Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reede, 28. septembri sündmustest minale Mall Mälberg. Eesti haiglate liit tegi tänasel kohtumisel sotsiaalministeeriumis arstide liidule ettepaneku koormuste kui palkade asjus. Haiglate liidu juhi Urmas Sule sõnul pakutakse kuue koma kuueprotsendilist palgatõusu kõigile tervishoiutöötajatele. Samuti ei suureneks pakkumise kohaselt järgmisel aastal töökoormus. Arstide liit ja tervishoiutöötajate kutse Liit kinnitasid, et kavandatud streik ära ei jää ja see algab esmaspäeval. Peaminister Andrus Ansipi sõnul ootab valitsus Estonian Airi tegevuse asjus põhjaliku analüüsi. Ansip kahtleb Päevalehe andmetel. Lennufirmale on plaanis anda 60 miljonit eurot lisa raha. Eesti maaülikooli rektoriks valiti tagasi praegu ametisolev rektor Mait Klaassen. Rektori uus ametiaeg algab esimesel jaanuaril ja kestab viis aastat. Tänasel Euroopa töömessil oli palju nii tööd pakkuvaid ettevõtteid kui ka tööotsijaid. Euroopa komisjoni värskest kvartali ülevaatest aga selgub, et tööhõive on Euroopa liidus endiselt madal ja sotsiaalne olukord murettekitav. Eesti puhul tuuakse välja peretoetuste ebasoodsa jaotuse vaest perede suhtes, töökohtade vähenemise, tööstussektoris ja tööstustoodangu languse. USA-s vahistati mees, veetakse moslemimaades rahutusi vallandanud islamivastase filmi autoriks Egiptuse päritolu kopti usku. Mees jäeti kautsjonit vahi alla. Bernhard Kangro nimelise kirjanduspreemia võitis Lauri Sommer oma Võrumaa ainelise teosega räästur Raamat. Eeloleval ööl ja homme päeval on ilm pilves ja paljudes kohtades sajab vihma. Sooja on öösel kaheksa kuni 12, päeval 12 kuni 15 kraadi. Eesti haiglate liit tegi tänasel kohtumised sotsiaalministeeriumis arstide liidule ettepaneku nii koormuste kui palkade asjus. Arstide liit ja tervishoiutöötajate Liit kinnitasid, et streik ära ei jää, jätkab Janek Salme. Haiglate liidu ettepaneku kohaselt saaksid kõik tervishoiutöötajad tuleval aastal 6,6 protsendise palgatõusu. Ühtlasi suureneks pakkumise kohaselt järgmisel aastal töökoormus, rääkis haiglate liidu juht Urmas Sule. Pakkumise sisu tuleneb sellest, et me tegime ettepaneku suurusjärgus 4,5 miljonit eurot, mis oli järgmiseks aastaks planeeritud täiendavaid ravijuhte ja ümber siis palgasisendiks ja see annaks kõigile nii hooldajatele, arstidele kui õdedele palgatõusuks 6,6 protsenti. Haiglate Liit vormistab pakkumise kirjalikult hiljemalt homseks. Streigi kavandajatelt oodatakse vastust esimesel võimalusel. Arstide liidu esindajat kohtumisel pakkumist vastu ei võtnud, viidates volituste puudumisele. Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa kinnitas, et streik tuleb ja see kestab seni, kuni saavutatakse kokkulepe ning sellele kirjutatakse alla. Eelkõige peab see hõlmama paljusid muid tingimusi peale ainult palganumbri, ehk siis me oleme esitanud sellest lähtuva kollektiivlepingu projekti juba päris ammu aega tagasi. Meie kokkulepe ei saa kindlasti piirduda ainult palganumbri kokkuleppega vaid see peab sisaldama ka paljusid teisi tingimusi. Ja kindlasti peaks andma võimaluse ka meie õdede ja arstide suurt töökoormust piirata. Haigekassa nõukogu juht, sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles, et on valmis haigekassa nõukogu erakorraliselt kokku kutsuma, kui streigi kavandajad haiglate liidu