Kuigi me istume tänase kahetunnilise kohtumise heaks ja pärast raadiomaja punasesse stuudios et rääkida ilma vaatlejatest ja ilmaennustusest nendest inimestest, kes seda tööd teevad paljude jaoks märkamatult, aga seda väga tähtsat tööd. Siiski enne me sõitsime Tallinnast välja, soovitati minna. Viljandi meteoroloogia raamat, see on Eesti üks toekamaid ja pika ajalooga tüsedamad vaatlused algasid seal täpselt 100 aastat tagasi, kuigi enne seda tehti vaatlusi. Ja nüüd siis siin ühe ilmavaatega saleda daamiga oleme kõrvuti, maja sees öeldi mulle, et teatud nupud tuleb juba siin paika panna enne kui minna väljakule ja hakata täpsel kellaajal vaatama, siis mida täna ilm näitab? Malle quick, mida te peate tegema iga kord, kui see järjekordne kellaaeg tuleb? Kõigepealt, ma vaatan ära tuule maksimaalse puhangu, mis on viimase kolme tunni jooksul siia ette tulnud seal praegu 10 meetrit sekundis, selle ma lasen maha aparaadil ja lülitan sisse tuule keskmise mõõtmise vastava nupu, see mõõdab 10 minuti jooksul tuule keskmise kiiruse ära. Ja nüüd ma kirjutan ülesse selle maksimaalse puhangu 10 meetrit sekundis siia vaatlusvihikusse. Nüüd lähen väljakule, kus on siis temperatuuri mõõtmiseks õhus ja maapinnal termomeetrit vaja üle vaadata. See vihik on neid risti ja püstipidi jutte täis ehk tohutult palju lahtreid ega midagi, tehke nii, nagu te ikka teete. Ja mina katsun siis kõrval kõndida ja mitte väga segada. Kõike püüan korraga hinnata Ta juba minnes väljakule millised pilved taevas ja kui kõrged nad võivad olla silma järgi. Praegu on täis, pilgutas 10 palli ja praegu midagi ei 100. Kibeda käiguga olete ja läheme väljaku suunas, millel on mehekõrgune võrkaed ümber. Ja siin on siis neid treppikesi ja plaadikesi ja, ja kastikesi. Eks me kõik järjekorras siis käime nad läbi ja saame teada. Praegusele vaatluse hetkel ei ole vaja mõõta sügavust, termomeetrid need talvisel ajal tulid, nagu ainult üks kord ööpäevas mõõta. See tuleb kell kaks vaatus, aga praegu mõõdame ainult maapinna termomeetrid, vaatan üle. Nii et saan selle temperatuuri lumepinnal teada. Siin on kolm termomeetrid, esimene nagu tähtajaline mis annab lumepinna hetke temperatuuri teene, sealne temperatuur või termomeeter näitab möödunud kolme tunni minimaalset ja kah hetke temperatuuri saab nagu võrrelda ja viimane on siis maksimaalne termomeeter. Praegu momendil on null kraadi. Jah, need termomeetrid on lapiti lume peal malle, kuid lükkas sõrmega näidud puhtaks ja vaatab ära, suled on ühes käes ja ja päivik teises. Nii et see asi on klaar. Ja need tuleb vaadata, et oleksid need termomeetrireservuaarid täpselt poolest saadik lume sees. Kui on lund sadanud ja sinna peale sadanud lume, siis ta näitab alati kraad või kaks rohkem. Nii et me peame nad enne vaatlust juba nad puhtaks tegema. Seniks 10 minutit enne seda sai käidud. Hakkasin sellepärast nad nii hästi lumest välja paistsid. Nii need asjad on kirjas. Kas teie nobekäikudel iseloomulik või peab siin kõik need mõõdud hästi ruttu kätte saama. Mina arvan, et oleks õigem, kui nad tehakse väga lühikese ajavahemiku jooksul, aga tegelikult on meil ette nähtud siin ikka üks kümme-viisteist minutit väljas olla. Aga kui ei ole erilist vajadust, siis seda täpsem on ju vaatlus, mida kiiremini enda sooritatud sooritamata sellises järje ratset, vaatame kõigepealt need termomeetrid üle, mille näit muutub kõige vähem selle vaatluse teostamise aja jooksul. See tähendab, et alustame sügavus termomeetritest. Edasi tulevad maapinna termomeetrid ja lõpuks õhutemperatuur kahe meetri kõrgusel. Praegu me lähemegi siia õhutemperatuuri mõõtmiseks ette nähtud onnikese juurde, kus on sees samuti kolme termomeetrit. Üks on esimene neist on tähtajaline, teine on minimaalne ja kolmas maksimumtermomeeter ja neljas on lisaks, mis on märgtermomeeter? Selleks, et määrata ära vastavate tabelite järgi õhu relatiivne niiskus ja kõik muud niiskuse andmed ka sinna juurde. Nagu defitsiit ja absoluutne. Niiskus, küllalt keeruline, on see asi nüüd jah, vaatleja läheb trepist üles neli astet ja siin raud torudest alusel on kahe meetri kõrgusel nagu mesilastaru, ainult et kõik tema seinad on puidust, ribikardinatega ja katuslikene on ka peal. Topelt katus. Nii et õhk käiks alt läbi, et võimalikult oleks siis välistemperatuur siin. Just niisugune, nagu ta kahe meetri kõrgusel on. Praegu on miinus 0,4 kraadi. Külma on siin, selle putka juures ei tohigi väga kaua vaadata. Siin on isegi ette nähtud niimoodi, et silm peab haarama kohe kümnendikud sest niipea kui putka ukse, sellonnikese ukse, ma ei teagi, mis see parem sõna on. Hakkavad ju termomeetrite näidud kohe muutuma, nii et siin on ette nähtud ta tõesti teha nii kiiresti see töö, see vaatlus kui võimalik. Ju siis jah, kui kaks inimest siin kõnelevad ja sooja õhku suust saadan majakese suunas, kas see natukene mõjub ja kui on tegemist täpse tööga, siis ei tohi kõrval mõjureid olla. Ütlesin väljaku peal on ette nähtud veel hinnata nähtavuse vastavate orientiiri järgi. Meil on Viljandis muidugi selline halb olukord, et neid orientiire on väga raske näha. Me oleme ümbritsetud majade ja puudega. Ja ainsad orientiirid, mis on näha, on võib-olla kah talvel näha, mis kaugemad ühe, ühe kilomeetri kaugusel on üks korsten, mida näeb ainult putkasele astme pealt trepiastmete pealt. Ja kui paremalt poolt vaadata, ja seda ainult talvisel ajal, sest suvel lähevad puud lehte, need jäävad ette. Ja siis on üks kahe kilomeetri kaugusel asuv mets, midagi teatud koha pealt näeb. Nii et me peame kasutama oma sellist professionaalset. Taset, et lihtsalt atmosfääri läbipaistvuse järgi hinnata nähtavust tegelikult ära. Muidugi, kui on udu ja sellised raskemad ilmastikunähtused, tuisk, tihe lumesadu, siis lähemad orientiirid, majad ja teatavate objektide näol, need on näha. Me ei käinud mitte kõikide nende onnikeste juures ja treppide peal, seal on üks nagu metallist lehvik, see on kani silmade kõrgusel. Ahaa, see on sademete mõõtmise jaoks, seal asub sees sademete nõu. Praegu me ei vaheta sel kellaajal kell 11 ei ole ette nähtud vahetada. Ja see metallist silinder või kuidas te seda nimetate, seaduks? Seal asub biograafia see talvisel ajal, tema ei, ei ole kasutuses, mis asi? See on? Vihma just nimelt vedelate sademete mõõtmise isekirjutaja. Ja need mastitel siin kaks tükki, need on tuulemõõtjad. Tuult me mõõdame 10 meetri kõrguselt. Seal on näha, see tiivik käib ringi. Kui nüüd juhtub, et meil aparaat läheb rikki, siis me hindame tuule kiiruse selle järgi, kuidas töötavad siin kiiresti see propeller. Ja mis nende andmetega nüüd edasi saab? Mistel? Need andmed nüüd Mattoaskannad vastavasse vihikusse ja siis ma töötlen veel ümber ja toas mõõdan veel ära pilvede kõrguse aparaadi. Õhurõhu võib, neid on kaheksa vaatlusaega, nad on iga kolme tunni tagant ja nüüd Eesti aja järgi on siis kell 11 siis on kell 14, kell 17, kell 20, kell 23 ja nii edasi. Ja muidugi väljakule tuleb minna üks paarkümmend minutit enne seda nimetatud täistundi ja üle tuleb anda ilma Tallinnasse siis vastavatel täistundidel, mõni minut pärast seda jõuab. Jagunema. Ma kannan vaatlusandmed vihikusse, need tuleb kanda hariliku pliiatsiga, on soovitav, mitte eksida. Miks harilik pliiats? Ma mõtlen seda, et kui on tõesti vajalik kustutada siis selgelt siit paistab pliiatsit, ma ei saa kuidagi välja enam. Et võib öelda, et kui tõesti see pisikene kustutamise võimalus või vajadus on, et siis on teda kõige parem parandada. Aga seda peaks küsima teadjatelt ja asjatundjatelt, kes on selle asja välja mõtelnud. Seevastu ei ole ka kõige tähtsam, et seda väga pikalt uurida. Ma tean ka seda, et harilik pliiats tema võib-olla ajahambale kui ei müüa ega hõõru, peab vastu võib-olla vaata et kõige paremini mõnedki erksad tindid haihtuvad ja Aja jooksul kaotavad loetavus. Aga see grafiitja püsib. Kirjuta meile ette nähtud väga kindlad ja täpset kellaajad, millal meil tuleb mõõta tuuleandmeid, millal tuleb mõõta pilvede kõrgus, millal tuleb määrata nähtavus, millal tuleb? Ta õhurõhust see näit. Meil on äärmiselt täpselt see ette nähtud. Ja mina olen teatava sellise vaatluse järjekorra rütmi sisse viinud. Niiviisi kah nagu arvestan, kuidas need aparaadid paiknevad, et ma tõesti mõnes väga hädaolukorras teeksin selle vaatluse isegi kahe kolme minutiga ära. Sellepärast et vahel tuleb selline torminähtus, kus me peame andma lisatelegrammid, näiteks kui algab udu või alga väike või rahe. Ma pean andma need telegrammid ka veel lisaks ja vaatlusaeg selle tõttu nagu lõheneb ja siis mulle täiesti pähe harjunud, et alateadvuses lausa teen selle vaatuse paari minutiga ära, nii et ma ise ei mõtle kah teatud järjekorras lähenen tuule mõõtjale, pilvede kõrguse mõõtjale siis parameetrid niimoodi ära, hästi ruttu. Ja noh, ta enam-vähem peaks vastama ka selle ettenähtud järjekorrale, mis on meil põhiseaduses ette nähtud. Eile paljud inimesed Tallinnas, eriti eakamad veel, kui kuulsid, et õhurõhk on nii madal. 