Tere, tänane keelesaade on Euroopa keeltepäevast ja tänavu tähistati seda Eestis Narvas 26. septembril sellel nädalal, kolmapäeval ja mul on hea meel Viker raadiokuulajatele tutvustada Narva keele inimest. Tartu Ülikooli Narva kolledži eesti keele ja kirjanduse elektoraadi juhataja Pille Lille, tere päevast. Tere päevast. Saatejuht on Piret Kriivan ja, ja võib-olla kõigepealt Pille Lille teist endast. Te olete enda kohta öelnud, et teie olete keelekümbluslaps. Mis mõttes teie olete siis keelekümbluslaps? Ma mõtlesin seda ilmselt lähtudes enda isiklikust kogemusest, et ma sündisin kakskeelses perekonnas, kus isa oli eestlane ja ema oli tegelikult rahvuselt ukrainlane, kuid rääkis vene keeles kodus. Ja Mul on kolm õde veel ja läksime me eestikeelses lasteaeda ning ema ei mõistnud üldse oma lapsi. Läksime üsna varakult hakkas meie kõrvalt eesti keelt õppima ja õpetama meile vene keelt siis emakeelena ja olime siis sünnist saadik öelda kakskeelsed kõik selles peres ja läksime vene kooli. Sest tema arvates, et ei osanud seda vene keelt väga hästi. Ja pärast sellist eestikeelset kümbluslasteaias läksime vene kooli, mingit probleemi sellega ei tekkinud, tema oli alati meile abiks keelega ja pärast siis põhihariduse ja keskhariduse saamist läksin mina juba eestikeelsesse kõrgharidusasutusse ja õppisin eesti keeles ja ka mingeid probleeme ei olnud, ehk siis see kakskeelsus on minu jaoks ka keelekümblus, aga väga tihedalt seotud. Ja pärast töötasin väga heade tulemustega saavutamiseni õpilastega kaheksa aastat keelekümblusklassides mõistsin nende muresid ja nende õnnestumise väga hästi, sest et isa oli kakskeelne ja läbisin seda teed nii-öelda sünnist saadik ja siiamaani olen siis nii-öelda keele kümbleja. Kui paljusid keeli te nüüd oskate, kas te olete ka ukraina keele ära õppinud? Ukraina keelest? Ühte sõna, mida ema lapsepõlves rääkis, et kui otsid, on siis kukk see tuh ukraina keelest rohkem mitte midagi ei pea kahjuks. Ukrainas elavad meil isegi sugulased, kellega ema suhtleb, aga nad suhtlevad siiski vene keeles. Et seda tausta ma ei tea, mis põhjusel. Aga üldiselt ma oskan inglise keelt, Natveevee ov vad Sausov. Saan hakkama inglise keeles ja on vaja ilmselt, et paar-kolm päeva, et kümmelda sellesse keelde ja siis hakata rääkima rahulikumalt juba, et esimesed kaks päeva on sellised nagu sisseelamised. Aga tavaliselt, kui ma käin kuskil esinemas inglise keeles, siis ma harjutan lausa kodus, räägin abikaasaga lastega inglise keeles, et siis on kenasti hakkama kümblette keeles, ühesõnaga. Ja, ja siis vaata veel rohkem televiisoris filme, mis on inglisekeelsed, ei vaata neid subtiitrid, noh, et nagu üritan ennast sisse elada sellesse keskkonda. Ja õppisin veel saksa keelt ja rootsi keelt, aga nendest ma saksa keelest ma mäletan ainult niipalju, et LHV kaine onu lehmi nihvtworfiir ja rootsi keelest mäletan ühte Vahva luuletust, mida õpetas meile üks õppejõud Narva kolledžis. Ja üldiselt on need teadmised saksa ja rootsi keelest nagu väga piiratud. Aga eesti keel ja vene keel on teil mõlemad, siis emakeeled, võib nii öelda jah, Ladongi emakeeled, nii-öelda minul sünnist saadik mõlemas jah, selle üle on ju palju arutatud ja vaieldud, mida tähendab mitmekeelsus inimese jaoks, mida tähendab lapse jaoks ja, ja inimese jaoks tervet tema elu silmas pidades. On ju neid, kes kardavad, et mitme keele õppimine korraga, see võib kuidagi kahjustada inimese