Me oleme Siin Me oleme Peeki vedru Meil on hea meel tervitada meie tänast külalist, tere tulemast, Üllar Saaremäe. Tervist Üllar. Mis siis Rakveres uudist? Värskemad uudised järsku siia pealinna? Rakveres on uudiseid kõvasti, sõltub, mis, mis, mida teie siin uudiseks peate, et kas linna linnapeavahetus on uudis või et Rakvere teater alustas oma 70 kolmandat hooaega eduliselt kuuendal septembril või see, et Rakvere teater läheb Ameerikasse ringreisile ja 15. septembri varahommikul. Kes sellest võiks muidugi rääkida? Alustame algusest, ma saan aru, et teil oli ju vanast punkarist linnapea ja nii edasi ja ma saan aru, et ta tegi seal vist iseendaga mingeid tehinguid ja nüüd võeti maha ja no mis, mis seal olid, sa oled ise ka vana punkarid? Kui. Inimene on ikka parim sõber, kellega sa veel tehinguid teed. See usalduse küsimus. Ja ma väga väga neid juriidilisi taga, vaid kahjuks või õnneks ei tea, et, et ma saan aru, et tihtilugu selliseid asju on varemgi juhtunud teistes linnades, teistes situatsioonides, kus pea pealinnapea on siis kirjutanud alla ühele või teisele dokumendile, mis on tema ühe või teise firmaga seotud, aga paraku siis sedapuhku nagu Andres Jaadla ise ütles, on tal olnud väga pikk ja väsitav kohtutee selja taga ja ta tunneb ausana ennast, kui taastub linnapea kohalt tagasi. No vot, Siuke vana punkari auses järsku lõi välja. Järsku oli väljas, on, selle üle on mul väga hea meel. No nüüd ta saab rahulikult mõelda kolmanda punklaulupeo peale, millal see ka ei tuleks? Just sest ega see momentist, mis te siin vahepeal ütlesid, et et juhtida teistel ka ja teevad teised ka ja see on ka üks moment, mis on siis seal filmis vaata, millest me ka natukene täna räägime, mitte nüüd väga palju sakslast filmist rääkida, sest et laiema avalikkuse Eestis ei ole näinud. Ühesõnaga seenelkäigust on jutt, aga juba räägitakse, et väga hea film on. Ja, ja seal on ka see, et poliitik Aadu Kägu talle helistab, siis ajakirjanik, kes heidab jällegi midagi nihukest kahtlast ette, et miks nüüd just minuga, eks ole, kõik teevad ju niimoodi. Et nii ta on, aga Rakvere uudiste juurde võib-olla siis veel vä? Aga Valgas ikka oma mätta otsast, et just kuuendal septembril avasime oma, nagu ma ütlesin, 73. hooaja. Sa oled palju päris palju, eks ole. 73 on küll väga värske. Seal alles seitsmeteistkümnes aasta, nii et et läheb veel aega seitse, 10 kolmeni, aga mis on nii-öelda selle filmi, mida sa mainisid ja Rakvere teatri hooaja alguse juures ühist on see, et meie esmaehk siis selle hooaja esmalavastuse Anton Hanseni uurimise all lavastas dramatiseeris tasama Toomas Hussar, kes on filmi Seenelkäik režissöör Toomasele. Tõesti onupoja poliitika järgi. Noh, vot ei oskagi öelda, kas nüüd selle mänginud, millal tema filmis, et tema Rakveres lavastas või aasta või vaevalt et seal nagu midagi sellist olla ikka tunneme 11 ja 25 aastat juba jäljuda nägijat, mina, mina pean kohalik tropp seal filmis olevast. Paari sõnaga, võib-olla räägin sellest loost son noore Anton Hanseni ehk rahvakirjanik Tammsaare üliõpilasaegne kriminaalnovell ühest mõrvast teispoolsusest just just näedsa sulle midagi. Negru, kes on kaugel Venemaal, sõjas, on haigeks jäänud ja näeb oma nägemuses seda mõrva ja näed ka seda, kes mõrvas ja siis, kui ta tuleb oma kopsuhaigusega tagasi, ta saadetakse koju, ei pea istuma 25 aastat ärasel Vene sõjaväes räägib seda kohalikule arstile, see omakorda kohalikule kohtu uurijale ja siis läheb see kadalipp lahti. Äärmiselt põnev, et üks noormees vastad tagasi nii väga, Anton Hansen on sellelaadse asja kirjutanud, seal on väga palju ühist meile kõigile tuntud Buarro lugudega, kuigi need olid ju märgatavalt hiljem, mulle tundub kirjutatud nõiad raha kirjanik oli, oli, oli täiega. Kirjandus eesrindlane ja äärmiselt stiilselt lavastatud kunstnik on Ervin õunapuu suurepärased osatäitmised. Igal juhul, kui vähegi on võimalik piletit saada, siis tasub seda lugu vaatama tulla. Ja niimoodi riburada mäe oma uute asjadega tööle hakkame. Aga mis mängivad, kes seal mängivad küll, aga te lähete ju ära, ma