735 millimeetrid hakkasid nagu veel enim tundma end nigelamad. Kas teil oli ka see õhurõhk küllalt niisugune ja mõjus ka kuidagi kellelegi või, või ilmavaatleja ei lase ennast häirida sellest, et, et just rõhnuid midagi temale. See, kuidas kellelegi endale madal rõhk väga halvasti ei mõju, mulle mõjub siis, kui ta hakkab tõusma just see tõusmise moment. Helio on olnud alla 700 kolmekümnejaamas. Meil tabel on siin laua peal, ei näitagi seda arvuna. Ootan väga madal on tõesti olnud. Mulle eile isiklikult oli hea enesetunne. Aga mis ta teis teeb, teiseks, kui ta siis tõusma hakkab, nagu ütlesid. Süda läheb nõrgaks. Selleks, et määrata õhuniiskust realatiivset niiskust, absoluutset ja defitsiit, selleks on olemas suur raamat, me nimetame seda psühhomeetrilisteks tabelit, eks siin on sees siis väga palju arve ja me otsime siis omale vajalikud ja sobivad siit ülesse. Nii praegu on õhuniiskus meil 84 protsenti. Tavaliselt ilmateade kõlab siis ikka vahel, mõni nimi ütleb, et no kuidas see, et 90 protsenti 95 on õhuniiskus, et siis peaks olema õhk lausa vett täis nagu mine läbi järve või vee. Aga see protsent nüüd seda küll ei tähenda, et nii tuleks asja võtta. Ei tähenda, see sõltub ka õhutemperatuurist, näiteks kui on väga madal temperatuur miinus 20 kraadi, siis õhuniiskus 80 protsenti võib juba väga siukene suur tunduda ja 90 protsenti ammugi ja udu võib seal alata ka juba 94 95 protsendi juures. Isegi kui on näiteks õhutemperatuur pluss 20 kraadi siis juba tõesti selleks, et oleks õhk vett täis ja udu on vaja 100 protsenti niiskust. Ja see sõltub temperatuurist. Nüüd vaatame siit veel ära tuule mõõtjalt. Millise puhangud olid vaatluse teostamise ajal, on ette visanud, on kaheksa meetrit sekundis andnud maksimaalne puhang ja lülitan sisse sellise nupu, mis näitab, saab ära, millise keskmise kiiruse ta mõõtis mul 10 minuti jooksul. Ja samuti vajutan sellise nupule, kus ma näen nüüd ära tuule suuna. Keskmine kiirus tuleb neli meetrit sekundis ja suundama natuke, nüüd passin noolekene, jää paigale. Osuti liigub, kõigub siia-sinna. Praegu on 240 kraadi, siis edelatuul Nüüd lülitan sisse pilvede kõrguse mõõtmiseks. Ivo. Selline aparaat. Kus temal on väljas kaks kastikest, seal avan kaaned, teisest lülitist kaaned ja kui ma tahan pilvede kõrgust mõõta, siis ma vajutan teatavale sellisele suurele suurele nupule siis toimub selline nähtus, et ühest sellest Ivo kastikeses saadab takse üles valgusekiir, see jõuab pilvedeni sealt, ta peegeldub tagasi ja langeb teise kastile. Ühesõnaga nad on, et valguse kiirelt nagu läbi selle klaas akende lähevad ülesse ja tulevad tagasi ja see signa Stahli ära käimise aeg on siis vastavuses pilvede kõrgusega. Ja aparaat on nii ehitatud, et ma saan kohe lugeda siit ära, selle kõrguse momendil tuleb ütleme 980 meetrit. Soo nii, et siis inimene koos masinaga testitud aparaadiga teevad kiiresti selle mõõtmise ära, sest kui praegu küsiks möödakäija käest, kui kõrgelt pilved on, siis saaks vist väga suure amplituudiga vastus. Ja noh, täna olid nad hommikul olid nad 600 meetri kõrgusel ja nikuna väljaskäimis käisime, siis ma arvasin, et nad, nad strato kuumulised ja nad on ka tõusnud ja see on ilm enne olid 600, nüüd on ligi 1000 meetrit kõrged. Te ütlesite võõrasena siia vahele. Kuumul saga pilvede liigid meil eesti keeles saaks öelda, aga me oleme harjunud ladina keeles ütlema. Oleme nii õppinud ja see peaks olema siis kihtrünkpilved. Kõige viimane mõõtmine on meile õhurõhu mõõtmine ja see on ettenähtud ajahetkel 10 58. Oleme täiesti ajas isegi praegu. Nii et mina ei suutnud teid ajagraafikust välja lüüa oma lisa Karimistega? Jah, ilmselt tõepoolest, teil läheb see kõik nobedalt, ise teete ise. Ütleme nii, et ega aega ei kaotanud, sulepea töötas, silm vaatas. Ja numbrid ja näidud said kõik ilusti paika. See on üks huvitav nagu vana kella, kas tal käivad need külguksed lahti ja siin on siis üks pikk metallist toru, siin on nuppe küljes ja numbreid küljes ja tagan veel ekraan mattklaasiga. Siin on sees pikk elavhõbedasammas ja ma pean selle samba selle meniski selle tipu ajama ühe väikse klotsikesega ühte tasapinda, klotsi tasapinnale, nagu siis mul, ma pean määrama selle samba kõrguse. Vaatan, kui valgus sealt tagant paistab, siis ma saan tema väga täpselt sinnapaika ajada. Siis kokku näitab 980 koma Noonias on 980,3 millibaarides, praegu sellepärast millimeetrites võin teile edasi öelda. Õhurõhku tuleb parandada, kõigepealt on temperatuuri. Ma arvan, et see on selge, et õhurõhk sõltub ju toatemperatuurist, kas mul on nüüd 25 kraadi sees või on 20 kraadi või on 15 kraadi, ainult ta mõjutab seda. Ja parandame siis seda rõhku. Selleks on jälle vastavad tabelid. Veel lauaarvuti appi ja, ja number tuleb nii nagu peab. Ehk siis kaheksa. Ühesõnaga Meyeri jaamas praegu siis 977,8 millibaari ehk millimeetrites on see. Ma kohe vaatan 733 millimeetrit jaamas. Nüüd ma viin selle õhurõhu veel merepinnale, sest Tallinnasse ma saadan tema merepinnale arvutatud. Ja selleks on jällegi vastav tabel, et seda merepinna parandit viia, sest meie parameeter asub merepinnast kõrgemal 86,4 meetrit. Oi-oi, teil on siis sama täpsus tähtis nagu rohusegajatel ja apteekritele, et kõik peab paigas olema ka pärast koma. Sest need andmed peavad olema ja võrreldavad üle eesti tõesed. Ja ka kes vaatab näiteks 100 aasta pärast ta saaksid usaldusväärsed näidud. Nüüd arvutan veel õhurõhu muutumise tendentsi seal kolme tunni jooksul kolm millimeetrit siis ülespoole läinud või kolm millibaari täpsemalt öelda. Nüüd aga film minema teele. Ma ei tea, vatava närveerin juba teie pärast siin diagudesse, süda töötab. Nyyd kodeerin kõik need andmed Telegrami jaoks vastavatesse numbritesse, selleks on meil olemas kood. Ei oleks arvanudki enne külaskäiku, et nii lihtsate asjade jälgimine ja registreerimine kokkuvõttes nii täpne ja nii mitmekihiline, koos parandustega ja arvestustega. Ja samal ajal mõne minuti jooksul peab kõik selle Nõuetega asuuris. Ma vaatan praegu, kuidas Elma vaataja käe alt sule pealt nüüd need uuendatud töödeldud andmed ehk arv keel saab. Raamatusse paika. Ma trükin selle Deletaibi lindile, sealt jookseb välja kitsas perfolint, mille abil saab ta edasi Tallinnasse antud. Elama hakkas tööle ja kiiresti hakatakse siis töödeldud andmeid edasi andma. No see suur kast ja see müra on meile varasemast ajast. Tuttav, ja teil oli siin isegi üks sõbratari tähelepanek. Et mida ja keda teie meenutate, kui te õuest tuleneva detavad ära olis kantaks peetakse? Sile Smneida. Titaani ajas arvuti, et võiks nagu juba saks olla juppe nagu ei ole ameti ja ja kui noor kena näitsik tuleb vat kuuega veel selle aparaadi juurde, siis tõepoolest kisub mõte sinna Neeva kallastele. Ega midagi eksti puhvaika naise kauni. Nii. Elame üle ja ei nurise. Kontrollinud tuleb nüüd edastajale, see on siis pabeririba, millel on tohutult palju auke. Aukude kombinatsioon ongi siis kõik see, mis ta siis masinat. Ja sest, et igale numbrile vastab teatav aukude kombinatsioon külma panendas ja perforaatorisse, valin. Telefoni teel Tallinna ilma teranumbri ja püüan teda kätte saada, ühendust saada. Nonii numbriklahvid sai alla löödud. Kell. Ta õnnestus kohe saada ühendust. Ja alles alles tehtud pabeririba jookseb nüüd lugeja läbi. Ja samal ajal siis suurele paberilindile. Jah, ja kui juhtub, et on mingeid pretensioone, et noh, ilm ei ole kohale jõudnud või on mingi viga sees, siis me vahel lõikame siit välja sealt laia lindi pealt uuesti näitame, et me oleme just sellisena ta ära saatnud. Jah, ma ütleks, et see kümneminutiline spurt, kus kõik sammud, mõõdetud silm, Taarja käsi, nobe arvuti abiga viidud nüüd meteoroloogide keelde kella 11-ni ilmavaatlus ja küllalt Paukselt edastatud Tallinnasse, see vana ja päevinäinud klõbisev Deletaip kuulas sõna. Ja näib, et kui on kollektiiv, Gusson, krapsud naised, siis saab ka selle vanatehnikaga täpset tööd teha ja ja küll see päev tuleb ka, kus nende suurte kastide asemele ja Muraste masinate asemele tulevad väiksemad nägusamad veel kiiremad. Sama täpselt nii et kas teie vahel, kui selle pisikese jaama peaperenaine unistate ka, milline see homne päev? Eks? Ma ikka tahaks väga, et me saaksime kohasemaid, masinaid ja niisugusi, termomeetreid oleks nii palju parandeid ja mis nagu noh, me teame näiteks maksimaalselt eromeetrit