arengut, mida teie ütlete? Natuke võib-olla alustaks nurga tagant, et see kahes keeles õppimine et see kakskeelsus tegelikult rikastab inimest mitte ainult keelte pärast, vaid sellepärast, et iga keel on kultuuri kandja ja sa õpid seda kultuuri tundma, mina tunnen väga hästi nii vene kultuuri kui ka Eesti kultuuri ja meil perekonnas ongi täiesti, et me noh, ma ütlen, et me tähistame kõiki asju, aga me teame neid sündmusi, mis, mis toimuvad mida tähistatakse näiteks maal ja mis on olulised. Seesama jõulud on olulised, et mina ise sündisin jõuluvene jõulude ajal ja, ja siis on see igati tähtis sündmus ka meie perekonnas. Kui nüüd õppida kahes keeles, on oluline, et on mõlema keele tugi ja kui vaadata praegu meie haridussüsteemi, et kuidas noh, näiteks on meil keelekümblusklassid ja enamjaolt õpitakse seal kümmendas eesti keelde ja vaatamata sellele, et, et üle Euroopa, siis kümmendakse rohkem inglise keelde ja siis prantsuse keelde. Et meil on see eesti keel, et siis keelekeskkonna loojaks koolis ja selle toetaja on õpetaja ja kool ja kõrval samamoodi paralleelselt töötab kodu ehk siis perekond, kes toetavad seda teist keelt. Ja mõlemad keeled tegelikult peavad käsikäes käima, et kui nad lähevad lahku, et ühte keelt toetatakse rohkem kui teist, et siis võivad tõesti tekkida sellised mahajäämus, aitäh, et laps lihtsalt ei hakka aru saama, et millest jutt käib, et see on nagu emakeele õppimine tegelikult, et kui sulle õpetatakse, lähed lastega näiteks metsa jalutama ja näitad talle lumikelluke. Ja sa ütled seda lapsele emakeeles ja tema loob seoseid, vot see lilleke on lumikelluke. Et kui sa nüüd lihtsalt ütlevad lapsele kodused, metsas kasvavad lumikellukesed näiteks ja temal ei ole mingit seost sellega, siis ta ei pruugi aru saada ka oma emakeeles ning kaks keelt käivad kõrvuti, siis tulebki neid seoseid luua ja kui laps näiteks rikastab enda teadmisi kodu toel oma emakeele abil siis ja loob automaatselt seoseid ka selles keeles, milles ta õpib näiteks praegu keelekümblusklassis. Et siin on vaja lihtsalt olla teadlik sellest, et tuleb keelt arendada igas mõttes, nii koolis kui ka kodus ja olla lapsele pigem toeks kui tekitada stressi, et vot nüüd see on raske. See ongi siis keelekümblus, mitte tavaline võõrkeele õppimine. Kellelgi millest ei saa võtta kui mingi teise keeleõpet, et see ongi nagu sa sünnid uuesti seda keelt õppima. Nii nagu pühid oma emakeelt sündides, et sa kohtud selle kultuuriga, sa kuuled intonatsiooni, kui kiiresti inimesed räägivad. Ühesõnaga sa hakkadki matkima seda keelt, nii nagu sa matkisid näiteks lapsepõlves umbes pooleteistaastaselt, hakates rääkima, et enne seda ju imab laps kõik sisse endasse. Et kõik, mida räägib ema, isa lähisugulased, et ta nagu võtab seda informatsiooni endasse ja siis hakkab produtseerima seda keelt samamoodi keelekümbluslasteaias või keelekümblusklassi, kui tulevad lapsed esimesse klassi alles, et siis nad kuulavad, vaatavad, jälgivad ja tõesti esimene aasta, kui nad kohtuvad selle teise keelega, on selline vaikimisperiood, kus nad tõmbavad endasse kogu seda informatsiooni, mida nad näevad, kuulevad ja alles siis mõne aja pärast hakkavad seda produtseerima nagu väiksed lapsed, kes hakkavad rääkimist õppima, tähendab oma rääkimist nii-öelda välja tooma. Mingeid erinevusi siin ei ole. Aga mis vahe on siis sellel keelekümbluse lasteaiarühmal näiteks või sellel olukorral, kus lapsevanem