pakkumise vastu võtavad. No minu arvates on tegemist kindlasti väga arvestatava pakkumisega haiglate liidu poolt kollektiivlepingu sõlmimiseks ja kui jõutakse haiglate ja arstide poolt kollektiivlepingu sõlmimiseni, siis noh, see oli väga selge tingimus, mis ka arstid ütlesid, et nende eesmärk on kollektiivlepingu sõlmimine. Kui nad on nende tingimustega rahul, siia kollektiivleping sõlmitakse, siis järelikult ka streik aa, ei, ei algu üldse, kui jõutakse kokkuleppele kahe päevaga või b kestab siis nii vähe kui vähegi võimalik, kui tuleb arstide poolt signaale, et, et nad on valmis aktsepteerima haiglate liidu ettepanekut ja see audiitori töötamine vaieldamatult eeldab haigekassa nõukogu nii-öelda heaks kiita siis mina olen valmis haigekassa nõukogu esimesel võimalusel, kogub. Haigekassa nõukogu on varem otsustanud, et arstide palk võiks järgmisel aastal tõusta kolm protsenti ning õdede ja hooldajate palk kuus protsenti. Streigi kavandada nõudnud arstidele palgatõusu 20 protsenti ning õdedele ja hooldajatele üle 40 protsendi. Streigiplaani kohaselt peatatakse esmaspäevast plaanilised ambulatoorsed vastuvõtud Tallinna ja Tartu haiglates. Tänase Eesti Päevalehe andmetel vajab lennufirma Estonian Air 60 miljoni euro suurust rahasüsti ja uut strateegiat, vastasel juhul ootab ettevõtet müük või pankrot. Leht viitab riigikogu majanduskomisjonis kinniste uste taga toimunud kohtumisele Estonian Airi nõukogu esimehe Erkki Raasukese. Ka peaminister Andrus Ansip ütles vikerraadios. Praegu on Estonian Airi tegevuse kohta koostamisel põhjalik analüüs ja valitsus ootab selle tulemusi. Ei ole ju teada, et taolist rahasüsti Estonian Air tegelikult vajab. Ma tean seda, et, et esimese poolaasta kahjum oli oodatust märksa suurem ja palgatud spetsialistid, kes väga põhjalikku analüüsi praegu koostavad ja ma usun, et et kui analüüs on valmis, siis on võimalik ka valitsusel otsuseid langetada. Riigiabi andmine lennundusettevõttele on Euroopa Liidu regulatsioonidega täpselt reguleeritud ja põhimõttes, et ei oleks isegi võimalik anda riigile kuuluvale äriühingule kontrollimatult riigiabi. See võiks tähendada seda, et kõigepealt see raha kulub ettevõtluses halvas ettevõtluses halvasti juhitud ettevõtluses ära ja pärast peab riik selle trahvide näeb Euroopa Komisjoni neile ka maksma ja seda saatust me endale kindlasti ei soovi. Et igasugused riigipoolset abipäeva täna on väga põhjalikult läbi kaalutud. Ma usaldan majandusminister Partsi. Ma usun, et ka Erkki Raasuke teeb oma tööd Estonian Airis väga põhjalikult ja ma ootan analüüsi tulemusi. Eesti maaülikooli rektoriks tagasi valitud Mait Klaassen peab oma järgmise ametiaja suurimaks ülesandeks maaülikooli arendamist ja selle autonoomia säilitamist. Eelolevat kõrgharidusreformi Klaassen ei karda. Rektori valimistel käis Toomas Kelt. Maaülikooli rektori valimistel ei olnud täna üleval küsimus, kes vaid hoopiski, kas oli ju kandidaate vaid üks ametisolev rektor Mait Klaassen ja ka küsimus, kas oli üsna teoreetiline klasseni taga oli pea terve ülikooli pere tudengiesindus, toetas Klaassen igati. Ta on olnud tubli rektor, rääkisid valimiskogusse kuulunud maaülikooli tudengid Andre puret ja Lauri Lepassaar. Mait Klaassen on olnud väga vastutulelik rektor üliõpilastele. Meie koostöö on väga hästi sujunud jah, et nagu ta ise on