maha raputama osa termomeetri kannatagi nagu seda, et väga suur on see Keromeetrite purunemise protsent. Olen näinud täitusteli ajakirjades niiviisi, nagu need aparaadid on, aga üldiselt ma loodan ja nad sellega, et tegelikult sepsihromeetrionn nagu meil siin praegu ka ülemaailma igal pool. Ja see niisugune noh, madalal tasemel vaatleminestiga väga kindel oma silmaga niimoodi nagu masinad lähevad ka rohkem riiki. Meie pärast on teil täna see väike kollektiiv kõik kokku kutsutud või siia jäetud, sest on ka vahetustega ja ega kõik kolleegid pea korraga olema. Läheme siis teie rahvale lähemale ja võib-olla tutvustate oma inimesi algul õige lühidalt, kes nad on ja millega nad tegelevad ja mis on nende, see eripära. Tartusse sobivat ei leia, et oma hästi läbi saanud. Jah, meil on kuidagi väga hästi jaotunud need tööd, igaüks on nagu oma eriala peal. Piret Saar on geograaf, ideaalgeograafia lõpetanud Tartu Ülikoolis ja. Tema on meil siin, räägib meile põhiliselt meteoroloog. Kuulge, te tähtsusest ülemaailmses mastaabis ja üks moment, ma katsun. Esimese kontaktiga üles võtta, teil tundub jah, et teil on niisugune nagu naeru ja naljahimu sees töö, aga ise on siin ju väga täpne, siin ei ole üldse nalja tegemiseks ruumi ega ei hakka see teie sisemine olemus ja see töö iseloom omavahel kuidagi vahel sassi minema. Ja seda võib täitsa juhtuda oma e-kord, et meil tuleb ju ka vigu sineta, noh vigu tuleb kergesti tegelikult meie töös natukene läheb tähelepanu kõrvale ja juba võib mingi väike apsuke tulla ju noh, arvutamisel ütleme arutamist on ju palju, meil. Teie kooliõed, koolivennad, kes on valinud teise elukutse, kui te kokku saate, kuidas te neile oma tööd selgitate, kui nad pärivad, et no mida sa teed. Ma ei peagi selgitama sellepärast, et me oleme kõik seal Tartus läbi teinud, selle meteoroloogia praktikumi ja nad täpselt teavad ju kõik, milles seisneb meteoroloogide. Ja muide, ma tahan öelda, et üks minu häid tuttavaid on ju praegu sünoptik Tallinnas taimi paljak. Ja no need, kes on kõrgkoolis koos olnud, need juba taipavad ja mis on aga varasemast ajast, kui saate mõne Ja neile ma ei mäletagi seda, nad ei noh, ma üldiselt ei. Ma armastan küll oma elukutset, aga mitte nii, et ma nüüd igale tuttavale läheks kohe rääkima, mis ma teen ja, ja põhjalikult tutvustanud seda. Meil nagu ei vestle niimoodi ilmast, meil on muid teemasid nii palju, mida rääkige. Mis teid hoiab siis noh, õpitud on ja kogemusi on ja tööd tuleb teha, aga kas on siin veel midagi, mis nagu noh, salaarmastuseks saab just nüüd nimetada, aga, aga mis paelub või, või, või mis siin on see midagi, mida vahel on raske sõnastada selle töö juures? No meil on maailma kõige mõnusam kollektiiv, ta mitte kuskil ei ole sellist nagu meile. Ja võib-olla ma selle juurde jõuame, et see tõesti nii on ka esimest korda teie majja tulija juba märkas ukselt ja ja teie olemisest jagamislaua peal on need siin on tõesti kuidagi väga kenasti kõik nii sätitud, aga jätkame nüüd oma minikollektiivi tutvustada. Järgmisena istub sealsi liiva venko. Tema on meil tohutul kohuseid rooja toodud, hoolitsev ja puhatav ja tehnik-meteoroloog. Ta on väga täpne oma töös ja väga niisugune hoolsa iseloomuga. Kui me siin sumisema hakkasime ja kokku saime, siis teie kuidagi võtsite nagu kõige rohkem kõrvale või varju või olite nagu kõige tagasihoidlikum? Jah, seda ma olen ka. Küsi oma töökohta, ütled. Mõnus töösellile graafikuga graafiku järgi tööl käia. Ja kui ei kujuta hästi sellist tööd ette, kui ma pean kaheksast viieni tööl olema et vahel öösel käia ja jääb nagu vabada rohkem. Nad ilmselt sobida selle töö peale, sest juhataja ütles, et te olete väga korras armastaja ja siin õues käimisega ma teie kolleegiga koos olles igal meetril tunnetasin ja iga minuti juures märkasin, et siin peab tõesti olema väga täpne, et muidu võib siin midagi sassi minna, nii et teie olete siis nagu loodud meetodit siis. Või on see amet ei teinud siis. See amet rohkem selliseks, et siin lihtsalt ei saa teistmoodi. Selge, nii, ütleme siis põllu peale ja, ja siis le ülle murran meil agrometeoroloog, tegelikult on seal majandusteaduse diplom. Aga ta töötab aurumentroloogina, siin. Varem oli ta Viljandis statistika osakonnas tegeles põllumajandusega, nüüd on ta siis vaatab päris põllul seal, kus need andmed tulevad ikka niimoodi ja tema numa tühispetsid spetsiifika kõrvale. Boss raadiost pilti ei näe, aga ma ei tea. Väga sale ja ka pidulikult riides ja kena noor naine. Aga käite seal põllu ääres põlitamas ja vaatamas või, või kuidas te oma tööd teed? Talvel on nagu tööd vähemaga, suvel tuleb päris tihti käia üle päeva. Ja neid põldusid on ka päris palju. Neli, viis põldu ja ja tuleb küll teha sealt, puurida Moldasid meetri sügavusele poole meetri sügavusele. Nii et tegelikult on päris raske ja niisugune natuke must töö. Aga noh, see kõik on nagu kevadel-suvel, ilmad on enam-vähem ikka ilusad, mulle meeldib õues olla. Kui aga läheb mõni juhuslik inimene mööda, vaatab, et üks naine puurib seal ja pusib seal mulla peal ja, ja, ja põllu ääres teeb nagu midagi, mida vaja ei ole. Kas mõni küsib ka, et kuulge neiu, et mis see on või? Varemalt küll ei, aga need jah, on olnud niisugust juhust, ma hakkasin puurima jah, Moldovast mullaproove nagu võtma ja siis tuli üks mees ja ütles, et kuulge, seal erapõld minu põld ja ma olin kogema, teksin minu õige põld oli üle tee nagunii, et nüüd on jah niimoodi, et väga täpselt tuleb järgi küsida ja uurida ja no nüüd on nagu ikka. Ja erapõllud ja rohkem jah, ikka vaadatakse ja. Nii et eraomaniku põllu sisse peenikest auku teha juba ei tohi või kui ära seletada, siis tal on hea meel, et teete. Ma seletasin ära küll ja ta isegi nagu enam-vähem jäin nõusse, aga ütles, et parem on siiski, kui ma lähen teise põllu peale. Need isiklikud võlud, aitasin midagi ja töö tähtsus. Kui ikka omanikule meeldis, siis olge lahke, arheegele tee. Käädu paras teerada sisse ja ikka noh, põllud natukene ikka saavad kahjustatud. Mida te nüüd selle kohe-kohe saabuva kevade kohta ütlete, kui te olete seal põllu peal nüüd käinud ja vaadanud on ta tavaline või, või kipub tulema omamoodi? Noh, praegu on niisugune, sel talvel oli küllaltki palju seda lund ja niisugune vesi, no nüüd on juba nagu vesine, aga noh, jääkoorik ja ma arvan, et see talv on ikka natukene kahju, võib olla teinud igal juhul. Ei ole nagunii ilus põld, kui on varem olnud. Kas teie käest võib küsida ka, kui palju see ora sealse maa ja muld oli külmunud? Tähendab, see põld, kus minul on pro või need külmumisvoolikud sees oli 70 sentimeetrit on külmunud. Korraliku talve kohta vist päris normaalne ei ole, palju, ei ole vähe. No meie kohta on isegi jah, natukene võib-olla palju siin ei olegi olnud nii palju viljandi seal olnud. Kuhu need andmed läksid ja kuidas nad läksid nüüd, mida me koos teie kolleegiga vaatasime ja üles märkisime, aga julgen juba nii-öelda, aga kuhu teie andmed lähevad? Mina teen, tähendab, iga dekaad tuleb niisugune suur tabel, kus on üsna palju meteoroloogia andmeid, kõik põhilised meteoroloogiaandmed ja samuti on siis kõikide põllukultuuride kohta, mis meil vaatluse all on. Koostan selle tabeli ja iga dekaad. 10. 20. kuu lõpp läheb telegramm ka Tallinnasse, aga muidugi ta läheb natukene teise koodi järgi. Kui meteoroloogia Telegram. Kui nüüd aga on niisuguse talumehega tegu, kes väga tunneb huvi, kuidas ilm mängib tema maadel ja millal tulevad need muutused, kus tema, kui ta tahab ja niisugune mees on, kus tema neid andmeid tagasi saab, siis. Varemalt oli niimoodi, et oli iga majandi juures ka post kes vaatas ja üldiselt me tegime, siis kab üllatani ja saatsime majanditele. Aga nüüd nad ei ole nagu eriti nii huvi tundnud, on väga üksikud, kes on küsinud neid andmeid või siis kuidas ma ütlen, no tehakse Tallinna koostatakse ka neid küllatajane niimoodi, et et kes ikka asjast huvi tunneb, nad saavad neil meteoroloogiaandmed kõik või küsivad isiklikult siis telefonid. Ja kui mõnel mehel näiteks tekib veel peenemaid küsimusi, kui minul teile, siis ta võib ju gaasi ja jaama pöörduda ja küll te juhatajate, kuidas nende andmete jälile saada või, või laiemas plaanis need kättesaadav, millal nad ilmuvad ja milleks nad kasulikud on, nii et teiega võidueelsed. On need agrometeoroloogilised pillata, need ilmuvad iga kuu ja seal on Viljandi andmed täpselt samuti sees. Ma arvan ka pärast seda väikest kõnelust teiega tuleb neid mehi rohkem, kes tahavad teiega kokku saada, kui neid, kes paluvad üle tee astuda, nii et näete, kuidas sul vaja, selgitab Ta ta vahel ka erinevaid elukutseid ja, ja ameteid ja milleks see kõik, hea on? Nii. Ja nüüd maastun siis