sain aru, et sa kutsusid Rakverre siis tüki vaatama ka, ise lähete Ameerikasse üldse ära. Tähendab kõik see seltskond suuremalt jaolt, kes seal mängib, see Ameerikas. Lõpuks ometi mingi väga hea peamaale. Ameerikasse. Võib-olla see nali, tegelikult on meil ikka ikka paljud näitlejad sealt sellest tükist kaamerikas kaasas ja me läheme viimasena minna. Teise Eesti suure klassiku August Kitzbergi tuulte pöörises. Andres Noormetsa lavastuses mängime seda. Kuulake nüüd kadedusest lõhki minema, siis me hakkame seda siis mängima, Chicagos läheme kuskil oh aju lähistele, siis me mängime seda Torontos, siis Vashingtonis ja siis New Yorgis. Ja teil ikka? Need kõige-kõige kihvatavad kadedad. Fännid saavad ju tulla kaasaegne, mõtlen töid. Loodame teie käega. Kui on, nagu ikka teie teatri selline andunud fänn, kes käib kõikidel etendustel, võtab ette oma Ameerika reisi. Ja lihtsalt tuleb igal etendusel lava. No see oleks äärmiselt tore, kui keegi kohtaksime seal kedagi muidu kohtame kas Rakveres või Tallinna kastrollidel, et et vaat niisugune niisugune põnev saatus on meil sügisel ees Rakvere teatriga. Kaua te ära olete siis? Me oleme kaks nädalat, nii et esimesel oktoobril tagasi sõitsime. Et kuidas teil on, vaata et sa ütled, et fännid Rakvere teatri fännid sõidavad Torontosse ja mujale kaasa, aga kui palju teil näiteks Rakveres on selliseid pealinna siis Burlasid, kes ikkagi tõesti noh, on niuksed. Tai hard fännid Rakverre taas. Seda on raske öelda, aga ei ole kokku lugenud, aga ma olen näinud päris mitmeid inimesi, kes eeldatavasti kuskilt peab linnapealinna kaudu võisid lähistelt tulevad ja reeglina tulevadki kohapeale vaatama neid asju, mitte ei oota külalisetendusi siin kusagil, mis on ka muidugi äärmiselt tark otsus. Kui lavastus on ikkagi konkreetsest saalis välja tulnud, siis seal tasutada igal juhul vaadata ja see 100 kilomeetrit Lozani alla tunni sõita, eks ole, eriti eriti praegu neljasuunalisel teel. Ja kõvasti enne maardlat algab juba 110, eks ole. Aga meiegi erikihutamisel? Kas see on legaalne seal pidama üheksane pooliga? Aga mis seal Rakveres siis vaata, kui sa lähed õhtul teatrisse, eks ole, et mis teil seal linnas need veel on näiteid näiteks tuled noh, võib-olla isegi päeval sinna, et kas tasub tulla, et. Ega ikka tasub vastat tulev tulla. Aitama, mis oskan soovitada, eks ole, linnus on äärmiselt külastusrohke seal käiakse palju. Kui ma nüüd räägin üldse Rakvere kultuurimäest, mida me siis võiksime niimoodi nimetada? Lisaks etendustele anname leia ka kõikvõimalikke erinevaid kontserte, organiseerima neid, olgu siis džässikontserdid või klassikalise muusikahõnguga kontserdid, pangamajas, me näitame ka ise kino, et see on ka Rakvere teatri üks haru, tuleb kindlasti ka seenelkäik sinna. Ja mine tea, võib-olla ka puhastusfilmist rääkima, hakkad puhastusest rääkides piinlikkusega tunnistama, ma ei ole seda näinud. Puhastust aga õnneks vist. Ta on alles hakkas jooksma ka, et, et ei ole hullu. Täis praegu ei mahugi sinna ootama, kui see suurem mass on ära käinud, ütleb rahulikult. Aga ma arvan, et seal Rakvere seal põnevat küll ja kenasid kohvikuid ja ma usun, et päevakese leiab ikka tegevust. Veekeskus töötajatele minu teada küll ei ole. Inimene tahab ikka kvante ja kuulame vahepeal muusikat, mis te olete kaasa võtnud, mida me kuulame? Ja ma võtsin kaasa ühe niisuguse põneva mehe nagu igipopp, kes on andnud välja oma uue plaadi. Ja kes seda rokikuradit võsis pungi isa teavad, sest tema nende jaoks saab see plaat olema küll äärmiselt üllatusterohke, sest et mees laulab prantsuse šansoone, laulab biitlite kavereid ja esimene lugu on eriti lahe. Emade-isade põlvkonnale võib-olla kuulata, et selle laulu kunagi kuulsaks laulnud George seal minu meelest. Ja nüüd need kaks täiesti erineva muusikastiiliga meest on siis kuidagi nagu kokku saanud. Sedapidi digipop laulab tema kuulsaks lauldud laulu. Riigi popsis oli showdest sääni hiti kallal ja, ja selle plaadi tõi täna meile stuudiosse siis Üllar Saaremäe ja aitüma, et vot ei olnudki kuulnud seda uut. Iggy Popi, aga