Tervist, mina olen Urmas Vadi. Mis on see raamat, mis peaks olema eesti kirjandusloos kohustuslik? Oma valiku teeb ajaloolane Jaak Valge head kuulamist. Tervist, Jaak Valge, tere. Enne kui me pöördume sinu kohustusliku raamatu poole, loeks sellest ühe ühe lõigu. Ütle siis, kas on õige, tullakse siia teostama sotsialistlikku korda just niisuguste tõbrastega rumala massiga, kes ise sellest mitte midagi ei tea. Sotsialistliku korra teostamine nõuab ühelt rahvalt kõrget hariduslikku tasapinda aga hakata seda loomade kaudu teostama. Ei kurat, see minu hinge küll ei mahu. Siis sihukestel, hiinlastel, kes pole sigadest palju kõrgemal on õigus maailmas püssiga tulla siia tapma haritud inimesi, ütle kas siis rumal mass tulevikus valitsema maailma mitte vaim, nagu õpetavad kõik suured filosoofid. Kõlab nagu Ivan Orav oma mälestused, aga Jaak Valge, mis see tegelikult on? No küllap on seal selle kirjaniku sellist tahet, et ühest küljest õigustada oma vasakpoolsete sotsialistliku maailmavaadet, aga teisest küljest katsuda teha selget vahet sisse siis nendega, kes samamoodi selle sotsialistliku ja vasakpoolse maailmavaate nimel on või kellega sa, kirjanik ise on nagu võidelnud nende samadega, kellel samasugune sotsialistlik ja vasakpoolne maailmavaade. Noh, et ega see päris marksism ju eeldas tõepoolest seda, et ühiskonnad saavad harituks ja ja teadlikuks ja siis pärast seda toimub siis kas rohkem või vähem revolutsioonilisel või revolutsioonilisel teel mingisugune pööre. Ja et kuidas öelda see sotsialism, mis siis saabub, et see on ühtaegu nii õigluse kui ka siis humanismi ja siis hariduse nagu selline kvintessents. Aga see, mis juhtus 1000 seitsmeteistkümnendal aastal Venemaal ja sellele järgnenud kodusõda, et see oli kindlasti midagi muud kui Nende eesti intellektuaalide unistus sellest sotsialismi-ist. Aga et kuulajaid mitte rohkem piinata, siis ütleme, ärad selleks raamatuks, millest me rääkima hakkame. Albert Kivikas. Nimed marmortahvlil? Jaak Valge mingis mõttes, et kuna sa oled ajaloolane, siis see ei ole üllatav valik, aga räägi sellest enda loost, et miks, miks see tekst on sinu jaoks oluline. Kui sa mulle selle ettepaneku tegid, jahtis ma ikka tükk aega, mõtlesin, et et mis, mis minu jaoks kõige olulisem tekst on, aga punase ja ma muidu võib-olla oleksin pakkunud hoopis oled mõnd Aleksandr solfiniitsele teksti, aga kuna see pidi olema eesti kirjandusest, siis tegelikult mõtlesin, mõtlesingi välja ja, ja see peab täiesti paika ka. Ma arvan, et kogesin seda, kui ma olin seitsmendas klassis, see võis olla siis 1968. aastal see kuidagi kinnistas minu sellist maailma toodet, mis oli siis ühtaegu rahvuslik ja teiste koolidega Vasakpoolne. Vaat see oli nagu kummaline, et kusjuures minu selline noh et, et see raamat olnud see, mis oleks minu maailmavaates murrangu teinud. Et see murrang oli toimunud võib-olla aasta või paar varem, noh, ma mäletan lihtsalt seda, et ma astusin kohusetundlikult pioneeriks ja kandsin seda kaelarätti, aga siis läks mingisugune aasta või kaks möödamass. Mul seda enam kuidagi ei tahtnud. Ja siis meil noh, nii nagu igal pool siis tekkis see poiste selline nõukogudevastane, selline mingi organisatsioon ja organisatsioon, see oli, mäletad, oli seal nimi oli? Ikka oli tal jah, et ma arvan, et meil oli neli poissi seal ja me meie organisatsiooni nimi oli Verevennad ja ja, ja see oli siis kuuendas klassis. Ma arvan, et kui me panime selle kokku ja siis nimed marmortahvlil noh nagu ikka, et eks me siis võtsime pühade ajal neid punalippe alla ja proovisime mingit lendlehti teha ja umbes nii noh, et neid, ma arvan, taolisi organisatsioone oli palju, aga tuntuks said nagu need, mis siis vahele jäin. Et mehi on jäänud vahele? Ütleme, et me olime ka võib-olla nagu passiivsemad natukene noja, aga igatahes olid see, see maailmavaate murrang oli toimunud juba kui, siis siis seitsmendas klassis see muu klassivend ja organisatsioonikaaslane, nagu siis selle 1000 942. aasta raamatu kusagilt hankis. Ma nüüd uurisin järgi, et kas ta mäletab, et kust ta sai selle, ta ei mäletanud enam, kust ta sai. Ja, aga mis seal noh, mis seal väga hästi mõjus ma arvangi, et mõjus väga hästi nagu selle vasakpoolsus rahvusluse nagu kokkupanek. Sellepärast, et et tol ajal oli, ütleme, et, et nagu ma enne märkisin, et ma ei, ma ei oskagi öelda, et missuguste konkreetsete tegurite mõjul mina siis nagu näiteks nõukogudevastaseks muutus, ma arvan, et seal mingisugune selle ühtaegu nagu selliste tühjade loosungite ja sellise noh, tegelikult keskkonnavaheline selline konflikt või selline silmakirjalikkus, mis nagu noorele inimesele väga närvidele käis ja võib-olla oli kodus ka mõningaid selliseid noh, repliike kindlasti nad mind ei, ei tahtnud nagu selliseks isikuks kasvatada, et kellel oleks olnud nõukogude ajal mingeid probleeme, võiks nagu sellest olla, sellest nad kindlasti hoidusid mu isa ema, mu ema oli õpetaja ja, ja tema klassist oli ka 10.