Tere, hea vikerraadio kuulaja. Nädalavahetus on märkamatult kätte jõudnud ja rahvateenrite laeka ja teha nädala olulisematest sündmustest kokkuvõte ja täna on siin stuudios Sulev Vedler, Eesti ekspressist, Peeter Kaldre ETV-s diam Lauri Hussar vikerraadiost. Ja täna räägime palju rahast, aga ka riigifirmadest arstide palga nõudmisest aga ka õiguskaitseorganite tegevusest ja kui aega üle jääb, siis ka riigieelarvest. Aga alustame sellest. Iga Eesti elanik on vähemalt korra selle nädala jooksul rääkinud, see on elektri hind, sest 2013. aastal paari kuu pärast avanev elektriturg on toonud välja esimesed hinnapaketid ja Eesti energia on ühena esimestest tulnud välja oma hinnapakettidega ja loomulikult. Ta on kõigil võimalik osta turul, et ehk siis vabalt turult ka ise elektrienergiat, aga loomulikult sellisel juhul, kui neil selleks, kui, kui neil selleks närvi on. Aga Eesti energiapakettide puhul on tekkinud küll väga palju küsimusi ja, ja see, mis on olnud Eesti Energia põhipakett, et sellest tõuseb siis üheaastase lepingu puhul hind kolme koma 78-lt sendilt 5,92 sendini. Ja üldse kokku on laias laastus hinnatud, et, et, et see elektrit Triin hinnatõus tähendab kogu elektri elektriarve hinnas kuskil 20 protsendist hinnatõusu ja avalikkus on küll väga selgelt öelnud, et see on nende jaoks hinnašov. Teie olete Eesti Energia kliendid, teie oskate öelda, mina olen Imatra elektriklient ja, ja seetõttu minu minule ei ole veel minu elektritarnija veel pakkumist teinud. Tavaliselt on nii, et suured hinnakõikumised ikka mõjuvad šokina, et Eestis on olnud elekter, eks odavamaid Euroopa liidus ja näiteks vaatasin just Eurostati andmeid, siis eelmisel aastal elasid sellises šoki üle näiteks lätlased, neil tõusis aastaga elektri hind 27,5 protsenti. Leedukad on hiljuti selle üles üle elanud, väga suure elektrihinna tõus on üle elanud Küpros. Selliseid asju ikka juhtub maailmas. Nüüd see, kui suurena see šokk, kui veel mõjub, sõltub ju sellest, et kui palju inimesed elektrit tarvitavad kes kütab enda elamist elektriga, sellele on see kindlasti valusam. See, kes elab praegu juba päris kokkuhoidlikult, kasutab säästupirne. Noh, temal on jällegi võib-olla asi kuidagi sujuvam. Et minu konkreetsel pere eelarvesse elekter ei ole väga märgatava osa ei võta siis igakuistest kuludest, et minu jaoks ta ei ole kõige hullem. Aga ta on ikka niimoodi, et hinnatõusude puhul, et minu arust inimesed on alati hinnatõusude vastu, välja arvatud ühe asja puhul üks hinnatõus, meeldib neile kõvasti seal nende palgatõus. Kui loeme ka siis tööjõu hinna tavaliselt hinda tsekk. No see, et elektri hind tõuseb, see oli ju tegelikult ammu teada, et siis, kui elektriturg avaneb, et siis hinnatõus tuleb, aga muidugi see number täiesti energia välja ütles, et see mõjub šokeerivalt, et noh, kui me räägime näiteks tarbijahindade tõusust, võib-olla seal mingi protsent-poolteist protsenti, et siis juba kratsitakse kukalt ja mõeldakse, et mis toimub elukallidus, aga, aga kui nüüd Laksatakse ikka selline üle 20 protsendiline hinnatõus, et see loomulikult mõjub, mõjub ehmatavalt. Aga ma olen sulle väga nõus, et Igalühel on oma kogemus olemas, eks ole. Et minu, mul ei ole põrandakütet näiteks ja ma ei küta oma korterit elektriga ja, ja maamajas seda enam ma kütan puudega, eks ole. Et see oleneb jah, sellest, et missuguse elektritarbimisega sa oled, et kui sul on ikka põrandaküte ja kõik on sul elektri peal, siis on selge, et see on, on sul kohutav šokk, aga mis salata, et need, kes kunagi läksid elektrikütte peal, et need olid ka keskmiselt võib-olla jõukamad inimesed Miks see situatsioon meenutab sellist 20 aasta tagust, kui ühel hetkel meie bensiini hind oleks, ütleme, võiks üldse kõik hinnad vabastati läks üle vabaturule ja praegu meil hakkab tekkima siis võimalus valida neid firmasid, et kui Eesti energia ei meeldi, siis võib ju minna mõne teise juurde ja tavaliselt on nii, et need teised uued tulijad ju üritavad pakkuda ikkagi soodsamaid hindu kui Eesti energia, sest kes muidu veel läheks nende juurde. Aga ma ei tahaks mõnes aspektis teiega nõus olla, et esiteks vaatan neid pakette ja vaatan, mis toimunud on ka selles põhipaketis, et siis ilmselgelt on karistatud meid, kes on kunagi läinud üle siis sellele mitme tariivsele arvestile, kes on lootnud soodsamat paketti, tee läbi selle, et ta rohkem tarbib ja on seda ka saanud, et nende puhul on, see on see karistus kõige suurem ja, ja mis on kõige hämmastavam, nende, nende uute pakettide puhul on see, et see, see vahe põhitariifi ja siin ütleme nende mitme mitmetariif päev, öö ja veel ampritasu elektrita vahel, et need, need vahed on läinud väga väikeseks või praktiliselt olematuks ja ja, ja praegu ilmselgelt karistatakse ka ka neid, kes on harjunud kasutama ööelektrit, sest ka ööelektri kallinemine on olnud suurem, kui on olnud seda päevale. Ma ei ole sinuga nõus, et ma ei nimetaks seda kuidagi karistamiseks, kui keegi siin karistab, siis on see Eesti energia yks koristab iseennast, selliseid kliendid jooksevadki tema juurest minema. Aga ma millegipärast arvan, et kui need teised pakkujad tulevad, et ega nende hind väga oluliselt ei ole nüüd madalam kui Eesti energiapaketi hind näiteks Latvenergo, kui ta tuleb millegipärast seda, seda seda ei arva, sellepärast et noh, Eesti energia peaks ju, peaksid teadma umbkaudu, millise, millise hinnakirjaga võivad tema konkurendid välja tulla ja see oleks nagu majanduslikult väga rumal, kui ta näiteks pakuks, noh, ma ei tea, kahekordselt kallimat hinda, kui, kui konkurendid tulevad. Mina ta Suleviga ühes asjas veel nõus olla, et et kui sa ütled, et energiafirma karistusi või on karistanud siin iseennast, siis mulle meenub küll aeg, kui Eesti energia kutsus, tulge ja, ja kütke elektriga, Tehitage endalegi vastav süsteem valmis ja, ja, ja, ja Olgegi, meie, see klient, olge meie lojaalne, tubli klient ja me tuleme teile vastu selle soodsama tariifiga elektriga ampritasuga ja nii edasi. Ja vahepeal on