See on raadioga Selliste helidega lahvatas lahti meie tänane teine saatetund, kell on kaks läbi viis minutit stuudios Päike Pedaru ning meil on väga hea meel tervitada meie tänast saatekülalist Scottiili. Tere, Scott. No kuidas läheb elu Eestis? Peame tutvustame sind kuulajatele, kes kindlasti märkasid sinu aktsenti. Sa oled vabakutseline kirjanik ja sa oled ameeriklane, võinuks end. Püsti, kui ma küsin täpselt sedasama, kui ma lähen välismaale, räägin inglise keeles, minul, noh, aastaid ei arvanud, et mul hakkas senti, kuni nüüd üks mu sõber isegi arvasin, et mul on lausa india aktsent, nii et noh, et see on väga hea, kui sa ei ole tähele pannud, et sul on aktsent ja see on alati väga tänuväärne, kui välismaalane on suutnud eesti keele ära õppida. Ma olen tähele pannud, et tegelikult ma olen lihtsalt ära leppinud või sellega leppinud kokku, et räägin aktsendiga ja ei saa, ei saa midagi teha. See on lihtsalt see, mida sa teed, et näide eksootilisem. Jah, just aktsent on kindlasti vajalik aksessuaar tänapäeval, et siis sa nagu kuidagi eristada Jah, massist aga räägime natuke, alustame võib-olla algusest ja taustast, et kuulaja saaks teada, kuidas sa sattusid Eestisse ja kuidas sa õppisid ja kui kiiresti kuidas on see võimalik, et mõni välismaalane suutis eesti keele ära? Mida kõige peod ei ole võimalik eesti keelt ära õppida. Miks? Neli testivad käänder või ma ei tea, liiga palju, liiga keeruline. Maned oskavad mina, minul ei ole mingi anne, aga saan hakkama, natukene. Aga tüvine Eestis seikluse pärast või kas mis aastat? 92? Elasin New Yorgis, töötasin sea, vist elasin seal kaks-kolm aastat, tahtsin mujale minna, Euroopasse. Ma olin noormees, mis tähendab, et sa tead kõik kõigest, eks ju. Käisin ülemusele, palusin, et saatke mind palun Euroopasse ja ütles, sa oled liiga noor, sa ei tea mitte midagi. Sa ei ole kasulik meile, et tulge tagasi kahe-kolme aasta pärast ja ma saadan sind Euroopasse. Aga noormehena, kui sa teed kõik siis Ma olin kohe valmis minna. Ja samal ajal rajal Ameerika rahu korpess tegi mingi mingi uus programm, et sai piina, löön mina mäe Aafrikasse, ei piinanen tualetid kuskil kõrbes. Et kui sul oli mingi magistrikraadi vist äri ärialast, siis nad oleks nõus siin Venemaale saata ja mina arvasin, et Venemaal ei, päris kihvt asi. Tahtsin ja mis oli, mis oli see Audeezov, too kardinast. Ja nad olid nõus mind sinna saata. Et siis nad ütlesid, et, et kui see tahaks, siis võiks Eestis peaaegu kohe minna. Ja mul oli sõbrad, kes olid eestlased, teadsin, mis Eesti ole, teadsin natukene Eesti ajaloost. Siis tulin Eestisse, Eesti oli ju siis, eks ole, noh, värskelt saanud iseseisvaks sa jõudsid siia just, eks ole, 1992. Et noh, mis see reaalsus sinu heaks siin oli, et mis oli siis see kõige, ma ei tea, võib-olla isegi šokeerivam, mis siin kohapeal oli. Siis mitte midagi, šokeeriv, vist oleks võib-olla ette kujund kujutanud midagi muud, mis oli veel halvem. Mina elasin Tartus, saabus siin vist oli juunikuu. Kaks nädalat kahe nädala pärast selle rahareform, just, ja rahareform oli kroonid, siis oli laiali jaotatud ja meil oli kaubamaja levis kakskolm, kiuti, ost ja Mashoppasin üle tee, kus oli rükki lill, too oli nimi. Ja seal. Ma mäletan, et piim tuli kolmapäeviti ja said neljapäeviti ja siis pidid kohal olema, et neid kätte saada. Et see oli eksootika, siis homod, eks ole, minu tarbimise Mekast New Yorgist tulla siis, tulla siis siia, aga mis veel, kuidas sulle tundus, et need pärismaalased või eestlased? No, ma arvan, oli kuus kuud enne ma sain aru, mis toimus minu ümber. Ma töötasin tarduma. Nägin seda igapäevane elu, seal aga ei saanud arv eriti esialgses, mis siin toimub. Ja võttis võibolla kuus kuud sain aru, et mõned siin on ooperis uskumatu inimesse, eks ju, et nad töötavad nii kõvasti