Tere, mina olen Maria Lee Liivak ja tänases kultuurikajas piin kuulaja kahele läinud nädalal toimunud sündmusele. Seitsmeteistkümnendal ja 18.-le novembril toimus Tallinnas nüüdistantsu festival hommik 2012, kus tantsukunstnikud esitasid nii valmis vastusi kui ka lavastus protsesse. Vestlesin sõltumatu tantsu ühenduse juhi Triinu Aaroniga nüüdistantsust ning juunis STI juures resideerunud Kadri Noormetsa ja Kadi Maria Vooglaiuga klubikultuurist. Neljapäeval aga astusid Eesti arhitektuurikeskuse eestvedamisel Kosmose kinos üles mitmed kõnepidajad välkloengul, kui pikk on ühe maja elu. Teemade ring keerles Tallinna Linnahalli ning 13. Veneetsia arhitektuuribiennaali ümber. Arhitektuurikeskuse välkloengute traditsioon on juba võrdlemisi pikk ning väga tänuväärne tõestus ka mitmesajapealine auditoorium kosmoses. Välkloengute eesmärk on kutsuda avalikkust kaasa mõtlema arhitektuuri teemadel. Seekord esitleti lisaks ka arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni mahukat ja põhjaliku kataloogi mis koosneb paljudest fotodest ning väga erinevate autorite esseedest. Maja elust. Välkloengul kõnelesid äsja oma viimast raamatut mandalad esitlenud Tõnu Õnnepalu jaapanaloog Alari Allik, noored arhitektid Kadri Klementi ja Aet Ader arhitektuuriloolane Mart Kalm, ehitusinsener Karl lõiger Tallinna linnahalli arhitekt Raine Karp, kelle Sakala keskus samuti alles mõni aeg tagasi palju ühiskondlikke arutelusid tekkinud. Rajal oli ligi 40000 ruutmeetrit suur ja ja tema peale mahutas 6000 inimest. Tema ehitamiseks toodi viimistluskive 150-st eri maailma punktist. Hoonele saatuslikuks sai. Seda on nagu raske öelda Talifits jaama jalamil. Mina sain. Miks ta kasutamine nagu haiguseta? Tsentris ka ikka tohutust küllaltki kaugel. Igatahes 1000 996. aastal võeti otsus vastu. See on lammutada. Seda Õnnepalu teooriat siin rakendame siis hoone nagu. Välkloengut modereeris arhitekt Urmo Vaikla, kes on ühtlasi ka arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni loomingulise meeskonna juht. Palusin tal pisut valgust heita nii biennaalile, Tallinna linnahallile kui välkloengule. Urmo Vaikla, mida kujutab endast Veneetsia arhitektuuribiennaali, Eesti tänavune ekspositsioon? Ekspositsiooni fookuses on modernistliku arhitektuuri hüljatus Eestis, meil on Eestis ju päris hiljaaegu ehitatud hooned tegelikult paarkümmend 30 aastat vanad hooned, mis on tänaseks jäänud kasutuseta ja mees käsitlemegi ekspositsioonis neid oma funktsiooni minetanud arhitektuuri, mis on olnud väärt arhitektuur kõikides arhitektuurikataloogides ja raamatutes kajastatud meie tunnustatud arhitektide looming, mis täna seisab üllatuna ja oleme fokusseerinud põhitähelepanu Tallinna linnahallile Raine karbi ja Riin Altne projekteeritud 80. aastal valmis saanud megahoonele, mis hetkel seisab samuti tühjana ja kasutuna ja olemegi püstitanud küsimuse, et kui pikk on ühe maja elu millised perspektiivid neid hooneid ees ootab, või perspektiivist sarnane temaatika leidnud kajastamist ka teiste väljapanekute poolt näiteks Berliini tühjalt seisev tempel, Hoffi lennuvälja temaatika ja selle uue kasutuse otsimine või siis oma arhitektide poolt eksponeeritud Euroopa 70.-te 80.-te arhitektuur ja selle olukord ning muidki muidki näiteid, nii et astunud päris ühte sammu muu Euroopaga selle teema käsitlemisel. See on nüüd selle Eesti ekspositsiooni kataloog, mis ilmus äsja. Mis on selle põhiline väärtus ja miks see peaks näiteks huvitav olema inimese jaoks, kes arhitektuurist võib olla väga palju ei tea? Kõige olulisem on see, et kuigi me läksime rahvusvahelisele biennaalile triennaalile, aga meie eesmärk oli mitte kõnetada ainult rahvusvahelist publikut, vaid ka Eesti publikut ja Eesti inimesi ja ka tavalisi inimesi, mitte ainult arhitekte ja seepärast oli meie kindel soov ja mõte see, et kataloog oleks kakskeelne ehk eesti ja inglise keeles. Et ta jääks ainult rahvusvahelisele foorumile, vaid ka tekitaks diskussiooni kõneainet arutlust Eestis ja samuti on see kataloogi sisu lähtunud mitte just nagu arhitektide või erialaspetsialisti keskselt, vaid siin on tsikleid, esseesid valitud erinevate elualade esindajatelt. Noh, näiteks on siin kirjutanud esse Tõnu Õnnepalu, Jabanoloog Alari Allik, kuid ka kunstiteadlane Harry Liivrand ja arhitektuuriloolane Andres Kurg, Triin Ojari ja paljud teised. Lisaks on varustatud rikkaliku pildimaterjaliga fotomaterjaliga nii arhiivikaadritega kunagistest hiigelhiilgeaegadest, Eesti modernistliku Rentuuri hiilgeaegadest, kuid kevadel käisime pildistasime ka nende hoonet, et praegust olukorda ja seda tänast seisu. Nii et see on päris huvitav vaatamine, et mis siis tegelikult Eestimaal toimub ja mis seisus need, need hooned on tegelikult, nii et ma arvan, et see on põnev sirvimine kõigile, nii erialaspetsialistidele kui kui ka arhitektuurist, eemalseisvatele inimestele, kataloogi on kujundanud Aadam Kaarma, nagu ka muu graafilise disaini Veneetsia biennaalil, Eesti ekspositsiooni, graafilise disaini ja noh, kataloogi on võimalik osta siis Eesti arhitektuurikeskusest, kuid