Tere hommikust ja raadiokuulaja. Olümpiamängud on selleks korraks selja taga. Medalid on jagatud, sangarid oma kodudes pidulikult vastu võetud. Võitjad rõõmustavad ja kaotajad kurvastavad veel mõnda aega. Siis aga hakatakse mõtlema juba järgmistele mängudele ja nendeks valmistuma. Iga nelja aasta tagant kordub see kõik jälle uuesti. Kuna antiikolümpiamängud olid algselt puht religioossed üritused, on tänapäeva kaasaegset tegi olümpiamängude juures märgata teatud religioosseid rituaale, mida järgitakse ja pühaks peetakse. Olgu selleks kasvõi tule süütamine olümpiamängude sünnikohas ning selle tõrvikust toomine paljude inimeste poolt avapidustusteks mängude peaareenile. Mäletan, kuidas paljude jaoks tekitas rõõmsat elevust see. Kuid 1980. aasta Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati korraldamise puhul ehitati Pirita spordikompleksi ka kirik. Vaatamata sellele, et Nõukogude Liidu ametlik religioon oli ateism. Kuigi selle rajamise nägi ette olümpiaharta ja too kabel oli mõeldud erinevaid religioone Ergivate sportlaste universaalseks palvepaigaks oli tegemist siiski märkimisväärse fenomeniga. Tänu olümpiale pühitseti Eestis pühakoda ka nõukogude ajal. Kui 10 aastat tagasi peeti taliolümpiamängud solk Lake City's USA-s, mis tuntud mormoonide keskusena? Küsisid paljud, kas selle valikuga ei tehtud samal ajal Ühele usulisele liikumisele mitte varjatud reklaami. Neid näiteid võib tuua teisigi. Kuid tänases multikultuurses religioosses maailmas on pea võimatu olümpiamänge siduda ainult ühe või teise usulise vaate helistamisega. Pigem peaksid olümpiamängud suutma seda nii lõhestunud maailma kuidagimoodi ühendada. Huvitav, et kuigi kristluses ei ole sporti ja kehakultuuri kunagi liiga palju väärtustatud pigem on seda peetud ikka mingiks tühi kargamiseks seab apostel Paulus mitmes oma kirjas just võistlevad sportlased usklikele inimestele eeskujuks. Ilusama viita leiame Philipi kirja kolmandast peatükist kus apostel räägib väärtuste ümberhindamisest oma elus siis, kui jõutakse Kristuseni Kristuse tunnetamiseni. Selle, mis enne tundus tal olevat kasuks, on ta nüüd arvavad kahjuks. Et saada kasuks Kristust on ta valmis ohverdama kõik muu ja pidama eelnenud koguni Pühmeks. Ma püüan kätte saada seda, mille pärast Kristus Jeesus on minu kätte saanud. On Paulus sihikindel. Ma unustan kõik, mis on taga ja sirutan eesoleva poole. Ma püüdlen sihtmärgi poole jumala üleva kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses. Londoni olümpiamängudel läbi kukkunud ja medalita jäänud sportlased ei tohi ega kauaks oma kaotust põdema jääda. Pigem tuleb seda võtta kui kasulikku õppetundi. Ning siitpeale sirutada juba ees oleva uue sihtmärgi nelja aasta pärast Rio de Janeiros peetavate järgmiste mängude poole. Ükski inimene, ka mitte nii pühendunud kristlane nagu apostel Paulus ei liigu elus ainult võidult võidule. Igas kaotuses elus tuleb osata näha eeldust järgmiseks võiduks. Suur paganate apostel tahabki öelda ei tippsportlastele, kui meile kõigile uus ära see, mis on taga. Ning ära võta seda endaga taagana enam kaasa. Alusta igat päeva oma elus, kui uut lehekülge uute võimalustega sirutus, siis täna juba sinagi hea raadiokuulaja ees oleva taevase kutsumise võiduhinna poole.