Eesti nime nime all nägin man, mõned ka varastasid. Et aga ma olin lihtsalt mingi. Ma jäin vait, ma joonud mingi kohtunik, ma mõtlesin, et ma lihtsalt peaks vaatama, mis, mis Eesti jaan peaks nägema, mis on, mis on hea, mis on halb. Ja see oli väga, väga positiivne kogemus minu jaoks. Kas Tartu maavalitsus sai midagi ka, noh, ma ei kujuta ette, et mida üks ameeriklane saab sealt sealt teha, aga aga huvitav, hakkasid keelt ka siis vaikselt õppima omandama eesti keelt alguses ei saanud ilmselt midagi aru, kui palju, ütle, ütleme nii, et eestlased näiteks inglise keelt oskasid, eks ole, Tartu on meil ülikoolilinn, et kindlasti ost oskate, oskasin põletada, oskasin ja mina proovisin neid inimesi vältida, sest et ma olen piisavalt laisk, tunnen ennast ja kui mul on see võimalus mitte õppida eesti keelt, siis kindlasti ma ei õpiks. Aga kuidas sulle jäänud mulje eestlaste inglise keelest, et eestlased on väga heal arvamusel, et me ikkagi kõik suudame inglise keeles vabalt suhelda, et sina kui kirjanik, ajakirjanik, et kuidas, mis hinde sa annad meie üldisele sellisele inglise keeletasemele? Päris head mõttes, noored räägivad uskumatult hea. No aeg-ajalt mõned naviakataasiaku ist uurides ütleb, et sa peaks kinni panema oma seistati peod või? Noh, aga ma ei mõtle seda sellepärast, et ingliskeel on keel, mida ma ei tea, võib-olla Miovjortiti inimesed maailmas kasutavad ja kõik kasutavad, sõidab valesti. Ja see sisaldab ameeriklasi ka. Me räägime valesti. Inglased ka. Ja lihtsalt ongi ja ma olen nii harjunud, et inimene räägib valesti, et ma ei pane tähele, ma isegi ei kuule seda. Peaasi, et arusaamine nagu tekib. Aga eesti keele siis omandamine, kuidas sul oli, et sa ütlesid, et tegelikult eesti keelt perfektselt ei, ei saagi ära õppida ja ja tegelikult ka inglise keelt ei räägita enam nii perfektselt. Aga kuidas sul see eesti keele omandamine, kas kulgema millised need esimesed edusammud ja esimesed tagasilöögid olid jah, ja siis ka, kas just nimelt jah, et kuidas nende vägisõnadega oli, kurat, näiteks millal sa said teada, et kurat raisk, on näiteks need, mis ühtteist tähendavad? Võib-olla kahe roppsõnad on võib-olla need esimesed asjad, mida välismaalane õpib, eks. Ehk siis kõige esimene süütuse kaotamine. Melinas, mis sõnad. Ei tea, persse päästundaga heas jänes või pask, keegi ütles mulle midagi, olid pask. Ja ma ei saanud aru väga hästi, mis tähendab pask siis teine sõnale pasakott. Tegelikult ingliskeeles me leiame midagi sarnane nagu passacot ja see on väga eesti lekk ja väga mõnus. Ja teada head kodused sõnad, kuulame vahepeal muusikat ja siis jätkame Scottiga juttu. Seli Grastes Tammis meie tänase saatekülalisest Scottiili üks väljavalitud artiste, miks Scott, miks sulle meeldib see bänd? Ma ei oska öelda, ma ei tea mitte midagi muusikast. Mulle meeldib. Räägime kirjandusest, sest et üks tore asi, millega sa Eestis tegeled, on selline lahe väike ettevõtmine nagu inglisekeelne second hand raamatupood Tallinna vanalinnas Müürivahe tänaval mille nimi Lott rops. Mida see nimi tähendab? Vahtraraps on tamme spincheney romaani korrekter. Mis karakter ta siis on, et on ta selline eeskujulik töö, kellest saab eeskujulik ta? Ei, ta ei oleks, aga lihtsalt mina ja mul on kaks partnerite osanikud, seal meile meeldis seda nimi ja meie oleme alati seda nimi tahtnud kasutada ja raamatupood oli väga-väga hea põhjus. Ma arvan, see, see nimi teelt vist keskmisel eestlasel ei ole väga meeldiv. Aga see ei ole meeldiv hääldada, ei ütle midagi, et see on päris riskantne selles mõttes võtta mingi selline populaarne. Selles mõttes ja ka meie pole ka häid ärimehi. Aga miks te üldse tegite selle raamatupoe? Me lihtsalt tahtsime seda, et kui sa tahad ingliskeelse raamatu eestist osta, sa lähed rahvaraamatu juurde ja ma