oma reisiga kaaslaste juurde, kellega me Tallinnast tulime. Öelge siis ise välja, miks te soovitasite mul just tulla siia Viljandi. Viljandi on siis üks meie 24-st meteoroloogiajaamas kelle üles näiteks on regulaarsete päevaste meteoroloogiliste vaatluste tegemine ja ühtlasi informatsiooni edastamine Eesti Meteoroloogia Hüdroloogia Instituudile ja miks me siia tulime, eks ikka sellepärast et see viljan, jaam on küllaltki soliidse minevikuga ja juba esimesed vaatlused pandi kirja 1825. aastal. Olgugi et siis ei alustatud veel regulaarsete vaatlustega. Aga need 1894. aastal juba said regulaarseteks vaatlusteks. Esialgu linna kooli juures ja hiljem viidi metroloogia ja üle sõjaväe kasarmute juurde siin ilmselt viljandi töötajad, meteoroloogiajaama töötajad, küllap nad teavad, kus täpselt asuvad need kohad nagu siin juba tuli, et Viljandi ja ma kollektiiv on väga sõbralik, väga haritud kollektiiv siin, nagu kuulsite, on kas kaks tükki neist ülikooliharidusega, mida meil vähestes jaamades nagu juhtunud on? Ja, ja vaatlused on tõesti nagu mill mul kolleeg nimetas väga hea kvaliteediga siin väga kahju on, et ei ole jama raudvara Endel Pedakut, kes on terve oma eluaja töötanud Viljandi jaamas, kellest me oleme väga lugu pidanud, kes on väga täpne, oma töös olnud ja võib-olla tänu temale on ka see kollektiiv siis nii kujunenud, nagu ta praegu on. Ma küsiksin nüüd jah, siinse perenaise käest, et miks see mees, kes nii teenekas on just kuulda saades, et meie tuleme ja võib-olla midagi helilindile kirjutame. Lahkus jah, ta tegi hommikul varakult lumemõõtmise ära ja läks ära, see on äärmiselt tagasihoidlik inimene. Aga oma töös on ta väga täpne, väga kohusetundlik ja väga hea kolleeg. Reisile. Võib-olla peabki tagasihoidlik olema ka töö juures, sest et kui nüüd tuleks lihtsalt sõpru juurde vaatama, mida sa teed, siis läheks seal laadaks ja aeg veniks välja ja siis need kellaajad klapiks ja võib-olla numbrite klapiks. Et need omadused, mis täna teie pereliikmete juures on kõlanud, need on kõik vajalikud ja kui see töö on neid omadusi süvendanud, see on jälle inimese enda jaoks. Ja tore. Aga nüüd teie käes on raamat ajalugu. Ja vaevalt et nüüd Tallinnast tulijad paremini teavad, kui teie siin kohapeal. Ma võtsin igaks juhuks lahti, lähevad aastaarvud segamini, äkki. Aga ega siin ka täpsemalt ei ole, kus see sõjaväeosa just asus, kus oli see ilmajaam enne sõda, tihti ajal? See, aga ma kujutan ette, et seal ikka männimäe kandis seal kus praegugi on alles veel need endised moonalaod. Ja aastal 1941 oli siis jaam edela tänaval seal Paalalinnaosas pianist. Ja seal me olime väga kaua aastaid ja nüüd on seal suur uhke uus Paalapood on selle meie ilmamõõtmise platsi peal. Ja meid siis 1982 kolisime siia Tallinna maantee äärde ja siin me siis nüüd oleme. Kas on ka Viljandi jaamas registreeritud Eesti jaoks mõni näit või rekord või inimesed tahavad ikka neid äärmusi teada vahel? Mul on väga kahju, aga kuskile mujale läinud neid päris külmarekordid ja ja päris nagu soojarekordid ja kuivuse rekordid ja me saame kuidagi ikka kõike ikka tuleb neil natukene vihma ja, ja miskit me ikka pidi olema niimoodi, et kuskil nii keskmised Võib-olla ka see, et vanajumal on teinud just siinkandis, need keskmised näitajad on põllundusele soodus olnud, sest mulgid on kõvad põllumehed olnud ja, ja mitte ainult põllumehed, siin on ju kirjamehi olnud ja ja seda Eesti asja enam kui sajand tagasi arendatud joon siis kliima soodne olnud meie rahvuse tekkeks ja niukseks tõsiseks põllupidamiseks. Jah, ilmselt küll on siin üsna viljakad mullad ja, ja kõik on niimoodi parasjagu ja ei tule neid öökülmad siia nagu liiga vara ja kõik nagu on kasvanud hästi. Nojah, siis olid muidugi vanastigi kirjanikud ja siis tegi ja oli nagu tiine asi, siis oli põld nagu oli rikkuseks. Nüüd on ta pigem niimoodi logiseks nuhtluseks. Loodame seda, et siis tuleksid jälle kirjamehi. Te ütlesite väga ilusti ja kui kollektiivi juht saab öelda, et teil on maailma parim kollektiiv siis ei ole tulijal põhjust selles kahelda. Ja ma ei tea, kas me selle saladuse nüüd ka välja räägime, mis siin kokkusaamisel nagu selgines Tallinna kolleegid, see alati tulla tahavad ja mina võin ka öelda, et teie inimestel on siin veel lisahäid omadusi ja need malle pirukad. No need on niimoodi, et mulle praegu suu vett täis, katsuge teie edasi rääkida mida tema oskab ja teeb. Meil on tõesti väga head pirukad ja viivad keele alla siin kõigil ja yldiselt väga hea meelega küpsetavad siin ja siis meie poosiblissid koos ongi alati niimoodi, et igalühel on mingi hõrgutis kaasas piinamises, sind. Teerime ääretult maitsvad asjad. Nii ka nüüd, ma küsin nende käest teie kohta. Kuidas teie juhataja teie arvates on, sest minu arusaamist järgi ta lausa Araabia on nii rõõmus, et vist kunagi ei oska kurvaks jääda. Või kuidas nüüd nii võõrale tutvusta? Ma ütleks niiviisi, et meil on maailma parim juhataja ja tähendab meil ei olegi selliseid suhteid, et juhataja ja alluvad või midagi taolist, tähendab, me oleme täiesti võiks öelda. Sõbrannad Ma ei liialda vist, me võime sama hästi ükskõik mis ajal talle küllamine ja, ja tema meile tulla ja meil ei ole selliseid suhteid, et noh, vot nüüd juhataja tuleb ja hakkab meiega siin pahandama või käseb meil midagi lohida, ei oskagi käskida tabu, ma ei ole kuulnudki käskimas midagi teha, ta ikka palub õrnalt ja siis kõik jooksevad, noh umbes niimoodi. Madli, Madli, Madli Karro. Ma usun, et Madli, anna mulle andeks mani stagna Moody, temaga rääkisin, et juhataja juhataja ütlemine on palju kenam. Oi, meie kutsume teda lihtsalt maadliks, meil ei ole üldse midagi muud vaja. Mina ütleksin tema kohta nii palju, et ma olen temalt väga palju õppinud, mismoodi suhelda, käituda ja võib-olla siis juhatajana. Metroloogiajaamu me juba rääkisime, on meil praegu 24 ja kui on informatsioonijaamad, kui me räägime informatsioonist üldse, siis jaamad annavad meile kahesugust informatsiooni. Üks on operatiivseks kasutamiseks informatsioon ja see tuleb tõepoolest iga kolme tunni tagant ja kiiresti kohe sünokikute töölauale. Teine voog, informatsiooni see on. Me nimetame ise seda reziimi informatsiooniks ja see jõuab meie juurde siis iga kuu lõpul edasi, juba meie anname need materjalid, need andmed kodeeritud kujul juba masin arvutuskeskusse. Ja praegu ongi meil niimoodi organiseeritud, et Sakus asub meie instituudi masin arvutuskeskus, kelle ülesandeks ongi siis metroloogia vaatluste esmane ümbertöötlus ja juba masin, arvutusjaamast saab meteoroloogia osakond valmis masin, tabelid, järgneb nende kriitiline kontroll ja ongi andmed, mida me võime esitada tarbijale eelkõige muidugi meteoroloogiainstituudi enda töötajatele, aga muidugi ka teistele selles vajaduses. Ta on üks vaheküsimus, enne kui edasi läheme. Kas see kodeerimine ja selle uue Arv keele tekitamine, mida ma seal Viljandis meetri pealt nägin, on selleks vajalik, et siis on nagu süsteem ühtne või on siin oma aja märk küljes, et rahvavaenlane andmetele ligi ei saa, kui te neid edastate ja koonda. See on ikka aja märk praegu. Me oleme sellisel tasemel, et me olime võimeline just sellisel tasemel neid andmeid ümber töötlema ja masin on ka siis vastavalt niimoodi ehitatud, et ta võtab need andmed vastu. Nii et minu küsimuses midagi sees Tähelepanelik kuulaja ilmselt on juba aru saanud, et nüüd toimub meie teiega suhtlemine keskustelu geograafiliselt teisest punktist Tallinnast, nii nagu me päris saate algul ütlesime sellest punasest stuudiost. Tuleb ära öelda ka, kes on ümber ümmarguse lauad. Elle Pärnamägiosakonna juhataja, meteoroloog hüdrobioloogia instituudis oli minuga kaasas, nii nagu ka Milvi sander Viljandis, kuid juurde on tulnud, et ma ei tahaks neid tähtsaid ametinimetusi öelda, sest Viljandis väga selgelt anti mõista. Läbisaamine on siis parem kui ülemusi ja alluvaid ei ole, kui on lihtsalt kolleegid ja sõbrad ja sõbrannad, aga noh, kombed peavad ka olema. Helve Kotli, meteoroloogiakeskuse direktor ja selle instituudi peadirektor Peeter karik. No nüüd on meil andmed käes, nad on nii-öelda ka põhimõtteliselt töödeldud ja kõlas ka, et kõigepealt oma Instituudi tarbeks mis tarvis, ja siis on Instituut paistab silma muidugi rahvale kõigepealt ilmaprognoosidega, sellepärast et see on üks niisugune toodanguliik, mis, mida me anname raadiosse, televisiooni iga päev ja mitu korda päevas alates varahommikust lõppedes hilise ööga. Ja see operatiivmaterjali kättesaamine on kiiresti vajalik just selleks, et võimalikult täpselt ilma ennustada. Ja selles osas me oleme. Eesti meteoroloogid ja ilmaennustajad on üks osa üle majandussüsteemis, nii et seda võib ka