Üllar, vaata, esimesel tunnil me rääkisime siin päris niimoodi põhjalikult, kuidas noori siis uimastitest eemal hoida ja nüüd on ka uus film mõtteaine valmis selle kohta tehtud, kus siis tõesti saab häid näpunäiteid ja teadmist, et ega siis need ained ei ole tõesti vähemasti noortele küll sobivad, nende organism ei ole selleks ettenähtud. Et noh, võib-olla mõnel somaalil siin sai öeldud, et need on kuidagi ette valmistanud nii edasi ja, ja nii edasi. Aga Üllar, kuidas sinul selle asjaga on, et sina ei ole olnud nende ainete siis kuidagi haardes kunagi ohver, ohver. No vaata, iga kuritegu, eks ole, aegub, ja ma võin öelda, et aastat 15 või isegi 20 tagasi ma ikkagi proovisin küll ühte koma teist tõst, kuna nad liikuma hakkasid ja noor inimene, näpud pikad. Aga ei, ma jäin nii-öelda täiesti puhtaks nendest asjadest, et ma võin küll nii-öelda meenutada ühe või teise aine mõju. Aga see on nii kauge minevik, et, et ma võin hakata võib-olla mingisuguse muu asjaga segamini ajama ja siis ei tule sellest head nahka. Mis puutub sellesse, et kuidas noored sellest ennast eemal hoiavad, on muidugi minul hetkel raske vastata. Nendel olid teismelised lapsed käima nad olid nüüd on poiss 20 ja ole siis minu tüdruk on kohe detsembris 16. Ei ole kummagagi olnud ühtegi sellelaadset juhtumit. Ma väga loodan lihtsalt, et ei ole olnud minu teadmata. Aga ma näen, et ka nende huvi on kardinaalselt teine. Pigem pigem selline sportimine ja pigem sellised koostegemise ettevõtmised, olgu siis bänditegemine või või mingid tantsuteemad, mis, mis plikadel nagu nagu number ühed on. Ei ole kummagagi olnud mingit konflikti alkoholi teemadel, need kuidagi on kuidagi on see saatus mind nagu hoidnud või on nad väga hästi kasvatatud. Aga kas sa oled rääkinud nendega, kas on teil tuldi jutuks mingi hetk oled sa ise teema tõstatanud või on, et näiteks saate mingit filmi vaadanud seal keegi teeb mingit droogi kuidagi käsitlusele? Möödaminnes ühest või teisest asjast võib-olla on, on ka olnud juttu, aga aga need on olnud mööda minema vestlused, et nagu ma ütlesin, mul ei ole õnneks olnud vajadust nii-öelda tõsiselt teemasid lahkama hakata või tuua näiteid, näed, mis elu kõik teeb või kui seda rada minna, eks ole. Et nad peaks puitu koputavad uksele peale selle jutu peale. Aga ma loodan, et nii see ka jääb. Jah, sa võid anda neile näiteks sellesama mõtteaine filmi lingi, et isegi kui nad ise on nii normaalse suhtumisega, siis kindlasti nende sõprade seas võib-olla mine tea, kuidas kustkaudu see võib jõuda kellelegi, nii et noh, paneb ütleme, et seal on päris nagu räigelt need lood, tõestisündinud lood siis välja toodud, et mul tõmbas küll kõhu krampi. No ta õudne õudne muidugi noorest põlvest inimesel asja orki lendab. Ja ei tahaks mõeldagi selle peale. Aga legaalsed narkootikumid ehk siis alkohol ja tubakas, kuidas nendega läbisaamine on? Mõlemad lastel sellist mainisid, et on rohkem sporti bänd, räägi endast. Tubakat ei tõmba kumbki neist ja poiss armastab õlut küll juua, aga noh, selles vanuses kahekümneselt andku tuld. Minul endal, mina olen piibumees, mina tõmban piipu, mitte mitte sigarette, sellega on muidugi lõbus lugusid. Enne detsembrikuud suitsetasin känelit kollast, ainult päris palju. Aga aega tagasi käis külas mul dirigent Hirvo Surva ja tema, see oli 77 aastat, ta kasutas tema enam ei suitsetajate vanali oma tütrega selline kokkulepe, et kui tütar saab 15 aastaseks, siis isa jätab suitsetamise maha. Ja minu tütar, olles sellele, oleks 200 üheksane, kuulis seda pealt ja ütles, et isa teeb sinuga sama loo ja ma mõtlesin, oh jummel, seal on kuus aastat aega, et muidugi teeme. Et küll ta unustab ära, aga ei, ta unustanud, iga sünnipäev, kui ta aasta vanemaks sai, tuletas meelde, et kuule kolm aastat veel kaks aastat veel üks aasta veel siis kui üks aasta nii-öelda oli kätte jõudnud, siis ma hakkasin Slikerdava võtsid, et hea küll, suitsu, suitsetamise jätan maha. Piibu juurde võib tagasi minna, sest ma kunagi tõmbasin piipu. Ta mõtles tõsiselt ja küsis, et kas see on kasulikum, et see on kasulik