paneb lapse teiskeelses lasteaeda no ütleme ükskõik kumbapidi, kas venelane eesti lasteaeda või eesti laps venelaste aeda? Vahe on ilmselt selles, et see inimene, kes tegeleb lastega, noh, kui me räägime konkreetselt lasteaias, et kes teab, mis asi on keelekümblus ja ta valdab neid algteadmisi, siis teooria, et mis asi see üldse on, et ehk siis ta oskab mõtestada seda, et see ongi lapsele kui emakeele õppimine ja ta arvestab sellega, et see laps ongi praegu nagu pooleteistaastane ja ta just hakkab seda keelt õppima nagu emakeelt. Ja kui inimene ei tea seda, siis ta suhtub lapsesse, et on nagu tavaline laps, kes peaks juba seda keelt, seda ma, aga seal on väikesed nüansid, et et kui tuleb näiteks kolmeaastane laps, kes oskab juba üht-teist öelda, või kaheaastane laps, kes oskab juba kuidagi enda emotsiooni väljendada ja enda pahameelt, et näidata või, või vastupidi et head tunnet väljendada, siis, kui tuleb laps, kes ei valda näiteks noh, meie situatsioonis siis eesti keelt, kui ta läheb eestikeelsesse lasteaeda siis ta ei pruugi seda ju eesti keeles teha ja kasvataja ei pruugi sellest ka aru saada. Aga kui panna ennast selle lapse kohale, et tema on praegu nagu see väike väike laps, kes alles hakkab õppima seda keelt ja siis on hoopis teine lähenemine, et talle tuleb samamoodi nagu väiksele beebile miimikaga näidata, et kui sa naeratad, et kas sul on tuju hea, siis suunurgad kindlasti tõusevad ülespoole, silmad suuremaks, näiteks kui saime. Või kui sul on mingi küsimused, siis ka nagu kehakeelega ka näitajad, kõike seda. Ja see ongi see keelekümbluse fenomen, et inimene hästi palju peab just kehakeelega miimikaga ja žestidega näitama seda kõike, mida ta tahab teisele edasi öelda. See tähendab Bet keelekümblusele peab olema õpetaja, kes on seda asja õppinud tegelikult. Jah, et ta, et ta teab, mis on keelekümblus, kuigi keelekümblus on üks osa kogu sellest suurest levimist antud aine ja keeleõppest, et seal on erinevaid varatsiooni ja keelekümblust, võib ka teha erinevalt. See võib olla nii nagu meil lasteaedades ja koolides, et kõik toimub selles sihtkeeles kõik tegevused või siis osaliselt või siis nädalate kaupa või siis ainult mingisugustel nädalatel, ütleme poole aasta jooksul, et need on täiesti erinevaid variatsioone. Kas on kunagi võimalik või kas peaks minema või võiks kaaluda seda, et hakatagi võõrkeelt? No kui riik rikkamaks saab õppima keelekümblusklassides ka inglise keelt või eestlased vene keelt? Ma ütlen, et see on kõige valutum teekond et isiklikul praktikal ja siis ka nende laste tulemuste põhjal või, või selle töö põhjal, mida ma tegin koolis õpilastega. Et seal lapsed on hoopis teistmoodi häälestatud ei mõtlegi selle peale, et nad õpivad keelt, tegelikult nad lähevad näiteks kooli just teadmisi saama jäänud lähemalt tuleb kõik tavalised lapsed piimauudishimuga ja nad tahavad kõike teada saada, nad ei mõtle selle peale, et miks see on nüüd selles eesti keeles nad lihtsalt saavad selles keeles kõiki neid samu teadmisi mida saavad ka need lapsed, kes õpivad oma emakeeles. Ja see on tõesti valutu, mul on kõrval ka praktika, kus ma õpetasin eesti keelt teise keelena. Ning olin hämmingus siis, kui ma kohtusin 10. klassiga gümnaasiumis ja nende keeletase oli ma, ma julgen öelda, madalam kui kolmanda, neljanda keelekümblusklassi õpilase eesti keele tase. Ja noh, nemad on juba kolmandas neljandas sellised vabad suhtlejad ja