ka läheb müüki raamatupoodidesse ja ka mõningates muuseumites. Arhitektuurimuuseum, kunstimuuseum, kunstihoone loodetavasti. Paljud selles kataloogis kirjutanud inimesed peavad ka tänasel välkloengul kõnesid, mis selle välkloengu mõte biennaali ka seoses on? No arhitektuurikeskuse poolt korraldatud välkloengud ongi mõeldud just integreerimaks arhitektuuri, arhitektuuri puudutavaid küsimusi laiemale ringkonnale ja mõte ongi, et seal esineksid just nimelt inimesed lühikest üheksa minutilist et seisukohtade loengutega, kes ei ole just otseselt arhitektid, ei pea olema, aga nad räägivad oma suhtest arhitektuuri ja arhitektuuri puudutavatele küsimustele ja tänase loengu teema ongi siis seesama nagu sama küsimus, kui pikk on ühe maja elu, mis meie Veneetsia biennaalil ekspositsiooni nimetuski on ja arutame samadel teemadel ja mõned esinejad. Ta on tõesti samad, kes siin kataloogis kirjutanud nagu kirjanik Tõnu Õnnepalu, Jabaloog, Alari Allik, kuid, kuid olemegi kutsunud siia ka teisi inimesi. Mille poolest on oluline see, et see välkloeng toimub Kosmose kinos? Kosmose kinos toimub sellepärast, et tegelikult oli meie soov teha seda linnahallist, tänast välkloengut aga ongi olukord selline, et Tallinna linnahall on nii halvas olukorras, et päästeamet ei andnud neile luba seal sinna üle 150 inimese viia ja seal midagi korraldada. Õnneks leidsime sihukse võimalused siin Kosmose kinosse teha, mis modernistlik arhitektuur ja ka muinsuskaitse all ja märgilise tähendusega, seda enam, et ta kohe-kohe on sulgemas uksed vähemalt selleks talveks ja mis edasi saab, seda nii väga täpselt ei teagi, nii et loodame, et sellest ei kujune järjekordne hoone, mis hakkab tühjalt ja kasutult seisma, vaid ta oli ikkagi leidub mingi tulevik. Õnneks ta siin kataloogis meil veel ei ole, sest hetkel ei ole hüljatud. Aga mis on linnahalli saatus tulevikus, kas sellest on midagi teada? No selle üle on hästi palju spekuleeritud ja igasuguseid signaale tuleb, kuid tõesti ei tea, sest ükski jutt Ta ei ole ju vett pidanud või miski asi ei ole kuskilt otsast hargnema hakanud ja meie selline retooriline küsimus, et kui pikk on ühe maja elu? No see on tõesti retooriline, see sellel ei olegi nagu mõnes mõttes vastust või see ongi see teema, mida ühiskond peaks nagu arutama. Ja meie kogu mõte oligi see, see küsimuse tõstatada püstitada, et inimesed hakkaksid ütleme, mitte ainult inimesed, vaid meie otsustajad käivitas ikkagi selle, meie ekspositsiooni mõte. See, kuna sattusime Linnahalli, nägime tõesti selle olukorda kevadel, kus katused tilguvad läbi ja aknad on purud ja seinad on kaetud graffiti see tõesti masendav olukord, mida võib-olla muidu ei märkagi, aga ühel hetkel, kui sinna sisse satud ja näed seda maja seestpoolt väljapoole seda mahajäetust samas ümberringi on justkui toimiv linnakeskkond ja kesklinn, siis hakkad nagu mõtlema nende asjade üle, et miks see nii on ja kas me saaks nagu midagi ära teha ja midagi muuta. Meie mõte ongi tekitada diskussioon kõige laiemas mõttes. Kuidas te suhestute selle kriitikaga, mis Eesti ekspositsiooni suhtes väljendatud on? Noh, ega debatt ei ole ju ainult Eesti ekspositsiooni suhtes, vaid vaid vaid laiemas mõttes, et kas selline biennaal on üldse vajalik või kas ta täidab kõikide ootusi või kuidas ekspositsioonid, keda kõnetavad ja kui laialt kõnetavad, kas nad kõnetavad rahvusvahelisel tasandil või ainult lokaalselt rahvusriikide tasandil. Aga mina arvan siiski, et selline suursündmus on nagu vajalik, kasvõi selleks, et neid diskussioone nagu tekitada ja näha, mida teised on teinud ja arutleda. Aga kui nüüd võtta konkreetsesse kriitika, justkui Eesti ekspositsioon oleks suunatud ainult eesti publikule, siis ma arvan, et kritiseerijad on tabanud mõnes mõttes ütles õigesse kohta, et ta ei ole suunatud ainult, vaid ta on suunatud ka Eesti publikule, et just see, mis ma enne mainisin, et et meie eesmärk oli kindlalt mitte teha rahvusvahelist ekspositsiooni, Vaideta tekitaks diskussiooniga Eestis ei oleks ka meile südamelähedane, et ka meie saaksime aru, millest me Veneetsias räägime ja püüaksime Veneetsias selgita, mis on meie probleemid ja murekohad. Ja loomulikult, eks meiegi tahaksime näha, et mis siis nende hoonetega Eestist saab, kasvõi linnahalliga või siis need tühjalt seisvad kolhoosikeskused kultuurimajad mis on ju super head hooned, super hea arhitektuur, aga, aga, aga nii niimodi nad lagunevad praegult. Aga paraku meil ei ole häid näiteid, et see ongi nagu see diskussiooni tõstatamise koht ka noortele arhitektidele, et, et näha ja püüda siis mõelda, et mis edasi saab, et me järgmisel Veneetsia biennaalil suudaksime juba näidata, Ta mida on tehtud nende majadega nagu näiteks saksa ekspositsioon, see aasta samamoodi käsitles ju tegelikult pärastsõjaaegset arhitektuuri viiekümnendad, kuuekümnendad, seitsmekümnendad kuni 80.