-st klassist vanemad poisid olid lendlehti levitanud ja nemad olid ka kinni pandud ja ema rääkis sellest ikkagi noh, niimoodi kahetsevad hoiatava näitena, et ära sina nagu midagi taolist tegema hakka. Aga vahet pole jah, et, et kui see nüüd see raamat siis tuli, et siis väga hästi ja mina võib-olla ootasin sealt alguses nagu rohkem seda, et seal oleks midagi noh, siin nii-öelda tibla peksmist, eks ole, rohkem olnud. Aga aga oli hoopis nagu siis selle peategelase sisemine võitlus selle vasakpoolsuse rahvuslusega ja lõpuks siis selle katse seda siis ühendada ja see klappis meile ka nagu väga hästi või vähemalt minule. Et ma arvan, et see nõukogude propaganda oli ikkagi sedamoodi mõjunud, et mulle noh ja ütleme, et see ei olnud ju ainult propaganda osalt ka tõsi, et ütleme, et sellega, kuidas öelda kapitalismi ebavõrdsus oli mulle nagu vastu näidusse mulle ei meeldinud ja kui ma nüüd tagantjärgi mõtlen, et omavahel arutasime, et mis meie selline ideaalriigi mudel võiks olla ja, ja leidsime selleks millegipärast Jugoslaavia, noh mis oli mingisuguse kapitalismi ja sotsialismi natukene niisugune vahepeal, et mis meile jah, närvidele käis, oli siis ebavõrdsus seal kapitalismi puhul mis puhul nagu öeldud, et siis me seda nõukogude ajakirjandust uskusime. No vot ja siis nüüd äkitselt tuli nagu, nagu ilmutus kusagilt selline Kivikas, kelle raamatus siis kirjeldati täpipealt sedasama dilemmat, aga, aga kuidagi nagu selle lahendusvõimalust, et vot sellepärast ma arvan Ei tea, mis minagi sinna omakaitsesse tyypnema lähen ütles pik sileda näoga Jürine, kelle huvid olid ainult õhtuti rüütli gümnasist sabas jõlkuda ja koolipidudel. Tantsimas käija valged kindad käes. Noh, ja sina oled muidugi, ega omakaitse ole ju mõni tantsukursus. Hüüdis tääkker. Kõik pahvatasin naerma. Ka mina ei leia mõtet omakaitsesse minna. Ühmas vaikne Martinson, kes alati ninuli raamatuis isegi vahetundidel puuris oma filosoofe Jagnoseoloogiat. Kui kuhugi astuda, siis parem päris polku, aga mitte omakaitsesse. Aga polk ju saadetakse sõjaliinile oma kaitse jääb linna, tähendas Käsper. Olgu siis kohe frondile ühes polguga on ausam. Aga omakaitsesse mitte. Jäi Martinson oma otsusele kindlaks, olles küll samuti rahvuslane kui käsbergi kuid pidades oma kaitset ikkagi liiga valgeks vastuseks. Samale seisukohale asusid ka mitmed teised üteldes, et nad ennem astuvad kohe tegevasse väkke kui omakaitsesse. See oli nagu väljapääsu teeks Käsperi poolt tunduvas sundusest. Ei mina saa astuda omakaitsesse ega polku seletas tee äär, keda kõik kutsusid Jossiks. Kui vanamees maalt sellest haisu ninna saab, lööb mu lõhki. Oijah Joss, oled sa mõni rinnalaps, et lased vanal endale ütelda? Pilkas tääkker, ei hooli mina oma vanast kedagi, kui taha lään omakaitsesse, kui tahan polku. Oi, sa ei tunne mu vanameest, oigas Joss. Mina küll ka ei astu omakaitsesse ega polku. Deklareeris klassi parim matemaatik, lühike ja priske Kohla puu. Jänes. Hüüdis Väike-Mugur korraga heledal häälel. Kes ehmatas Kohla puu ja oli tõmbunud näost üleni helepunaseks. Sina ja ka kõik teised siin, kes kõrvale põiklevad. Mina, jänes vihastas kuslapuu ja kargas püsti või sina ütled, et mina olin jänes. Mina ei ole mingi jänes, vaid põhimõtteline patsifist, kes eitab igasugust sõda. Jänes, oled kohal, Abu päris jänes. Kilkas Mugur kui vilets pill. No ma näitan sulle kohe, Saiksid. Hüüdis vihast lõkendav koolapuu. Maastun igale poole, kuhu tahetakse omakaitsesse või polku lähega ühes frondile, kui kästakse. Aga inimese peale mina paukuma püssist ei lase. Enamlased ei ole mulle midagi teinud. Miks peaksin ma neid laskma? Niiet Käsper kirjutab end sisse, kuhu tahad? Menud mete Käsper püüdis klassi kõige paksem õpilane, miljon närides juba hoolega oma hommikust võileiba. Mina olen kah patsifist ega taha sõdida. Jaak Valge. See kivikese nimed marmortahvlil algab kohe esimesel leheküljel sellega, et et tuuakse sisse aastaarv. Et ühesõnaga, seal on üks kuulutus, mis on plangu peale pandud mobilisatsiooni teade. No ja aasta