele. Sillapealine talu hoovi sisenemist seisab. Niux, hea küll, ma silmaga ja niuksed tõsise näoga haigur ja vaatab, kas ikka või ei tule ja on väga pahane, kui sa siis ka tuled, siis ta kuidagi ei lenda ära, vaid astub nii väärikalt kõrvale eestlase Su sinna hoovi pere sisse. See on niivõrd nendele arusaadav ja nendele omaelement, see ümber maja ja hoovi veel kanalid, kus šampaatia auto kõrvuti. Nii, ja siis on kõrgem veel kõrgem vesi, see on siis maanteede ääres olevad kanalid tabasid, see tähendab seda, et kanalid on ehitatud koos maanteega ja maantee on nagu sekundiga koormusele kanali kõrvalkanal on nagu peamine. Nii et sõidad autoga piki maanteedel, kõrgemal on vesi ja seal vee peal on siis lodjad, kus ka elatakse, kohe näed, et seal Kursnakeses tõuseb suits ja no tõenäoliselt need ei ole alalist elupaigad, need on tööga seotud elukohad ja siis kus nad kenasti meloodiad lähevad ja ja seal on siis lüüsid, need lüüsitakse siis. Neid loti korda ülespoole, kord allapoole ja väga väärikalt, kõik siis autode kolonn seisab lüüside tagasest. Vesi on peamine lüüs, laev on tähtsam kuidagi moraalselt tähtsa, meil on nagu raudtee, paneb kõik liikluse seisma, eks ole neil prefesi liikluse seisma, see on kultuuri küsimus. Niiviisi. Ka linnades on sellised lüüsi. Väärikalt läheb üks niisugune tore. Linnatänavat pidi ja autode madalamal. Nii, ja siis lõppkokkuvõttes kõige kõrgemal kuskil seal on siis jõed noh, seesama maas, eks ole. See, see on nii, et ei küünigi teda hästi nägema. Tohutu lai tamm on, kui seda ülevalt alla sõidad, siis on muidugi näha, all on ühel pool linn ja teisel pool kuskil siis Rein või Reini lisaarvud, jooksevad niukse tammede vahel. Ju sealt siis hakkabki see kõige suurem mure. Vesi alati ikka ei mahu ära sinna tammide taha mere eest nad on enam osanud ära kaitsta, meri enam tõenäoliselt ei murra niisama lihtsalt Hollandile peale, seal on ees juba nii võimsad rajatised, aga vot see vesi, mis kuskilt sealt Saksamaalt ja Prantsusmaalt ja mujalt tuleb, vaat ei mahu alati hästi läbi minema. Ja ju nad siis ka seda vett jaotavad seal sellistes hädaolukordades lihtsalt lasevad tagasi nendesse alasüsteemidesse. Ja siis metsad ja sood, kõige toredam oli soo, mulle näidatakse, et vot see on nüüd Milso kõrgemal kui põllud, soon kõrgemal kui taluhoovid, eks ole, ja nad sihukesele soo peale, see on lihtsalt üks niisugune üle ujutatud savine maa, kus mõned sihuksed, kõrgemad künkad, mõne pajupõõsa ka ja siis metsik roostikuna, eks ole, ja see on täpselt neli nurgelisi kujuga, nii nagu need põlludki ja teedki kõik on, eks ole, su sellena linnud meil ja ja nad on väga uhked, et näed, et me kõik emad ei kasutagi ainult põllu jaoks ja tulbikasvatuse jaoks me ikka hoiame ka niisuguseid asju endale. Siin. Ja ka mets on niisugune täpselt neljakandiline Tanlai, ütleme seal 60 70 meetrit, pool kümnendat on pikkmets tiheda alusmetsaga tõepoolest niisugune pari, et annad läbi minna, aga ta on istutatud. Ja ta on ka kanalite vahel ja teda ka pumbatakse kogu aeg selleks, et ta kasvada saaks. Ka seal hoitakse kindel veetase kuskil seal metsa alguses ja lõpus on vahe tammikesed vahelüüsid ja täpselt on ära määratud veetase selle metsa kasvu jaoks optimaalne veetase aastaaegade järgi ja nad täpselt teevad. Kui kõrge võib see veetase suvel olla, kui kõrge võite talvel olla ja ega nad midagi liiast ei pumpa, ära nägime neid pumpasid ka. Imetore oli näha, kuidas 200 aastased pumbad töötavad. Kuidas sajaaastased, pumbad töötavad, kuidas tänapäevased pumbad töötavad, kõik on töös, ei asendata nüüd ühte, moodsam, aga vaid kõik rahulikult töötavad kõrvuti. Ainult need kuulsad Hollandi tuulikud olid küll kõik kohvikud nisukest tuulikut, mis pumpaks vett. Hollandis enam ei ole, aga maastikus nad kenasti ilmestavad. Siis ometi, tore pilt on siis, mis mererannas sünnib? Meri on tõesti kõrgemal, kui sa seal kuskil kõrge luiteharja peal seisad, siis sealt on näha, et on kõrgemal kui tagapoole jääma. Seal nad püüavad liivameres, nad on ehitanud Merre rannaga risti