nad tõesti ei mõtle selle peale, kas nad õpivad keelt. Pigem võtavad seda nii loomulikult ja kui neil tuleb ingliskeel näiteks juurde või mõni muu võõrkeel mis on juba nende elus samas keel, siis nad õpivad sedasama moodi nagu keelekümbluses seda eesti keelt, et nad ei mõtlegi selle peale, et nad õpivad keelt. Et nad lähevadki uurima näiteks Inglismaa ajalugu, Inglismaa kirjandust ja võtavad seda hästi, loomulikult jällegi otsast peale hakkab see ringi, et nad omandavad nagu järgmist emakeelt, aga noh, seda ei saa muidugi nimetada emakeel, eks, et see keele õppimine keelekümbluse kaudu on valutu inimesed, kusjuures muutuvad tolerantsemaks, Nad mõistavad erinevaid tuure, nad on palju rikkamad, kui nad õpivad erinevaid keeli ja keelte omandamine muutub palju lihtsamaks, et keele omandamise ilmselt vorm seal ajus. Ma ei oska neid kõiki funktsioone kirjeldada, mis toimub, aga teiste keelte omandamine on palju lihtsam, kui sa omand õppisid seda keele omandamist vanemas lapse eas samal viisil, nagu sa tegid seda emakeelega. Et siis ajus ikkagi jääb mingisugune selline funktsioon nagu mällu, et sa omandabki kõiki teisi keeli sellisel kombel ja see on hästi lihtne. Ma ütleks, et mina inglise keelt näiteks ei omandanud väga palju koolis, kuivõrd just kuulates muusikat kuulates raadiosaateid, vaadates filme, kui praegu saab subtiitreid? Ta ei saa ka vanasti ei saanud, siis ma kleepisin ribaga televiisorile all kinni need subtiitrid, ma kuulasin koolid, võõrad sõnad, siis ma lihtsalt panin kirja, uurisin, et see keele omandamine on hoopis teistsugune. Nonii laupäeval inglise keel omandatakse tegelikult internetis kümmeldest siis inglise keeles võib öelda. Jah, jah, et kui laps läheb praegu arvutisse, hakkab internetis guugeldama, siis ta kohtub hästi palju inglise keelega ja ma võtan enda lapsi, et nad küll vahest küsivad see sõna, tähendab siis noh, mina õpetan, lihtsalt ütlen, et sa tahad teada, et mida see sõna tähendab, et sa tahad, et mina sulle ütlen kõike, et ühesõnaga et siis see tähendab, et mina hakkan sulle kõike ette ütlema ja ütle, mida sa pead ka tegema. Ja siis neil tekib selline mõttepaus, et ma saan ju ise teada, kust ma saan teada ja siis olen mina nagu abiks, et ma näitan, kust nad saavad seda uurida, nemad oskavad juba leida erinevaid sõnastikke, ka sealsamas internetis trükivad need sõnad sisse, ehk siis nad lasevad kõik endast ise läbi ja mida rohkem sellist endast läbilaskmist toimub, seda kiiremini omandatakse ju, et noh, see selline tegevus, et kui sa õpid voolima midagi, et sa ei saa ju seda õppida, kui saivooli. Kümblusõpet on nimetatud ka Eesti edulooks, kas see pole pisut ülepingutatud kiitus? Teistes riikides ju kümmeldakse samamoodi. Ma ütlen, et see on edulugu ilmselt seetõttu, et see keelekümblus ongi see tolerantne viis õppida teist keelt ja ma ei räägi praegu ainult sellest, et riigikeel. Meil siin Eestis õpitakse vaid et meil on võib-olla Eesti riigis aeg hakata mõtlema sellele, et me võiks 10.