kõvasti, kas see on ka kõvasti kokkuhoidlikum ja, ja seda kõvasti vähemust, et hea küll. Ja siis, kui 15. sünnipäev tüdrukule ette kukkus, sinna kukkus ka minuga emaili pakk ja nüüd on mul piibutorud kogu aeg kotis. Aga piip on ju see piibu suitsetamine on ju hoopis teistmoodi, see on pigem selline rituaal, et seal seal topid, puhastad ja sätid, siis piip, erinevad tubakat ja erinevad piibud. Täpselt nii, täpselt nii, mul on kaasas, iga päev on neli erinevat piipu. Tubaka juurde ma jään küll ühe tubaka juurde, aga aga rituaal on ta tõepoolest ja seda ei saa nii-öelda esimesel võimalusel või nüüd omma mul viis minutit vaba aega, viskan ühe suitsu, et põhimõtteliselt tõepoolest piibu peale minnes ma koguseliselt on kordades vähem tubakat on ära kadunud, selline mõttetu öine keha. Ja närvilisus, ma võin sõita pikki otsi lennukiga, ilma et ma abitult vaataks seda klaaskappi kusagil lennujaamas, et kus neil nüüd ometi on, et tegelikult olen ma tänu tütrele ühest sõltuvusest vabanenud, samas piip on ikkagi aadlimeeste värk. Need neli erinevat piipu, mis iga piibu nii-öelda stoori või selline olemus on või iseloom või mis puhul või mingi ülesanne või ajastus päevas. Tegelikult taandub kõik sellele, et ühte piipu tõmmata rohkem kui kaks korda järjest ei tasuks ta noh, ta lihtsalt kolmandat korda ei taha seal enam eriti hästi põleda. Ehk teisisõnu viitab puhkama. Ja ma eeldan, et kusagil noh, sellise arvuga saama päevas hakkama, et ja muidugi on neil ka oma oma iseloom, eks ole, kui on veidi kõverama kõverama huulikuga, seda jahedam tuleb see suits, aga jäägu see tubakajutt. Võib-olla ei, lähme nüüd. Üsna pea metsa värskesse, õhku ja seenele ja nii edasi, aga võib-olla kuuluma. Ja mis meil järgmiseks on? No ma võtsin kaasa sinise bändi ränglers, mis on minu aastakümnete tagune lemmik vahepeal neil vahetus laulja ja siis on kolmas laulja ja ma pean tunnistama, et see viimane plaat gigandid mis tuli välja ka 2012. aastal On tõesti hea, nii et sealt pealt mõni lugu Siin me oleme Peegia Pedaru, kell on õige pea saamas pool kolm need uudistenäljastele noh, üle poole tunni tuleb veel oodata, aga meil on täna külas Üllar Saaremäe kuulus mees ja loomulikult inimesed juba helistavad, tahavad kõiksugu asju küsida, tahavad teada, mis noh, nagu ikka kuulsuste puhul ju on huvitav teada, mis hambapastat kasutad ja ja Risto tahtis teada, mis tubakas oli, et, et see nagu hammaste vahele kuskile. Siin oli juttu sellest, et Üllar Sulon selles rituaalis olnud ikkagi põhiliselt see üks tubakas ja mis üks tubakas, siis on. See on õnnelik ja küll see on Mcbarren oriidinal joissa. Nii, aga mis hambapastad sa kasutad triibulist? Nii aga on meil veel küsimusi. Jah, kuule, et kui teil on küsimusi Üllar Saaremäe-le, siis. Ma ei tea, helistage laulu ajal, aga üldiselt foorum on lahti raadio kahe kodulehel. Siin me oleme, saate all, andke aga kuuma. Meil on veel aega pool tundi, saame siin lobiseda, rääkida ühest teisest, kolmandast asjast. Räägime sinu viimasest filmist Seenelkäik, mis tuleb kinodesse siis, 21. septembril, järgmisel järgmisel reedel, Toomas Hussari film musta huumoriga vürtsitatud komöödia. Jah, siin on nüüd tõesti see, et mina olen seda filmi näinud ja tõesti hea film on ta küll ja noh, eesti filmi puhul on alati nagu ka rõõm seda kuidagi suurem tõdeda. Sest et noh, vahel noh, lihtsalt minul on lihtsalt see, et, et noh, tore on ära näha, et see eesti film tavaliselt midagi tehakse ja just, aga see oli naljakas. Jah, oli, oli naljakas ja, ja tõesti noh, Üllar, sina sa tead ju ise, eks ole, keda sa seal kihastad ja võib-olla paari sõnaga, kuigi Üllar tõesti noh, kuulate ei ole ise seda filmi tervikult näinud, siis ma usun, et neid lõike ikkagi nägid, kus sa seal möllasid? Seal metsas. No ma tegelikult olen näinud musta materjalina kogu kogu ulatuses, aga noh, tollel ajal ta oli kuskil üle kahe tunni pikk, et nii-öelda kokku lõikamata monteerimata variant. Enam-vähem ikka tean ja üldiselt stsenaarium on vägagi selge, et ma nüüd ei teagi, palju ma siin rääkida tohin, sest ma saan aru, et me