-teni, aga nemad juba näitasid, mida nende hoonetega nakatuda tegema ja teatud lahendusi noh, reaalseid lahendusi, mitte lihtsalt udu mulje ja projekt visioone, vaid, vaid tõesti, mis reaalselt nagu toimunud on, et ma tahaks küll loota, et Eesti jõuab ka nii kaugele, et lõpuks saaksime minna sellega Veneetsiasse välja, et näidata, mis siis, mis siis tehtud on. Aga, aga hetkel jah noh, küsima siis mida teha? Oktoobri lõpuni on Eesti televisiooni Gonsiori tänava poolses fuajees avatud kino arhitektuurinäitus, mille üks kujundajatest on samuti Urmo Vaikla. Seda näitust tasub ka kindlasti vaatama minna. Lisaks linnahallile ja kosmosele on Tallinnas veel mitmeid ebamäärase saatusega hooneid näiteks okasroosikese lossis uuel tänaval, kus toimus nädala algul seitsmeteistkümnendal ja 18. septembril nüüdistantsu festival hommik 2012. Programmis olid nii valmis lavastused kui alles pooleli protsessid. Ühtlasi ka Essdeeüü juures resideerunud kunstnik ettenäitamised. Bastionikäikudes etendasid Mari Mägi ja Kaja Lindal oma lavastust ogalik. Okasroosikese lossi mustas saalis näitas Renate Valme oma kompanii tööprotsessi lavastusega pung. Karl Saks ja Hendrik Kaljujärv näitasid oma residentuuri esimesi vilju. Pealkirja all Santa Muerte endas on Baltimaade tantsuplatvormi Baltic padul. Raames võis vaadata erinevates etendus kohtades üle Tallinna ka lähinaabrite tantsulavastusi. Nüüdistantsust ja hommik. Festivalist kõneles mulle sõltumatu tantsu ühenduse juht. Triinu Aron. Ma olen ise mõelnud või üritanud aru saada, mida tähendab üldse nüüdistants, millele ta täpsemalt vastandub ja kui pikka aega ta endas hõlmab. Et määrata siin erinevaid ja siin ongi praegu Eestis ka kasutatakse kaasaegne tants, nüüdistants tähendab tegelikult seda, et sellel hetkel praegu praegusest hetkest ajendatud looming võib olla Eestis, on natukene see vastanduslik tõesti nagu klassikaline nüüdiset lihtsalt meil on niivõrd suured vahed, et on üks seltskond, kes tegeleb väga kindlalt sellise klassikalise balletitantsuga, see on täiesti teine seltskond, kes tegeleb selle kaasaegse tantsuga. Ja need väljundid suht erinevad, et võib-olla mujal maailmas on, on see üleminek klassikaliselt nüüdistantsule olnud sujuvam. Meil on ta nagu väga selline järsk olnud, ta oli pikalt olemas ainult balleti klassikaline tants ja siis tuli nüüd juba siis umbes 20 aastat tagasi Eestisse. Moderntants oli eelkõige moderntants, aga moderntants on nüüd väga kindlatel alustel põhinev selline liikumine, et see, mida me praegu teeme, see tegelikult ei ole enam nagu suures laastus moderntants. Et, et see niuke me sellepärast ütlemegi nüüdistantsijate suht vabada ei sea nagu mingeid vormilisi, aga ega liikumisselliseid mudeleid ette, et see on väga vaba lähenemine. Ja sellepärast me oleme ise tunneme, et noh, ütlemegi ta nüüdistantsime ei tahagi nagu mitte mingeid piiranguid ette seada, kasvõi meie festivalil isegi oleme teda rohkem, ei ole nii, tantsukunstnikud, saavad vaba voli teha, mida nad tahavad ja nagu välja tuli, et me kõik ei tahagi enam tantsida. Aga me ütleme, tantsukunstnikud, sest nad on noh, praegu ja küll selle haridusega, selle kogemusega praegu lihtsalt baasilt tulevad. Aga Meediumite vaheline piir on tohutult hägustumas. Ma arvangi, et me otsime seda määratlust kogu aeg, aga võib-olla see ongi hea öelda, et nüüdistants, see on see, mis praegu sünnib nende inimeste tehtuna. Kes, kes ennast määratlevad selle ringkonnale praegu. Meil on nagu hästi palju otsinguid selles suunas võib-olla selles mõttes on hästi huvitav nüüdistantsumaastik, ma arvan, neil tegijatel endale ja ka minule. Et sa lähed sinna hästi avatult, nagu võtad seda. Sest sellise ootusega meie festival Kasti kandis seda, et, et sa lähed ja vaatad nagu kindlatel metoodikate põhinevat liikumist kui tantsu. Seda, kui ei ole enam nii palju, et kunstnikud ei sea endale piiranguks väga palju meediumid pannakse kokku. Helidega väga palju töötatakse ja just selle tehnoloogilise poolega sõna on loomulikult sees. Seda liikumise mõtet, nagu otsitakse väga ja visuaal kunstliku tantsuvõltsingud teevad ka väga palju koostööd, ju seal on midagi, midagi, mis neid ühendab ja mida nad koos otsivad. Kas niimoodi on võimalik üldistada, võib vastata, kui ma küsin, et millest see, kellele räägib kaasaegne tants, nüüdistants? Ma ise arvan, et üldist, seda ei saa, aga, aga noh, mingid nagu mingeid mõtteid, mida meie oleme märganud tähelepanekuid. Me saame muidugi välja tuua, et ma olen kindel, et esimene kriteerium on see, et ta on inimestele mis just meie festival ka ette võttistantsliku otsingulistele inimestele, kes on valmis selleks, et täna juhtub midagi, mida veel eile ei olnud olemas. Ja nende jaoks on see aktsepteeritav, vastuvõetav, sest nad tajuvadki pidevalt sellist ümbruskonna liikumist ja iseenda nagu muutumist selles. Et see on kindlasti üks üks suund, et ta ei ole niivõrd väga ootuspärane alati, et sa lähed kindla peale ja, ja see on ootuspärane, samamoodi kasvõi ka etendustes ei ole sellist noh kas on lugu, kas narratiiv või kuivõrd abstraktne ta on pigem mõned üsna abstraktsed, et see, kas see lugu tekib sinus hästi palju sõltub vaatajast ennast, kuivõrd palju ta valmis on, kui palju ta suhestub sellega, mis üldse