olen sealt ostnud ja tulevikus ka plaanin osta, see on hea koht. Aga inglise keeles on raamat, maksab circa 12 eurot, minimaalset kuni näiteks 28 eurot, kui kõva kaantega näiteks. Ma ei ole nii rikas, et ma saan seda endale lubata. Aga ma loen palju ja kui on mingid tõsine lugeja, Eestis ma ei tea, mitu raamatut loeb aastas 50 100 ta ei saa seda endale lubata, et ta ostab kõik raamatupoest. Ja ma olen nii laisk, et nii palju eesti keeles ma ei loe. Ja mul oli seda vajalik hindeks askotze siis süsteem käib niimoodi, et sa lähed siis Rahva raamatusse, ostad selle inglisekeelse raamatu ära sealt ja siis läbi maksan 28 juures ja siis paned siis oma poodi ja müün nelja euro eest. See on päris hea. Mulle meeldib väga teie poe slõugan, põksor, Smart piiblil, Huantrovitš raamatut tarkadele inimestele, kes pole errit, kad aga üldse küsimus tekib, et okei ühed kliendid või külastajad, on teil siis need, kes on Eestis elavad välismaalased, eks ju, kes loevad inglise keeles. Aga kui palju üldse loeb eestlane inglise keeles? Meie eesmärk on, et 70 protsenti sellest müügist on eestlastele. Et ma lugesin, kas Postimehes eelmisel nädalal, mitu välismaalasi on Eestis ja no päris palju, aga kas nad loevad? Mõned küll, aga ma arvan, et kui see on su sihtgrupp, siis kindlasti läheb ruttu pankrotiks. Et meie sihtgrupp on, on eestlased, kes on tõsised lugejad. Kuidas Scott sinu enda lugemisharjumus alguse sai, kas sul kodu oli selline, kus oli palju raamatuid seal lapsepõlvest peale nii-öelda juba avasite gaasi ja muudkui lasid siis nagu hea maitsta? Et siis tekkis harjumus, kuni siis noh, ütleme tänaseni välja. Noh, võib-olla algas oma emaga, kes kes luges meile või kes lauas meele tunda luges teile ette siis nii-öelda just, aga ma arvan, et lihtsalt, et kui sul on palju raamatuid kodus ja näed iga päev, et isa loeb ja ema loeb, siis hakkad ise lugema. Ja ma ei tea, miks ma hakkasin lugema. No võib-olla ei olnud sinu lapsepõlves ka väga palju neid kompuutri mänge või või hakkasid juba tekkima, kuidas teil seal Ameerikas oli, ma ei mäletagi, et need Flter geimsid vist tulid ka juba 80.-te, mingisugused vanemad ei lubanud teha, see oli piisas keelatud kodus. Aga ka kas ema ja isa oli eeskuju, et ma ei oska öelda, sellepärast mõlemad suitsetasid. Aga mina ei suitseta. Aga millal sa hakkasid kirjutama, et sa oled vabakutseline kirjanik, olnud väga pikalt kirjutanud kõikvõimalikele erinevatele väljaannetele, Sis, ajakirjadele, ajalehtedele, üle kogu Euroopa, Ameerikas, Eestis, siin-seal, sa oled kogu aeg tegelenud kirjutamisega kõige muu kõrvalt ka, et millal sul selline kirjutamise kirg sündis? Ma olen elu eluaegsete teinud lihtsalt umbes 12 aastat tagasi, mul oli võimalus. Saatsin lood ülikoolile ja nad pakkusid mulle mingi koht ja mingi Tiiev ja Diel olijad, ma võiks seal arsenali aastase programm, aga tegelikult olin jällegi mina ei lugenud selle brošüüri väga-väga ettevaatlikult, aga nemad ütlesid ja meie maksame kõik kinni, kõik sinu puudutusi. Sa pead selles ülikoolis õpetama, aga muidu lihtsalt tulge, tule siia ja kirjuta. Ja neid programmid on Merrikas, paju ei ole paljukest, sa saad kõik tasuta, et see oli nagu erakordne. Aga eurooplased on, on väga palju kritiseerinud neid nendest programmidest. Nad ütlevad, et ei, ei saa kellelegi õpetada, kuidas kirjutada ja noh, noh see on enam-vähem. Sa oskad või sa ei oska, aga sa võitsid, võib-olla vrafineerida, sa võid. Sa võid seda alati paremaks teha, lihtsalt nad pakkusid seda võimalust, kus mulle ma käisin Ameerikas oma eesti naisega, elasime seal neli aastat ja peale seda, kas ma sain, ma ei tea, enesekindlus. Ja siis ma hakkasin asjade ära saatma Ameerika ilukirjandus shournavidele ja nad võtsid neid vastu. Et peale seedeegaa ma olen ajakirjandus teinud, et see