väga palju poliitikas muutunud. Eesti ei olnud kunagi ka Euroopa Liidu liige, siis me oleme lihtsalt ajad on teiseks teiseks läinud, aga muidugi see oleks kasulik, kui firma kunagi välja antud lubadusi hoiaks. Muidugi teeks paljudele inimestele rõõmu, selles suhtes ma olen muidugi nõus, aga ikkagi need inimesed, kes tunnevad, et neile on liiga tehtud, jooksevad esimesena selle firma juurest minema. On väga oluline, sest tema tagasivõitmine on ju hulga hulga kulukam kui see, kui sa seda hoiad. Samas ütleme Eesti Energia õli esimene, kes selle hinna tava avalikustas. Ja selles mõttes kriitika langebki kõigepealt tema peale ja teised hakkavad lihtsalt kõik ootasid, on missuguse hinnangu tema välja tuleb, mesisteemia, natukese soodsama paketi praegu on ainult üks ettevõte, välja tulevad oma oma hindadega. Samas ütleme, mida me näeme juba tänasest postimeeski, oli ilus. Üle lehekülje reklaam, Elektrum, lülita paremaks, neil ei ole kunagi varem olnud, näiteks elektrireklaame on nad juba vaikselt hakkavad tulema. Me lähme turumajandusse. Sina ajalehe esindajana kindlasti rõõmustage, et küll need reklaamid ka Eesti Ekspressi jõuavad Se meenutada. Natukene mul seda konkurentsi ja reklaamivõitlus, mis toimub meie mobiilsidefirmade vahel kui on siis EMT võrdleks, seda näiteks siis Eesti Energiaga teised uued tulijad, kes, kes lülitavad ka kogu aeg pakkuda madalamaid hindu ja noh, see, milleks maksta rohkem, eks ole, tuntud reklaamlause, aga noh, lõppkokkuvõttes kui ta need papppakette hakkad võrdlema ja ka siin inimestega räägid, kes erinevates mobiilsidefirmades on, siis ega laias laastus need, need tasud väga suuresti erinevad. Seda nüüd küll, aga mobiilsides on juhtunud küll natukene teistmoodi, seal on hinnad tõesti väga tugevalt langenud viimasel ajal, aga samas ütleme jällegi kasutame neid igasugu andmesidepaketist ja kõneaega nagu rohkem. Tänu sellele ei ole ka siis nende ettevõtete tulud kukkunud. Nüüd siis selle, selle elektri puhul on asi teistmoodi, seal ootab mind ees kahjuks hinnatõus, et see, see vabaturule üleminek ei too hinnalangust kaasa. Ja ei, ma saan aru, et see võrdlus ei olnud päris korrektne, aga millegipärast turgatas mulle pähe see niukene, umbes samasugune konkurentsipilt. Jah, aga mida inimesed neid hästi palju omavahel räägivad, on, on teemad, kas need Eesti energia saab siis meeletult palju kasumit järgmisel aastal, kui hinnad peaaegu kaks korda tõusevad, nemad, nemad ikkagi räägivad mulle rahvas, et noh, peaaegu kaks korda, kas siis nüüd on ka kaks korda suurem kasum? Nad ei arvesta sellega, inimesed ei tea väga palju, et, et järgmisel aastal kasvavad ka väga oluliselt Eesti Energia kulud. Et see ettevõte on saanud aastatel 2008 kuni 2012 näiteks tasuta CO2 kvooti 680 miljoni euro eest, see on meeletu summa, mida riik on tegelikult sellele firmale kinkinud. Järgmisel aastal ta enam ei saa selliseid kingitusi ja peab hakkama ise neid ostma. Tema kulud lähevadki tunduvalt suuremaks. See teebki elektri hinna kalliks. Ma siiski juhiks tähelepanu sellele, et kui praegu Narva jaamade väljamüügi hind on kuskil 30 eurot megavatt-tunni eest, võib-olla võib-olla mingi komakohad lähevad peale siis kui räägitud on sellest, et võiks 15 eurot, et lisada CO2 kvoodi hinna näol sellele hinnale, siis me saame 45 eurot megavatt-tunni eest. Kui siia veel mingisugusedki pudinad peale panna, siis Me jõuame 50-ni euroni megavatt-tunni eest ja kui me nüüd vaatame, millega siis pakutakse tarbijale sedasama elektrit 59 eurot megavatt-tunni eest siis 20, üle 20 protsendi tulukus, see on, see on selle avatud turu sellise suletud hinna puhul ikkagi väga hea saavutus. Väga hea saavutus. Aga kas sul on kahju, see on riigiettevõte, ta on nii-öelda meie kõigi oman, ta on selline ettevõte, kus riik päris palju dividende välja võtnud. Need dividendid ei tule valdavalt elektritootmisest, vaid sellest, et Eesti energia tegeleb kõikvõimalike kõrvaltegevustega, sealhulgas põlevkiviõli tootmisega ja põlevkiviõli tootmine. Eesti Energia poolt on oluliselt kasumlikum kui energia tootmine, millest tuleb oluliselt vähem dividendi. Fakt on see, et kui see asi läheb vabaturumajandusele, siis peab ettevõtega tegevust korrigeerima. Selles mõttes, et hinnad ind ei ole enam suletud. Sa hakkab igal päeval muutuma. Aga mina igal juhul ütlen, et, et kui on ikkagi niivõrd kõrge hind pandud selleks selleks pikaks perioodiks tarbijale ette ja eeldatakse, et inimesed on olnud pikaaegsed, lojaalsed Eesti Energia kliendid ja kui nüüd neid neid õnnistatakse selliste fikseeritud hindadega kolmeks aastaks, nagu nagu seal oli vist 5,9 senti kilovatt-tunni eest ja kui see fikseerida kolmeks aastaks, me ei tea, mis hakkab üleüldse elektrituru juhtum, aga pärast seda, kui Estlink kaks valmis saab aastal 2014 ja nii edasi, siis, siis kas see ei ole natukene vastutustundetu oma seniste lojaalsete klientide suhtes? Mitte keegi ei käsi sul seda pikaajalist lepingut praegu sõlmida. Seda on minu meelest välja meie majandusminister, seda meie peaminister välja öelnud. Oodake, ärge tormake, palun võrrelge neid hindu. Jah, Ariel mind üldse leping või mitte? Ainult kui kui üldse ei sõlmi, siis sa jääd Eesti Energia külge aheldatud. Ei jää, sa võid jääda ka, sa võid jääda ka mõne teise elektrifirma sinu näide kätte nagu mina, jah. Aga, aga see, see ei tähenda, et see teise või selle firma küll, kas see tähendab seda, et, et sa hakkad ostma elektrit vabalt turult, ehk siis üldteenuse korras elektri ostmine tähendab seda, et sa hakkad ostma elektrit vabaturult ja siis lisatakse sellele elektri hinnale veel mõistlik marginaal. Ja, ja selle ja sellest kujunebki sinu elektri hind, siiani on meile räägitud, et see üldteenus võib olla kallim kui fikseeritud hind. Ja, ja vaadates, mis on toimunud siin viimaste aastate viimaste kuude jooksul elektribörsil, siis siis loomulikult talvel on elekter kallim suvel ja ütleme eriti kevadel ja sügisel, kui palju hüdroenergiat on elekter odavam. Ja, ja kui