laval tekib. Et ta eeldab, võib olla väga aktiivset osalejat, et sa tuled kaasa, et sa ei ole, kui selline ei ole nagu meelelahutus. Palun, ma istun siin, tehke meele, lahutage mind ja ma sain naerda või ma sain nutta ja ma ise olin täiesti passiivses olekus. Et võib-olla sellist vaatajat, et selline vaata, võid pettuda nendel etendustel pigem ootab vaatajalt väga palju kaasamõtlemist kaasas kaasas olemist. Aga kui palju ta eeldab näiteks eelteadmisi või tantsukultuuri, kui sellise tundmist esitajate ringkondade koolkondade tundmist? Ei oska öelda, kas ta eeldab, et see on väga individuaalne, tants on väga tunnetuslik, mõnes mõttes selline ürgne instinkt on inimesi, kes ütlevad neile noh, puhas, puhas, lihtne liikumine pakub niivõrd palju ja nad nad vaatavad seda naudivad aga, aga noh, näiteks mõeldes liikumist laiemalt, et kui sa oled sellise sportliku liikumise taustaga enam, mis võib-olla peotants aeroobika pruugi alati mõista tegelikult seda, mis meie teeme, et see on väga erinev, et üks on selline kehaline sooritus mingisuguse kõrgemale, kaugemale nimel. Teine on kehaline väljendus, tunnete ja emotsioonide ja inimese kui olemise mõttest, et see väga erinev, et see on niisugune tajutav see pigem nagu pead olema valmis nagu tajuma ja nägema seda keha. Võib-olla see eelnev kogemus aitab nagu võib-olla rohkem näha. Aga, aga ka selline pikaajaline vaatamas käimine ju aitab seda kogemust tekitada. Et alati ei pea nagu võtma tunde ja selleks tohutult harjutama, et sellest aru saada, et noh, võib ka käia vaatamas ja leida ja näiteks on väga palju meie valdkond on ka selline kunstnikukeskne siiski et kui me räägime mingist etendusest, siis me meie jaoks on väga oluline, me ütleme, kes on selle autor lavastaja, koreograaf, sest see, mis laval toimub, on väga tema nägu. Et see on väga oluline, et pealkiri tegelikult ei ütlegi niivõrd palju, et me ei räägi palju sisust, kui me räägime ühe inimese nägemusest mingi asja kohta. Ja noh, ma väga soovitan näiteks mõned inimesed tõesti ütlevad vahel, et ma absoluutselt ei saanud aru sellest etendusse, tants, mulle ei meeli tants üldse, mulle ei meeldi huvitav vaadata, keda nad vaatasid ja, ja noh, kui on julgust nagu veel tulla kedagi vaatama, et nad on väga erinev, kuidas, mida üks inimene teeb või teine inimene. Et, et seeläbi nagu võib-olla leida seda, kui nad ikkagi nad tunnevad huvi selle valdkonna vastu. See on väga tegija, keskne, verine. Esimene hommik, festival toimus aasta eest 2011 mis oli selle festivali algatamise ajend või vajadus. Tegelikult esimene festival keskendus kontsentreerida see noortele. Et me valisime programmi, mille teemad kas tegelesid noortega seotud temaatikaga või olid suunatud, valid noored ise ka väga palju protsessidesse laval teater laiemalt ega tantsukunst, noh, seal on nagu väga selline traditsioon, tehniline külg, aga siis on väga sihuke uuenduslik teater, mida esindab ka kindlasti tants. Ja samamoodi meie esindame seda nii-öelda uuena uuendusliku või väga tänapäevast lähenemist tantsuteatrile. Ja me tahame seda rohkem tutvustada ja seda rohkem viia, viia nagu inimesteni sellesse kontakt ja vajadus noorte järele noorte kaudu seda teha. Seekord toimus hommik festival siis juba teist korda ja selleaastane fookus oli otsingutel ning esitamisele tulid ka mitmed poolikud protsessid. Lavastusprotsessid ütlemine jah, tõepoolest, seekord keskendus vormiliselt väga palju lavastusprotsessi ettenäitamisel, mis ei ole valmis lavastus veel. Ja miks me seda tegime, ongi sellepärast, et meil on, oleme jõudnud olukorda lihtsalt puhtpraktiliselt, kus meil eelnevalt ei ole olnud väga palju võimalust olla saalis ja töötada tantsukunstnikel valmis lavastuse nimel, siis nüüd meil oleme nagu käivitanud sellest asjast residentuuris, mis tähendab seda, et tantsukunstnikud on saanud võimaluse kuuega keskenduda oma loomeprotsessile, selleks on neil saal olnud ja, ja peale selle protsessi ettenäitamist me istume kokku, nad näitavad, mida nad tegid ja siis nagu arutama, kuidas üldse lavastuslikult edasi minna. Ja meile tundus, et neid nagu mõtteid ja hästi palju üleval ja see, mis tekkis sellest residenttuurist, see nagu oli, oli väike väärtusede vajasid selliste publiku tagasi peegeldamist, et saaks edasi minna ja me otsustasime julgelt nagu välja öelda, et hea küll, et see ongi see festival, kuhu me need paneme ja nagu oma mõttes nagu luua väärtust ja pakkuda tantsukomissarile võimalust praegu saada sellist tagasi peegeldamist ja publiku reaktsioone selleks et lavastuse mõttega edasi minna. Ja ma selles mõttes olen väga rahul, et, et ma arvan, et nagu pakkus kõigile midagi, tegelikult publiku huvi oli suur sellise asja vastu. Tantsukunstnikud olid valmis tegelikult avamast lavastusprotsessi ja mul on väga hea meel selle üle, sest ega tihti need ei ole valmis, see eeldab teadlikkust mõlemat poolt, teavad, on teadlikud sellest olukorrast ja just need ootused ei oleks nagu teistsugused. Aga noh, ma arvan, et see on vajalik. Me tahtsime sellele tähelepanu pöörata, läheb selle festivali