on 1918. Et ole hea, võiksid sa nii-öelda lahti laotada selle kaardi või, või need jõuväljad, mis ütleme, kui seda ajaloolist konteksti silmas pidada, siis mida peaks nagu sellest teadma? Noh, ta on ju nüüd niimoodi, et 1917, kui toimub siis veebruarirevolutsioon 1917, algus siis Eestis on ühelt poolt siis sellised, et poliitilised jõud, kes arvavad, et selle vabaduse selles vabaduse nišis tuleks seda ära kasutada ja Eesti peaks saama vähemalt autonoomne, aga võib olla ka iseseisvuse. Ja teisalt siis on sellised teised poliitilised jõud, kes siis arvavad, et, et ikkagi maailmarevolutsioon ja töölisklassi vabanemine on nagu olulisem. Ja seda kõike saab ikkagi teostada koos vene töölistega niimoodi. Ja nüüd kuni siis ütleme, et kuni siis novembrini on need jõud kuidagi tasakaalus, noh võib-olla pigem nagu see autonoomia pool on või iseseisvuse pool on isegi natukene ülekaalus. Aga kui novembris toimub siis oktoobrirevolutsiooni oktoobripööre, siis võtavad enamlased Eestis ka võimu. Ja Eesti need iseseisva riigi alged, algstruktuurid peavad minema põranda alla ja siis punased saavad valitseda siin, kuni siis selle ajani, kui Bresti läbirääkimised jooksevad ummikusse või hiljem siis õieti antakse Baltimaad Saksamaale ära ja kui siis saksa väed alustavad siis Eesti okupeerimist nende sakslaste Eestis punast taganevad. Ja toimub siis kuni novembrini 1918 Saksa okupatsioon Eestis, mis on suhteliselt selline jäik ja karm ja väga paljudele ka eestlastele intellektuaalide mitte ainult vasakpoolsetele, jätab nagu sellise suhteliselt halva või masendava mulje. Nii nüüd novembris 1918 puhkeb siis Saksamaal revolutsioon ja Saksa väed kaovad Eestist minema tõmbuma osalt organiseeritult ja osalt ka niimoodi nagu stiihiliselt alguses nüüd, ja see tähendab siis seda, et Eesti iseseisvus on siis ka välja kuulutatud vahetult enne saksa okupatsiooni algust pärast nüüd, ja kui sakslased hakkavad Eestist lahkuma, siis Eesti Iseseisvuslased üritavad sakslastega läbi rääkida, et et hoitakse veel mõnda aega rinnet, juhul kui punased peavad, hakkavad Venemaalt uuesti tagasi pealetungiva. Aga see ei ole veel selge, kas nad hakkavad, aga üldiselt sakslased, vot selles Narva lahingus nad siis kaitsevad veel punaste vastu Narvat, aga hiljem siis lähevad minema ja eriti relvi ka eestlastele ei anta neid, neid ülevõtmisi on siis nii, et kui mida, mida siis kätte saadakse nii, ja nüüd siis on punaarmee alustab siis Narva tagant ja, ja Lätist uuesti Eestile pealetungi. Ei ole selge Eestis, et kui suurte jõududega nagu tullakse ja kas need on Eesti Punase, kas need on võib-olla mingid marodööritsesid nagu salgad, sellist, kellel nagu kaks kergesti vastu või see on tõesti nagu täispunaarmee või, või nii-öelda täis Vene armee, mille kohta nagu hallitaadid kodus ütlevad, et, et ei et seal ei ole lootust ja suure Venemaa vastu kuidagimoodi saada. Noh, ja siis ongi nüüd, et et peale selle, et on probleem selle vahel, et kui olla vasakpoolne, missugune vasakpoolne, kas siis koos Nõukogude Venemaaga või mitte. Peale selle on probleem ka selles, et kas olla patsifist või mitte, sellepärast et need maailmasõjaõudused on Ta ainult eesti mehed ära väsitanud, vaika loonud nagu sellise selgelt patsifistliku ideoloogia. Ja võib-olla kolmas dilemma on veel nagu kuidagi väga isiklik inimestel juua, et, et olgu, et, et noh, et võib-olla meeldiks mulle tõesti Eesti iseseisvus, aga kas ma olen nagu väga palju nõus selle nimel nagu riski. Jah, see raamat algab ka sellega, kus see peategelane Ahas noh, kes on muidugi väga eestimeelne on kuidagi nagu kahevahel, et ta ei lähe kaasa ei selle tegelasega, kelle nimi on Käsper, kes on sakste linnajaos ja väga saksameelne. Ja tema räägib ka muuseas Eesti demokraatlikust Vabariigist. Ja siis on teine kõrvaltegelane väga oluline, kes on. Vasakpoolne jõuline sotsialist, seal tuleb Nende aruteludes koolipoisina, ta on aga, aga ilmselgelt nad ei ole nagu lollid või kuidagi sellised, et nende maailmavaated on paigas, ainult see ahas ise jääb kuidagi kõrvale kõigest sellest, kas siis seesama asi, mida sa ütlesid, et on patsifist või, või, või lihtsalt ta ei oska valida kuidagi poolt ja sellega tal hädas. Jah, aases koondusid nüüd küll kokku sellist kolm sellist tugevat elementi, mida ta kuidagi omavahel esialgu sobitada või sünteesida ei suutnud ja noh, need on siis patsifism ja rahvuslus poolsus ja neid vaateid siis iseloomustavad ka tema klassivennad, et võib olla. Võib-olla isegi minu arvates