puunid ja tõepoolest puunide taha akumuleerub meretõusude ja mõõnadega liiva. Nad saavad seal imekenasti liiva kätte, tähendab alguses jääb see liipuuni taha. Mõõna. Soojade ilmadega jõuab see liiv, mis mõõna ajal mere alt paljastus läbi kuivada ja mere ääres on ikka nii palju tuult, et Kristus on kogu aeg hammaste alguse seal peatänaval käib kogu aeg, puhub midagi mere äärest ja noh, meile tundub võõrana, et nüüd peaks üldse liisul krae vahele igale poole olema, aga nemad on väga rõõmsad, setomaa, tuled juurde, maandudes merest juurde, nii et ta natukene niukene, huvik, niukene, äraspidine maa, sellesama selle poole pealt ja sellise kultuurivee juhtimise kultuuri võib saavutada sajanditega ja see on kultuur. See ei ole niisama lihtne, nüüd insenerid, mõtlesime selle välja, ehitasime pulbri, paneme polder, pumpame tööle, küll tema, meil tuksub selle küll tema selle v siit ära vii. Ta on kümnekordse kindlustatusega sest muidu maha upuks sind kuulates ja ühtpidi imetled, kuidas üks rahvas sajanditega selle koha pealt on maailmas teistest üle. Aga meil Needsamad poldreid ja pumbajaamad, mis projekteeriti ka maastikuarhitektuuri küllalt kenasti need tammid ja ümbrused. Mitmel pool on nüüd pumbajaamade aknad puruks, mootorite vask on maha keritud. Oleme jõudnud sinnamaale, ju siis häda ei ole veel nii, suurvesi ei tule veel ütleme välja tagumiku alla. Kuidas aga nüüd me oleme ikka eesti mehed ja ja siin me tahame veel elada ja, ja just merega sõbrad olla. Mida lõpetuseks kuulajatele öelda, kes võib-olla ei olnud kõigeks selleks ette valmistunud, et ta nii palju korraga kuuleb, sest tükati on juttu olnud siin ja seal. Aga prognoos ei ole mitte kuidagi roosa. See värv, mis ka meie jutust välja tuli, on tumedavõitu. Aga õnneks loodus ühe päevaga hüppeid ei tee. Nii et kui me tahame ja mõtleme ja arvestame ju siis kas natuke taganeda või natukene ehitada targemini või? Me rääkisime ju tegelikult ka sellest sellises ajamastaabis, et mis on 100 aasta pärast, see on tegelikult kolm inimpõlvkonda ja kolme inimpõlvkonna jooksul inimene, ma usud, saab ka palju targemaks, kui meie siin laua taga oleme, et ta ehk ikkagi tuleb nii-öelda mõistusele ja, ja, ja teiselt poolt, ma loodan siiski seda, et et me olime küllaltki julgete mõtete maailmas, et et loodus siiski on loodus ja, ja meist vägevam ja saab sellest ka mingil määral ise üle vähemalt nii hulluks asi ei lähe, nagu me siin oleme nüüd rääkinud. No mina tahaks öelda seda, et me ehitame sajanditeks, ega me hoonet püsti pannes või, või sadamat ehitades ei mõtle, ta püsib ainult neli, 50 aastat. Ja siiski me peame ette nägema neid võimalikke protsesse ja tõenäoliselt, et see teeb kogu meie elu kallimaks, me peame olema valmis selleks et kõik tulevikus maksab rohkem. Ja, ja kõike tuleb teha ettevaatlikumalt. Loodus on siiski niivõrd võimas jõud. Ta tuleb jäätormiga, ta tuleb tasase hiiliva veetõusuga ja mitte kuhugi me tema eest minna ei ole rannas. Eitades rannast kaugemale, on probleemid murtud, aga kuskil sinu kaugemal selja taga võib hakata märkamatult tõusma, pesi roostumine, suusatamine, kõiki neid asju tuleb täpselt prognoosida. Nüüd juba siis kõikvõimalikke üldplaneeringute, kõik võimalik teemaplaneeringute ja kõikvõimalikke detailplaneeringute koostamisele, ühesõnaga planeerijad peavad neid asju hakkama ette nägema koostöös inseneridega. Ja päris lõpetuseks ma kordaksin keskkonnaministeeriumi kantsleri seda mõttetera, mille ta kirjutas alanud aasta esimeses raadiomängus, keskkond ja mina ühele võitjale. Vesi on maastikuveri ja vere ja veresoontega, nii et neid ei ole hea läbi lõigata. Ja ei ole ka hea pikaks ajaks punni ette panna. Võib juhtida teist kaudu teise soone kaudu aga mitte midagi loomuvastaselt teha. Loeme ennast looduse osaks, siis me peame loodusseadusi arvestama ja, ja, ja see on kõige suurem lohutus, et kui me jõuame nii kaugele, kui me täna rääkisime, siis kolme põlvkonna pärast, aga see on paras pikk aeg, et ikka see mõte inimene rahus merega ja veega toimiks. Seda soovimegi.