-ga teistesse keeltesse. Et see annaks meie noorpõlvkonnale palju rohkem võimalusi suuremas maailmas konkurentsivõimelist täna olla. Ja see edulugu on ilmselt just seetõttu, et need lapsed, kes õpivad keelekümblusklassis, nüüd on juba lõpetajad ka olemas nendel on Kolgieldsus, vene keel, eesti keel ja üldjuhul ka inglise keel meil noh, vähemasti meil siin piirkonnas. Ja keeled juba annavad neile rohkem võimalusi. Praegu ma ütleks vastupidi, on natuke nutune seis Eesti koolides, kus eesti keel emakeelena laps hakkab vene keelt õppima alles kuuendast klassist. Minu laps praegu läks kuuendasse klassi ja me oleme nagu esimeses klassis uuesti. Ma istun temaga vene keelega, ta oskab rääkida vene keeles, aga kirjutada ei oska ja siis me harjutame kõiki neid asju. Et kui sul on juba kolm keelt suus see keelekümblusmetoodika on selline, mis paneb last ise produtseerimata Peep ise õppima. Ta õpib ise asju looma tegema, nad on hästi aktiivsed. Et kui isegi võrrelda näiteks keelekümblusklassi ja klassi, kus õpivad emakeeles siis rühmad, töö juba on see, mida peab näiteks tavaklassis õpetama, aga keeli 10-lt lapsed võtavad seda kui normaalset tegevust ja nad on tööandjale juba päris tublid töötajad, sest et nendel on see koostööoskus olemas loomulikul moel omandatud ja nad ilma selleta ilmselt ei saagi tööd teha, sest et see koostegemine on keelekümbluses. Väga oluline on ka see konkurentsivõimelisus on see, mis on väga suur pluss keelekümblusõpilastel. Tähendab, ideaalis võiks eesti koolides vene keelt õpetada ka keelekümbluse klassides tegelikult sest et erinevalt inglise keelest eesti laps no ütleme Teiepoolsel Narvas ilmselt mitte, aga, aga, aga mujal Eestis paljudes kohtades lihtsalt ei puutu vene keele ka nii palju kokku enam. Ma ei oska praegu sellist seisukohta võtta, et kas nüüd hakata vene keelt keelekümblusklassides õpetama eesti koolis. Aga ma ütleks, et see venekeelse päev algus võiks olla tegelikult Eesti koolis varem ja ta ei pea ju olema kui vene keel, ehk siis kui võõrkeel ja inglise keel ju ka ei pea olema kui võõrkeel. Eile just selle Euroopa keeltepäeval arutasime minu siis sektsioonis õpetajatega mismoodi võiks üldse see õpe koolis toimuda, et kui me õpime mingisugust ainet, siis millegipärast hoitakse sellest väga kinni. Ja mul on väga hea meel, et uus riiklik õppekava tõi sisse sellise sõna nagu lõimitud aine- ja keeleõppimiskeele Künglejatel on nagu tavapärane juba. Ja see eeldabki, et kõik ained on omavahel seotud, et miks võiks, ei olla näit teks mitte inglise keele aine või vene keele aine vaid võikski olla mingisugune selline süsteem, et kus õpilane tuleb kooli ja esimesel tunnil planeeritakse õpetajaga, et mida nad täna läbivad. Ja nad võtavad ühe päeva osana ka näiteks ütleme, vene kirjandust seal. Et seda ei võeta kui vene keelt ja seda vene kirjandust võib ju ka päeva jooksul läbida, mitte 45 minuti jooksul, mis on väga reglementeeritud, vaid tõesti meil nüüd jõudsime nii palju ära teha ja tegeleme nüüd vene keelekirjandusega ja võtame siis need venekeelsed materjalid välja. Ja siis laps ei ole kinni selles, et ta on aines. Matemaatikas saab Ta liimid, käärid, värvilist paberit, füüsika tunnis võib minna metsa ja hakata seal vaatama neid füüsika seadusi. Ühesõnaga et ei pea olema väga kinni just aine nimetuses, seal on ainult minu subjektiivne arvamus muidugi, et ma ise võib-olla tegelen sellega tulevikus, kui ükskord saan doktoriõppesse. Aga ei oska praegu veel seda nii hästi eksida. Eile te rääkisite ise ka Euroopa keelepäeval lõimitud aine- ja keeleõppest klassivälise tegevuse põhiõppeklassivälise tegevusena ja põhiõppe toetajana. Mis need põhiteesid on siis mida te esitasite? Aitäh, mina olen pigem selline õppejõud, õpetaja ja lapsevanem, kes lõpeta vaid, kes laseb teistel õppida ise ja ma lasin kõigepealt muidugi küsida, et