me nüüd vaatame ka seda, et millised on olnud kas või siin viimase aasta sademed Põhjamaades ja, ja, ja ka ja ka Lätis, et siis ilmselgelt elektri hind sellel aastal on, on tänuga ohtralt hüdroelektrile ja odavam, aga aga siin on kindlasti oluline rõhutada seda, et, et kogu selle kogu selle pildi juures, mis me saame nendest elektri börsihindadest. On oluline rõhutada, et see Eesti turg ei ole ikkagi nii avatud, kui on näiteks Põhjamaade elektriturg ja seetõttu ka ka siin talviste tippude ajal Eesti elektri hind on kallim kui Põhjamaade elektri hind. Seda põhjusel, et meil on ainult üks kaabel, mille võimsus on 350 megavatti ja, ja järelikult me ei saa ikkagi rääkida täielikult avatud turu tingimustes testi puhul, kui meil on olemas ütleme, seal kuskil 750 kuni 800 megavatti ühendus Lätiga ja 350 megavatti ühendusi Soomega, noh, meil on meil ka Venemaa olemas, kust me, kust me ei osta, kust saab osta, joosta. Aga küll see vene Vene elekter tuleb siia. Et muidugi on neid ühendusi vähe ja guess lingiga midagi juhtub, kui ta läheb, remontis, me oleme näinud, et vabaturul elektri hind hüppab vupsti üles või kui elektrijaamades toimub mingi tõrge, siis on sama asi. Ja väga palju hakkabki meie meie elektri hinda mõjutama ilm, eks, ja me peame mõtlema sellele, et kui on külm talv, siis on elekter kallim, kui on soe talv, siis on elekter odavam. Nad siin on mõned talved päris jahedad olnud, viimastel aastatel ütleme päris külmad, siis on ka elektri hind olnud suurem suurettevõtted enne seda kõike kogenud, et nemad juba ostavad tükk aega vabaturult elektrit nendele, vähemalt siis ei tule seda hinnatõusu, aga. Üks asi, mis väga paljudes inimestes suurt segadust on tekitanud, on see, et et kuidas peavad käituma kortermajade elanikud. Arvestuslikult elab siis eesti rahvast umbes 70 protsenti vist kortermajades. Et ja just need majad, kellel on ühistud, et kes siis peab hakkama sõlmima neid lepinguid. Esimene info, mis tuli, oli see, et kui sul on korteriühistu, siis lepingu sõlmib korteriühistu elektrienergiafirmaga aga, aga hiljemaks hakkas tulema sellist teavad, et tegelikult on ikkagi igal korteriomanikul endal õigus seda seda asja toimetada, aga et mina ei ole vähemalt aru saanud, et kes siis peab, kui sul on korteri, korrusmaja, sul on korteriühistu, kes sõlmib lepingud ja kes otsustab, et see on kasumlik. Sõltub sellest, et kes nüüd seal klient on, kuidas arveldamine käib? Ma toon sulle ühe näite ühest kortermajast, kus mina olen elanud ja kus on kasutusel elektriküte ja see ühistu oli sõlminud elektrimüüjaga ühe lepingu ja jaotas siis oma haldaja kaudu arved laiali ja kogu selle kogu selle siis hiljem kokku, ehk siis maja sõlmis elektrimüüjaga ühe lepingu ja sai selle võrra endale kasumlik oma lepingu, ma ei tea, kas avatud turu tingimustes enam sellisel kujul niivõrd soodne, võib-olla nagu ta siis oli, aga siis ta oli kindlasti hulgiost oluliselt soodsam ja, ja kindlasti oli, oli selle konkreetse sammu puhul oluline veel see, et et ühistu iseloomulikult siis jälgis ja kontrollis, et, et inimesed ära maksaksid ja seetõttu pidi ka sageli ka ustele koputama ja tuletame meelde, et elektriarve on tasumiseks, aga, aga, aga see toimis ja, ja see andis sellele ühistule kindlasti olulist kokkuhoidu, nii et ka nii on võimalik toimida, kui on, kui on piisavalt palju inimesi, kes suudavad selles kokku leppida jah, loodetavasti suudetakse, et ehk siis me jõuame selleni, et korteriühistu juhatus peaks selle küsimuse isekeskis otsustama, kas, kas nii on mõistlik toimida või mitte, ta peaks selleks pädev olema. Üks sein olla sellised nagu riiklikku propagandat päris palju vaja veel teha neid praktilisi küsimusi, nende lepingute sõlmimise puhul tekib päris palju, tõenäoliselt üks üks on see, mida teie kirjeldasite, aga siin igasuguseid arveldamis küsimusi, et Sul on ju üks elektrimüüja, teine võrguettevõte kellele, kui palju nad maksma ja nii edasi ja nii edasi neid tekib. Ja minu meelest see riiklik propaganda, mis pidi käivituma sellel aastal, et see on kuidagi nagu hiljaks jäämas. Et ei ole ma seda väga palju näinud. Ja veel üks asi, mis on inimese inimesi, häirib see, et nad elektri hind moodustab sellest lõplikust elektriarvest jämedalt kolmandiku. Ta on olemas veel ka maksud ja siis on olemas ka need ülekande tasud on ülekande tasud, tõusevad jälle ülekande tasud. Miks tõusevad üks põhjus on ka muuseas näiteks selline asi, et elektrikaod et see võrguettevõte peab arvestama, et kuskil kaheksa protsenti kuus kuni kaheksa protsenti kaob elektrist ära, osa sellest varastatakse, aga suurem osa lihtsalt kaob soojusele lihtsalt energia kaob ära ja ta peab selle kaoenergia ka kokku ostma. Vabaturult nüüd ja selle hind tõuseb, tänu sellele tõuseb ka siis elektriarve või sees siis ülekandehind. See pilte nurgas. Keerulisem, ma siiski arvan, et ka maksud tõusevad sellepärast et meil tekib kogu aeg juurde uusi taastuvenergia võimsusi ja kui me vaatame, milline on ikkagi taastuvenergia tasu, siis näiteks tuuleenergia puhul ei ole taastuvenergia tasusid muudetud ja tuuleenergeetikud saavad siis jätku ka edaspidi uute võimsuste loomisel 93 eurot megavatt-tunni eest juurde. Tõsi pärast nüüd juulikuud hakkavad muudest allikatest taastuvenergia tootjad saama toetust 53,7 eurot toodetud megavatt-tunni kohta. Varem oli see seal Oli oli see oluliselt kõrgemad, see oli isegi ligilähedal seal seal tuuleenergiatoetusele. Et need toetused ei ole ikkagi märkimisväärselt vähenenud ja kui siin vaadata seda, et millise analüüsi siin juba poolteist kaks aastat tagasi tegi konkurentsiamet, siis siis nemad hindasid toona ikkagi neid mõtlikkusi nii tuuleenergiasektoris kui ka teistest taastuvenergia sektorites ikkagi seal kuskil 25-st kuni 50 protsendini, mis on, mis on väga hea tootlused, et et ma ei ole ikkagi riigilt kuulnud nagu seisukohta, et kuidas on, on plaanis siin edasi tegutseda nii et natukenegi seda taastuvenergia tasuga seonduvat kontrolli alla saada, et see, see ühele