puudutada. See on kindlasti inimestel huvitav kuulata selles mõttes, et võib-olla paljud tarbijad ei teagi, kuidas tegelikult meile see toormaterjal tuleb, mille baasil ilmaennustused tehakse. Ja üks asi on see, et informatsioon oleks võimalikult täielik, et ei oleks valgeid laike. Euroopa kaardil meil kõigepealt, et homset ilma ennustada, jaga isegi lähi- Mandriku võiks niimoodi öelda, Ameerikast on vajalik informatsioon selleks, et, et ilma ennustada Eestis näiteks nädalaks ajaks. Ja teine asi on kiirus, selleks peavad olema korralikud sidevahendid, korralikud sidekanalid ja needsamad koodid, millest me siin asja jutustasin. On ka väljamõeldud, selleks, et asi hõlbustada, tähendab Telegrami maht peab olema võimalikult väike, et tema edastamise aeg on ka lühike. Kui ma kirjutan kõik lahtise tekstiga välja läänetuul nii ja nii mitu meetrit sekundis, aga numbritena näeb see välja kaks, kolm numbrit, ainult nii et see infomaht, mis maailmas iga kolme tunni tagant edastatakse, on äärmiselt suur. Ja et võit aega ja anda need andmed kätte. Tõesti prognoose osakondadele igal pool, iga igal maal, mitte üksnes Eestis, selleks on kähku vaja tegutseda, nii et praegu on süsteem selline, et 15 20 minutiga peaks meil olema koos kogu Euroopa materjal ja kaasa arvatud osa Ameerikast ka. No maakera ehk gloobust oleme me kõik näinud ja kujutame ette, milline see meie maapall on, kus me elame. Aga kui nüüd natukene veel neid niite tõmmata, on Eestis 24 meteoroloogiajaama veel 60 vaatlusposti, no need niidid tulevad Tallinnas. Aga kui nüüd täpsem olla, siis kus siit niidid lähevad ja kust tagasi tulevad Eestist välja? See igapäevaselt nii-öelda tööline? Liinid tulevad Tallina sidekeskusesse mini Instituudi sidekeskusesse ja siin on meil koostöö naabritega, mis on pikka aega kestnud üle Läti läheb Moskvasse, Euroopa riikidesse kõikidesse. Ja tähendab seekord on maailmas kehtestatud just meie ülemaailmse organisatsiooni poolt. Siin isetegevust ei, tegelikult ei saa olla, siis läheb süsteem nässu ja mitte midagi sellest infovahetusest välja. Põhja-Euroopas on Nortšeping Rootsis üldiselt Euroopa keskus, sides on ohvenbach Maini ääres saksa ilmateenistuse keskus. See on Euroopa põhiline. Ja see vahetab juba informatsiooni Tokyo. Austraalias on oma, tähendab, need on neli-viis ainult üle maailma suuri keskusi, üks nendest on siis Moskva siin lähedal. Tavaline inimene jah, tema vaatab aknast välja või kuulab ilmateadet ja ütleb, et ilm on niisugune. Aga räägitakse ka kliimast. Ja kui nüüd nagu enda käest vastust otsida, milles erinevus on või milleks üks või teine tähtsam on, siis ma arvan, et Peeter Karing võiksin vist kõige paremini vastata, kui ma midagi segi ei aja, siis teie doktoritöö ongi seotud Eesti kliimaga Jewist kliimaga veel laiemalt. Kliimaalased tööd on Eestis väga mitmes plaanis arenenud. Ka mina olen muidugi sellest osa võtnud. Ja siin kliima. Kõige lihtsamalt öeldes ongi pikaajaline ilmade režiim. Kuid kliima määrangus on viimasel ajal hästi palju segadust. Ühelt poolt Me kuuleme raadiost ja loeme lehtedest, et kliima muutub. Räägitakse globaalse kliima soojenemisest. Samal ajal selles globaalse kliimasoojenemise foonil toimuvad ka regioone reaalselt kliimamuutused. Meil siin Eesti kliima oleks vast mõjutatud kõige rohkem balti mere regiooni kliimast kuid omal Eestimaal me saame rääkida ka mikrokliimast, see on siis kliima mis on omane üksikutele nõlvadele, metsaservaaladele ja selle tõttu. Kliima on küllaltki lai mõiste. Mida Eesti kohta võib öelda, kuidas tema siis on nii-öelda andmete põhjal uurimiste põhjal kuhu tema siis nüüd vajub või tõuseb? Pikaajaliselt andmevaatlused, mis on, tuleb nüüd siin aastal 1885 kuni käesajani. Siin meiepoolsed andmed ei näita, erilist tendents jäi kliima soojenemisele ega kliima jahtumisele. Aga üldiselt on meie kliima iseloomulik põhjaaladele, kus sademed aasta sademete summa ületab soojuse hulga ja see tähendab seda, et aasta keskmisena meil peaksid nagu ülekaalus olemad, liigniisked tingimused. Peale selle. Ja väga oluline ka see, mis, kuidas inimene tegutseb ja kas me oma tööstusega mingil määral muudame keskkonda sellisena, et meie kliima võiks muutuma hakata. Need muutused ilmnevad just viimase viie või 10 aasta jooksul ja kas nad olid püsiva iseloomuga või nemad siis mööduvat, eks seda näitab aeg tulevikus. Aga siin, et meil nüüd tõesti mitu aastat järjest talve, ega see väga erandlik nähtus ei ole. Kui nüüd vaadelda eelmise sajandi ilmu ja talvesid siis taolisi perioode olnud varem olnud. Ja praegu ei ole küll meil mingit põhjust arvata, et see oleks nüüd mingisugune väga iseloomulik ja tulevikus kahvel talvel oleks, loodame ikka talvel jälle tuleb. See, et meil on andmeid juba nii pika aja tagant ja nii korralikke andmed, see näitab, et teie tegevus täna toetub ikkagi korralikule vundamendile kes on olnud Eesti esimesed niisugused teenekad, ilmavaatlejad, et me võime öelda, et vaat sealt on edasi asi läinud. Hästi. Me peame ka nagu ajalugu ikka teadma. Kui me räägime ühest asjast nii põhjalikult nagu täna meil seal plaanis on. No meie arvame ikka, et eks algus on ta saanud ikka Tartu ülikooli juurest sest 1865. aastal loodi Tartu meteoroloogia observatoorium juustuülikooli juurde. Ja sealt Ta ongi tulnud, meie niisugused kõige auväärsemad ja, ja austust väärivad meteoroloogid. Esimene kas või selles observatooriumis oli vaid pingen. Edasi on suuri teeneid barretil juba enne observatooriumi avamist, just tema oli see mees, kes ütles, et et on vajalik, et üle meie maa kolex, meteoroloogia, vaatlusvõrk, meteoroloogiajaamade võrk. Ja ju ta sealt siis algusega saidki. Ma mõtlen, need targad pead ikkagi koos, selle otsuse tegid. Ja edasi hakkabki eestimaal tulema juba meteoroloogiajaamu. Juures sama võib öelda veel teiste sadamate ja tuletornide juures nagu Vilsandi siis Pärnu, Maakri, need on kõik möödunud sajandil alustanud oma tööd. Ja muidugi Tartu ise nõgus, juba vaatlus hakati tegema 1822. aastal ja regulaarsed vaatlused pandi paika 1865.-st aastast. Koosis meteoroloogia observatooriumi avamisega edasi juba selle sajandi algul lisandub palju jaamu. Narva siinontiirikoja siin on, Jõgeva alustas tööd kahekümnendatel aastatel muidugi juba eelmise sajandi lõpust, Võru Valga, nii et meil juba sajandivahetusel oli meil täielik korralik metroloogiavõrk. Kes on aga teie niisugune eesti soost teoreetiline või praktiline isa või eelkäija, keda me lihtsalt peaksime teadma ka siis, kui me ei ole ilmavaatlejad, aga ilmaennustajad, sest see käib meie kultuuri ja teadusloo sisse ja, ja oma mineviku suurmehi ilmselt tasub teada. No kui me meenutame sügisest konverentsi, siis Kaarel Kirk Kaarel Kirde-oli muidugi esimene eestikeelne meteoroloogiaprofessor Tartu Ülikoolis, aga enne seda neid teisi mehi ei, võib-olla ei ole ka mõtet päris ära unustada ja, ja enne observatooriumi loomist tegelikult meteoroloogia areng Eestimaal hakkas pihta tänu mitte kutselistele Meteroloogidel, keda tollal võib-olla nagu ei olnudki väga palju oli nende hulgas aste sõjaväearstid just sest levis arstide hulgas ikkagi seisukohta, et keskkond ja inimese tervis on väga tihedalt seotud ja siis hakkas see püüdlus ilma vaadelda, üldse keskkonnaseisundit vaadelda. Ja ka Parrot ülikooli rektor oli ju tegelikult väga mitmekülgne mees, ta oli nii arst kui füüsikuid mägironija ja ei tea, mis veel tähendab tema ajal vaatlusi, alustati. Täiesti sihikindlalt. Vaatlusi tuleb teha, aga see ja sellised entusiastid aegade vältel kogusid teatud materjali mis olid nii väärtuslikud, et trükiti ära isegi Peterburi teaduslikes väljaannetes. Aga muidugi täiesti organiseeritud võrgu loomine algas Eestis kahekümnendatel aastatel, just nimelt Kirde-Eestis. Teine seal väga lühikese ajaga tehti ära. Suur töö, loodi sidemed teiste maadega, näiteks hakati andma telegraafi teel ilmateateid, neid samu telegramme, mida me nüüd suurel hulgal saame. Eesti oli üks esimesi Põhja-Euroopas, kes läks üle sellisele telegrammide. Vahetusele. Saadi mujalt maadest materjali antimastuma andmeid, nii et see läks niisuguse vastastikuse koostöö raamides. Juba siis. Kas Kaarel Kirde-oli väga tubli nii-öelda töösipelgas siin Eestimaal või nagu see teie töö on, et seisa ühes kohas kinni olla, ta peab levima ja saama mujalt andmeid, oli ta juba tollal ka tunnustatud mees rahvusvaheliselt. No ühesõnaga, tema uurimistöö oli väga viljakas lühikese ajaga, ta tegi valmis doktoritöö, kaitsnud seda Saksamaal. See oli atmosfääri kõrgemate kihtide kohta käiv uuring, millega ta isegi seadis kahtluse alla norra koolkonna. Mingid seisukohad, norra koolkond loetakse üldse sõnutikas