ja leida teed, kuidas veelgi enam väärtustada sellist residentuuriprotsessi ja sellest edasiminekut lavastuse suunas. Ja kuidas praegu, kui nüüd festivalist läbi on saanud, mis tundeid see tekitanud, on tänahommikused tunduda väga värsked, aga ma mul on nagu hea meel selle üle, et me saime selle festivali kaudu enda jaoks väga palju väärtuslikku infot, kuidas edasi minna ja kunstnikele ka oli siis tegelikult väga vajalik, et meie jaoks on oluline samm, et üldse nagu edasi minna valdkonnas. Mille alusel on seekordse hommik festivali lavastused programmi valitud? Ma olen ise teinud valiku, aga programmis on need kunstnikud, kellega me oleme teinud koostööd, kes on meie ümber olnud ja ma olen leidnud, et neil on mõte, mis on praegu oluline. Et noh, pigem ütleme, et programmi sai valitud need inimesed, pigem inimesed nagu lähtusin sellest, need inimesed oma nende praeguste mõtetega mida nad teostavad tantsu ja lava lava kaudu, kes on meie ümber olnud ja, ja me tunneme, et need on praegu olulised mõtted ja olulised inimesed, kes võiksid huvitada ka teisi inimesi peale ütleme minu ja selle esitaja vahelise kontakti, et me leiame, et, et see, mida nad teevad, mida nad tahavad öelda, vääriks laiemat tähelepanu. Mis saab hommik festivalist edasi? Me loodame, hommik, festival toimub aasta pärast, kus ta toimub slaidi, mitte keegi, sellepärast, et me oleme ootel ka oma uue stuudio järele, mis peaks Telliskivikeskuse uude teatrimajja vabalava juurde tekkima. Kas see saab aasta pärast valmis? Ei tea, nagu ikka ehitustega on. Et ma ei tea, tahaks tohutult teha ja inimesi on, kes tahavad teha ja, ja väga palju mõtteid, mida teha, aga praktiliselt on meil väga suured probleemid saalidega, sest liikumine, tants nõuab ruumi ja, ja see on üks suur murekoht meil, aga noh, praegu me töötame selles suunas, et kõik õnnestuks aasta pärast. Mis on Baltic Pablo Baltica, küll on jah, Baltimaade tantsuplatvorme niimoodi ette ütlesime, miks platvorm, et Ta ei ole niivõrd palju kureeritud festival, et ühe inimesele loominguline nägemus vaid Ta sai toimuma tänu sellele, et Tallinnas toimub hetkel Gedia kohtumine, keda on Põhja- ja Baltimaade tantsuisikute võrgustik. Ja, ja sa ei tea nii-öelda siis mitusada inimest vaat koos nad räägivad koos, arutavad, ühiseid asju, on seminarid ja alati on ka siis selline etendusprogramm ja meie otsustasime, et seekord on nüüd see kohtumine Tallinnas ja etendusprogrammi. Me teeme just sellise, kus me näitame lisaks eestietendustele ka Läti ja Leedu etendusi, sest me ise ka nagu aina enam pöörame tähelepanu koostööle Läti ja Leeduga oma oma valdkonnas ja me otsustasime, et seekord Tallinnas näitame oma külalistele nii oma kujundit oma Läti Leedu programmi, samamoodi Läti ja Leeduga, praegu teeme koostööd, et ka nemad näiteks testiprogrammi rohkemalt tihendada seda koostööd, kuna asume nii lähedal ja see võiks palju tihedam olla. Inimesele, kes ei ole kaasaegse tantsuga nüüdistantsuga igapäevaselt kursis millistele edendajatele või koreograafidele sa soovitaksid, tähelepanu osutada või, või keda sa soovitaksid nagu märgata? Väga raske on tegelikult kedagi need välja tõmmata, kui me ise räägime, et noh, me ise oma valikutes lähtume ka sellest omapärast, et keda mina, kellega mina tahan koostööd teha, on need kunstnikud, kellel ma näen, on, on koma viis asjade tegemiseks. Noh, alati tasub muidugi tähelepanu pöörata ju nii-öelda nomin nomineeritud tantsukunstnikele, et eks nad on nagu ära teeninud selle tähelepanu. Et vahel on ka nii, et on huvitav mõtleja, aga teostus jääb nagu nõrgemaks, siin on erinevaid põhjuseid, ka neid võimalusi ei ole väga. Et vahel on idee küll väga-väga hea ja kontseptsioon heaga, aga õudselt oluline on minu meelest, kas nagu suudab teostuda laval, et selles mõttes need nominatsioonid tegelikult on toonud välja just need tantsukunstnikud, kelle mõte ja teostus on mõlemad õnnestunud. Karli saks suuga Mart Kangro uuematest ka kindlasti Henri Hütt, nüüd täiesti noortest on nüüd Speeta Grigorjeva, kes tegi ainult oma esimese lavastuse, aga põnevusega, nagu ootaks, mis ta edasi teeb. Aga no need on veel veel, et ma ütlen, väga maitse küsimus üldse ei tahaks nii-öelda, et minule meeldib see väga-väga maitsev küsimuse, mida ta näeb seal ja ma tean, vahel on etendused, mis nagu mulle peaaegu ainsana meeldivad, kellelegi ei meeldi ja noh, täiesti vastupidi ja see ei ole nagu halb. Ma arvan muidugi, et mina nagu oma oma positsioonist või on mingeid valikuid tegema. Kui hästi palju püüan kuulata, rääkida teiste inimestega, et nagu hoida ennast avatuna, et ma ei taha sellist väga subjektiivsete otsuseid teha, sest et me tegutseme samamoodi avaliku rahaga ja avalikes huvides. Ja see on väga oluline, et ma oma mõtteis nagu seda ei unustaks, et see ei ole nagu minu erahuvi, mida me siin väga väga teen. Juunikuus viibisid Essdeeüü juures residentuuris veel ka Kadri Noormets, Kadi Maria Vooglaid, keda tõukas tagant huviklubikultuuri vastu. Nende ettenäitamine oli tund aega muusikat ning kummaliselt kõhedakstegevat