öelnud, et tema uksed on alati avatud, et mingi mure on, kas otse tema poole pöörduda, et selles suhtes ei ole, ei ole paremat kandidaati temast. Klaassen esitas taas rektorikandidaadiks, teiste hulgas maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut. Selle direktor Rando Värnik peab Klaassen jätkamist igati positiivseks. Ülikool on endiselt õigetes kätes ja see areng, mis me oleme alustanud, on õiges suunas läinud. Loodame, et et see laev liigub edasi õiges suunas. Ani, nagu rektor ütles, et ega see ei ole ühe inimese töös on kogu meeskonnatöös terve ülikoolitöö, eks siin on palju otsustamist, on vaja raskeid otsuseid vastu võtta. Ma olen lootusrikas ja ma arvan, et ma olen rahul valikuga. Klaassen ise peab oma kõige suuremaks ülesandeks maaülikooli osatähtsuse suurendamist ka kõrgharidusreformi käigus, eelkõige tähendab see korrastamist dubleerivat erialade osas ja mitte ainult kõrgkoolide vahel. Erialasid Tartu ja Tallinna vahel dubleeritakse aga palju enam, dubleeritakse tegelikult teatud ained ja õppeained ülikoolide endi sees ja esmalt ma arvan, et järgmised aastad tegelevad ülikoolid lähiaastatel tegelevad enda sees olevate dubleerimiste vähendamise või nendesse vähemasti kirjapanekuga, mis seal sees dubleerimist on ja taaži toimub juba ülikoolide vaheline koostöö, millega siis lepitakse. Enamasti ma loodan, et see toimub ülikoolide vahelise koostööga, Cross, millist eriala hakkab põhiliselt kandma mingisugune või mingi ülikool ja millised osad jäävad siis nagu teistele ülikoolidega on ta, nii et ma usun, et siin nisust ka järsku kinnipanekut ei tule, vaid pigem hakkab see Pisi korrastuma Toomas Kelt Tartu. Edasi välisuudiseid Tõnu Karjatse. Euroopa Komisjoni värskest kvartali ülevaatest selgub, et aasta teises kvartalis oli Euroopa liidus tööhõive endiselt madal ja sotsiaalne olukord murettekitav. Eesti puhul tuuakse ülevaates välja peretoetust ebasoodsa jaotuse kõige vaesemate perede suhtes tööstussektori töökohtade vähenemise ligi 20 protsendi võrra ja tööstustoodangu langemise 7,3 protsenti. Euroliidu tasandil on töötuse määr aegade kõrgeim ehk 10,4 protsenti Euroopa liidule. Majandus on olnud madalseisus või selle äärel läinud aasta lõpust ja üldine majandususaldusnäitaja on kolme aasta madalaimal tasemel. Prantsusmaa sotsialistlik valitsus tutvustas järgmise aasta eelarve eelnõu, mis näeb ette kulude kärpeid 36-ga koma üheksa miljardi euro võrra ja eelarvepuudujäägi kahandamist kolme protsendini majanduse kogutoodangust. Eelarvekava näeb ette lisamakse 20 miljardi euro ulatuses ja avaliku sektori kokkuhoidu 10 miljardi ulatuses. Prantsusmaa rahandusminister Pier Moskavitši kinnitas, et maksutõus ei puuduta üheksat kümnendikku prantsuse inimestest. ÜRO inimõigusnõukogu taunis taas Süüria võimude vägivalda ja pikendas sõjakuritegude uurimise mandaati poole aasta võrra. 