on näha, et ka Käsper, kes ju pärineb, eks ole, rikaste linnaosast valgete kätega mees aga, aga ta vähemalt sõnades ja tollal pole ka imestada, et ta tõesti nagu maailmavaatelt, sellepärast et et ütleme, et, et Saari aeg näitas eestlastele ikka väga suurt ebavõrdsust, ma arvan, ta võis ka maailmavaatelt tõepoolest olla sotsialist. Ei, ütleme nii, et vasakpoolne aga, aga seevastu jälle tema vastane käemer noh, oli ka kindlasti vasakpoolne, aga ta oli lisaks ka Moskva-poolne või moskvameelne, et see kuidagi vasakpoolne, noh, võib-olla ka niimoodi tunnistada seda oma rahvusliku eripära. Aga Moskva-meelne siis tähendab seda, et, et kuidagi mingite ütleme, et Eesti sellist rahvuslikku arenemisvõimet ja kultuurilist sellist alust nagu eriti ei tunnusta. Et kui on näha, et kuidas käemel räägib, et ta kuidagi kogu aeg proovib nagu naeruvääristada sellisest eestilikku kui ja nii edasi ja nii edasi. Ja käemeri kaaslane viires on selles mõttes veel markantsem kuju et tema kõnes ka vahelduvad sellised eesti ja venekeelsed väljendid kogu aeg. Jaak Valge, kui sa seda nimed marmortahvlil uuesti lugesid, noh, ma arvan, et, et see raamatus ei, see on kõigile teada seda filmi. Elmo Nüganeni filmi on kindlasti paljud näinud, et kuidas siis gümnaasiumi poisid astuvad siis Eesti oma sõjaväkke ja toimub vabadussõda ja mis siis peale seda, kuidas nad sealt edasi elavad, seal on juba see teine osa. Kui sa, Jaak Valge uuesti seda raamatut lugesid nüüd üle peale, ma ei tea mingit kolmekümnendat aastat või umbes niimoodi. Et kuidas, kuidas sa selle mõjus, et on need lugemiselamused ka erinevad, kindlasti on. Ta ei mõjunud muidugi nagunii hirmutuslikult, nagu ta tollal mõjus, aga tore oli igatahes lugeda küll. Ja eneseütlesite, et juhtisid jutu nagu filmile ja siinkohal mina vist tahaksin nõus olla, ütleme, n nõuga, kes siis ütleb, et tegelikult noh, raamat ja film on kaks täiesti eriteost, et nad on täiesti kaks eri asja. Et ma ei taha üldse olla ka öelda, et kas see film oli hea või halb, aga ta temal on nagu selle raamatuga võib-olla ühist ainult niipalju, et pealkiri et ikkagi draamat Tartu sisu on ikkagi jälle selle vasakpoolsuse ja rahvusluse dilemma. Aga siis filmi sisu on muu noh, ongi nagu vabadussõda. Kuidas ta nüüd mulle mõjus, mulle kindlasti mõjus ta jälle aktuaalselt ja ma ütlesin, et nagu imesta seda, et niimoodi mõjus. Sellepärast et, et kui ma nüüd järgi mõtlen, ega's siis kaasajal on tegelikult ju samasugused probleemid, mis olid nüüd aastal 1917 kuni 20. Et see on ju teada, et, et ütleme, et see kaasa maailm on viimasel 20-l aastal muutunud jälle tohutult ebavõrdseks, eks ole. Ja vaata, kui nüüd 90.-te aastate alguses kuidagi rahvuslust seostati nagu selgelt ainult parempoolsusega rahvuslus ja parempoolsus olid peaaegu üks ja sama et siis minu arvates minu arvates tänapäeval see nagu kuidagi nagu niimoodi ei peaks enam olema, ehkki seda jälle tehakse jätkuvalt nagu edasi, eks ole. Et noh, tegelikult rahvuslus ju peaks tähendama nagu sellist solidaarsust ja ja solidaarsus, noh, mis ikka muu vasakpoolsus, eks marksism on kitsam mõiste kui vasakpoolsus. Et selles mõttes, et iga vasakpoolne ei pruugi olla marksist marksism peaks siis tähendama seda, et et ülemaailmne solidaarsus rahvustel seal eriti kohta ei ole. Aga vasakpoolne vasakpoolsus iseenesest ei pea nagu sellist rahvuste kultuurilist tähendust ja identity dieeti kuidagi nagu eitama. Eks sellel on kõigel ka selline nii-öelda poliitkorrektne sisu. Et ju teatavasti oli niimoodi, et ahas ehk selle raamatu siis peategelane arutleb kahes kohas selle üle, et kas rahvuslust ja vasakpoolsus saaks kuidagi kui panna ja mõlemal puhul ta siis jõuab sellele järeldusele, et saaks, aga nii-öelda poliitkorrektsus etuks teeb sel juhul selle arutluse see, et tulemuseks on rahvussotsialism, eks ole, millal me tänapäeval mõistame hoopis midagi muud mida me võistleme, noh, me, me mõistame tõenäoliselt natsismi nagu selle all, et ütleme, et see termin on sellise natsismi konnotatsioon nagu saanud endale külge. Nii et võib-olla tänapäeval peaks kasutama mingit sõna nagu Vasata rahvusluse midagi taolist, sellise maailmavaatekohta. Ja nüüd 1936. aastal, kui see raamat esimest korda ilmus, siis eelnõu on selles keeles ja kirjanduses teinud nagu sihukese toreda nagu analüüs selle kohta, et oli selline lõik kenasti sees, kuid seal on õieti kahes kohas on sellest juttu, aga et et olid need kaks lõiku mõlemad sees, kus Ahas leiab, et rahvussotsialism