staatikati sisekaemuslikust, mis harilikult klubides tantsivaid kehasid nähes märkamatuks võib jääda. Sellest ajendatult Kadri ja Kadiga ühel vihmasel päeval kokku, et sellest rohkem teada saada. Palun rääkige paari sõnaga, kuidas teie mitte just päris lavastus, aga teie etteastumine, kus see sai? Idee oli ju meil olemas. Me olime, sellest, oleme natuke rääkinud, et võiks midagi sellist teha kunagi millalgi meeleli silma jäänud see, et klubikultuur kui selline, mis meid ümbritseb igal nädalavahetusel siin linnas, mujal linnades ja millest me ise osa võtame, millest enamik meie tuttavaid ja üldse enamik noori maailmas osa võtab iga nädalavahetus, et seda ei ole kunstis üldse kuidagi käsitletud või ongi jäänud mitmekümneks aastaks põrandaaluseks nähtuseks. Meid huvitas, et kas kunstiliselt ambitsioon, üritust, keskkonnast saab võtta inspiratsiooniks midagi, millest tuleb välja lõpuks kunstiliselt ambitsioonikas asi. Aga minu arust üldse ta on kahe silma vahele jäänud mitte ainult kunsti nagu skeenes, vaid üldse ma käin seal öösel. Aga see oli kuskil ja ma isegi ei tea, kas, kas me kõik teadvustame seda, et seal käime ja tantsime ööd-päevad läbi ja siis me hakkasimegi riis, söötsime seda või tegelikult Cadilist pädes rohkem selles teemas sel ajal siis hakkasime mind järgi tõmbama tegelikult et kuidas need subkultuurid on, kus hakkasime Eestist peale, Eesti muutus igavaks. Me saime teada üldse, et Eestis ei esines subkultuure, vaid Eesti ongi suures plaanis üks subkultuur ja siis hakkasime maailma pealt otsima. Jah, all algne idee oli koguda kokku selline öiste kehakeelte sõnaraamat, nii-öelda keha, raamat, keha, raamat, nii-öelda teha välitööd ja üritada talletada vaatluse läbi enda kehasse erinevate inimeste, selliseid loomulikke ja refleksiivseid liigutusi, mida nad nii-öelda klubides tantsides teevad. Nad ei ole sellest ise võib-olla nii teadlikud. Olgu, me räägime põrandaalustest klubidest, mitte Hollywoodist, kus inimesed tulevadki ennast näitama, võib-olla rohkem räägime kohtadest, kuhu inimesed reaalselt lähevadki ennast unustama ja, ja tantsima tundide viisi. Sellises olukorras väljendub mingisugune hästi siiras ja vahetu kehakeel, mis meid esiti huvitas. Tahtsime neid koguda erinevaid, selliseid erinevaid mikroliigutusi ja erinevaid isiksusi, nii-öelda tegelikult mitte ainult liigutusi. Aga siis tõdesime kahjuks seda, et jah, et see ei ole nagu võib-olla nii huvitav, kui me esialgu arvasime, et see on, seda oli ka väga palju tehtud, me leidsime väga palju materjali Youtube'ist ka igasugust, et et selline, kui me saime juba info kätte ja puudus nagu vajadus seda uuesti nagu ise produtseerida midagi. Ja hakkasime lihtsalt ise tantsima hoopis hakkasime lihtsalt edasi sellest liikuma, võtsime selle olukorra nii-öelda kontekstist välja, panime muusika peale keset päeva ja jõime seal vett ja tantsisime ja esialgu lihtsalt tegime seda järjest ja järjest ja järjest oma klaasid tegime seal oluline ja siis mingi hetk hakkasid tekkima igasugused huvitavad palju introvert, samad küsimused ja teemad, mida me hakkasime järjest süstemaatiliselt kuidagi uurima enda jaoks ja, ja minu arust on selle juures hästi nagu huvitav see, et meil on hästi erinevad tatrahundid ja me liikusime ka hästi erinevates radadest, tegelikult, et hoolimata sellest, et me oleme ühes projektis, me moodustame koos terviku, aga me täiesti nagu noh, meie enda, mitte huvid, aga Ma ei tea, kas ambitsioonid või mingisugused, mis asjad meid nagu isiklikult erutasid, olid tegelikult hoopis nagu erinevates kohtades, vahepeal näiteks mina tahtsin täiesti unustada igasuguse liigutusega seostuva loometegevuse, ma ei tahtnud leida uusi liigutusi, pigem ma tahtsin nagu tõmmata selle võimalikult minimaalseks tõesti leida mingisugused teisik, liigutused nagu motiveerida ennast ja leida põhjendatus, et sinna jääda selle Peisik liigutuse juurde. Väga Cadili jällegist. Liiklus ka vist pigem selle teisiku poolt nagu mitmekesisema poole. Jah, et kui Kadri, kui tantsija tema jaoks võib-olla on huvitav see koreograafiat kogumine või mingisugune teistsuguse kunstilise ambitsioonikus leidmine selles, mis ei puuduta võib-olla üldse koreograafiat nii palju, vaid hoopis mingisuguseid isiklikumaid, sisimaid teemasid, siis minu jaoks, mina kui pigem muusikainimene minu jaoks oli huvitav just enda suhestamine sele muusikaga ja mina kui mitte tantsija, minu jaoks oli esiti raske üldse niimoodi tantsida tund aega järjest ja algselt plaanisime isegi kauem noh, ikka mitu tundi. Aga see võtab ikka aega. Et suuta ennast niimoodi kogu aeg ärkvel hoida, teadlikuna iseenesest ja samas üritades lahustuda muusikat ja siis sa nagu kaks vastuolu, mis mind huvitasid, et ühest küljest üritad oma egost vabaneda, lahustuda ajahetkes, nii nagu see väljendub ka põrandaaluses, ööklubikultuuris, su isiksus lahustub selles hetkes ja see on see, mis on vabastav, et üritasin seda saavutada seda oma tahte baasil, et nüüd ma tean, et see on see hetk, kus ma seda teen ja ma suudan keskenduda koheselt. See on üks nii-öelda