47 liikmesmaaga inimõigusnõukogu võttis vastu Araabiamaade poolt esitatud resolutsiooni. Vastu hääletasid taas Kuuba, Venemaa ja Hiina. USA-s Los Angeleses vahistati 55 aastane nakku labast leina. Kuula, keda peetakse moslemi vanades rahutusi vallandanud filmi autoriks. Los Angelese kohus otsustas mehe kautsjoni võimaluseta vahi alla jätta. Prokuratuuri teatel on Egiptusest pärit kopti usku mees rikkunud 2010. aastal määratud tingimisi karistust pangaga pettuse eest. Karistuse tingimuste kohaselt ei tohtinud ta järelevalveametniku nõusolekuta kasutada viie aasta jooksul arvutitega internetti. Prohvet Muhamedi mõnitav film on vallandanud mitmetes islamiriikides Ameerika-vastased rahutused. Tänasest keelustas filmi näitamise levitamisega Venemaa. Eesti töötukassa ja üle-euroopaline Tööhõivevõrgustik Eures korraldasid Tallinnas rahvusraamatukogus Töömessi. Kai Vare käis kohal. Töömesside korraldamine on alates majanduskriisi algusest saanud juba traditsiooniks. Kui algusaegadel valitses sellistel kohtumistel lootusetus ja peaaegu matusemeeleolu, siis täna rahvusraamatukogus kuuldavaid rahulolevaid hääli. Tööpakkumisi oli palju ja ettevõtjate sõnul oli ka rohkesti asjalike kandidaate. Annely proten aktsiaseltsist proten tuli messile õmbleid otsima. Me oleme täna üllatanud väga meeldivalt, sellepärast et nii palju inimesi käib, siin ankeete on juba väga palju täidetud ja nendest on tugevaid, on olnud ikka päris viis-kuus-seitse inimest. G4S otsis messil turvatöötajaid laua juurde turvajuhi tööd küsima tulnud mees kaotas aga huvi, kui kuulis, et juhi kohta kohe pakkuda poleks, sest eelkõige edutatakse firma enda töötajaid värbamisspetsialist. Evelin Calviste ütles, et noortele on paraku tööturul ka palju muid ahvatlevaid pakkumisi. Hetkel reaalselt on meil pakkuda ligi 200 vaba töökohta ja üle Eesti sobivaid inimesi on väga palju. Nagu teada, ahvatleb paljusid mõte minna tööle hoopis välismaale. Messil oli väljas ka mittetulundusühing Living for Tomorrow, kes toetab sel puhul nõu ja jõuga olina. Walden Mayer soovitab tööpakkumist vastu võttes mitte kiirustada ja vajadusel nõu küsida. Ja me aitame inimestel kontrollida, kas see pakkumine on turvaline või ei ole. Kontrollime lepingu, vaatame, kas tööandja on registreerinud seal kõige olulisem asi, kus pakkumine on liiga kiire. Kui ütlevad, et kohe juba selge, siis on midagi, ei ole korras, asi on ka selles, et need tööandjad, firmad, kes pakuvad, toovad nad, on väga hääd manipulaatorid. Tööotsijad ei olnud eriti altid endast rääkima. Mart tuli messile lihtsalt head nõu saama. Ettevõtjana tegutsenud piiri taga ja tarvis oli natuke konsulteerida maksu poole pealt ja siin on väga heal tasemel maksukonsultant. Heli oli tulnud messil eelkõige sõbrannat toetama. Tööd pakutakse palju ja need inimesed, kes kindlasti tahavad tõsised tööd, nad leiavad tööd nagu sõbrana ise rääkinud, neid näha, siis mis on siiamaani Teie arust takistanud töökohta leidmas, sest ei ole nagu sobivat, missugune sobiv peaks olema siseviimistlus, aga palgaskaalad, mida siin pakutakse, kuidas need tunduvad, meie palgad on tõelised ütleme, väiksed võrreldes teistega, mis teised riigid nagu pakuvad. Sass otsis tööd oma tütrele, sest tütrel endal ei olnud aega messile tulla. Missugust te talle andsite ja kuidas on siiamaani õnnestunud? Igasuguseid variante on kogu aeg administraatorid, aga mind on alati kahtluse maandunud. Tallinna linnas on straator. Kaadri liikuvus on niivõrd suur sisu. Välismaal ei raatsi tütart tööle saada. On jama Eestimaal ei saa ikkagi maha müüa. Bernhard Kangro nimelise kirjanduspreemia võitis Lauri Sommer oma Võrumaa ainelise teosega Rähestu raamat. Summeri raamat pälvis tunnustust kui üks hea näide Lõuna-Eesti külaelu maastiku ja tavade isikupärasest talletamisest. Igor