juhtivaks koolkonnaks, kuna Norra on ka mereäärne maa ja nad on lihtsalt häda sunnil pidanud uurima ilmselt et kuna kõik massid, mis tulevad ookeanilt, esimene kuhu nad niimoodi vastu põrkavad, on see Skandinaavia ahelik. Ja ühesõnaga tema töö leidis väga suure heakskiidu osaliseks sai. Seetõttu võib öelda, ta oli igal juhul rahvusvahelise kaliibriga teadlane. Ja kuidas tema karjäär kulges, sest ma ütlen ausalt, minu jaoks on tema nimi ühe korra tänu teile varem meie saates kõlanud. Ma arvan, et ega paljud kuulajad ei tea No paraku nagu paljud Eesti teadlaste Eesti inimeste saatus. Ta lahkus Eestist 44. aastal ja jätkas oma tööd juba välismaal. Praeguseks on ta muidugi manalamees. Ja nüüd, kui tema 100 aasta sünnipäeva puhul sünniaastapäeva puhul oli see konverents, siis poeg oli siin Eestis käimase isa rad uurimas. Ma ütleksin nii palju, et nii ilma teaduse kui metroloogia teaduse alus on ikkagi haridus ja selleks, et meil oleks Meteoroloogia ja kliimauurijad, on vaja metroloogia õpetust selles suhtes. Ma võib-olla lisaksin ühe nime, siis Herman Mürk, kes on pärastsõjaaegsel perioodil praktiliselt kõik meie meteoroloogid välja õpetanud, tead, eks me täna istume siin laua ääres, me võime kõik lugeda ennast tema õpilaseks. Herman mürgi ettevõtmisel ja tema initsiatiivil on koostatud ka üks raamat. See on siis teaduse ajaloo lehekülgi Eestist kaheksas väljaanne kus on siis kirjeldatud. Meie praegu töötavate juhtivate spetsialistide poolt ja ka teiste inimeste poolt kõik seda perioodi asutuste kui ka isikute lõikes, mis siis on instrument taalse vaatlustega haaratud? No mina oma tööd selles süsteemis alustasin 1956. aastal siis kui tekkis päevakorda vajadus, tähendab meie saarejaamad Ta meie süsteemi üle, nad kuulusid enne või Nõukogude Liidu hüdrograafiasüsteemi. Ja juhtus nii, et meid, noori, abielu, inimesi saadeti Ruhnu saarele abikaasa jaama juhatajaks ja minna sinna tööle. Nii, no see oli muidugi väga niisugune eksootiline, tookord ei olnud üldse õiget ühendust mandriga. Ja Ruhnust on väga palju, tähendab räägitud on filme tehtud, aga millegipärast on jäetud see periood, 50.-te aastate lõpp, 60.-te aastate algus, kui tõesti Ruhnus õitses elu, see on nagu jäänud tänapäeva inimestel vaateväljast välja. Ja võib-olla selleks aitas ka tõesti siis kaasa mingil määral ka meie väike ilma jääma kollektiiv seal. Sest arenes meil isetegevus, eriti tänu sellele, kui kolhoosi esimeheks tuli meie tuntud tantsupedagoog Richard tunnus. Ja isegi niisugune väike repliik, kui tunnusele anti ülemöödunud aasta lõpul hullu Toomi preemia siis minu tütar kui ka rahvatantsuõpetaja meenutas seal seda seika, mis jäi nagu suurtel meestel vahele seda Ruhnu elu ja tunnusel nagu jah, ta oli väga liigutatud sellest, et teda, et seda ka meelde tuletati. Nii tol ajal Ruhnu toodi sealgi tehnika, tulid väljaõppinud töötajad, agronoomid, püügitehnikud ja nii edasi. Ja millest tähendab sai alguse meie tol ajal niisugused mängud. Kihnu-Ruhnu mängud, Võrtsjärve mängud hiljem sündis Ruhnus, kui meie õppisime selgeks näidendi paradiis põrgus ja läksime sellega Kihnu esinema. Tookord oli saarel Aadu Hint, kes kirjutas seal valmis oma tuulise ranna kolmanda osa. Tema võttis sellest kinni, et nii võiks tulla ka siis Kihnu isetegevuslased Ruhnu ja sellest siis korraldada mingisuguse niisuguse suurema ettevõtmise kui ainult ühe näitemängumaja mahamängimine. Ja sellest siis kasvasid välja, noh nagu ma ütlesin, Kihnu-Ruhnu mängud, mis hiljem läks üleda mandrile. Ruhnu kohta, Venson asid. Me jah, võtsime osa isetegevusest, aga seal tuli olla ju mitme ameti peal. Mees oli mul isegi seal küla tullakse, külanõukogu esimees, rahvamaja juhataja, mina olin koolis õpetaja. Nii et tõesti, me olime seal elu keskel seal ja kandsime seda väikse saare elu edasi. Kas teile ka Peeter Rooslaid siis Ruhnukeelseid laule õpetas? Koorillas parees, kus on peal siis ristankur ja süda, usk, lootus ja armastus, mis on Peeter Roos, laiu käsitöö? Ja Peeter Rooslaid, ma arvan, et tema oli ka omamoodi ilmavaatleja enda jaoks, sest ta oli ju mees, kes oli ennast ise harinud ja taipas ka muud maailma ja tema kompasside järgi sõitsid Ruhnu kalurid veel palju-palju aastaid, kui need Väike-laevad olid vanad. Ja põhja või siin tähendab Soome lahe servod seal ju hülgepüügil ja käisid Peetri kompassidega meelse kompesson ka kodus olemas. Ja see oli ühest mürsukesta, seda tegi siis selle karbi. See oli värviline metall, siis ta sai kuskilt nõela selleta magneetis ära ja ütles, et kui köögilaua nurga pealt vaadata selle lõigatud õunapuu oksa peale läbi akna, siis see on täpselt põhino, langes kokku. Ma läksin nagu selja taha, vaatasin tõepoolest, olid need kuidagi nagu ühe joone peal. Ja kui ilusti tassis graveeris selle kompassi põhja ja andis talle selle kunstilise kujundi ja. Jah, väga ilusaid esemeid, ta tegi isegi pärast hukule veel töid ja neid oli kaubamajas isegi müügil. Ja vaat see on huvitav, et teie tõstsite jah, nüüd selle sõna kultuuri sisse ühe konkreetse näite, kuidas noh, õppinud inimene ilmajaamas, töötades kohalikule väikesele külale või saarele, andis elu manu, nii nagu kooliõpetajaid on peetud läbi aegade maa soolaks. Ja nüüd lõi mul paralleelnäite välja, kui ma olin Sahhalini saarel, siis ka kõige paremad suhted tekkisid ilmajaamaga, kuigi ma olin seal nagu muudel põhjustel. Seest ilma, sünoptik oskas punasest kalast kõige paremaid toite teha, tema oli üks väheseid, kes seal ajalehti luges ja ta pidi vist raadiot kuulama. Temaga sai vestelda elust, maailmast ja ümbrusest. Sest need olid erksamad inimesed. No võib arvata, et kui andmed tulevad täpselt ja paljudest punktidest ja üle maailma kokku, et siis ühe targa naise või mehe käes võib-olla tõesti annab see niisuguse pildi, et ta julgeb öelda ka milline see ilm on homme või kuidas teise ilmaköök teie majas tegelikult töötab, kes on need kokad on ja kes seda kulpi keerutavad? Olid ilma kokk ei olegi nii väga palju. 809 10 inimest ja muidugi see põhineb pik, hooguse töö põhineb andmebaasile, mis meil tuleb. Iga kolme tunni tagant peame saama selle materjali. Ja selle alusel otsime välja kaardil kõrgrõhkkonnad, madalrõhkkonnad, need, millest me iga päev räägime. Ükski päev ei lähe mööda, ilma, et meie ilmateadetes ei oleks juttu mingist õhu rõhkkonnast. Ja põhiliselt tuleb ära püüd arvata, kuidas nad käituvad. Kas ta tuleb samas suunas, nagu ta kogu aeg on tulnud, võidab, pöörab kuskile ära. Või ta hääbub, enne kui ta meile jõuab, näiteks väga sageli juhtub, Skandinaavias ta tuleb. Eks te panite tähele, ma ütlen ta. Me suhtume nendesse õhurõhkkondade nagu elus asjadesse. Tähendab, tal on oma ise, me kunagi ei ütle, see, see on, see on kohe niisugune suhtlemine loodusega, nagu öeldakse, personifitseeritud, kõiki loodusnähtusi, see on tema. Ja, ja kui ta tuleb sealt üle ookeani ja jõuab Skandinaavia mägedes, need on üpris kõrged, siis ta jääb sinna keerutama ja mõtlema. Ja energia on tal otsa saanud, aga meri on soe, näiteks sealt aurab juurde niiskust, ta saab sealt sooja soojaenergiat juurde, siis lõpuks ta kogub hoogu. Nelja-viie päeva pärast ta suudab üle mägede ronida ja vot see on üks konks meie sõnutikute elus, mis vajab peaaegu iga päev lahendamist, sest osa tuleb üle kohe, aga osa jääb natuke pidama. Ja vot siis see nüanss, et, et kas ta tuleb mul homme võidu tuleb ülehomme põhimõtteliselt ta muidugi tuleb. Ja otsustada nüüd ära see täpne aeg, sest meie ennustused on siiski kellaajaga piiratud, me anname 24-ks tunniks näiteks 48-ks tunniks ja ma ei saa välja pakkuda ühte asja lihtsalt umbropsu, nii et noh, kuskil nädala jooksul tuleb, ma pean ikkagi mingi aja ära määrama. Ja üldiselt protsessi iseloomu määrame küllaltki normaalselt, ma ütleksin, tähendab, me saame aru, et tuleb tsüklon ja ja aga see täpne aeg on muidugi kõige raskem määrata. Aga kui tulevad lõuna poolt, kus ei ole suuri mägesid ees või edelast, õigupoolest siis mõnikord nad liiguvad kohe nagu raudtee rongid kellaaja järgi. Nii et võid tõepoolest ütelda, et isegi on olnud elus üks niisugune juhus. Laulupeo ajal küsiti, mis kell hakkab Tallinnas vihma sadama ja meie vaatasime, et nii kuskil lõuna paiku peaks jõudma. Ja ikka see laulupeokomisjoni inimene pinnimisel ikka ütelge, et mul hakkab seal üldproov, no mis me teeme, mis me teeme? Noh, pool 12 hakkab tulema, sest et noh, me umbes arvestame kolmetunniste vahemike kaudu käib nendesse mõtlemine kaardid tulevad üle kolme tunni ja ta hakkaski tulema siis viis kell pool 12. Nii et selliseid asju juhtub ka. Aga kaua teda näiteks jätkub, see ta nüüd on tulemas ja tuleb, aga ta ju tilgub nagu öeldakse enne meieni