on, saab raha teenida. Et ma ei tea, kas keegi teeb ajakirjandus ainult sellepärast, et on huvitav või lõbus. Ja ma nüüd teada on mõningaid lolle tõesti. Aga ühte neist tean ma ka ise, et kui sa oled kirjanik, kirjutad ajakirjanik ajakirjandusega kursis, et üks teema, millest võiks rääkida, ongi Eesti ajakirjandus, et kui sa võrdled sellise heakvaliteedilise lääne ajakirjandusega siis kus kohas või mis tasemel on Eesti ajakirjandus, et kui sa peaksid nii-öelda diagnoosi panema, siis mille, mille, mille all või mille käes Eesti ajakirjandus vaevleb? Ma arvan, ei saa üldistada, et Ameerikas meil on päris õudsed asjad ka. Et ja meil on head ka ja Eestis on, on samamoodi. Mina arvan õieti üks üks osa ajakirjandusest, mida mulle väga meeldib, on hästi pikad, kolme dementsioonilised lugusid. Ja Eestis selliseid põhimõtet enam-vähem vist Teie ei eksisteeri, et sa võid neid leida võib-olla vikerkaarest või või? Peeter Sauter võib-olla kirjutab midagi aeg-ajalt või sa leiad sideraamatutes, aga sa ei leia seda ajakirjades. Ja see allergia, see on väga arenenud ja meil on väga kõva turg ja kui sa kirjutad selliseid Assad ja see on, mis mulle meeldib, ma kirjutasin näiteks kas 170000 tähemärki Eesti Šemaanidest. Ma ei tea, kuidas ma oleksid, kuidas see oleks Eestisse jõudma, nüüd ma ei tea, aga Ameerikas mul oli seda, seda võimalust. Aga kama isurite eesti keeles, see oleks naljakas, et sellepärast, et oleks nii halvasti kirjutatud. Aga keegi tõlgib, kui sul on hea tõlk. Ma ei tea, kui, kui kellelgi on huvi ja ma arvan, et ta võib selle inglise keeles lugeda. No vot, see ongi üks jama koht, kus jällegi noh, ilmselt saame abiks olla kindlasti mõned kirjastajad kuulevad meid, et neid ettepanekuid võib ju teha. Sest et eks ole kõigepealt see huvitav teema siin Eestis romaanidest muidugi kahtlemata on see, mis võiks nagu olla täiesti kaante vahel ka eesti keeles samuti. Scott, sinu kogemus ikkagi pea 20 aastat Eestis vahepeal ära. Aga ikkagi otsustasite ikkagi Eestisse jääda, et siin ikkagi paljud eestlased mõtlevad, et kui ikkagi saaks ikkagi ära Eestist siis läheks ära ja Ameerikasse, miks mitte. Aga sina otsustasid sinu naine, pere otsustas ikkagi praegu vähemasti Eestisse jääda, et mis need põhjused siis on? Naisele vist väga ei meeldinud Ameerikast. Aga me oleme, elasime Argensuses, mis on matsiosariik. Aga sellel on maakad siis, ühesõnaga nii-öelda linn oli umbes sama suur nagu ta siis nii, mis siis veel puudu jäi? Lihtsalt ma arvan, et ta teemale oleks meeldinud New Yorgis elada Chicagos või mingi noh, suurtes linnades. Aga minu jaoks ma olen New Yorgis elanud, sentents eskase elanud väga-väga ei taha tagasi minna, miks sa pead pingutama niipaju, et oma leivaraha teenida? Noor noormehena väga tore, ma töötasin kella seitsmest hommiku kella kaheni öösel. Tegin seda hea meelega, ma arvasin, et see võib põnev, aga ma olen 57 aastane praegu ja ma ei hakka seda enam tegema. Ja võib-olla okei, isegi nii, nii palju ei pea töötama, aga Eesti elustiil on, on väga hea. Et enamus minu leivaraha ma teenin soomes, ma olen nagu eesti ehitaja, kes sõidab praamiga sinna ja siis Freidoga uju tagasi. Et siis on Eesti on nagu mingi pärl ka niimoodi. Et ma elan siin, aga ma töötan mojo. Ja aeg-ajalt ka mul on projektid Eestis, aga enamus Soomes Soomes, noh, ma eeldan siis soomisega makstakse paremini, eks ole, Eestis on see Palgatase ikkagi reeglina nõrgem. Et Soomes sa käid, siis mitte, ma eeldan, mitte maasikaid korjamas. Seal Ta on, mul on mingi inglise keeles, on Khan Jack, tablesin või kastan talle Ženjat. Kui Sooma, Soome firmadel on vaja ajakiri firma ajakiri, siis me teeme seda inglise keeles. Väga kihvt, räägime varsti edasi sinu elust Eestis, aga nüüd kuulame natukene muusikat ja meil on ootel, Joe Jackson, kas tahad