kunsti tegemise minu jaoks üks erilisemaid aluseid, asi, mida sa pead omandama, enne, kui sa suudad üldse midagi teha, ükskõik millist kunsti, et sa suudad keskenduda kohe ja suudad oma energiat jagada teadlikult ja järjepidevalt, nii et sa jõuad ka mingi hetk mingisuguse teise seisundi nii ja nii labane, kui see ka ei kõla, see on väga raske tegelikult see ei kõla üldse labaselt. See on täiesti tõsi, kohalolu see ongi kõige raskem asi üldse ja tegelikult, kui me alguses mõtlesime, teeme kolmetunnise, näiteks läks vaiksemaks aeg järjest kahe ühe. Et tegelikult on ka see publikule ikkagist, noh, väga raske, ma arvan, kolm tundi seal olla, et see tund aega oli juba väga raske, kohalolu on publikupoolne k? Jah, et seesamamoodi see väljakutse on ka publikule esitatud selle ettenäitamisega, mis meil oli, et meil ei olnud plaanis publiku meelt lahutada, sellega see ei olnudki meie eesmärk, et tal oleks huvitav vaid, et et ta saaks mingil hetkel selle eest, kui ta on selleks valmis selleks, et ta ootab meilt midagi ja suudaks samamoodi siis lihtsalt kohal olla selles hetkes ja ma olen täiesti kindel, et paljudel inimestel on täiesti omarännak ja sees ja üldse ei pahanda, kui inimesed peavad seda igavaks ära lähevad, et siis ei olegi meie publik selle läbi, kui keegi tõesti julgeb ära minna, see minu arust täiesti mõnus ja me leiamegi selle läbi enda publik üles. Üks tagasiside, mille ma sain. Mis on üks parimaid asju, mida on kuulda, et meie asja kohta, et kõige õudsem oli see hetk, kui ma olin sunnitud endaga kohtuma seal saalis, see on tõesti midagi väga ägedat, mida võib-olla saabki ambitsiooniks sest pidada, mida me publikult võib-olla võiks oodata. Milline on Eestis praegu klubikultuur või kas Eestis on klubikultuur üldse, oleneb, mida selleks pidada, et klubisid kui asutusi on palju, muidugi, aga, ja ma ütleks, et inimesi, kes tahavad ja leiavad selles mingit kvaliteeti üles, kes teavad, mis on hea selle juures, kes, kes suudavad minna natukene sügavamale, ehk siis ütleme nii, et kes ei lähe, Ta lihtsalt linnapeale Laberdama, vaid kelle jaoks see on mingil määral poeetiline, ma ei oskagi öelda, neid on vähe. Kas nendel inimestel on kuhugi minna Eestis klubidesse? Ega väga ei ole tegelikult, aga selline väike ringkond on, kes tunneb 11 ja käiakse ikkagi, kui keegi esineb kuskil või teeb midagi, et siis käiakse ikka toetamiseni ja siis vahel tekib ka selline mõnusam ja sõbralikum õhkkond ja ja see on väga mõnus, aga sellist sellist kohta või sellist programmi või selliseid inimesi, kes nii ühtlasi teaksid, mis on hea ja oskaksid ka midagi, nagu sellega peale hakata teistele pakkuda. Et selliseid inimesi ei ole väga palju ja minu sõpradest paljud käivadki igakuiselt Berliinis seda otsimas. Ei ole ka päris nii lihtne, et et tulevad noored, siirad, puhtad inimesed kokku ja, ja teevad seda sellisest mingisugusest sügavalt poeetilisest aktivismi eest või võikujutusest või ihalusest. Et see põrandaalune kultuur on läbi ajaloo, siis 80.-te alguses, millal see kõik alguse sai Ameerikas? Sellest ajast saadik on selle kultuuriga olnud seotud igasugused erinevad hälbed ja muud asjad ja see ei ole Eestis üldse teistsugune ega ka Berliinis muidugi ammugi mitte, aga hoolimata kõigest üks asi loob erinevaid erineva taustaga inimesi ja erinevate ihade soovidega inimesi on ikkagi armastus muusika vastu ja muusika on see, mis ühendab neid kõiki. Hommikfestival on sõnastanud, et seekordse festivali teema oli otsingulisus ja kuna teie protsess oli ka selline nagu residentuuri ettenäitamine, et kasvõi, kuhu te oma otsingutega veel jõuda tahate või plaanite? Aitäh ikkagi, nüüd vist ilmneb see tõsiasi, et meid ei rahulda see residentuuri, see esimene ja teine etapp vaid, et vastupidi, ta tegi nagu nähtavaks mingisugused uued sihid, kuhu ta edasi liikuda ja kuskile konkreetsema vormini jõuda. Metsamaad, ülesanne, püstitus, et konkreetsemad väljakutsed endale ja publikule, et kogu see asi oleks võimalikult selge meie enda jaoks, miks me seda teeme ja mida me ootame inimestelt, kes tulevad seda vaatama. Ja selleni on veel üksjagu minna, tegelikult. Ja praegu ma isegi mõtlen, et kui need residentuuri sõuinguid ei oleks, see oleks ikka märksa võimatum Nende asjadeni jõuda, kuhu me praegu oleme jõudnud. Et see ettenäitamine paneb ennast korraks kõrvalt vaatama ja see on tegelikult hästi hea, et selliseid asju saab teha. Nii hakkab lõppema seekordne saade, mis andis sõna püsivale ja püsitule, kauaaegsele ja hetkelisele ning küsis majade ja kehade kohta. Järgmisel nädalal on juba uued teemad ja uued tujud. Seniks aga ilusat nädalavahetust, puhkust ja rõõmu sellest, mis elus ilusat saate tegid. Maria Lee Liivak ja Vivika Ludvig. Oma pilgu lõppevale nädalale annab näitleja Agne saaliste seekordsest. Reede, 14, september. Lasteteatripäev süsteem on selline kamp teatriharidusega või teatrihariduseta inimesi saab kokku ja teeb valmis umbes 30 viieminutilise lavastuse ja siis hakkab sellega mööda Eestimaa koole ja lasteaedu ringi sõitma. Tavaliselt on kolm kuni neli