jõudmist ka maha ja ja, ja vot, see, et noh, tuleb küll, aga aga äkki selja taha enam ei tule, sest Eesti on ju ka siiski ikkagi mitusada kilomeetrit pikk ja lai. Ega ta nii väike pole. Nojah vaat seda peab ka arvestama, seda, seda iseloomu muutus tee peal, et algul on väga äge siis raugeb natukene ära, aga kui ta tuleb Läänemere kohale, aga siin on vesi soe talvel eriti suhteliselt soe, selles mõttes, et Skandinaavia mägedes on lumi ja jää. Ja tekib niisugune täiendav temperatuurikontrast igasuguse õhukeerise tekkeks on vajalik just temperatuurikontrast. Ka need Õumasid liikuma, soojem, kergem ja, ja külmem on raskem, raskem tõrjub selle soojameest ära, et niimoodi hakkavad õhumassid liikuma, siis tekivad keerised. Ja kui ta siis see tsüklon jõuab ükskord Läänemerele, siin saab ta uut hoogu sisse tavaliselt ja tuleb meie rannale uuesti juba küllalt ägeda, eks. Rootsis võib juba öelda, et vihmal maha sadanud ja jõud on otsas. Aga kui ta jõuab üle Läänemere meie saartele, siis hakkab see asi nagu uuesti. See on teine etapp tema arengus. Ja suvel võib-olla ka selline lugu, et tekivad väga ägedad äikesevihmad, näiteks 67. aasta torm, kui nüüd raadiokuulajate hulgas juhtub selliseid olema, kes mäletavad. Mina olin Kihnus ja see oli, see oli meeletu torm, sellepärast et isegi Tallinnas oli siin Pirita rannas mets maha murtud loogu. Need männikesed olid kõik seal seal niimoodi hunnikus. Ja see väike tsüklon oli üpris väike, ta oli läbimõõdus, võib olla 150 kilomeetrit, mitte üle 200, see tekkis lihtsalt teise suure tsükloni hõlmas, niimoodi hakkas tulema mööda mereranda, hakkas Kaliningradist peale, tuli Läti rannikul ja seal ta ei olnud veel midagi kohutavat. Ta kogus kogu aeg sooja merest juurde ja mandril oli noh, 30 kraadine temperatuur, aga Rootsis hakkas külmaks minema, oli 15 ja vaat niisugune vahe. Ja kui ta jõudis siis Liivi lahele, kus vesi oli 25 kraadi, söövad, siis ta tegi selle. Ma ütleks, ta kopeeris troopilist tsüklonit. See oleks võinud öelda, et see on põhjamaa troopiline tsüklon, tähendab, see areng toimus seal paari tunni jooksul. Ta tõmbas seda sooja endale juurde sooja niisket õhku. Ja terve Eesti oli laastatud, rannikse läänerannik ja isegi Soomes, osaliselt ja Soomest ta pärast tagasi Soome lahe peale, tähendab ta mandri kohal, tal ei olnud elutingimusi, tal ei olnud see temperatuurikontrasti, ta tuli tagasi, tegi ühe hüppe Soome ja siis tuli tagasi Soome lahe peale ja niimoodi. Ta oli ikkagi tahtmist täis teha seda, mis ta tegi, absoluutselt. Mul on väga meeles, Kihnu Ruhnu mängude ajal natuke eespool juttu oli, tabas meid ja Kihnu saare peal, esimene üllatus oli, öösel hakkas tohutu käbi sadu, me olime seal rock City väikese hotelli juures telkides ja hakkas käbi, saduse 100. ja 100. tuul mere ääres nagu eriti tundunud midagi hullu, sest mere ääres ikka on ju tugevat tuult, see nagu ei andnud veel millestki märku. Aga need potsatused ikka sinna telgi peale ja telk kiskus kuidagi punni ühele poole ja siis langes kokku kui ja, ja see oli niisugune, noh, tõesti niisugune nagu eripärane. Ja teine asi, hommikul paljajalu see paarkümmend meetrit sealt kaldast alla ei saa minna, sest käbi vait, kõik on käbisid täis, aga kuivanud käbi ega ta talla all ei ole suurem asi. Ja siis, kui sai sinna veepiirile, mina olin jätnud seebikarbi ühe küllalt suure kivi peale lohku sinna, sest noh, ega seal keegi kellegi teise oma ei puutunud midagi. Ja mina vaatan siis sinna vee poole. Ja vaatan, et kivi ei ole seda kivi pole enam olemas. Kivim kadunud vesi oli tõusnud, nii palju madalamad kivid olid kõik vee all ja mu seebikarbike oligi ära ujunud. Ja siis mängud jätkusid ja mere ääres toimus siis sportpüssist või väikesekaliibrilise püssist laskmine. No me oleme kõik seda vist koolis lasknud seal liivapadja pealt ja see ei ole eriti keeruline üsna head tulemust saada 50 meetri pealt ja mis juhtus, mehed said 50 silma asemel seal 17 19, ei läinud sinna 10 poole, siis hakati neid kruvikesi keerama, et midagi on viltu. Asja küljetuul oli nii tugev, et see tina kuulikene 50 meetri peale hakkas juba nii kõvasti kalduma. Ja siis veel üks asi, millele siis kohalikud tähelepanu juhtisid, ütlesid, et me lasime hobused nagu saare pole sisse, sest nad olid seal noh, nii-öelda looduslikus koplis majade poolt oli seal üks okastraadiriba ees ja mere poole oli kõik valla. Nad olid ummikuks rinnutsi okastraadist, sest nad ei tahtnud jalgupidi vees olla. Ja siis ma nägin jah kuidagi esimest korda, et kui palju võib ühe ööga see ilm muutuda ja mis ta võib teha, aga no kuna seal oli palju rahvast ja tuju oli, ega siis keegi nagu verest välja ei kukkunud. Ja sealt läks ta juba selleks ajaks üle, te saite jätkata ka päeval tuli ta siia Loode-Eestisse. Ma natukene nüüd jätkaks, vahele räägiks, et see hirmus torm, mis oli jah, mandril 67. aastal Ruhnu saarel oli see 69. aastal kui see Ruhnu vägev männimets, see kõik on, peaaegu hävitas ära. Ja see oli hea üks õudustöö Ruhnus. Ja peale selle ka saar läks peaaegu tühjaks, sest need kihnlased, kes tulid sinna peale 44. aastal, kui Ruhnu rootslased ära läksid need läksid, sest see oli ikka nii õudne, et nad enam seal jah ei, ei tahtnud elada. No ja siis muidugi see saare elu ka peale selle vaibus, aga kahju on sellest ilusast metsast, seda ei ole seal enam. Sekundaarne lepik, kaasik. Ja nii väga vähe on järele jäänud, kus need Ruhnu männid olid niisugused see kohalik metsavaht, kes jäi sinna järele teise mehena. Peeter Rooslaid oli üks ja Aleksander Norman oli teine. Kui, siis vaata, tähendab, andis meile seal küttepuid välja, ütleb mina, annab see puu, aga see Ruhnu ahi ei, peab see puu. No see on näide, mis ka mõjusalt ütleb, et ilmaga peab arvestama või peab teadma, mida tema võid teha. Lihtsamalt öeldes, et ilmaennustusest peab lugu pidama. Kas on näiteid selle kohta, kui ei pea ilmaennustusest lugu, mis siis võib ju? No ma olen püüdnud alati rääkida igal pool, kui inimesed nurisevad, missugune vastik ilm ja missugune paha ja, ja vihmane kord ja palav, siis ma alati olen öelnud, et teate meie ilmaga võib üldiselt täiesti rahul olla, sest me oleme parasvöötmes ja me ei ole ikkagi väga ägedate tormide teel. Et kui võrrelda nüüd lõunama ilma näiteks või, või Indiat või Kuubat või Lõuna-Euroopat, kus on suurte kahjudega, peab arvestama ühe tsükloni üleminekul Eestis, selliseid asju esineb äärmiselt harva. Selle tõttu inimesed noh eriti võib-olla eri tavakodanik ei pööra tähelepanu, ta küsib, võib-olla vihmavarju võtan või ma ei võta. Aga siiski teinekord juhtub ka selliseid asju, et niukene enesega rahulolu ja tähelepanematus, eriti pärast suve, kui suvi on olnud rahulik ja tuulevaikne ja näiteks augustis on meil üld üldiselt vaiksed ilmad. Kui esimesed sügistormid tulevad, siis juhtub muidugi noh, küllaltki niisuguseid lugusid, mis võib põhjendada inimese lohakusega, tähelepanematus, aga ta tõesti seal ilmateadet kuulanud, et kui sa ikka oled teinekord päris õigesti tuule et öelnud, siis järgmisel hommikul helistatakse, mul läks, õnneks. On olnud juhus, kus Tallinna sadamas kukkus kraana ümber. Kus kraanajuhid ja koos kraana hüviga maja peale ja no lihtsalt ei arvestatud prognoosi. Tuul oli ennustatud kuus, seitse palli, aga kuuendast pallist alates tähendab 12 meetrit sekundis, kraana ei tohiks enam töötada. Ta tuleb kinnitada spetsiaalsete kinnitus trossidega. Aga kuna töö oli vaja kiiresti ära teha, siis töötati edasi ja noh, see prognoos oli seal kuskil laua peal. Paber, see, mida nad siis Deletaibi kaasaid, selliseid asju näiteks. Laevalt lähevad mehed kõik maale. Aga torm tõmbab need kinnitusköied puruks, Tallinna sadamas on, niiet ühe laeva tõmbas lahti aastat. No see on küll 20 tagasi, võib-olla see triikis niimoodi siis üle teiste, nii et kõigil olid küljed, lend, mis lihtsalt ei arvestatud, et loodetuul tugevneb kaheksa palli, nii, aga see on, laht on lahti loodest. Muidu laevamehed üldiselt väga-väga arvestavad. Ma mäletan ühte Ruhnu sõitu, mis lükkus just sellepärast edasi, et selle laeva jaoks oli see laine kõrgus ennustatud liialt suur ja ja me ootasime ja ootasime, oodata oli igav, aga muidugi tähtsam on see, et kui sõidate pärale jõuad. Ja veel, kui on näiteks sügisesed või juba talvised ilmad, kus vesi hakkab jäätuma, seal on asi hoopis naljast kaugel. Lihtsalt no ja on olnud ka selline juhus, et Hiiumaa rannas läks laev ümber, kuna noh, isegi ei tea, miks ta üldse merel lasti, sest et mitu päeva olid juba tormitorm kestnud ja nagu ei oleks tohtinud minna. Võib-olla oli tuttav inimene seal sadamavalves ja ütles, kuule, ma käin ära seal Saaremaal näiteks ja Hiiumaa juurest