sektorile soodustuste tegemine ei lahenda veel kogu probleemi. Eks siin tekib veel üks linna päris filosoofiline küsimus, et et me toodame seda taastuvenergeetikat, siis igasugused toredad tuulikud ja koostööjaamana, mis me toodame, Eesti sees ja toetused lähevad siis Eesti tooteleks on selline lokaalnesi samal ajal müük toimub regionaalselt ehk mitmete riikide siis vabaturg mitmete riikide vahel, et need seal regionaalne seal nagu käärid sees. Et kui müük, regionaalne tootmine, lokaalne maksab omadele, et kas me siis nagu toetame, siis äkki võib-olla hoopis lätlastele või soomlastele minevat energiat, kas see on nagu õigustatud või mitte. Et siin on nagu päris päris põnev teema. No kogu selles loos mulle küll tundub, et taastuvenergeetikud on küll vähemalt selle turu avamisega seoses kindlasti võidus, sest sest me järgmine aasta makstakse neile börsihinna järgi, pluss siis veel see garanteeritud tasu ja seetõttu see, mida, mida taastuvenergeetik saab noh, on on päris hea ja kopsakas summa, nii et, et siinkohal võiks kindlasti kindlasti õnnitleda, võiks õnnitleda taastuvenergeetika, kuid võiks õnnitleda ka riigikogu 10. koosseisu liikmeid, kes toona selle taastuvenergia toetuse 2007. aasta veebruaris vastu võtsid, et. Jällegi tekitab pikemas perspektiivis küsimus, et kas meie põlevkivienergeetika üleüldse on selline kas tal on perspektiivi, et väga võimalik, et tal ei ole seda. Et Eesti energias saab ka ühel hetkel ettevõte kes ei aja põlevkivi sugugi mitte ahju. Selleks, et elektrit teha hakkab, selles toimub õli välja kuumutama ja elektrit oodata, siis hoopis näiteks tuulest ja mingitest Biomassis näiteks või mul endal ka kuskil osalus mingil hetkel tuumajaamas või väga võimalik, et riik saadab selle mõne teise ettevõtte nime. Ei no küsimuste küsimus on siinjuures ka ikkagi see, mis on ka tegelikult filosoofiline küsimus, ütleme siis, et kui, kui elektri hind, mis puudutab absoluutselt igaüht ja elektrihinna kaudu elektri hinnatõusu kaudu kallinevad ka muud tooted, see on kohe selge. Et siis inimesed suhtuksid sellesse natukenegi rahulikumalt, kui, kui sellega käiks kaasas ka inimeste sissetulekute tõus. Või siis toimetulekutoetuste tõus või mida iganes, aga see on ju märkimisväärselt protsendi pügalad ainult, mis võrreldes elektrihinna tõusuga meil järgmisel aastal tõusevad, nii et see annab nagu ikka kõige suurem hoobi ju ju inimestele, et nad ei jõua lihtsalt kaasa joosta selle hinnatõusuga, mida tekitab elektrihinna tõus. No see on natukene jällegi see tõus ei saa olla nii suur, kui me varem oleme eeldanud, sellepärast et üks osa ettevõtlusest on juba vabaturul. Neil ei ole mingit põhjust öelda, et meie peaksime neid oma hinda tõstma. Vastupidi nemad, neil ei ole mingit õigustust. Küll nad õigustuse leiavad. Siis nad petavad. Nojah, kui siin oli Eesti Energia tootmisportfellist juttu, siis tõesti ka mitmed energeetikaasjatundjad on väga selgelt seisukohal, et see Eesti Energia tootmisportfell on piirkonnas üks kehvemaid ja ja kui me vaatame, mida on riigikontroll sellele nädalal kirjutanud, siis ta ütleb, et põlevkivielekter ei saa olla jätkusuutlik ja siin kindlasti on takistuseks ka Euroopa Liidu keskkonnapoliitika, mis tõstab CO kahe maksu ja aastaks 2050 võib olukord jõuda isegi sinnamaani et CO2 emissiooni ei tohi üleüldse elektri tootmisel tekkida. Et kui me siin nüüd räägime veel sellest, et Eesti Energia, Narva elektrijaamade, elektri tootmishind võiks olla veel praegu vabal turul konkurentsivõimeline, siis kas ta on seda ka 10 või 15 aasta pärast, et selles osas ei ole ma nii kindel, et siin on küll jah, kõlanud ka mitmete asjatundjate seisukohti, et võib-olla oleks tulnud hakata varem tootmisportfelli peale mõtlema, aga samal ajal me teame, et, et selle peale on mõeldud, on, on ju räägitud ka sellest, et võiks ju leedulastega koos teha tuumajaamaga aga meist mitteolenevatel põhjustel Leedusse tuumajaama projekt kuidagi ei arene. Et see osa sellest võimalikust tootmisportfellist tõenäoliselt läheb, siis seetõttu kalevi alla. Mis, mis on üsna õnnetu lugu, nii et elame-näeme, kuidas selle turu avamine, misega lood lähevad, aga, aga ma küll ühinen nendega, kes ütlevad, et tasuks oodata, tasub oodata kõikide teiste paketid ei pea minema Eesti energiaga seda lepingut sõlmima. Ja, ja siis on juba juba igaühe isiklik otsus, et kas ta otsustab kohe endale nähtavama positiivsema paketi kasuks või siis jääb ootama seda, et järsku vabal turul toimub mingisugune muutus. On ka võimalik, et vabal turul võib see elektri hind odavam tulla ja, ja kui ma siin nüüd õigesti meenutan, siis Eleringi juht Taavi Veskimägi neljapäeva õhtul ETV-s ütles ka, et, et see võib osutada, võib olla pikemas perspektiivis kasulikumaks kui omahinna fikseerimine. No keegi ei hakka üldiselt kas Isamaa, kui Eesti energia oma pakette natukene tarbija jaoks soodsamaks muudab? Ka see on võimalik, sest ikkagi vabaturg on ja. Riigil on ju dividende vaja Sulev, juhuseid, kus siis riik oma dividendid saab ja alati on väljapääs oma isiklik elektrigeneraator muretseda. Kui sellest mahlad. Nii palju siis Eesti energiast, elektri hinnast, aga pidime täna rääkima veel ka Estonian Airist ja Estonian Airi kohal on kogunemas tumedad pilved ja meil ei ole küll otseselt kindlaid fakte selle kohta, millises seisus rahvuslik lennukompanii praegu on, aga Eesti Päevaleht on kahel päeval Eesti energiasse vabandust Estonian Airist kirjutanud ja ja kui ühel päeval väitis, et on toimunud üks koosolek Estonian Airi nõukogu liikmete osalusel, kus harutleid Teie arutleti siis raha üle, mis elektrilennufirmal vaja on ja mida ja mida oleks hädasti vaja opereerimiseks või kas panna pood kinni, siis siis on Eesti Päevalehe andmetel läbi jooksnud number 60 miljonit eurot. Samal ajal kui Eesti Päevaleht on seda teemat jätkanud ja on siis ka küsinud Eesti õhunõukogu esimehe Erkki Raasukese käest, et kas see 60 miljonit eurot raha küsimist riigilt ka tõele vastab, siis ei ole Erkki Raasuke