oleks võib-olla see ideaal. Aga nüüd, 1947. aasta väljaandes ja 1042. aasta väljaandes oli loomulikult ka see lõik nagu sees, aga sealt olid siis need nii-öelda saksavastased sellised, et väited siis välja võetud sellest lõigust 1009 42. aasta väljaandes nii 1947. aasta väljaandes, mis on Rootsis oli siis kivid, kas üleüldse võtnud selle rahvussotsialismilõigu välja. Aga nüüd need nii-öelda saksavastased, sellised seisukohad olid seal jälle kenasti sees, nii et ta on natukene nagu moondunud vahepeal. See on hästi huvitav, et ta ise siis on redigeerinud, aga mis need põhjused siis olid? Tal ju mingit välist survet selleks ei olnud või oli seal ikkagi mingi toimetaja, kes soovis. Ma arvan, et, et sellest 1942. aasta väljaande puhul, kus mitte ainult ei ole loomulikult küsimus mitte ainult selles lõigus, vaid tegelikult n nõu, kes on analüüsi teinud, väidab, et seal kusagil mingisugune 100 lehekülge ära jäetud ja eelkõige siis need kohad, kus jälle väljendatakse seda eesti rahva sellist ajaloolist viha nagu baltisakslase vastu ja, ja ka üks rindelt põgenemine ja midagi taolist, eks ole, et raamat on tehtud nagu patriootilisemaks ja suunatud rohkem nii-öelda tiblade vastu. Nüüd 1947, aasta väljaandes, noh, ma arvan, et see rahvussotsialismi termin kõlas tollal suhteliselt kurjakuulutavalt, eks ole. Ja teine asi, et, et mitte ainult Saksamaa või Natsi-Saksamaa mõttes nagu kurjakuulutavalt vaid ka Nõukogude Liidu ütles, et siis ütleme, et, et 47. aastal, kas see sotsialism, eriti pagulastele võis tähendada midagi midagi Nõukogude Liidulikuga samamoodi? Et seesama Vasakpoolsesse ühendati kohe automaatselt selle nõukogude vasakpoolsusega Kas nõukogude vasakpoolsusega või natsismi iga ja mõlemad olid nad ebameeldivad, eks ole. Kui nüüd tänapäeva tulla, et siis siis ma mõtlen kuidagi ise niimoodi, et, et võib-olla võib-olla tõesti rahvusluse ühendamine parempoolsusega või ka šovinismiga on nagu ajalooliselt olnud õige ja loogiline noh, niikaua kuni eelkõige Euroopa ühiskonnad noh, kasvasid ütleme, küsimus demograafias, kui need ühiskonnad kasvavad, siis on nendel selline, kuidas öelda, eksistentsiaalne mure nagu oma territooriumi pärast, mis siis loob nagu sellise võimaluse või, või pinnase selliseks suureks optimismiks, eks ole, nii, aga tänapäeval on nagu see ütleme rahvusliku Sovinismi alus on ju ära lõigatud. Et ükski Euroopa ühiskond enam ei kasva, kõik kahanevad, et, et ütleme, et tänapäeval tegelikult rahvuslus ei peaks tähendama kaugeltki mitte agressiivsust ega šovilismi vaid, vaid ta võiks vabalt olla. Esimene kord, kui sa lugesid seda raamatut, kui sa kuulasid ühingusse vere verevennad ja nüüd tähendab kindlasti on mingid ajaloolised tagamaad, millest sa nüüd saad rohkem aru või mingid detailid või mingi kontekst. Olid neid asju, mis praegune nii öelda avanesid. Vaata see on hea küsimus, ütleme niimoodi, aga ma tegelikult see vastus on tagurpidi pööratud selles mõttes, et praegu ma saan sellest kontekstist kõigest aru, ma tean seda. Aga tollal tegelikult ma sellest raamatust üleüldse vabadust tundma õppisingi. Et meil kodus ei olnud neid vabadussõjalugusid ja, ja see oli, oli vist esimene Nõukogude või nii-öelda vastaline raamat üleüldse, mida ma lugesin, ma olin lugenud vanu, ma olin lugenud vanu ajalehti, eriti need olid millegipärast mu vanaema juures vanaema oli neid säilitanud kapi peal ja siis ma neid olin lapanud, eestiaegsed ajalehte lugenud, aga mingit sellist kirjandusteost poliitilist teost mõjunud varem kätte saanud, see oli esimene, et ma tõepoolest noh, loomulikult ma olin lugenud nii-öelda kodusõjast ja revolutsioonist Eestis aga see noh, see ei tundunud mulle eriti veenev. Ma ei eriti ei kippunud uskuma, et ühesõnaga jah, et, et kogu see kogu see vabadussõja ajalugu ja kogu Eesti iseseisvumine kuidagimoodi mulle selle raamatu kaudu nagu avaneski. Aga kuivõrd adekvaatne see praegu tundub sulle, sulle kui ajaloolasele no ütleme, ma mõtlen ajaloolist tausta või kogu seda reaalsust kõiki neid kirjeldusi Mulle tundub see adekvaatne, mulle tundub see adekvaatne küll koolipoisi silmade läbi nähtuna tundub see mulle adekvaatne võib-olla noh, võib-olla mõned asjad, mis seal lihtsalt kajastamist ei leia, koolipoiss lihtsalt ei mõelnud selle peale. Et võib-olla tegelikult selle vabadussõja võidus mängis väga suurt trolli ikkagi see, et Eesti vabariik lubas maatameestele maad ja mõisad ära jagada, aga punased tahtsid nendest kolhoosid teha. See oli nüüd see, et mis pani