oleks külglaines ja kõva tuul oli kaheksa palli võib-olla ka ja õhutemperatuur saarel või 25 kraadi ja see jää tekkis noh, ma ütleks, võib-olla poole tunniga. Ta lihtsalt pöördus nagu vurrkann läks laev ümber ja päästeti siis need mehed, ärava laev läks põhja. Ja otsene jah, tähelepanematus, oluliselt vist tuleb meteoroloogiliste tingimustega arvestada lenduritel ja autojuhtidel. Jah, ja teatud puhul peab see inimene nagu öeldakse, iga tuulega kaasa minema, sest see üks lugu ühe saare lennuväljal, mis näitab seda ka, et teie inimene, ta jäi nagu minutiks-paariks tukkumast. Kuressaare juhtum, jah? Ei, see oli, see oli, tähendab ette tsükloni keskpunkt läks üle ja seal on seal on 15 minuti jooksul tuul muutub lõunast põhja. Ta lennuk, kui ta tuleb, lennuk peab maanduma vastutuult. Aga kui selle maandumise jooksul temal tuule kib, pöördub põhja, siis ta lükkab, tähendab nagu lennuki saba üles ja lennuk läheb ninapidi vastu maad näiteks või sõidab maandumisrajalt välja. Selline lugu võib võib-olla ja on olnud niisugune, tähendab, seal ei juhtunud õnnetust selles mõttes, et inimesed ei saanud viga. Aga lennuk sõitis maandumisrajalt välja ja just sel hetkel, kui ta maandus, tähendab, seal oleks pidanud nüüd keegi kast dispetšer või keegi oleks pidanud arvestama seda, et ta oleks lasknud lennukil, ütleme seal teatud aja veel õhus olla, eks ole, ta oleks pidanud mõne tiiru võib-olla juurde tegema selleni, muidu ta tal on niisugune ette kirjutas, ta teeb ühe oma mingi ringi. Lennuvälja kohal. Ja lendur seda noh, nii-öelda roolis olles seda veerandtunnilist, muutus tema seda ihu. Et tema ei tea ja ei, ei mitte mingil juhul, ta ei saa sellest aru, sest ta liigub ise ja, ja ta võib muidugi, kui tuul on juba ära pööranud, kui ta nõus, ta saab aru, et tuules on ta muutunud, ta kiirustaks kasvakuda, satub pärituulde. Sest ma olen tegelikult ise kunagi niimoodi Saaremaale lennanud. Esimese jaanuari hommikul, et andsin ise prognoosisid, tuleb tuisk, nähtavus on null ja me läksime niimoodi ära, et nii kui lennuk Maasaini oli tõesti nähtavus null, nii et see oli lennulendur, riskis kahtlemata. Ja nad on kogenud inimesed, nad nad tunnevad, nad võib silmad kinni panna, ta näeb ja teab, mis seal all on, aga juhtub, teinekord läheb halvasti. Niisugune võimalus on olemas. Ma võib-olla meenutaksin siin veel ka mõningaid juhtumeid selles suhteliselt, kus ka silma arvestatud, ega siin ei olegi vaja alati lennundus ja laevandus seda otsida, aga eks me siin raadioski kuuleme tihti igal kevadel selle kohta, kuidas meie oleme ennustanud, ei tohi minna jääle, aga meie kalamehed ikka lähevad sinna jääle ja hädaolukordi vist on siin väga palju ja väga tihti esinenud selles osas. Julgi hulgi, sest et ja suured päästeoperatsioonid ja mis see kõik maksma läheb, lihtsalt tähelepanematust. Praegu vist on küll koht, kus iga kuulaja võiks natukene mõelda mida talle tasuta antud ilmaennustusega teha või kui tähelepanelikult seda lugeda või arvestada, sest asi ei ole mitte ainult selles, et kas ma võtan vihmavarju kaasa või ei võta. Teie tööl on palju suurem sisu. Kui me Viljandis kohvi jõime ja neid juba kiidetud pirukaid veel maitsesime, siis tuli välja paar huvitavat asja teie inimeste kohta. Selgus, et sealsest perest on enamus Neitsi tähtkujus sündinud ja siis ütles kohe üks ennu, loomulikult täpsus, korraarmastus, põhjalikus, põhjalikus. Nii et töö leiab siis õiged inimesed üles või vähemalt siis see töö. Seal peab vastu see inimene, kes vastab nendele nõuetele. Siin on kuidagi kõik nagu aru saada selles seoses, aga teine asi mind lausa üllatas seal. Peaaegu kõik ütlesid, et nad näevad noh, mitte luupainajat, aga sageli üht ja sama hunt. Kell ei hakanud mängima. Ma jäin vaatlustele hiljaks, mis nüüd saab ja ärkavad siis üles. Kas see tuleb sellest, et teie vahetuses on see uneaeg rikutud, iga kolme tunni tagant käib see töö ja seda tuleb nagu enne veel seda tundi teha ja pärast seda teha. Või on teiega seda juhtunud? Kindlasti on sellepärast, et mina olen oma elus oma töö ja, ja elule siini muutnud korduvalt selles mõttes, et ma olen olnud valvetes. Alguses, kui ma tööle hakkasin, siis ma mõnda aega olin isegi ookeanoloogina töötasin Narva jõe, siis ma käisin merel, see reeglina me läksime välja kell kolm öösel. Siis ma olen ka Kuressaares lennujaamas töötanud seal ja siis seal on jälle oma töö reziim, seal oli sageli vaja 15 minuti tagant vaatlusi teha, kui halb ilm ja inimesel, kui ta näiteks 10 aastat järjest on valmistada, kujuneb täiesti bioloogiline kell, mis erineb niimoodi hariliku ristiinimese killast selles mõttes, et, et Kell no vaat kell kolm öösel on vaatlusma, olen kodus Mahal magusast viima, tõusen üles, teen silmad lahti, vaatan kella. Oh jumal tänatud, ma olen kodus, heidan uuesti magama ja magan rahulikult kella kuueni, ärkan siis teist korda ilma igasuguse põhjuseta, tähendab, mul on see rütm niivõrd sees, et ma pean sel ajal kuskile minema vaatlusi tegema, välja. Kuule kui aga puhkus rajal ja täiesti vabal uneööl inimene hakkab nüüd und nägema ja hirmu tundma, et ta nagu ei ärka üles tema füüsiline keha tõesti järk, aga ilmselt see isiklik arvuti juba topsid talle midagi ja, ja kas see siis on mittevajaliku tõusmisega lahendatud või, või selle unenäoga. Aga siia ma võin siis peale öelda, see töö rikub närvid ära lõppude lõpuks, kui see nii hakkab olema. No kui keegi just hirmu tunneb, aga tähendab ma võin endast niimoodi öelda, et et ma ärkasin pärast seda, kui ma enam valves ei käinud viis-kuus aastat hommikul kell pool viis kindlasti sel ajal tuli tavaliselt anda esimene prognoose raadius. Ani, et see paraneb viie aastaga, läheb enam-vähem üle. Aga ega see bioloogiline kell vist ikka nii väga tugev ei tohiks olla, sest Eesti talumees on pikki sajandeid tõusnud ikka hommikul kell neli või kell viis ülesse. Aga ma ei tea kas nüüd meie hulgas keegi selle tõttu ka hommikul kell viis üles ärkab Suvel küll, võib-olla ka talvel, see talumees ka ei tõusnud nii vara üles, siis oli suvel heinaajal. Ja niimoodi ma tahan teie kõigi käest veel ühte asja küsida. Teie olete looduses, teie peate looduse eri ilminguid jälgima, isegi pilvede kõrgust mõõtma ja, ja kõike, kõike, kõike muud, millega me juba täna oleme tuttavaks saanud. See teistpidi on küllalt rutiinne töö. Või just see, et te oskate jälgida ja märgata on teinud Teie silma tähelepanelikum maks ja tänu sellele olete te sellest Eestimaa loodusest endasse saanud või haaranud või on ta ise tulnud kuidagi enam ei oskate tähele panna sääraseid asju, mida võib-olla see, kes päeval töötab öösel magab, lundki näinud. Ei, loomulikult, see on nii, sellepärast et siin oli jutt, et öösel ärkab üles veel pärast seda, kui ütleme, ei ole enam jaamas töötanud sellest eemal olnud, aga üks, viis on veel, milles tunneb ära. Meteoroloogid on nii, kui uksest välja läheb, tõstab silmad üles taevasse, vaadata taevasse, vaadata pilvi. Ja need pilved on ju iga moment erinevad. Nad ei ole ju kunagi ühesugused, kui öeldakse, et meri on erinev iga päev päeva osal, nii need pilved taevas. Ja nad on seal väga ilusad ja kenad, kui nad hakkavad suvehommikul seal arenema, need need kuumul suumilised, mediookrised, kangestused tulevad kuumulanimbused ja siis kärgatab kella kolme ajal ega täpselt vaatluse aialdadab kärgatada ja siis on vaja minna eri telegramm, anda veel enne looduse nähtuse muutumisprotsess, mida sa jälgid ja see kellaaeg ei tee seda tegelikult rutiinseks. Ja Saaremaal näiteks lennuväljal armastasid jänesed joosta. Kui lennukid õhtul Tallinna tagasi läksid ja lennuväli jäi tühjaks, siis hommikul vaatlusele minnes näiteks istus jänes trepi peal. Niimoodi, et noh, niisugune looduse väga looduslähedane on, kui muidugi kui on tegemist Tallinna, vaatan sama, Tallinnas on suur lind lähedal siin natuke teistmoodi see asi just väikestes jaamades on, on, sa oled nagu nagu sees selles looduselus linnud ühest küljest ja siis jookseb sul jänese ümber maja ja. DM tähistate ülemaailmsed meteoroloog loogide päeva, 23. märtsi ühest aastaajast teise minekut väikese teadusliku konverentsiga. Võib-olla teil ei ole veel valmis mõeldud, mida te kokkutulnutele sissejuhatavas sõnavõtus ütlete või soovite, aga võib arvata, et kõik ei saa konverentsile tulla, sest töö tahab iga kolme tunni tagant tegemist. Mida ta oma rahvale seal ütlete või tahab töölt. Meteoroloogide päeva puhul ma kahtlemata soovin kõigile meie kolleegidele ja ka praegusel juhul meie kuulajatele head meteoroloogide päeva. Ja ma soovin meie inimestele jõudu ja edu uute meetodite kasutusele, mis seal uue Eesti rahvusliku ilmateenistuse loomisel ja täiendamisel.