seda kinnitanud ja ta ütleb, et mina ei ole niisugust numbrit kordagi maininud. Aga samal ajal sellest jutust ja kõigest sellest, mis praegu lennufirma kohta käib, kumab läbi kul see et see aasta aega käigus olnud strateegia olla, olla ühenduseks Põhjamaade ja Euroopa vahel, vedada Soome linnadest inimesi Tallinnasse ja siit edasi, et see ei ole ennast õigust. Täpsustuseks niipalju öelda, et Eesti Päevaleht mitte päris täpselt ei ole jätkanud seda teemat, vaid õigenendan hõbendanud oma oma eilset informatsiooni. Sest juba eile õhtul aktuaalses kaamerast Erkki Raasuke ütles, et tema ei saa aru kuskohas päevale. Ta võttis need andmed nii pankroti kohta kui ka 60 miljoni kohta. Et midagi säärast ei ole arutatud. Punkt üks punkt kaks, see nõupidamine, mis toimus, see olevat toimunud kinniste uste taga ja osapooled leppisid kokku, et mitte mingisugust infot välja ei anta. Järelikult keegi ikkagi midagi lekitas, nagu ikka Eesti vabariigiks. Sellised poliitiliselt tundlikud asjad jõuavad tavaliselt ikka mingit pidi musta uste taha ka. Aga kui me räägime 60-st miljonist eurost, siis võib-olla natukene oleks arusaadav kuulajatele siis vanas rahas peaaegu miljard krooni see on uskumatult suur summa. Nüüd, mis puudutab. See on sama palju, kui Eesti energia maksab iga-aastaselt Eesti riigile dividende. Kuhu siis need lähevad? Et mina ei tea ka selle ettevõtte seis, aga nii palju ma olen aru saanud, et et see strateegia, mis seal heaks kiideti. Ja siis see reaalsus, mis, mis sealt välja paistab, et seal on tekkinud päris suured käärid selle vahel lähed eesmärkide vahel, mida oodati ja mis tegelikult välja tuli. Et strateegia ju teistele, nii et toome sisse toome siis neid lendajaid mujalt siia ja lennutame kuhugi edasi ja, ja mees, kes seda tegi, Tero Taskila. Ta oli varem samasugust strateegiat teinud ühes teises lennuettevõtetes Air Balticus kus olid päris suured raskused, nii kaua, kuni ta sealt siis minema läks, meile toodi, tekkisid raskused meil, et ma ei taha midagi öelda Tero Taskila juhtimisoskuste kohta, aga lihtsalt selline. Noh, see on lihtsalt selline järjepidevus on hakanud, tekivad. Tero Taskila palk kindlasti võiks olla ka huvitav, Reaga jätaks selle võib-olla siinkohal kõrvale. Ka nii huvitav, et näiteks ajaleht Postimees trükkis Andrus Ansipi lause Tero Taskila palga kohta täna isegi ära kohe kahes kohas. Leheküljel kaks lehekülg üheksa, mida juhtub väga harva Eesti ajakirjanduses. See palk läheb ikka Eesti inimestele väga korda. Jah, aga tõenäoliselt kas see palk või selle palgata jäämine, et see muuda praegu olukorda, küsimus on selles, et see lennufirma on väga tõsises seisus ja, ja, ja nagu me lugesime lehest. Ma millegipärast siiski arvan, et, et selle üle on arutletud, et, et laual on ka variant pankrotist ja, ja kui me vaatame, et, et ka tänases Päevalehe intervjuus Erkki Raasuke arutleb, et mis siis juhtubki Estonian Airiga midagi juhtub ja jutt on olnud sellest, et riik hakkab mingeid talle vaja vajaminevaid liine tellima, siis noh, me tegelikult mõneti jõuame ikkagi sellesse jutu algpunkti tagasi, et, et olukord selles lennufirmas on äärmiselt kehv. Ja tegelikult on see selline ettevõtlusõpiku teemad. Iga ettevõtte omanik peaks alati küsima, et kas tasuks nagu see ettevõte kinni panna ühel hetkel ta kasu enam ei too, hakkab su raha neelama, siis siis ongi mõte selles, et paneme selle asja kinni. Need riigiettevõtte puhul on asi natukene keerulisem, sellepärast et see ettevõte meie jaoks strateegiliselt tähtis ühendab Eestit Eestit teiste maadega. Me vajame neid ühendusi ja siin tekibki see küsimus jälle, et kumba pidi on siis nagu ühiskonnale odavam. Kas me ostame seda teenust kellegi teise käest sisse või peame seda ise? Selles mõttes on hästi mõistlik küsimus. Nii peakski arutama. Erkki Raasuke on väga mõistlik inimene. Tal on panganduskogemuseks. Ta oskab raha lugeda ja mulle meeldib, et ta niimoodi küsib, et, et ta ei mõtle ainult selle peale, et me peaksime üht ettevõtet meeletult poputame. Noh, ega ta küll ütles aktuaalsele kaamerale, et seni ei ole Eesti vabariigis ükski riiklik ettevõte pankrotti läinud. Noh, ma loodan, et see ettevõte ka ei lähe, et ega siis see, aga, aga ega siis selle pärast ei pea ettevõte pankrotis olema, et niimoodi arutada Aga minu jaoks on ikkagi veel üks küsimus, mul nüüd tulen selle palga juurde veel korra tagasi, et, et kui me, kui me võtame Hästi-hästi riietatud hästi inglise keelt rääkiva välismaalase siia tippjuhiks, maksame talle siin avalikus ja ka nii-öelda riigifirmade sektoris täiesti ennenägematut palka ja samal ajal sellise tulemuse, et siis küsimus on, küsimus on selles, kes on vastutav selle palga määramise eest ja, ja, ja, ja mida, mida meil on nii-öelda sellest konkreetsest loost õppida. Eile siis kuulsin ka peaministri hinnangut selle kohta ja tema ütles, et poliitikud olid need, kes ei olnud nõus nii kõrge palgaga aga ärifirmade nõukogudesse määratud Eesti ärimehed ütlesid, et, et mees on igat senti väärt, mida talle makstakse. No selle mehe tõi maale suuresti Joakim Helenius kes oli ka Estonian Airi nõukogu esimees kuni selle aasta suveni. Et tema on selles mõttes ju nii-öelda vastutuse võtnud, et tema enam ei juhi seda ettevõtet. Nüüd on selle asemel teine mees, Erkki Raasuke. Erkki Raasuke ei ole palganud teraldas, kellelt. Tero Taskila puhul tasuks muidugi arvasid, kui kui see strateegia ei tööta, siis on, on kõige tõenäolisem variant c. Et sellisel juhul tuleb Tero Taskila teenetest loobuda, oleks minu hinnangul punkt üks. Ja punkt kaks on see, et kui Tero Taskila puhul leitakse veel mingisugune teine strateegia, siis tuleks tema tema palganumbrile väga tõsiselt otsa vaadata ja vaadata, et kas, kas nagu oleks võimalik selles kokku leppida, sest vastasel juhul ei ole võimalik sellise inimesega jätkata vähemalt selle lennufirma juhtimist, rääkimata siis sellest, et lennufirmast sees on väga suured pinged. Väga paljud staažikad piloodid on lahkunud lennufirmaga