Taro käis preemia kätteandmisel Sannas. Resto raamatu tegevus areneb maaliliselt Sänna külamaastikul ja nii oligi loogiline tänavuse Bernard Kangro kirjanduspreemia laureaat kätte just Sänna kultuurimõisas. Pildid endisaegsest külaelust Sänna kandis ning kirjaniku suguvõsa saatusest täiendavad kahe kohaliku kirjamehe Artur Hatsoni ning Johan jäigi lugudega. Kõik see andis kokku ühe kodukandi raamatu, mis oma tuttavate paikade looduse inimestega kõnetab. Võrumaalasi kõneleb žürii liige Valbrilina. Olgugi, et minu lapsepõlv lets mujal mujal, rohkem sealt Urvaste kasaritsa kandist, aga neid ütitsid juuni on igal puul saksa põlvel ja vatsa pillamiksid, sääne väärtus, mida noh, tagasi ei saa. Preemia väärtustabki Võrumaaga seotud kirjanike loomingut, kes on kas sellest kandist pärit või kelle loomingus Võrumaa kajastub, Bernard Kangro preemia laureaat Sommeri Lauri? Kodukanti tule tunda, et see oli väga kulunud, jutt aga vastanud, nii juhtunud inimesi ei mõista. Kaija, mis maid ümbreum siis kõik oma väga suure reisija reisimine ongi tähtsaga. Koto ei tohi ära unustada. Restu raamat märgib luule laulumehe Lauri Summeri loominguliselt eel üht verstaposti, kuigi senise loometegevusega ei kavatseta samuti hüvasti jätta. Lauri Sommer. Tahagi luuletusi edasi kirjutada, aga, aga too proosamehest saamine oma kuigi, nagu nagu kandrolgi roll ja oma paiga mälestamine kahvli oma paiga, raamatu Eragumine. Kirjanduspreemiat annab Võru maavalitsus välja 90.-st aastast ning viimased 17 aastat kannatusega ühena esimestest selle laureaadiks saanud Võrumaal sündinud luuletaja, proosakirjaniku, kirjandusteadlase Bernhard Kangro nime. Igor Taro rahvusringhäälingule Võrumaalt. Kultuuriministeerium ja muinsuskaitseamet algatasid 20. sajandi arhitektuuri uurimise kaardistamise ja kaitseprogrammi. Selle esimene etapp jõuab oktoobris lõpule. Täna Viljandis toimunud arhitektuurikonverentsil keskenduti Viljandimaa-arhitektuurile 20. sajandil silmapaistvamad ehitama dised selles maakonnas on teiste kõrval kindlasti mulgi härberid ja üllatavalt ka Ugala teater, jätkab Piret Taivrist. Maakonnas tehtud ettepanekute alusel vaatas juhtrühm läbi hooned liikide kaupa näiteks haiglad, koolid, elamud ja nii edasi ja nii edasi. Nüüd on tehtud otsused, mida nende hoonetega võiks maakondades edasi teha ja võimalusi on kolm. Enamikel juhtudel tähendab see arvele võtmist ehk siis äramärkimist kui väärtuslik hoone. Teine võimalus on hoone arvele võtta ja dokumenteerida. See puudutab neid hooneid, mis on selgelt hävimisohus. Kolmas võimalus on see, et on hooneid, mis tuleks võtta riikliku kaitse alla. Kui rääkida Viljandimaal 20. sajandi arhitektuurist, siis on see maakond väga rikas, ütles rahvusringhäälingu raadiouudistele arhitektuuriajaloolane Oliver Oro. Viljandimaal on hästi niisugune lai spekter, 20. sajandi ehitisi on näiteks kuulsat mulgi taluhäärberi, millest päris paljud on veel säilinud väga. Ja siis on ka väga huvitavaid hooneid Viljandi linna puit, funktsionalistlike hooneid 1930.