peame tegelikult kütma üles huvi just see, et inimesed läheksid seda filmi vaatama. Samas nagu mitte midagi rääkida oleks kuidagi kummaline. No ma võib-olla nii palju enda enda poolt tahan öelda, et mulle hirmsasti meeldis seda teha, ta oli kuskilt kohast veidi teiselaadne roll, kui mulle tavaliselt ütleme filmides on pakutud. No kahjuks või õnneks ei ole, ei ole ju teab kui palju neid teinud, et ma kadedusega kuulasin kuli Eesti filmi aasta Mait Malmsten on teinud iga-aastane filmi. Alates teatrikooli lõpetamisest. Eks ole, täiesti kadestamisväärne kuram küll, kas tõesti kas või 100 kilomeetrit, siis tähendab. Kas oleks see, et oleks seal Rakveres kuskil provintsis ja ei võeta nagu siis nii-öelda nagu jutule vaateid? Mait Malmsten loeb ju peaaegu pooled reklaamid, siis tema hääl Jah, siin ma ei kadesta sind, ma olen sulle New Super häälena 1000 tänu, aga ma olen alati ära öelnud, ma ei loe põhimõtteliselt reklaamiks, kuna ma vaatan ise suhteliselt tihti telekat ja mind küll häiriks, kui ma ühel hetkel soovitan osta ühte juustu, teisel hetkel kiidan kodu kodumaist leiba ja ja siis räägin mingisugusest auto mootoriõlist. Olen vaatan, kui, kui elu vähemasti hoiab mind ja ma ei ole raha pärast sunnitud seda kunagi tegema hakkama, siis ma jään enesele kindlaks. Ars metsa tagasi ja seeneluuletusi nägaja, aga seenelkäigus siis see selline mõnuse metsajõmm oled ja, ja noh, tegelikult ma ei tea, kui jõmm isegi, aga, aga kohati nagu selline nagu poksikotti lausa siis rollis, et seal võib nagu leida erinevaid tähendusi sellele inimesele, kes seal üldse on, et huvitaks, äkki leiad suuremaid ja väiksemaid, aga, aga ma ei tea. Räägime sellest filmist veel, muide, meil on käinud ka siin juba eelmine nädal vist oli Hendrik toompere juunior juunior, kes, kes tegi ju just seda poliitid, kust abimehe, selle suure spinn doktorirolli seal ka päris kenasti, aga jah, lähme sinna metsa nüüd, et sina oled sihuke seenespetsialist, et seeni, Aado kägu see peategelane suht ei leidnud, aga seened olid küll ühe kauni tütarlapse korvis, aga vot need on juba niuksed detailid, mis võib-olla haljastamist ei vajagi. Ütleme siis niimoodi, et sellel kohalikul Troppil on ühe kohaliku neidisega pingil ja, ja millesse diil seisneb, vast siis filmi lõpus saadakse aru. Kui ma nüüd sellest tegelasest räägin, siis minu meelest ta kõige rohkem meenutab ta natukene sellist loomametslooma, ütleme kes tunneb äärmiselt suurt huvi kõige uue vastu, mis talle nina alla tuuakse esiotsa nii-öelda nuusutab, sõbralikult teha ja siis, kui see toodu või talle nina alla jäänud, olgu ta siis või ohver hakkab kuidagi veidralt käituma, siis ta ei saa nagu aru miks, miks niimoodi käitutakse. Et ta ümberlülitused on küll nagu psüühiliselt veidi ütleme, erksamad kui, kui lihtsal inimesel, aga ma, ma arvan seda, et, et ju tal on ka selline saatus, kui tal on, eks ole, tätoveering silmade peal nii pudi see tähendab seda, et ta võis olla vanglas päris kõrgel kohal. See annab konkreetselt mõista, et ärge äratage mind, kui ma magan. Järelikult on tal selline background. Miks ta seal metsas üksinda elab, kas ta naine on tema juurest ära läinud või pole seda kunagi olnudki. Või on ta elanud emaga kuni tooleks teisele poole ja nüüd on ta üksi? Kõik kõik need asjad jäävad nagu selles mõttes Neile küsimusteks. Ja tegelikult tahab ta lihtsalt suhelda, ta tahab. Ja see on tema meetod suhelda. See, et jah jah, et olla, kui sa ütled, poksikoti rolli, langeb see on talle endalegi ootamatu, sest üldiselt eks ole. Üldiselt saaks ta nende kõigiga üks ühel hakkama küll. See kõne sihuke huvitav momente testi elades metsas on, ta saab suhelda, väga informeeritud, tal on televiisor, sinna geid, ka Päevaleht tuuakse, tuuakse siis jah, et sellised huvitavad asjad ja kui ta siis kohtub inimestega linnas nii-öelda, kellel on omad, eks ole, hirmud ja eelarvamused, eks ole, mis siis hakkab saama, et see on päris päris hull asi. Jah, seda me näeme siis järgmisel reedel, seenelkäik on see film, millest me räägime ja räägime niisama seenel käimisest ka, et ma