kaasas, käib väga oluline, teadmistepagas on lahkunud ja, ja see on viimase aasta juhtimise tulemus. Noh, eks seal ole veel ka lennupargi muutumine, mis tõi selliseid ootamatuid kulusid kaasa. See ettevõte on ka kütuse ostmisel mööda pannud hindadega liialt kallilt tunnustatud kütust sisse. Tero Taskila ei ole seal muidugi ainus inimene, kes saab väga-väga kõrget palka, et seal on ka teisigi hästi tasustatud juhte. Nii et noh, see ettevõte on jällegi keerulisem, see pilt ei ole nii väga mustvalge ja me ei saa kõike nagu süüd ühe inimese kaela ajada. Tõde on ka see, et, et see strateegia on noh, kaua ta siis on käinud, meil on praegu septembri lõpp ütlema, et reaalselt hakkas see pihta alles kevadel. Et Ta on käinud ainult sisuliselt pool aastat. Võib-olla see on natukene nagu lühike aeg, ühest küljest, aga teisest küljest, kui ta nii kiiresti raha põletad siinpoolaasta kahjum oli 15 miljonit eurot siis noh, hea ta, kui seda suudetakse takistada, enne, kui ta veel suuremat kahju tekitab. Me jätame selle lennuki praegu sinna õhku lendama, läheme pisut ka juba järgmisesse nädalasse, esmaspäeval ootab meid siis arstide streik ja kindlasti kõik need, kes on arsti juurde endale ambulatoorse vastuvõtu jaoks aja kinni pannud ja seda nad teha ei saa, on, on närvilised. Arstid on kinnitanud, et, et neil, kel vaja ja kel hädasti vaja, nemad loomulikult oma abi saavad. Aga, aga see, mis puudutab nüüd arstide ja õdede streikija palganõudeid, nii et see on, on nüüd küll väga laiaks diskussiooniks läinud ja arutletakse juba Eesti tervishoiusüsteemi aluste üle. Ja mulle küll tundub, et kogu selles diskussioonis tuleks, tuleks väga selge vahe sisse teha õdede ja hooldajate palganõudmise ja arstide omavahel, et et siin siin on siiski väga selged erinevused, mille puhul tuleks, tuleks natukene natukene vaadata seda pilti pilti laiemalt, aga aga, aga, aga mõneti on jah see see diskussioon võib-olla läinud liiga laiali ja, ja me enam isegi päris hästi enam ei saa aru, et mida siis mida siis nõutakse selle streigiga, sellepärast et võib-olla neid, neid nõudmisi ja seda kriitikat on olnud olnud nii mitmes suunas. Et laiemalt, et üks positiivne asi on muidugi, et tervishoiusüsteemi korralduse üle arutelu on, on seetõttu käivitunud ja kui siit midagi nagu positiivselt koorub, siis see on ka hea. Mind hämmastas riikliku lepitaja Henn Pärna siin nädalapäevad tagasi välja öeldud seisukoht, et kui arstid käisid tema juures arutamas streigi üle et siis räägiti väidetavalt pärna Jutagi räägite ainult palgast, aga kuna nüüd nõutakse kogu tervishoiusüsteemi aluste ümberkorraldus, siis on läinud poliitiliseks streik. Et see oli nagu selline hoiatus, et nüüd on tegemist poliitilise streigiga, et see oli nagu negatiivne sõnum tema poolt, et noh, minu juures käid ühe jutuga, et nüüd on nagu hoopis teised asjad. Aga selge on see, et kui sa ütlesid, et tulla avalikkus ei saagi aru, et mida need arstid siis tahavad, see on ka paljuski sellepärast, et et arstid enda poolt on võib-olla antud liiga palju signaale selles suunas, et noh, et see palk on põhiline. See palgatõus on põhiline siin käinud Jutasin 20 protsenti, 40 protsenti õdedele, eks ole. Aga tegelikult kui nüüd hoolega vaadata neid seisukohti, mida juhtivad arstid on, on väljendanud, on ikkagi tõepoolest see poliitiline pool ehk siis kogu tervishoiusüsteemi rahastamise ümberkorraldamine ja, ja eesmärk on siis ainult üks mitte ainult see palk vaid, vaid ka see takistada Eesti arstide õdede lahkumist välismaale. Täpsemalt siis soom. No ja arstid on tõesti selles mõttes õnnistatud elukutse, et nemad saavad välismaal töötada, erinevad näiteks ajakirjanikest, kellel on tunduvalt raskem välismaal välismaale minna, see eesti keele õpetajatest eesti keele õpetajatest eksime. Nüüd minu meelest. Mulle meeldib see, kui inimesed saavad hästi palka et hea palkele kunagi probleeme, väike palk on tavaliselt probleem ja mina annaks hea meelega arstidele kõikidele tervishoiutöötajatele raha juurde. Häda on selles, et selleks, et raha neile juurde on, peaks olema riik piisavalt rikas, aga seda, seda rikkust meil ei ole, et rikkaks korraga ühe korraga saada, nagu ütleme, sellist üleriikliku lotovõitu ei ole kahjuks olemas. Nüüd need sõnumid, mida ma olen kuulnud, mida, mida siis need tervishoiutöötajad on öelnud, et neil on, neil on seal ka teine sõnum, et me oleme meeletult ülekoormatud. Et kui sa maksad paremat palka, siis ülekoormus jääb sul ikkagi. Ma ei näe nagu mingit võimalust aega juurde tekitada sedaan sõltumata palgast on ikka 24 tundi ööpäevas. Nato okei, ilmselt siis tervishoiutöötajate selline enesetunne paraneb ja siis nad on valmis selle eest samamoodi edasi rabama. Et küsimus on selles, et kas nad ikkagi jaksavad siis kui nad ütlevad, et nad on nii nii ülekoormatud. Järgmine küsimus on selles, et kas see kas nende palk on siis väga halb. Et kui me vaatame arstide palka, siis see on kasvanud tunduvalt kiiremini kui ütleme, riigi keskmine palk isegi õdedel on ta kasvanud üldiselt kiiremini ja paremini kui kui riigi keskmine, samas ütleme need hooldajad Nendel on ta alla jäänud, et on selge, et õed ja hooldajad vajaksid kindlasti kindlasti palka juurde, nad vaatasid nagu ennaktempos, kui jumalast on päris palju ka arste, kes saavad ikka väga-väga kopsakaid kopsakaid sissetulekuid, et siin on näiteks näha on nii, meil on 535, kelle, kelle siis igakuine sissetulek on üle 2500 euro kuus, eks, et see on Eesti olnud väga-väga hea palk. Ma arvan, et paljud inimesed kadestavad No üks võimalus, kui siin oli juttu sellest, et kõik ei ole rikas, palka maksta on, on see tõepoolest ikkagi jälle tagasi tulles selle juurde, et kogu see tervishoiusüsteem ja haiglate võrk tasuks üle vaadata. Üks üks kolleeg ütles mulle, et mis praegu haiglate vahel toimub, haiglate võidurelvastamine nimetas seda sellise terminiga, et iga haigla püüab endale muretseda kaasaegset tehnikat, et korraldada siis uuringuid, mille eest ta saab siis ka raha