nagu selle talumehe püssi kätte võtma, kui oli näha ka, et ikkagi suurele Venemaale saab kuidagimoodi vastu. Et vot seda siin raamatus ei ole või ta on väga-väga pinnapealsete natukene vihjetega, aga tõepoolest, ega see koolipoisi maailm oligi natukene teistsugune ega tema ei pruukinudki nende asjade peale mõelda, mille peale tema isad Aga nüüd oli ka valge habemega vanamees enda reenurgalt uuesti üles kübinud ja segas end üldise jagelduse sekka. Vaadake, noored mehed. Ütles ta piipu suustvates. Mina olen juba vana ja elatanud mees ja mõndagi maailmas näinud. Ja ma ütlen teile, Teie teeksite targemini, kui sõdimise järele jätaksite ja koju tagasi läheksite. Need sõnad panid kõik nagu jahmuma. Jagelus vaikis. Mis see vanamees sellega ütelda tahtis? Kuid see jätkas endise rahuga. Ei jõua neid keegi maha tappa ja ära võita. Näe, Venemaalt tuleb teisi peale, kui pilve tapad ühe jao maha, teised kohe asemel ei saa neist jagu. Sõdimine nende vastu tühi rumalus, kõik ei tule sellest välja midagi. Punased ikka ükskord võidumehed. Ja vastu sinu arust neile ei maksa hakatagi vanapapi? Küsis nüüd pataljoni ülem. See ja muidu ilmaaegu verevalamine jätkas vanamees. Mina küll oma arust olen mõtelnud nõndaviisi, et parem kui keegi neile siin vastu ei hakkaks, las võidavad pealegi. Ega nad oleks siis ka rahva peale nõnda vihased, ei tapaks asjata inimesi maa ega rööviks varra käest. Tohoh, vana sa siis ka kommunist või? Hüüdis nüüd üks vabatahtlikest kommunist või. Pole kommunist, kedagi olen ikka sihuke sama oma valge kui teiegi siin. Aga ma vaatan, et see valgete sõdimine punaste vastu ikka rohkem naljategemine, muud midagi ei ole. Ah, naljategemine, kordas pataljoni ülem. Aga kas ka see on naljategemine, kui nad siin meie inimesi maha tapavad? Eesti inimesi? Eks see ole sedamoodi ja teistmoodi. Valged vannuvad, et punased tapavad meie inimesi. Punased jälle vannuvad, et valged tapavad nende inimesi. Sedamoodi tapetakse vastamisi igaüks, ole püham, kui teine verd valavad mõlemad ühteviisi. Poisid see vana natuke toov naeris korraga üks vabatahtlikest. Mitte ainult natuke, vaid päris loll. Naerist teine. Võib ju olla, et olen loll ka. Vastas vanamees. Aga kesse päris loll on? Eks seda näeb pärast. Ajaloolist kirjandust loen, siis tekib see küsimus, et mille jaoks see raamat kirjutatud on, et kas ta on ilukirjandus mingisuguseks, lugemismõnuks, nauding kirjandusest või siis ta on pigem ikkagi noh, ütleme see teine äärmus on see, et, et ta on ikkagi mingi ajalooline arveteõiendamine. Selle enda õige loo paika kirjutamine. Jah, ma arvan, et see, võib-olla see viimane peab paika küll, et tõenäoliselt need kivika enda kahtlused ja kõhklused lihtsalt kippusid paberile ja ta muidugi vabadussõjast ka varem kirjutanud, et jutukogu veri must, ma arvan, see ilmus kas juba 1000 919920 Nigol Andresen teda arvustas, ma arvan ka 1921. aastal kiitis väga siis kivika selliste vasakpoolsust tõst sotsialistlikust ja patsifistlik, kust aga ma arvan ja et, et see ikkagi ütleme, et nendest mõtetest, mis teinekord inimest ju enne magama jäämist nagu piinavad, et nendest nagu lahtisaamine on ikkagi võimalik, nii et kui nad selgel kujul nagu kuidagimoodi paberile panna ja ma arvan, et need tegelased ja need mõtted ja, ja vaidlused ikkagi kajastavad üsna ausalt nagu kivika enda tolleaegsed kõhklusi ja kahtlusi veel, juhin tähelepanu sellele, et ju pärast Siuru rühmituse laialiminekut koondusid 10 eesti kirjanikku, need vanad sugulased ka veel 10 eesti kirjanikku, siis uude, sellist selgelt Vasakpoolsesse rühmitusse 1921. aastal mille vedajaks oli siis Johannes Vares-Barbarus ja selles rühmituse soliga siis Albert Kivikas, et nad olidki, nad ikkagi olidki väga vasakpoolset ka ja nii nagu see raamatu esimene osa ju lõpeb, lõpeb umbes niimoodi, et et noh, et punased on Eesti territooriumilt nüüd välja pekstud, aga nüüd meil tuleb teoks teha selle võitluse teine osa ja teine osa ongi selle õigluse või selle vasakpoolse õigluse nagu kehtestamine siis selles Eesti riigis ja see teine osa ei ole mitte sugugi mitte väiksem. Ja nüüd, kui 1936. aastal Kivikas selle raamatu avaldas, et siis ta pidi ka nägema tegelikult Eesti vabariigis on see teine osa veel ikkagi teoks tegemata või see võitlus on lõpuni võitlema või õieti on, seda võitlust hakatakse natukese kaotamata. Aga see vist on ikkagi läbi aegade võib olla igal pool olnud, et nii-öelda kultuuriinimesed on vasakpoolsed ikka väga, noh, see on ikkagi valdav. Nad