saan aru, et seemned ja sügis ikkagi ütleme, seened kuuluvad sinu iga sügisesse programmi, et kohe kui lehed kolletuvad, sibad metsa orilisega tegelema. Üritan leida vähemalt ühe päeva selle jaoks, sest et mul on tohutu nõrkus soolaseente vastu. Minu jaoks seente marineerimine võiks üldse olemata olla. Aga soolaseen lapsepõlvest peale on olnud minu saatjaks. Ja karmid on need talved, kui mul ei ole ühtegi purki. Nii et ühe päeva ma pean paratamatult endale leidma ja noh, see päev on see sügis leitud, et mõtlen siis enam-vähem see varumuslikul talveks vaja on. Miks see nii? Ma just tahtsin küsida, et kust need soolaseened kasvavad? Et kasvavad mere Minu minu kodu lähistel Virumaal? Ei, see on männiriisikad, kõige lihtsam seen üldse maailmas kaks korda ära kupatava sool peale ja, ja tehtud. Aga mul on naabrimeeskunstnik Jüri Mil deberg, kes temagi tõesti igal võimalusel seenel. Kunstnikul on asi lihtsam, ta hommikuti proovis olema või võtetes või või raadios intervjuud andma. Et tema läheb vastavalt samale vabale tahtele ja varahommikul sõidab metsa ja tema teeb küll äärmiselt huvitavalt, väga põnevalt. Marinaadiks no millega ma aeg-ajalt ka lepin, jumala eest, tehku et selliseid seeneseene. Tõsiseid seenefänn on minu, minu sõprusringkonnas palju. Mis maitsega need hapendatud seened? Nad meenutavad natukene hapukurki, aga mitte päris põhimõtteliselt, süsteem on sama, kuidas teha hapukurki, nagu ma olen aru saanud, pole elus seda ise teinud. Aga, aga ta teeb seda seentega täiesti midagi muud. Väga põnev, äkki, kui sa järgmine kord teda näete, küsi täpselt järgima hea meelega hapendakseeni Ksenia ju. Pidi tulema külla seenespetsialist Margit Härma. Ja tema täielik seenefanatt. Vendatutseenist aga nüüd aeg muusikaks, muusikaseen jah, pöörlema keerlema, tiirlema. Paneme siis ühe sellise muusika seene, kes on juba paarkümmend aastat rõõmustanud meid oma muusikaga erinevatel aegadel muidugi on, on tema laulud erinevad sineedok Connor. Üks minu lapsepõlves. Las ma mõtlen isiklikeks. Sa oled olnud lojaalne ikkagi, et seal on juba meeldinud ja kas seal, kas seal järjest ikkagi võtad selle artist, kes seal maast madalast meeldinud ikkagi jälgid tema nagu karjäär jõuab, võtad uued, uued plaadid ikkagi noh, ütleme. On tõesti, mingisugused neli, viis, tegid povi, Niceiu igivapp, see näitab Connor ja ütleme, üks neli-viis-kuus, sellist artisti ja bändi ka sinna juurde 10 kümmekond nime, kelle, kelle noh, praktiliselt kõik albumid on mul olemas. Mis ei tähenda, et ma ainult neid kuulaks. Sineid Connoriga, sul õnnestus kohtuda ju suvel ka? Ja mul õnnestus kohtuda, kui ta käis Vabaduse laulul. Suur tänu, sõber Jaanus Rohumaale, kes seda show'd seal lavastas ja ja ütles mulle enam-vähem kellaaja, millal ta peaks jõudma sinna lauluväljakule. Ja aitas mu isegi nii-öelda vaikselt sinna lava raha selleks hetkeks, kui ta tõesti tuli, mina teda ära ei tundnud, tari pikkades juustes te kõik olete näinud, eks ole. Milline ta välja nägi, kui ta esines märgatavalt lühem, kui ma arvasin, aga väga sõbralik. Ja kuna mul oli kaasas mitte mitmed tema plaadid niitsiidi kui originaal vinüül mille ta siis oma allkirjadega ära pühitses Farrillar lav. Siukest lisaväärtust said siis ka ikka. Aga kuulame siis uut muusikat? Sellist neidu Connor ja meil on külas Üllar Saaremäe, kellel õnnestus siis oma suure lemmikuga kohtuda, millest te rääkisite ja oli üldse mahti rääkida või? I sain rääkida, ta pidi kirjutama. Ja muidugi, sest naised ei ole võimelised kahte tegevust ühel ajal tegema. Ega meil ei olnud tõesti võimalik väga pikalt vestelda ja no millest, millest siis ikka, eks ole, tema vaevalt minust kuulnud oli ja see oleks väga ühepoolne vestlusel et Hiinakesed sõbralikud komplimendid ja, ja küsimused tema poolt, et kui palju rahvast võiks vaadata ja nii edasi ja nii edasi, et noh, ütleme selline, selline vestlustel olija Mõtle, kui tore, kui ta oleks öelnud, et A-sallide finnis minul n fantast. Ja mulle väga meeldis tuulepealne maa. Ja, ja ma ikka teatri seal on päris päris palju, mõtlesin, et oleks seal