haigekassast, eks ole. Et, et väga paljud ei olegi huvitatud sellest, et näiteks haiglaid ühendada. Ma ei mäleta, kes kas oli? No tõepoolest ei ole veel, kes on öelnud niimoodi, et tegelikult on Eestis kohta ainult tuule kahele haiglale üks Tartus, üks Tallinnas. Ja, ja ühendada need kõik. Ühes hiljutises intervjuus ütles sotsiaalminister Pevkur, et et ka tema pooldab näiteks Tallinna haiglate ühendamist, siis dubleerimisest saaks lahti. Aga see on põrkunud väga teravale Tallinna linnavalitsuse vastuseisule. Et ei olda huvitatud sellest, et koondada haiglad ühe mütsi all. See on üks koht, kus võiks kokku hoida. Jah, aga, aga Tallinna linna vastuargument on olnud, on olnud ka mõneti kaalumist väärt, et siin Tallinna haiglate nõukogude esinaine ja, ja, ja Tallinna abilinnapea Merike Martinson on öelnud, et see see kolme haigla olemasolu Tallinnas tähendab ka konkurentsi ja sellest võidab omakorda patsient. No jällegi see patsiendi puhul on nii, et mida me vaatame, et patsiendile on oluline see, et ta saaks võimalikult kiiresti arsti juurde. Samas ütleme, need ravijärjekorrad on viimasel viimastel aastatel niimoodi vaikselt kogu aeg kasvanud, kasvanud, nende pikkused sai pääseni nii kiiresti arste, joosta, eestlase asse loomulikult närvi, kui me vaatleme jällegi selliste üleeuroopalist taset, siis on meil siis parem kui enamikus naabermaalased. Nad. Eesti, Eesti tervishoid on võrreldes ülejäänud Euroopa Liidu riikidega ikkagi äärmiselt efektiivne, päris tubli. Arstid teevad väga head tööd, kui me võrdleme ennast teistega ja samas ma jällegi nurisema, kui me mõtleme nende aegade peale, mis võib-olla varemgi Kuigi see efektiivsuse küsimus see on, on mõneti ka küsitav, et kui me siin vaatame, kuidas, kui siin Peeter eelnevalt mainis ka haiglate võidurelvastumist, et kuidas, kuidas Tallinnas on kaks munitsipaalhaiglate üks suur riigihaigla ja nende vahel käib terav konkurents selleks, et et klienti saada, siis, kui nüüd klient satub ühte haiglasse ja otsustab veel minna ka teise haiglasse pärast seda, kui ta ühes haiglas oma protseduurid teinud ja võib-olla see ei ole, see ei ole teda päris rahuldanud siis üsna tihti me näeme seda, et mõlemas haiglas viiakse läbi kõik protseduurid, kuigi tegelikult need protseduurid on juba võib-olla ühes haiglas läbi viidud ja sellel on ka üks väga lihtne põhjus. Haigla viies läbinat protseduurid saab loomulikult makstud vastavalt haigekassa hingekirjale ja see tähendab haiglale reaalset raha tal on, tal on oluliselt kasulikum iga patsiendi puhul ja viia läbi võimalikult palju protseduur, ehk siis osutada seda tervishoiuteenuste, seeläbi saada haigekassalt raha. Ja see on nüüd see probleem, et kus kindlasti selle efektiivsuse poole pealt kõik korras ei ole, et üsna tihti me näeme ka seda, et kui on, kui on, ütleme, ühes maakonnalinnas tomograaf tehakse selle tomograafiga mingisugune uuring ära ja tuuakse ometigi inimene kas Tartu Ülikooli kliinikumi või, või ka Tallinnasse, siis siis üsna tihti arvestades, et see uuring on ka päris kallis, tehakse uuesti see uus uuring ja võetakse haigekassalt ikkagi see selle teenuse teenuse näol raha välja. Et kas see on nüüd kõige efektiivsem, ma ei ole päris kindel. Ei no selge on see, et kui on kahest haiglas teha üks, siis siis selle ühendatud haigla juht ikka tõsiselt nagu kaaluks, et kas kas meil tuleb sellist aparaati vaja osta või mitte, kas see tasub ära või mitte, et kas sõnastame kaks, vastame selle asemel ühe või äkki üldse? Minu arvates on ka küsimus selles, et aga, aga miks meil üldse Tallinnas peab kaks haiglat olema? Kaks munitsipaalhaiglate, Lääne-Tallinna haigla ja Ida-Tallinna haigla, et kui ma vaatan, et siin on olemas peale juhatuse ka nõukogu ja vaatan siis Lääne-Tallinna keskhaigla nõukogu nõukogu esinaine Merike Martinson, liikmed Vahur keldrimaa, Taavi Aas, Peeter Mardna, Sophia tõrjugina ja vaatan Ida-Tallinna keskhaigla nõukogu Ida-Tallinna keskhaigla nõukogus jälle Merika Martinson, Vahur keldrimaa, Elmar Sepp Vello Ervin ja nõukogu esimees Taavi Aas. Miks meil on vaja Tallinnasse kahte haiglat? Need, mõlemad mõlema haigla nõukogud, juhatused, inspiratsioon on kinni makstud ja, ja antud juhul võib-olla oleks siis efektiivsem, kui, kui ainuüksi juba need omavahel kokku panna, võidaks ka patsienti. Aga kas need sinu poolt loetletud inimesed on sellest huvitatud, et patsient võidakse, näevad ilma jääks, et ma ei usu seda. No kui sa oled ikkagi mitme haigla nõukogus või ma arvan, et nagu tasu on täiesti arvestatav, vaevalt et nad väga palju huvitatud sellest mis muidugi kogu selle kogu selle teema juures on veel huvitav on, on see, et, et siin on nüüd tõesti olnud kõlanud kaks ettepanekut, mis on, mis on reaalsed puudutavad ka tervishoiu rahastamist ja tervishoiu korraldust, üks on see Tallinna haiglate liitmine aga see tõenäoliselt läheb riigi ja linna vastuseisu tõttu hingusele, aga üks teine ettepanek on, on samamoodi huvitav ja on siis kõlanud ettepanek, et haiguspäevade eest hakataks maksma töötukassast. Ja, ja see on saanud juba ka üsna teravat kriitikat, aga, aga on ka neid, kes on pisut mõelnud, et seda võiks ju kaaluda, et, et siit võiks vabaneda märkimisväärne summa. Ja ja siin on nüüd räägitud küll ka mitmes vallas, et kuna see, see haigekassa hüvitis selles puutuv puudutab, siis veel hooldus, hooldushüvitist puudutab ta taga sünnieelset sünnitoetust või sünnitushüvitist ja siis ta puudutab haiguspäevade eest makstavat tasu, et, et mis siis üleüldse oma idee järgi sellesse töötukassasse võiks sobida, sobida ja valdavalt ollakse ikkagi seisukohal, et ainult see haigushüvitis, mida siis hinnanguliselt on alla 40 miljoni euro, avastas, et see võiks sinna sobida. Noh, neid probleeme selles valdkonnas on hästi palju, näiteks võrreldes sellise buumiajaga on meil Eestis kasvanud ka peaaegu kaks korda ravikindlustuseta inimeste arv, neid on juba praegu üle 70000, mis on ka ikkagi väga-väga suur arv, need ei ole mitte seal mingid lapsed ja pensionärid, et