mida nemad teavad sellest ja mida nad arvavad üldse sellest ja me leidsime, et see klassid, selline tegevus, mis toetab õpet, on nagu ilustiil, ehk siis kõik muu, mis on väljaspool klassi, ma ei räägi ainult väljaspool kooli, vaid just ka väljaspool klassi, ka vahetunnis võib õppida. Ehk siis kõik see on see elustiil, mida kannab endaga kaasas see õpetaja, kes on nii-öelda vahendaja ja leidsimegi, et need põhilised märksõnad ongi, et õpetaja on pigem vahendaja teadmiste allikas, kes kallab igaühele seal klaasi oma teadmisi, vaid et ta oskuslikult suunab selles suunas, kuhu laps tahab liikuda. Ja edasi ma siis lihtsalt tõin näite need, millist elustiili siis mina elasin siis, kui töötasin koolis. Ja ma kohtusin suurepärase organisatsiooniga noorte ühingistini liha, kellega ma olen siiani veel seotud käte-jalgadega ja peaga, just oma õpilaste kaudu, kes siiamaani ei lase minust lahti ja elamegi nii-öelda ühiselu, et me käimegi ikkagi selles noorteühingus osaleme projektides siis laagrid, korraldame ise oma kohtumisi ja mina olin tänulik sellele ühingule, sellepärast et see on eestikeelne ja ma sain lapsi viia eestikeelsesse keskkonda. Ja mida veel annab see klassiväline tegevus, et laps sotsialiseerub ja ta õpib maailma, et oma mitte läbi kooli silmade, et vot kõik need teadmised, et me nende omandame siis saametargaks vaideid, kuidas me neid teadmisi saame elus rakendada. Et kui me õppisime neid üks mingit keskkonnateemalist asja, et siis me kaasasime oma koolisõpru, oma koolikaaslasi ja lähiskoolidest lähis ümbruskonnast, koolidest, õpilasi näiteks teeme ära sellesse aktsiooni, kus me koristasime kooli ümber päeval ja minul ei olnud sellega probleemi, et mina, õpetaja, siis laupäeval lähen kooli, oma klassi lastega koristama, et pigem vastupidi, mina olin eeskuju, nemad tahtsid, et kui meil oli keskkonnateema, siis me läksimegi sinna koristama ja mitte keegi ei tekita sellest suurt probleemi. Ma vaatan seda Euroopa keeltepäevakava ja siit ma näen, et umbes samal ajal, kui teie esinesid oma ettekandega, oli kusagil mujal, kus olid tasuta keele tunnid, olid Raina keele tund, nii et sinna ei saanud minna ei saanud kahjuks. Ja aga ma tean, et kes meil kolleegidest valdab ukraina keelt, et see on hoopiski ala spetsialist kolledzis, et ma saan nüüd võib-olla temalt natuke seda ukraina keelt küsida, et mis moodi see käib ikkagi, et kui juured on seal olemas? Ma üldiselt Euroopas Eestis ja küllap ka Narvas on see võõrkeel, mille vastu huvi tuntakse, mida õpitakse, inglise keel. Aga mis järgmisena ette võetakse, ma vaatan siin tasuta keeletundides on võru keel, vene keel, eesti keel, soome keel, ersa keel, läti keel, Ungari, Taani, ukraina, inglise, rootsi, prantsuse keel ka, mille vastu Narva noored, et veel huvi tunnevad, missuguse keele vastu? Eile esinesid lapsed Narva koolidest ja lasteaedadest ja lauldi hispaania keeles, ukraina keeles, prantsuse keeles, need on vähemalt need esinemised, mida minul õnnestus ka vaadata. Et kui ma pidin ära juba minema ise tund andmeloengut pidama, siis, siis ma kahjuks ei näinud kõike. Aga prantsuse keel on see üks keel, mis nagu minu jaoks Narvas jäi kõlama, et Narva Kesklinna gümnaasiumis on prantsuse keele päev ja ma tean, et kunagi oli ka humanitaargümnaasiumis, et ei oska praegu kindlalt öelda, et kas nad tegelevad momendil prantsuskeelse õppega. Aga prantsuse keel on see, mis jäi kõrvu, et Narvas ta