on, on, on selgelt, et ta arvatavasti kultuuriinimeste juurde käib ka selline noh, peenendatud tunnetus oma ühiskonna ebaõigluse pärast ja ütleme, et tolla praeguse aja kontekstis selle ebaõigluse juurde või ebaõiglus moodustub suuresti ka sellist varalisest ebaõiglusest või ja, ja siis sealt nagu tuleb selline võrdsustamis tahe. Aga kultuuriinimesed ei ole a priori, kui nad on ka vasakpoolsed noh, selles mõttes, et nad on pigem nagu võrdsuse soovijad. Et siis see ei tähenda seda, et nad oleks ilmtingimata kosmopoliitsed, et nad võivad ka olla ka vasakpoolsel Mul on mõned konkreetsed välja kirjutatud sõnad mis võib-olla ei ole nagu, nagu selged või et ma saan sellest tähendusest aru, aga kust see tuleb? Muidugi, üks sõna, mida see tegelane käemer väga tihti kasutab, on PUR sui. Ta on, eks ta on ju prantsuse revolutsioonist tundnud nagu purshoa ja ma arvan, et ta on siis ikkagi vene bolševike kaudu või noh, päris kindlasti on ta siis Eestisse jõudnud, et ma arvan, et see on nagu Lenini keelepruugis ja tema järgijate keelepruugis olnud väga tugevasti PUR suvi, noh see tähendab siis kodanlus ja tema kõige nagu sihukeses eemal eemaldub kolmandas vormis noh, selles mõttes kaasa arvatud ka selline noh, nii-öelda kitsa silmaringiga väike kodanlane ja siis väga egoistlik selline töörahva selline nööri ja. Järgmine asi, mis mind huvitas, oli Semiljak jakk ta peaks olema kaasmaalane siis et ma arvan, et see on ka väga ütleme, et ütleme, et Nõukogude armees oli see termin väga tugevasti kasutusel, noh see lakk oli siis ütleme, et noh, minu mõistes oli siis see, et kes oli Eestist või Baltimaadest pärit. Aga ma arvan, et see on ka tsaariarmeest vega sinna raamatusse, eks ole tulnud et ta siis kus siis need sõdurit, et iseloomustasid sedakaudu neid kaaslasi, kes olid nende kodukohast ja kodukoha lähedalt pärit Ma leidsin paar lauset, ma vist hästi ei suuda neid lugeda. Aga sellise stiilinäitena oma või tähendab sellise otsese kõne näitena on see päris hea. Washi pesa fraasi kas nüüd on teie kord Smirnov seista, irvitas ta. Ravnienja, braavo. Noh, vase Besobraasi, et noh, see on selline mõnitav. Pööre nagu sellest pöördumisest Važeblagoroodi missis vasse Blagoroodia tähendab, et teie kõrgeausus, aga nüüd, kui kui ohvitsere hakati siis pärast revolutsiooni igati alandama, siis pöördute pesabraasi ja teie teie korratus või teie korralagedus, teie korralagedus. Klavniana, braavo, mõnitatakse ohvitseri nagu sellega, et ohvitseride käske joondumine paremale. Niisiis kas veel on Nižni džinn ainult psühholska Morda hirmusta kõigest kõrist? Niir Snyd sinn on alamväelased ja chi Holska murda on siis tsuh naa, noh Johnaal arh või Eesti Lars või midagi taolist, et küllap siis need suurvene ohvitserid siis sõjaväes nagu Eesti mobiliseeritud nagu noh, niimoodi nagu alandasid, et tsuh naa ja nii edasi ja nii edasi. Jah, see on ka nagu väga hea kirjapilt või selline eesti keel, kus on nagu eesti sõnad täpselt pooleks, nagu nagu sa selle viiruse kohta mainisin. Kõigi siin muidugi andisse viires. Jakolgemad tahtsin küsida, no kas väikese ja suur rahva ajaloo kirjutas, et on midagi väga erinevat on seal mingi põhimõtteline erinevus? Noh, ma arvan, et ei ole, ma tõesti arvan, et ei ole ehkki ma arvan paljud mu kolleegid võib-olla ei ole minuga nõus, ma olen tihtipeale paljudele rääkinud, et ma noh, Ta on seda mõtet kogu aeg, et teha oma ühe vene kolleegidega üks ühisartikkel nagu sinimägede lahingust ja ma arvan, et me saaksime sellega hakkama. Mõni mu kolleeg on selle peale öelnud, et siis ta oleks täiesti noh, selline nii-öelda kastreeritud, et seal ei oleks nagu mitte ühtegi hinnangut ja seal oleksid võib-olla ainult faktid. Jaa jaa, aga ma arvan, et on, on võimalik nagu vastaspooltelt teha ka asju niimoodi, et mõlemale poolele tema nagu väärikus alles jätta. Et ma arvan, et suur rahva ajalugu põhimõtteliselt ajaloo käsitlus ei ole teistmoodi kui väikerahva oma, mis teinekord võib-olla, aga ma ei oska sellele selgelt vastata, on siis erinevaks, võib-olla teeb noh, nii-öelda noh, niinimetatud pika ajalooga rahvakäsitluse niinimetatud lühikese ajalooga rahva käsitlus, need võivad olla natukene võib-olla teistmoodi. Et, et kui me nüüd ütleme Prantsusmaa, eks ole ajalugu. Me ju saame sajandeid nagu varasemast ajast juba hakata lugema. Ja võib-olla noh, sellest tulenevalt näiteks prantslastele mingisugused hilisemad ajaloo sündmused ei ole sedavõrd olulise tähtsusega, kui näiteks meil on seesama vabadussõda, kuna