etendust päevas. Lasteteatri puhul on see, et kõik sõltub sellest, milliseks asi enda jaoks mõelda. Kohe, kui ma hakkan seda kuidagigi võrdlema nii-öelda päris teatriga, siis praegu püüame mõelda nii, et esiteks on see töö mille tulemusena saan ma endale lubada lisaks soojale toale ja toidule ka veidi meelelahutust, ilusaid asju. Teiseks. Ja see on nüüd see, mis mulle üldiselt väga raskesti meeles püsib. Teiseks, et lastele teeb see jant rõõmu. Paljude jaoks on see esimene teatrikogemus ja ehk jääbki meelde kui esimene teatrikogemus ja see on vastutus. Ja see on ju ilus. Laupäev, 15. September. Käisin ühes Tallinna vanalinna trendikas kohvikus hommikust söömas. Tellisin munad, peekon ja praekartulitega. Sain elu halvima roa. Kuidas on võimalik muna kehvasti praadida? Miks sellised inimesed kokaks tööle lähevad? Pärast hommikusööki käisin apollos ja ostsin endale Mati Undi valik, teosed üks, kaks, kolm, neli. Väga, väga, väga harva näen ma sellist filmi või loen raamatut või vaatan etendust. Kuulan lugu, mis ainult ei meeldi, vaid tekitab vajaduse end sarnaselt väljendada või siis üleüldse kuidagi väljendada. Mati Unt tekitab minus selle tunde alati. Pühapäev, 16 september. Tundub, et kas on kilokese alla võtnud. See on hea. Päeval üritasin vaadata telekast kordussaateid. Kuldvillak Meie aasta Siberis pilvede all nurjatud tüdrukud absoluutselt ei läinud alla. Kui sa oled korra elus vaadanud kasvõi ühe hooaja mingit Briti või USA seriaali, siis enam eesti asja näha ei taha. Hea küll, ehk lojaalsusest, kolleegide või sõprade vastu, kes seal seriaalis mängivad, korra vaatad. Aga nii-öelda tavavaataja sõbrad seal ju ei mängi. Et mida nemad siis vaatavad? Minule tundub, et iga B-kategooria välismaa seriaal on parem kui eesti oma. Ometi vaadates teletopi, on seal ainult eestimaised saated. Ja selle üle tuleks muidugi rõõmus olla. Aga ma ei mõista, lihtsalt ei mõista. Õhtul oli superstaarisaade ka, selle suutsin ära vaadata. Kalmetid on toredad. Esmaspäev, 17 september. Hommikul selgus, et teisipäeval raadio kahes proovisaade ehk siis mul oli terve päev aega, et välja mõelda, mis teemal ma saate teha, tahan, ja valida laulud ja otsida taustinfo. Päris kõik ei olnud siiski lahtine, ehk otsustatud oldi, et tegu on filmimuusikasaatega. Maailma ägedaim päev oli, valisin teema ja hakkasin laule otsima. Kuulasin erinevaid soundtrack ja avastasin muusikat ning filme, mida varem ei teadnud. See kõik oli hirmus põnev. See kõik võttis kogu päeva. Ja õhtuks tuli korra hirm ka, et suur töö on ära tehtud ja endal on hirmus huvitav olnud. Aga äkki programmidirektorile üldse ei meeldigi? Või äkki raadiokuulajale ei meeldi või et äkki on kontseptsioon, aga, ja ma pean kõik ümber tegema? Hirm oli veel igatahes. Igatahes oli huvitav päev. Huvitav, veidi hirmus ka. Nagu elu olema peabki, ilmselt. Teisipäev, 18. September. Hommikul käisin err kahes proovisaadet sisse lugemas. Viimati olin ma nii närvis, lavakooli esimese kursuse esimese näitlejatöö eksamil. Täiesti seletamatu närv. Kokkuvõtteks võib vist öelda, mida aeg edasi, seda vähem mulle uued algused meeldivad. Olgugi et sisselugemine läks tegelikult ilma suuremate apsakateta. Aga see hirm eksida või ebaõnnestuda on, mida aeg edasi, seda suurem. Hiljem programmidirektor kirjutas mulle ja palus, et ma teeksin kodulehe jaoks lühikokkuvõte sellest et millega tegu ja nii. Ja siis, kui ma seda tutvustus kirjutasin, siis mõtlesin küll, et supervinge supervinge, et ma saan teha saadet Eesti kõige šefilmas raadiojaamas ja teha veel sellist asja, mis mind tegelikult ka sütitab. Selle üle tuleb õnnelik olla. Mulle on antud privileeg. Kolmapäev 19, september. Oleme Lasteteatriga Tartus, päeval olid etendused, õhtu veetsin kursaõe juures. Jõime teed, sõime juustu ja ajasime elu juttu. Hiljem jalutasime kinno puhastust vaatama, mis oli välja müüdud. Jalutasime siis ringiga, tagasitee peal võtsime külmutatud jogurtit mustikate halvaga. Hommikuks olid mõlemal kurgud haiged. Tartu tekitas minus vastakaid tundeid nagu iga kord siin käies. Ilus, aga igav. Neljapäev, 20. september. Üldiselt ma üritan ennast ilma asjadega mitte kursis hoida seda selleks, et hoida enda närvisüsteemi sest poliitika hetkeolukord riigis ja tulevikuväljavaated tekitavad minu rahu poole püüdlevas hinges ängi. Paraku ma tean aga, et arstid, õed ja sanitarid hakkavad streikima. Mul väga ei ole usku sellesse asja, sest kui raha pole, siis raha ei ole. Või õigemini, kui raha mujale paigutatud või tuulde loobitud, siis seda ei ole mitte kuskilt juurde anda. Aga ma ikkagi hoian neile pöialt ja loodan nende meelekindlusele. Sest esiteks nad väärivad kõike seda, mida nad paluvad. Ja teiseks, mulle ei meeldi oodata kolm kuud, enne kui ma nahaarstile aja saan. Maksan sotsiaalmaksu ja ma tahan selle eest vastu saada, aga ei saa. Ja ma ei oota kolm kuud, vaid ma maksan 35 eurot ja lähen ülehomme. Õhtul põletasin küünlaid ja hakkasin materjali koguma David Lynchi saate jaoks. Lugesin ta elulugu ja kuulasin ta muusikat. Mul pole elu sees põnevam olnud. Kultuur.