need on tööealised inimesed, kellel ei ole ravikindlustust ja sageli on need inimesed ka Nad elavad just maapiirkondades ja siis nad on pandud sinna perearsti juurde nimekirja. Siis perearste absoluutselt ei huvita selline olukord, et nad peavad hakkama siis maal ravimi, inimesi, kes ei ole, kellel ei ole ravikindlustust maksnud, ilmuvad meile ukse taha ja siis me näemegi, kuidas maal on perearstide täitmisega päris suuri probleeme. No üks küsimus on veel väga raske vastust leida, et see väidetav siht takistada siis Eesti arstide õdede lahkumist Eestist rikkamates riikides, et see see lõpetada, see on äärmiselt keeruline ülesanne. Kui ikkagi soomes saab arst ja, ja ka hooldaja õde saab neli korda või viis korda kõrgemad, et palka kui Eestis, siis tõepoolest kust võtta see see raha, et võrdsustada need kaks anumat, eks ole, see on ikka niimoodi, et kui sa tõstad oluliselt palka, see vahe jääb ikka kahekordseks, me ei saa kunagi nii rikkaks või vähemalt lähemal ajal nii rikkaks, kui soomlased on. Ja see toimib ju täpselt samamoodi Soomes. Soomlased on läinud kogu aeg rikkamas Rootsi, nüüd on tendents see, et Rootsist minnakse veelgi rikkamasse Norrasse ja kui sa Helsing tähendab, kui sa Soome lähedki arstiks tööle, siis sa ei lähe ju Helsingisse sest seal saavad soome arstid ise hakkama. Lähed, sa oled lõuna- või Põhja-Soome Savonlinna või ükskõik kus kohta, eks ole, kuu, soomlased ise enam ei lähe, nad ei taha sinna minna. Et seda protsessi peatada siit Eesti siseriiklike meetoditega. Keerad aga samas ma olen kuulnud ka sellist arvu ja seda peaministri suust, kes oli maksu- ja tolliametil palunud siis Eesti arstide siis sissetuleku eelmisel aastal välja võtta ja peaminister käis eile välja numbri, et vist 1600-l arstil neljast 1000-st on sissetulek 3500 eurot või rohkem. Et ta on surnud, ta tõi välja sellise numbri, et seal võivad olla ka dividendid, seal võivad olla väga palju asju ja uskumatu number ja, ja see number on küll selline, mis hakkab juba sinna Soome numbrile pisutki lähemale jõudma, et see on kindlasti nagu üks küsimus, et et see viitab ka sellele, et meie arstid võivad töötada, on väga-väga mitmel töökohal selleks, et, et selline number ka kokku tuleb. Mis kindlasti tähendab sellele, et tervishoiusüsteemis võiks, võiks olukord olla oluliselt rohkem korrastatud ja teine nüanss, mis räägitakse veel eesti arstide kohta, mis puudutab meie arstide järelkasvu, et üsna tihti on ennast ennast mingis kindlas nišis mitmed arstid ennast nii hästi sisse töötanud, et noortel tulijatel ei olegi siin võimalust ja ta peabki ära minema, sellepärast et see, see ennast siin sissetöötanud arst jääb siia veel aastateks ja noorel arstil ei olegi võimalus ennast siin tõestada. Seetõttu on ta sunnitud Eestist lahkus. Enamik arste töötab tõepoolest mitme koha peal, töötav töötatakse riiklikus haiglas ja tõdetakse ka erakliinikus töötatakse vaheldumisi. Soomes käiakse tööl Eestis, eks ole, aga see tähendab kõik, mida see tähendab seda, et nende arstide koormus on tohutu. Et sa ühe valve lõpetad, sa pead kuskil mujal alustama juba teist valvet, ühe lõikuse lõpetad järgmisel korral on sul juba lühikese aja pärast teine lõikus, noh, see, see ei anna kvaliteeti. See ei ole normaalne. Noh, mis meil siin läheb, on see, et arst on mingil hetkel hakata rohkem välja õpetama et ülikooli lihtsalt arsti juurde, see on üks pääseda. Ja, ja seda on ja siis ka praegu arutatud, et et hakkame nüüd siis rohkem õpetaja. Tervishoiutöötajate arv on praegu kogu aeg kahanenud aastast aastasse. Noh nii-öelda õnneks me saame öelda, et ka elanike arv on kahanenud. Aga kui, kui tehti selliseid otsuseid, et me vähendame arstide väljaõpet, siis eriti palju mõeldud sellele, et meie arstid hakkavad välismaale tööle minema. Meil on kaks ja pool minutit aega, Riigikogus toimus sel nädalal ka üks omamoodi huvitav arutelu, nimelt Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulised riikliku küsimuse arutelu teemal põhiõiguste ja vabaduste riive Eestis ning kaitsepolitseiameti ja prokuratuuri olukorra analüüsi. Te tahtsite Sulev selle kohta midagi öelda? Ja mulle tundus seal, et hästi palju seal seal pihta meedia ja jutt käis sellest, et Eestisse võiks tuua selline luua sellise institutsiooni nagu vandekohtu, võta sealt angloameerika õigussüsteemist üle vaadatud. Tahan lihtsalt öelda seda, et et Ameerikas on paljud asjad, mis meile tunduvad. Näete, siin on midagi lekitatud ja eelnevalt enne kohtuotsust on juba kõik avalikuks tehtud, küll on asi jube, siis siis selles seiskus ette eeskujuks toode osta, Ameerikas on asjad ju hoopis teistmoodi, seal on need tunduvalt avalikumalt. Vaatasin eile siin mõningaid veebikülgi, kus näiteks on kirjas, et linnas yks vahistati täna see, see inimene, ta on nii vana, tema rass on selline, võeti kinni selle asja eest sellel tänaval. See noh, me, meil ei ole kunagi sellist nimekirja, kes kuskil kinni, vaid milles vahele jäi. Või siis, et näiteks selles vanglas istub nüüd inimene, kes ta on, mille eest need andmed on täiesti avalikult kättesaadavad. Et siin, kui siin rääkida nagu sellest, et Eestis on asi äärmiselt skisofreeniline, siis tasuks vaadata Ameerikasse, mida meile eeskujuks tuuakse. Seal on asjad veelgi avalikumalt. Ma juhiks tähelepanu veel ainult sellele, et Kadri Simson ütles, et Eesti meedia kajastab algatatud õiguserikkumisi, mis ebaloomulikult palju ja ta tõi näiteks BBC. Et kui ma tõesti BBC Worldi vaatame, siis seal ei räägita väga palju õiguserikkumistest, mis riikides, aga kui me vaatame nüüd, mida vaadatakse Suurbritannias kodumaal mida näidatakse Suurbritannia erameedias ja mida näitab ka BBC One oma õhtuses uudistesaates, siis seal on see pilt hoopis teine, nii et me ei saa rahvusvaheliste teleuudistekanalite toodangut võrrelda sellega, mida seal kodumaal näidatakse. Et siinkohal rahva teenrid panevad täna punkti ja täna olid stuudios Sulev Vedler Eesti ekspressist, Peeter Kaldre ETV-st ja Lauri Hussar vikerraadiost.