öelda midagi seal artisti kohta? Ei, ma olen muusika idioot. Scott teie raamatupoes, Jobs üks aktsioonidest on see, et täna õhtul kell kuus Loeb Tallinna Ülikooli kommunikatsiooniinstituudist Tartu maantee 13. Oma uue lühijutu ette kuulus Ameerika kirjanik Tom, mis seal, mis seal? Et räägi natuke lähemalt sellest kirjanikust, võib-olla paljud eestlased teda ei tea, miks ta on eriline, mis tegelane ta on, millest ta kirjutab, milles ta täna õhtul räägib? Tänu ohtuta loeb lugu, mis on Eestist nimi on vist eesti armastus Jakokeini ahaa, vaat see on alles intrigeeriv brokad, provokatiivne pealkiri. Ja Tom on hästi tuntud ameerika ilukirjanduskirjanik. Et ka Igajad teeb ajakirjandust ja mina sain tuttavaks teemaga, kui ta tuli Eestisse. Et kirjutate minagi Pableke publikule ja ma kohtusin teemaga ja siis hakkasime vist õlut jooma ja siis me saime. Ma arvan, et meil on ühiseid tuttavaid Ameerikas ja et Meile meeldis vis samad kirjanikud ja siis tooma otsustas, et ta küsis mu käest, et kas sa arvad, Eesti oleks hea koht. Et minu jaoks, et kirjutada mingi vaikne koht, kus ma saaks eral lõpetada järgmina raamatut? Loomulikult on, Eesti on ideaalne, tule siia. Ometi ma ette kujutanud ette tuleks hakata tüligi. Elas vanalinnas, üks aastat ei lõpetanud raamatuid, tegelikult see oli väga võimaldades traktiv periood teema jaoks ja kogu kogeeni oli ja natukene. Ja ta on sellest kirjutanud, et tal on üks raamat, sellest isegi. Aga täna ta loeb midagi, mõõd, mingi mingi lühijutt. Et ma saan aru, et ongi olnud tegelikult sõltlane, siis lisaks kofeiinile ka arvutimängudest Just assotite see aasta siin Eestis osutus ikkagi päris ebatervislikult jutustab Eilat, ütles, et Nad olid kuskil eestis, istus seal ei sel aastal, kui ta elas siin, istus kuskil kohvikus ja inimene tuli teema juurde ja küsis. Kuule, kas sina oled Siret hom, kelles ma olen kuulnud, et, et kõik lähevad teema, Jurrija mängiti seal video videomängud. Ja siis ta ütles siis seal hetkel ma sain aru, et ma pean Eestist lahkuma. Päris lõbus, kui inimesel on sellised teravad elamused, et mõnes mõttes isegi tore, et ta lahkus ja ma loodan, et ta nüüd saanud nii-öelda joone peale oma eluga. Ja et ta on, ta on suur Eesti fänn ja iga, no ma ei tea, kas kaks-kolm aastat ta tuleb tagasi ja lihtsalt meie oleme seda võimalust täna õhtul ära kasutanud ja siis ta ta loeb siis meiega ja me räägime, sest asjadest soetanud, noh, mina mõtlesin, et Eesti on ikkagi see koht, kus on need ilusad metsad ja ja meri, noh, ühesõnaga loodus, eesti loodus on see, mis on atraktiivne, aga tuleb välja, et Eesti on tegelikult selline nagu mängupõrgu ja kukub tänu mindi üks pool. Nojah, vot see ongi, et mida sa siis näed, eks ole. Ma olen ka, pole sellist Eesti naine, ma elan metsas, ma lähen ära. Tombi seal siis täna õhtul kell kuus Tallinna Ülikooli kommunikatsiooniinstituudist Tartu maantee 13. Kuulus ameerika kirjanik, kriitik kui ka videomängur siis ja, ja räägib oma seiklustest Eestis, loeb ette oma uut lühijuttu, saab kui rääkida, küsida küsimusi ja kuulda tema muljeid, et korra veel selle juurde, et slotrop, teie raamatupood, kas teile veel plaanis mingeid lahedaid kirjanikke siia tuua? Meil on olnud paar tükki teeperve, ahven, löök oli siin, surra, tegi ta oli meie juures, meil oli väikene üritus. Päkafabri paar oli ka meiega ja ka tulevikus, jah, tuleb veel rohkem. Kirjandusest edasi või õigemini tagasi jälle eesti juurde, sest et igat Eesti kuulajat huvitab alati see, mis välismaalased, eestlased arvavad, et selles on meid ka süüdistatud, et noh, meile nii õudselt läheb korda, et mida siis meist arvatakse, et kas inimlikul tasemel võlga riiklikul tasemel, mis ka poliitilisel areenil teised riigid arvavad siis me selle järgi ka tegutsema ja otsustama, et eestlased n iseenda