-test aastatest ja kindlasti näiteks on väga põnev hoonega punastest tellistest tuletõrjemaja või ka näiteks Viljandi Ugala teater. Ehk peaks Ugala teatrihoone võtma hoopis muinsuskaitse alla? Seliti andmete puhul on alati nüüd küsimuse, et mis on need kaalukausid, et ühelt poolt siis tema kultuuriväärtus ja teiselt poolt teatri kui niisuguse edasise arenguperspektiivid. Kui me võtame ta kaitse alla, ega see liiga palju ei lõika läbi teatri edasisi arenguvõimalusi. Spordiuudistega jätkab Juhan Kilumets. Kaia Kanepi kohtub homme algava 4,8 miljoni dollari suuruse auhinnafondiga China Open tenniseturniiri avaringis maailma edetabeli 32. numbri austerlannatamirabaszekiga. Korra on naised ka omavahel varem mänginud, 2009. aasta Dubai turniiril jäi peale Kanepi. Tokios jätkuval turniiril jõudsid finaali kolmandana paigutatud Poolata Ragniescaradwanska ja seitsmeteistkümnenda asetusega venelanna Nadja Petrova poolfinaalis Sairad wanska kuus. Üks, kuus. Üksjagu sakslanna stangeli Cerverist ning Petrova mängis kuus. Neli, kuus. Kaks üle austraallanna Samantha Stossuri. Tanel Kangert teenis Itaalias toimunud ühepäevasõidul kraan. Piemonte 28. koha. Võitis olümpiahõbe kolumbialane Rigoberto grammi, kes edestas kuue sekundiga itaallast luuka Pauliinit. Kangert lõpetas võistluse grupis, mis kaotas Uranile 27 sekundit. Kristjan Kangur tegi oma liigadebüüdi Itaalia korvpalliklubis Siena Monte baski Eesti üleeile, kui prindi seenel alistati 92 65. Eesti koondise ääremängija pääses väljakule viimaseks 13-ks minutiks ja viskas selle ajaga üheksa punkti ning võttis neli lauapalli. Kangur annab hinnangu oma esitusele. Siis oleks võinud ju ikka paremini ja mõtlesin, et rohkem mänguminuteid saab ja nii edasi, aga põhieesmärk. Pühapäevases liiga mängus kohtub Siena reegioamiilio võistkonnaga. Neljandal oktoobril sõidetakse Ameerika ühendriikidesse, kus ootavad mängud NBA klubides San Antonio Spursi ja Cleveland Cavaliers. Siga. Tänasest on kindel, et kogu oma senise karjääri McLareni võistkonda kuulunud britt Lewis Hamilton sõidab uuel hooajal Mercedese tehasetiimis. Kolmeaastase lepingu eest saab Hamilton väidetavalt 100 miljonit dollarit. McClaren palkab Johnson patoni kõrvale aga Sauberi piloodi Sergio Perezi. Ja nüüd nädalavahetuse ilmast. Ele Pedassaar, palun. Tänane madalrõhulohk öösel vihmahood Eestist kirde poole ning selle järel ledid merelt lauge kõrgrõhuhari, mis pilvi vähemaks võtab. Päeval jõuab läänest Skandinaavia kohale järgmine tsüklon ning selle idaservas kandub üle mere siia uusi vihmapilvi. Seega öö tuleb pilves selgimistega. Öö hakul sajab mitmel pool hoovihma ning kohati võib äikest olla. Hommikupoole ööd võib paiguti udu tekkida. Tuul puhub edelast ja läänest viis kuni 11, rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Sooja on kaheksa kuni 13 kraadi. Päeval tuleb läänest taas pilvi juurde ning paljudes kohtades sajab vihma. Puhub edela ja lõunatuul viis kuni üheksa, rannikul iiliti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Sooja on 12 kuni 15 kraadi. Pühapäeval liigub tsüklon Skandinaavia üle Põhjalahe Soome kohale ning öö on selle lõunaservas Eestis vihmane. Päeva peale on rohkem selgimisi ja vihma sajab hooti. Esmaspäeva öösel ja ennelõunal levib üle Eesti kuivem kõrgrõhuhari, peale mida saabub pärastlõunal merelt uus madalrõhulohk ühes vihmapilvedega. Tuul pendeldab järgnevatel päevadel lõuna ja läänekaare vahet ning püsib puhanguline. Sooja on öösel neljast kraadist sisemaal 11 kraadini rannikul. Päeval on sooja 11 kuni 15 kraadi. Aitäh Ele Pedassaar, niisugune oli tänane Päevakaja minale Mall Mälberg, kena õhtut.