rääkida küll, kui oleks aega, aga ei, muidugi, ja ma olen ka tema enda enda lugusid kasutanud muusikalise kujundaja rollis olles erinevates lavastustes, nii et noh, ütleme, minul oleks aega Temastanud rääkida tunde ja päevi, eks ole, aga noh, eks ta oleks siis kulmud kõrgel kuulanud. Räägime natuke aktuaalsetest asjadest ka, et eile siis ilmus kultuurieliidi uus 40 kiri president ilvesele pealkirjaga ärge olge kummitempli käepikendus. ESM on põhiseadusega vastuolus, et meie kolleeg Sten Teppan tahab teada sellist asja, et kas nüüd kui president seda kirja ignoreeris, seaduse ratifitseeris, kas siis on tegemist, kas Ilves on nüüd kummitempli käepikendus? Oli selline küsimuseks. Et nomaascan siit nüüd vastata selle külje pealt, et mina kirjutasin sellele pöördumisele alla konkreetselt selle tõttu, et mul on juba aastate jooksul veidi südamele perele jäänud see, et Eesti riik eesotsas oma oma juhtidega kuidas ma siis ütlen piltlikult, langeb käpuli, enne kui seda palutakse. Kui me oleme liiga valmis kohe kõike juba rakendama, nii kui on kuulda, et üks või teine säädus on Brüsseli poolt siiapoole teel või hakatakse midagi sellelaadset nõudma, siis teeme ilmtingimata enne ära näitama, et me oleme väga tublid. Et jumala eest ei arvatakse, et meie, meie kama või see kuidagi selline ülipüüdlikkus, mis on minu meelest piinlik. Ja suuresti selle tõttu kirjutasin ma sellele sellele kirjale alla. Ma ju andsid endale aru, et ega president ei saa seda tagasi lükata ja, ja et see tegelikult selline abitu katseke on. Rääkimata sellest, et need uhked nimetis, et kultuurieliit ja 40 kiri, kui me mõtleme 40 kirja peale ajaloolises mõttes siis need 40, kes nõukogude ajal tõesti julgelt iseenesenimed ja võib-olla ka saatused selle paberi talle alla kirjutasid saate, maksis oma oma protestinooti Nõukogude Liidu valitsusele olid ju märgatavalt suurema nii-öelda riski all kui meie seal see selleks, aga noh, üldse kultuurieliit. Kas saab seda niimoodi nimetada? Seal on, ütleme, tuntud kultuuriinimesed see selleks, aga. Ma lihtsalt arvan, et, et see on tõesti veidi kiirustatud vastu võetud. Kuigi eks poliitikute täpsemalt, millal neid asju õieti vastu võtta saab, millele ei saa. Minu meelest tegelikult on rahvast mööda mindud ja nii palju, kui mina põhiseadust tunnen või palju, ma olen selle sama teemaga ennast kurssi viinud, minu meelest on sellest mööda mindud, nii nagu ütlevad ka auväärsed kohtunikud. Et see ei ole üks-üheselt võetav teema kahjuks ja andmaks märkijat mina kodanikuna ei ole seda meelt, sellepärast seal ka minu allkiri on. Sellist kodanikujulgust on siin ilmutatud ja kas see on see sihuke punkari karastus ja et ikkagi sotsiaalne närv on ja et see ei ole ainult mingi kunstitemplis tegutseja, et sa pead ikkagi tunned, et sa saad täisväärtuslikult siis tegutseda ikkagi ühiskonna asjadel? Silma peal hoiad? No ma arvan küll, aga ma ei olegi muidugi väga aktiivne liige selles mõttes, et väga kõikvõimalikud kunstitemplid ja kultuuripõllud sõnadega jälk aga ütleme, mingisugused asjad käivad, käivad närvidele, siis ma kipun neid välja ütlema küll. Ja ma, ma olen aru saanud, et, et nii mõneski situatsioonis olen linnavolikogus kultuurikomisjoni esimees. Ma olen ikkagi valinud alati selle järgi, mida ma olen ise mõelnud, ma ei kuulu ühtegi parteisse, ei ole ühegi parteisõdur. Minuga ei ole võimalik selja taga kokku lepil asju, kui ma arvan ühtemoodi ma arvan, ühtemoodi. Ja, ja nii ta ka jääb, et ma usun, et paljudel on olnud võib-olla ka peavalu selle tõttu, aga võib-olla on ka, võib-olla on ka inimesed sellega rahul olnud, et et seal on üks vähemasti selline isepäine tegelane. Ehk aga see aeg saab aasta pärast läbi, et ma arvan, et ma tõesti ei pikenda seda, sest ma paraku kuulu rikkalikult kunsti templisse, kultuurid. Põllule. Oi, jah, aga noh, põhimõtteliselt Eesti, ütleme sellise praegu eluga, kuidas ta meil kulgeb? Noh, oled sa nagu rahule, et ei ole midagi hullu? Ja ma julgen küll nii-öelda sellepärast, et hirmus lihtne oleks põhimõtteliselt higised ja kõige üle ja ja muidugi