kohta hästi palju klišeesid kasutavad. Et küll me oleme nõiarahvas või orjarahvas või siis talupoja tarkust täis selliseid töörahvas või siis noh, kui vahest selline mürgisem, et koos venelaste soomlastega me oleme ka kõvad joodikud ja enesetapjate depressionistideks, aga loomulikult oleme me ka laulurahvas. Et sina oled Eestis pikalt elanud, et milline on sinu selline? Ma ei teagi, vaade sellele, et millised neist stereotüüpidest paika peavad millised tegelased me olema, et kui sa peaksid kirjeldama eestlast võib-olla inimesel, kes Eestist ei tea midagi, et mis on need sellised unikaalsed asjad või iseloomulikud jooned, mis sa välja tooksid? No ma arvan, EAS-i inimene vastaks küsimis paremini. Jah, aga ei taha ja s inimesega praegu rääkida vaid sinuga. Et ma olen võib-olla nii kaua Eestiga tegelenud või Eestis elanud, et ma vastaks valesti, et ma isegi ei tea, võib-olla. Aga minu meelest kõik minu sõbrad, kes on siia tulnud, et see on nii positiivne et nad ei kunagi lahku ja sõimavad Eestit, et kõik on. Tegelikult on päris uskumatuna nendele, et kuidas üks väikene riik saab olla nii ilus, et metsad ja järved ja Aga kui sa mõtled meie ühiskonna inimeste peale, mis sealt esile tõuseb, sellise välise pilgu abil, et sina tõid siia nii ammu, aga täpselt need su sõbrad ja tuttavad, kes külas käivad, mis neile nagu silmatorkav Kapp on loomulikult kõik ütlevad, et naised on ilusad, see on peaaegu kohustuse. Ma pean seda eetris ütlema, eks. Et. Mida nad neid, kes on siin töötanud, ma arvan, et nemad saavad milleski arv Eestis. Kes on neid, kes on siin paar aastat töötanud Ira Jaan lahkunud et no minu meelest oma arvamus, et ja see uus põlvkond Eestis need on mutandid, eks ju, nii et nad ei ole uldse sarnased nagu eestlased, kes on minu poolskonnas? Eestlane alati ütleb, et eestlased Me oleme nii töökad ja eestlane ja 20 aastat tagasi või paar aastat tagasi, kuid ei olekski teist see küsimus mulle andnud. Ma oleks vastanud, et ja eestlane on töökas kütetest, kui ta töötab iseendale. Et kui, et no Eesti talud on uskumatult heas korras. Muru niidetud ja puit on hästi pandud kokku nagu sojaväes soojaväelase rivis või. Aga siis, kui eestlane töötab teistele, et ta ei anna sedasama Metmend või pühendumust, pühendumust teistele, nagu ta annab endale ja ühelt poolt see on väga loomulik. Aga võib-olla ameeriklased, meie elame täpselt Nemad, aga lihtsalt teeskleme hina komiteed, teeksime kõik firma heaks. Et ma arvan, Eesti eestlane võib olla lihtsalt ausam ja omab tai, peida ERA oma prioriteedid? Jah, et mõisa köis, las lohiseb ikka. Kuidas eestlastel huumorimeelega lood on, oled täheldanud selle ilminguid? Et. Ma ma pean ütlema, et või tunnistama, et ma ei ole alati Orsanud seda, neid Juku-anekdoodid arsenali. No Jakat. Aga ma arvan enne karjatšestonski, Barni naljad on naljakad. Aga ja väga kuiv rist, huumorimeel. Jah, pigem selline sarkastiline, irooniline, mürgine, isegi ma olen kuulnud süüdistatavat vahest, et kui eestlane teeb nalja, siis mõnele välismaalasele võib see tunduda lausa solvanguna. Ei, ma ei tea, ma ei kujuta ette, et eesti huumorimeel on, on tegelikult kuivem või Veussarkastilisem kui, kui Ameerika oma võib-olla on lihtsalt erinevad pakitud, või et jah, ma ei oska öelda. Kuulame vahepeal muusikat ja siis räägime ka natuke kalamehe jutte. Sarlasnavuur ei ole meil küll külas, muusikapala sai esitatud ja seda siis meie tavalise Scott teeli palvele, et mis asi seal selles salvas, Namuuriconnetan, mis tal armeenlane ja siis Prantsusmaal vist nüüd elab, loodetavasti elab veel, võib-olla ei ela ära. Mis see šarlasna voor siis sinu lemmikute hulka nüüd kukub, noh, välja tulid? No võib-olla mina nagu kõik teised ameeriklased, ma õppisin prantsuse keelt koolis. Aga me oleme nii laisad, ameeriklased, et