ikkagi on olemas ja ma ise huvi pärast läksin ise loengut kuulama, kus räägiti just Euroopa keelte nagu üldisest uuringust, et mis seis meil praegu on üldse keeltega, et kus, mis keeled esinevad, kus, mis keeli õpitakse, mis keeltes on meediakajastus ja ja seal tuli ka prantsuse keel esikohal, et see on selline keel, mida ilmselt peaks tulevikus kameerik silmas pidama, et prantsuse keel on ilmselt väga huvitav ja nõudes tähendab see keel, mida läheb meil tulevikku. Kus vaja, seal on huvitav, et mitte näiteks hispaania keel. Ma tahaks lihtsalt lisada, et selles samas uuringus, mida eile mina kuulasin, et seal olid algsed tulemused ja toodi välja, et Hispaanias on lõimitud aine- ja keele praegu sellisel ees rindlikul kohal, et nende süsteem, õppekava alates lasteaiast lõpetades kõrgharidusega. Et meil on kõik väga struktureeritud ja on väga tõhus süsteem, kahjuks ei õnnestunud, et teada saada üksikasjad, et mis asi see on, et mis tagab seda edulugu just Hispaanias ja Narva kolledži direktor ka küsis, et mis, mis riik see on, et kust peaks Eesti näiteks eeskuju võtma ja siis öeldi, et tegelikult on, tahan ja on väga hea tulemuse, struktuur on hea, siis on teine riik näiteks Soome, kes ei osalenud, küll uuringutes, aga kõik nagu teavet keeleteadlased, kes tegelevad sellel lõimitud aine- keeleõppega. Et Soome on ka eesrindlik ja siis öeldi, miks mitte ka Eesti, et Eestil on väga head tulemused selles uuringus. Et Eestis tegeldakse selle lõimitud aine- ja keeleõppega praegu väga-väga intensiivselt. Ja tegelikult ju see keelekümblus, mis on LAK-õppeosa, on meil Eestis juba aastast 97, kui ma õigesti mäletan, et me oleme ka, ütleme, nii-öelda eesrindlikud ja tegeleme sellega väga produktiivselt. Kui te eilse päeva peale Narvas tagasi mõtlete, siis mida see Narva inimestele tähendas, et selline päev oli just nimelt Narvas Euroopa keeltepäev? Eile toodi ka välja seda, et Narva linnapea, et tema jaoks On oluline, et see keeltepäeva tähistamine toimus. Euroopa keeltepäeva tähistamine toimus just Narvas ja tõi välja olulised aspektid just keelt paljususe tõttu, et tegelikult Euroopa riik on nii rikas erinevate keelte kultuuride poolest ja iga keel tähendab meil ju uue kultuuriga tutvumist. Iga uus keel tähendab meile rikastumiste tolerantsuse juurde tulemist ja see aitab meil ka konkurentsivõimelisena püsida. See aitab meil ka tööturul olla kindlad, et me ei mõtle sellele, et me lähme nüüd Eestist välja ja töötame kellelegi heaks, vaid me mõtleme pigem niimoodi, et me lähme Eestist välja, saame kogemusi ja toome seda tagasi meie riiki siia. Ja see üritus, mis toimus eile, oli tähtis ka sellepärast, et näidata mitte ainult Narva elanikele, vaid ka kõigile teistele, kes tulid siia eide üritusele, tuldiga, Sillamäelt ja Kohtla-Järvelt. Et keeled on ilmselt praegu see märksõna, millele tuleb rõhku osutada ta igas asutuses, mitte ainult koolis ka erafirmades, ärifirmades. Et keeled on need, mis aitavad meil elus edasi liikuda ja uusi kogemusi kogeda ning neid siis juba oma riigi tegevuses kajastada. Terve elu Virumaal elanud ja kuidas teile tundub, kas on muutunud suhtumine eesti keeles ja vene keeles või keeltes üleüldse ja kas Narvas saab tänapäeval rääkida keeltest ilma et sellest tekiks niisugune poliitiline diskussioon? Tegelikult õppejõuna ja praegu elektoraadi juhatajana, eelmisel aastal ma olin ka programmi juht, õpetajakoolituse alal kohtusin