on asju, mida minu meelest on tehtud, veel otsustatud sellesse suunda, millega ma ise rahul ei ole. Aga see kõik tundub kuidagi taku järgi karjumisena või noh Ma põhimõtteliselt ei ole kunagi aru saanud sellest, et riik minu meelest sellelaadseid asju ära otsustab. No näiteks, kas mul on võimalik pärast kella kümmet õhtul veini osta või mul ei ole, riik on otsustanud, et mul ei ole. Kui ma mõtlen nende ameti peale, mul reeglina etendus lõpeb kusagil 10 pool 11, see tähendab seda, et kui ma tahan naisega õhtul veini juua, siis ma pean ilmtingimata pal ära ostma, järelikult riik sunnib mind juba mõtlema, kui alkoholiga. Et mult võetakse ära võimalus valida. Okei, sel teemal ma olen nii palju mingitel aegadel rääkinud, et võib-olla on isegi piinlik seda täna siin uuesti üles tõsta. Aga olid neid asju on veel, et kus sulle tundub, et minuga ei käituta kui terve mõistusega inimesega, vaid vaid pigem osakesega lambakarjast, et nii on ja kogu lugu. Rääkimata ka sellest, et üldiselt mulle tundub praegu juba pikemat aega, eks ole. Valitsev reformierakond on tõesti võtnud enda hoiakuks sellised kuulge, meie teeme ja te pigem hoidke mokad maas. On ka erinevaid, see, see ei ole nagu ei käi kõigi kõigi reformi poliitikute kohta, aga, aga aga paljude nende nende kohta küll, et ka see on minu jaoks kuidagi solvav. Nii et mis see siis, mis see siis, kes ma siis olen? Miks ma, kui niimoodi käitutakse? No tore, et Üloga, et oled saanud meile külla tulla ja kuule, aga räägi, kuidas sa nagu lõõgastunud selles mõttes, et, et noh jällegi töö väike vein peale siis nii-öelda seda siis etendust. Tiibseened. Televislava. Ei, kui nad proovi teevad, siis nad liigutavad ennast, eks ole. Mul on hea meel, et meil on väga-väga liikuv töö, selles mõttes küll, et ma isegi siin juba nüüd 50 minutit olen teil stuudios istunud ühe koha peal ja tahaksin juba ringi käia. Tahaksin nihasteni muuta. Et ei, ma otseselt nüüd küll ei käi jõusaalis jah, et see on jäänud küll minust kahjuks ära. Küll, aga ma tõesti võtan ette näiteks pikemaid jalutuskäike, kui on vaba päev. Kui on tihti seda ei ole. Ja noh, eks eks ma paratamatult mõtlema ka mingisuguste füüsiliste tegevuste peale, kuigi ma olen hirmus laisk selles mõttes, et mind jõusaali saada see on, ma ei tea, mis ime peaks juhtuma. Jah, aga jõusaal ei ole ainuke. Koht vormis hoida lahendeid. Aga see on jäänud ka nüüd kahjuks kahjuks see sügis ei ole isegi isegi sadulasse saanud, et mõned korrad mõne hea sõbraga kas siis mere või järve peal käinud purje sõitmas või mootorpaadiga. Tuletame kuulajale meelde veel, mis Rakvere teatris eriti põnevat sel sügisel tulemas on, et üks on see Tammsaare etendus uurimise all, mille lavastanud Toomas Hussar, kes on ka seenelkäigu lavastanud ja nii äge, saate minna Chicagosse Haya lähedale Torontosse Washingtoni ja New York keeetendusega tuulte pöörises need andunud üliandunud fanaatilised fännid siis kuni oktoobri alguseni pakkige endale piletid ära, aga mis veel Rakveres on head, et kui nüüd sügisesi kultuuriplaane teha, et võib-olla nimetaverbarastamist. No meil on tulemas tulemas traditsiooniline laste jõuluetendus. Praegu küll sellest on vara rääkida, et juba praegu vanemad, eks ole, pange endal nädalalõpud kirja, et tuleksite Rakveresse, kas siis rongiga bussiga, aga. Kuna me juba klassika teema peale oleme läinud, siis esietendub tuntud ja armastatud romantilise süžeega lugu Chain Air. Õnnetust armastusest õnnelikust armastusest. Ja seal paralleelis tuleb üks iiri tükk meestest, kes mängivad jõuluhommikul kuradiga karte. Autoriks autoriks on Conor McPherson ja kannab pealkirja meresõitja. Ja siis me olemegi omadega juba jaanuaris, aga ma arvan, et jaanuaris ma tulen teile jälle külla. Ja tõmbame tänaseks otsad kokku. Suur aitäh sulle tulemast, kuulajad, kõige lähem võimalus siis näha. Üllar Saaremäed on ilmselt järgmisel reedel. Seenelkäik kinodes. Mis lugu jääb lõpetama? Ma arvan, et valiks midagi sellest, mis, millega me alustasime, Gibopi variant. Ma arvan, et biitlid. Mis sellest on tulekul, võiks olla küll kena.