ei, meie ei õpi keeled selgeks. Aga asnev uuris Hanneli nii lihtsad, et ma saan aru neist äkki sellepärast mulle meeldib. Räägime natuke kalamehejuttude, sest sa oled kõva kalamees ka, et miks sulle meeldib kalal käia? Ei tea, võib-olla sellepärast, et lihtsalt ma käisin kallale kogu aeg oma isaga. Ja kuidagi sisse kasvanud on ja ja ma arvan, sama põhjus, miks eestlane tahab olla metsas, mina tahan olla jõe ääres. Sinu hea sõber Juss Piho rääkis meile, et te olite käinud koos lahemal kalal ja siis kala. Suur emakaru oli rünnanud teid, et, et tema oli siis Karult kinni võtnud ja sina olid haaranud noa ja karu küünise maha läinud. Kas vastab tõele? No just see on kunstnik ja kunstnikud on valetajad, kõik. Ja. Ma mäletan seda teistmoodi, et just põgenes, kohe põgenes. Ja mina pidin selle karga kaklema. Ma võtsin oma nuga taskust ja lõikasin küünis maha. Ja selle peale, et sa lõikasid karu küünilise karu põgenes. Aga üks teine tore lugu, millest me oleme kuulnud, on see, et sa olid järjekordselt kalal käinud ja siinsamas Eestis olid siis näinud ja ma ei tea, võib-olla isegi kinni püüdnud kooli prii. Selle väikese väikese linnu. Ma ei kuulnud seda saadet, aga vist juss ütles sellest. Räägi sellest, jah? Jah, oligi kaliibri. Et 100 protsenti kindel, et olla kaliibri. Mulle ükskõik mille neid ornitoloogid ütlesid, läksivad Oleybriolegi. Et Eesti on ikka selline imeda tema täielik imedemaa. Sina kui ameeriklane tahaks ühte teemat teada, nüüd hüppame kalakäigust nagu päris suurte kaladeni ja selle kalade nii-öelda ellujäämisvõitluseni Ameerikas käib praegu presidendivalimiste duell, kus siis Barack Obama, Mitt Romney, üritavad seal võidud seda või noh, võidelda, et kes siis peale jääb, et kui tavainimene, kes ei ole Ameerika sisepoliitikaga, kui hästi kursis, tahab teada, et oot, mis seal siis täpselt toimub, et mis nende sellised võitluse sisu on, et kuidas sa seda hästi lihtsalt seletaksid, mis praegu Ameerikas toimub presidendivalimistega? Praegu toimub kabuki tants. Et see on nagu rituaal, et üks süüdistab teist, teine süüdistab siis, või Romney süüdistab Obamat ja Obamast, süüdistab Romneyt ja nii käibki. Ja huvitav oli, kas eelmisel nädalal või ikka seismas paeva, kui see info ilmus, et mis ei Virjov rammist. Kui Romney ütleb, et 47 protsenti ameeriklastest on žbammid. Et friilours, et nad ei tööd, nad ei maksa, maksud, muidusööjad ja tegelikult see on noh, see pole eriti tõde. Et 47 protsenti ameeriklastest ei maksa see tulumaks sellepärast, et nad teenivad liiga vähe. Aga nad küll maksavad seid Beuromaks. Et riik Nendele on oma panus, eks ju. Aga et et tegi mingi kokkuvõtte, et, Nüüd maksab selle eest, et räägis asjadest liiga lihtsalt. Et see fo baasis Romney poolt, mis sa nüüd ennustad, et nüüd Obamal võiks juba siis nagu võit taskus praktiliselt olla? Mina, mina ei tea, ma räägisin tsoon pessa, lõige selles teemas teele ja Tamm ütles, et oi Metro, nii on läbi kogu lugu, mina Ko jumet. Aga mina ei tea, sest et asi ameeriklastest, et isegi kui sa oled selles grupis, kes on piisavad Wayne, et sa ei pea tulumaksu maksma ikka sa kõrvad kuidagi, et see, see 47 protsenti mett räägib teistest inimestest. Et mina ei ole selles grupis, et räägitakse, et iga ameeriklane arvab, et on võimalus Ameerikas võimalik Ameerikasse rikkaks saada. Et ma ei ole mitte keegi, ma ei ole mitte midagi, aga mul on võimalus rikkaks saada. Tegelikult see võimalus eksisteerib. Aga kas on tõenäoline? Loomulikult mitte. Aga ma arvan, et On väga võimalik, et ameeriklane, kes on suhteliselt Vaina arv, no mitte ei räägi miinust, ma ei ole laisk ja huvitav märgyased, neid, vaesed inimesed, tihti on nõos toetada vabariiklasi. Ja mina ei ole eriti Tommyga nõus, et ma iso vaatan, vaatame ja vaatame, mis toimub, aga ma ei kujuta ette, et