üliõpilastega ja Me diskuteeriksime nendel teemadel üliõpilastega meil selliseid tuliseid diskussioone, kus kerkiks välja poliitika kui selliseid, et kus hakkaks keegi emotsionaalselt midagi väljendama, ei tekkinud, pigem suhtutakse sellesse hästi ratsionaalselt ja aina rohkem. Ma kuulen seda, et noh, kui me räägime praegu eesti keele olukorrast Narvas ja üldse Ida-Virumaal üldse Eestis, et et hakatakse mõtlema sellisel kombel, et kui ma riigikeelt oskan, siis ma saan ju kaasa rääkida. Siis ma saan ju olla selle riigi ühe osana selle ühiskonna osake ja ma saan panustada selle riiki arengusse ja aina rohkem ma kuulen seda, et inimesed noored võtavadki ennast kui selle ühiskonna liikmena ja nad tahavadki selles osaleda. Nad tahavad kaasa rääkida ja nad tahavad olla kasulikud oma riigile. Meil on kolledžis hästi palju tudengeid ju, kes õpivad eesti keele õpetaja, et eks noh, muidugi on ka teisi erialasid, et inglise keele õpetaja ja noorsootöötajad, koolieelsed lasteasutused ja klassiõpetajad. Aga kui me räägime konkreetselt eesti keele õpetaja erialast, siis nendel kursustel on võib-olla üks, kaks, kes on eesti keel emakeelena tudengid ja kõik ülejäänud, ütleme kursusele on keskmiselt 20 25 tudengit. Ülejäänud on kõik, kellele eesti keel ei ole emakeel ja nad tulevad siia selleks, et kanda seda eesti keelt Eestis laiali, anda seda võimalust õppida eesti keelt ära võimalikult valutult kombel. Teistel noortel, kes Eestis elavad ja kellele eesti keel ei ole emakeel. Ja nemad on ilmselt ka parimad selle valdkonna, sellepärast et nad on läbinud seda eestikeelset õpet, et kui teise keelena nüüd juba tulevad ka need noored, kes on keelekümblusklassi lõpetanud, need on veel paremad, sest et nemad on kakskeelsed ja nad mõistavad väga hästi mida tunneb see laps, kes tuleb lasteaeda ja kuulab ainult teises keeles suhtlust. Mida tunneb see laps, kes tuleb esimesse klassi ja võib-olla oskab öelda tere ja minu nimi on ja mina elan seal. Ja nad tavaliselt ütlevad ka mitte minu nimi, vaid minu nimi ja nii edasi, noh et nii, kuidas laps õpib rääkima, et eks siis teeb ikkagi ja nemad on tõesti sellel alal parimad. Ja praegu, nüüd on vilistlastele tulnud ka taga mitte vilistlaste tagasiside, vaid on selgunud uuringu tulemus. Et avatud ülikoolis tehti uuringut, keskus töötab ja kolledži puhul oli 85 protsenti lõpetanutest, kes töötavad just oma erialal ja ma arvan, et me teeme praegu kolledžis väga head tööd, et Me produtseerime neid inimesi, kes on läbinud oma elu koolis seda keeleõpet ja nad on parimad oma alal. Tahaks lihtsalt lisada, et Eesti koolides on ju selline tendents praegu, et sinna lähevad lapsed, kelle emakeel ei ole eesti keel. Ja ma väga loodan, et eestikeelsed koolid ka ärkavad ja hakkavad rohkem huvi tundma selle lõimitud aine- ja keeleõppe kohta. Mitte ainult sellepärast. Nende klassides on teise emakeelena lapsed, vaid ka sellepärast, et iga aineõpetaja on ka keeleõpet ja et lõimitud aine- ja keeleõpe ei tähenda ainult seda, et me tegeleme keeleõppega kui teise keelena, kui sihtkeelena, vaid see ongi iga inimese kohus, iga õpetaja kohus anda oma aine kauduga kultuuri ja seda keelt, mis keeles ta õpetab. Aitäh Pille Lille, Tartu Ülikooli Narva kolledži eesti keele ja kirjanduse elektoraadi juhataja ja ilmselt andsite te praegu mõtteainet kõikidele õpetajatele ja keeleinimestele. Aitäh. Aitäh teile. Minu nimi on Piret Kriivan. Head aega.