ainult sellepärast meton läbi Jah, tal on tohutult raha, küll ta ostab jälle uued head reklaamid ja ja ma ei kujuta ette. No see mentaliteedi asi, mis siin praegu nagu tuli, et vahel ka ju Eestis öeldakse, et inimesed, kes noh, on võrdlemisi viletsad härjal ikkagi, pigem toetavad Reformierakonda kui, siis võib-olla eraerakonda, mis oleks võib-olla sinisem sotsiaalsem. Et noka vahel on siin see teema nagu üles võetud, et midagi on siin ka sellist, võib-olla mis on sinnapoole, läheb. Kuidas sa üldse Eesti poliitikat, vaatled sa seda jälgida, mis toimub, mis on sinu arvamus, kuidas meil siin nii-öelda konnatiigis selline poliitiline kemplemine käib, et kui me võrdleme Ameerikaga, kus on palju suurejoonelisem, see noh, selline paatusliku raatorli esinemisviis, aga poliitika kui selline ilmselt. On sul ikka siin ka silma jäänud, et mis sa sellest arvad? Ma lugesin ükskord see, et Ameerika olukorrast, et Mergia, kirjanik või kes sõimab kedagi näiteks see väga kerge Ameerikas teha, sest et ajakirjanik ütleme, elab San Franciscos jättes saab inimene, kes elab New Yorgis, ta ei näe teda homme. Et ameeriklane võib võib-olla vabamalt käituda nagu nakute tahab ka eestlane kui kirjanik või ajakiri hakkab kedagi sõimama, Madden näeb teda loona söögis, istub tema kõrval. Et on alati väga huvitav Miinale, et et vaadate. Ma olen Postimehe lugeja ja ma ei näinud, kuidas ma loen, kuidas riik sõimab linnavalitsust ja vastupidi. Ja väga huvitav, minu jaoks ma mõtlen, no miks nad ei saa hästi läbi, nad on naabrid. Aga, ja see on väga huvitav Eestis, et te oletegi kõik naabrid. Aga ikka mõnedel on vaenlasi. Peab, peab vist olema ühel õigel eestlasel. Jah, see eestlase parim toit on teine eestlane. Kui toidust rääkida, siis me oleme terve nädala rääkinud tervislikust toidust ja ise ka tervislikult toitu nuud, mis tuletas mulle meelde, et mul juba porgand kotis ootab varsti nusimist. Et Scott noh, me oleme rääkinud siin eri eri moel seda, et kuidas see toitumine siin Eestis nagu õnnestub nüüd lõpetuseks, kas sul õnnestub Eestis tervislikult toituda, praegu siin rääkima seda, et meie ette kutsub, paljudest ameeriklastest on see, et nad kõik söövad hamburgereid, et, et vist ei ole, päris niimoodi ongi kohustus. Tegelikult, kui mais hamburgeri igavene nädalal, siis makki, auton, korgantsus. Eestist saad mõne tervisliku toiduga ikka kätte, eks ole, ei ole nii hull, see asi meil midagi. Iis Eestit, see on päris hea ja restoranid ja et ei ole midagi selle vastu, et loomulikult ma igatsen energia rämpstoit. Et oleks väga tore minu jaoks kõik endagi Fratšekin oleks olemas, aga seda veel. Meil on, McDonald's, nojah, ja ma aeg-ajalt seal McDonald, sis. Mis sulle Eesti toitudest eriti meeldib, et noh, sellised rahvustoidud meil on kama, must leib ja me oleme nii uhked nende üle, on sul mingi roog, mis sa siin oled? Avastamist sulle tõesti väga meeldib? Pasteid eesti pasteet on lemmik, mina arvan, et prantslased nende pasteet ei ole sama hea, lihtsalt see kuidagi see Eesti oma nii loomulik ja maitsev. Suur tänu, Scott teel tulid meile külla, rääkisid eestlastest ameeriklastest, jaga raamatutest, et täna õhtul kell kuus siis Tombis selle Tallinna Ülikooli kommunikatsiooniinstituudist Tartu maantee 13 loeb ja räägib oma raamatutest. Lühijuttu. Kui keegi veel kahtleb, siis lõpetuseks, miks ta peab kindlalt täna tulema, seda kuulama? Miks ta peaks seal pealkiri oli juba nii intrigeeriv, et siin ei ole küsimustki, kellel ei ole huvi kogeinistena, maid, jääd, mõned käin, foon on niisugune inimene, kes räägib 100 protsenti ausalt, et kui ma arvan, kui ta hakkab oma elust rääkima ja Eestist rääkima, taitai aja jama, tal ei ole mingit põhjust. Ja ma ei tea, võib-olla tulge ja pakkuge ta olla väga rasked küsimused. Aitäh, Scott, kõike head.