prantslastel on selliseid analoogilisi asju, mis nende identiteeti kujundavad väga palju, aga meil on nagu väga vähe, et siis sellest tulenevalt me oleme võib-olla selles kohas nagu hellemad, kui prantslased võiksid olla mingi analoogilise hilise asja puhul. No ja võib-olla midagi on jah, võib-olla midagi taolist on ütleme, venelaste puhul see näide võib-olla hästi ei sobi, sellepärast et nende identiteeti on just kujundatud niinimetatud selle suure isamaasõja baasil ja et kui seda on ikkagi tehtud 60 aastat ja, ja noh, neid nii-öelda ajusid pestud, et siis keskmine venelane on ka selle suure isamaasõja teemal on väga nagu hell. Ehkki ka nende ajalugu on ju tegelikult pikkrikas ja väärikas Mida ma silmas pean, seda suure ja väikerahva jätame selle ajaloo kirjutas või no ütleme, sellise ilukirjandusliku teksti juures on pigem noh, kasvõi seesama nimed marmortahvlil. Noh, ütleme kui ka mingeid suurrahvad ameeriklased, venelased näitavad pigem, et me oleme alati kogu kõige tugevamad, kõige võimsamad ja alati võidame siis noh, see on just nagu näidet. Näete, ka meie väiksed suutsime ennast kokku võtta ja endale vabaduse kätte võidelda, kuigi see oli ainult nagu hetkeks, aga, aga noh mingi selline positsioonide erinevus Võib-olla jah, see on tõsi, mis sa ütled, et suur rahva puhul on võib-olla mõned asjad nagu see, et nad kusagil midagi võidavad ja et see on nagu iseenesestmõistetav, et nad ei väärtusta seda. Noh, niimoodi, et võib-olla väike rahva puhul ja meie puhul ka, kus neid võit on vähem. Et siis me peame justkui ka nagu iseennast ka nagu veenma, et tõepoolest, et see annab väärt võit või midagi taolist. Ja muidugi, et mis, et enne sa küsisid, et kuidasmoodi, ma nüüd nagu teistmoodi lugesin seda raamatut, et üks mõte tuli mul veel meelde. Et natukene imestasin selle üle, et ma tollal noh, siin ei ole ka midagi imestada, aga et ma, et ma ikkagi imestan selle üle, et ma tollal seda noh, kuidas öelda tugevat kõnepruuki nagu ei tajunud. Et ikkagi praeguse poliitkorrektsuse taustal on selle raamatu tegelaste selline retoorika, on kusagil väga piiri peal. Aga kuidas võiksid seda raamatut lugeda mitte-eestlased ütleme, kas eurooplased või ütleme, jätame venelased kõrvale, sest neil on väga oma roll siin, aga ütleme just praeguses Euroopas. Et noh, kuivõrd arusaadavad me oleksime. Või kui, kuivõrd noh, tundubki see sellise ulme või sõjaloona või, või lihtsalt, et. Ma arvan, et see vasakpoolsuse ja, ja patriotismi dilemma, et see võiks praegu eurooplastele minna või väga hästi peale ikkagi. Et tuletame meelde, et ja, ja sepadžifismi dilemma et ju 1919. aastal on Riibor püsse, lõi seal rahvusvahelise kirjandit ühenduse klaart, selgus et mis sai erakordselt mõjukaks, mis ka tegelikult oma ideoloogiliselt vaadeldud nagu hiljem valgus laiali. Alguses oli ta pigem nagu siks komiteel nii liini peal ja hiljem natukene nagu oli selle Kominterni ja selle nii-öelda sotsiaaldemokraate vahepeal, ehk siis selle sotsialistliku töölisinternatsionaali ja komisjoni vahepeal. Aga et ütleme, et needsamad küsimused ikkagi lääneeurooplastele ja keskeurooplastele läks ikka väga-väga korda tollal ja ma arvan, et kaasajal ka, et võib-olla et meie, see kontekst on natukene nagu eripärane siin. Et ütleme, võib-olla see mõisniku viha ja sellised asjad ei ole nagu päris selged, eks see ilma Eesti ajalugu teadmata mõnele lääneeurooplastele, aga, aga selle Patšifismi vasakpoolsuse ja patriotismi, noh, omavahelised suhted on, nendele peaksid olema ka ikkagi väga nende hingekeeli, nagu puudutavad Ma palusin kirjanik Leo Kunnase mõelda selle peale, kuidas tema kirjutaks tänasel päeval uuesti nimed marmortahvlil. Olin kolmeteistaastane poiss, kui ma 1981. aastal nimed marmortahvlil esmakordselt lugesin. Tegu oli vana vabariigi aegse väljaandega ning mõistagi kuulus raamat tol ajal keelatud kirjanduse hulka. 1991. aastal, kui raamatu uuesti ilmus, ma loomulikult ostsin selle, aga ei lugenud seda siis uuesti. Tegin seda alles nüüd, valmistades selleks saateks. Need olid kaks üsna erinevat lugemiskogemust. Kui poisipõlves paelusid vabadussõja lahingute ja vabatahtlikest koolipoiste tegutsemise kirjeldused peategelase sisevõitlused ja kõhklused poole valikul tundusid teisejärgulisi isegi teevad, siis praegu tekitab mõtteainet just raamatu see külg. Poole valik kas rahvusriik või punased paljudel üldsegi kerge või iseenesest mõistetav. Valis või näiteks enamik lätlasi vastaspoole vabadussõtta läinud koolipoisid püüdsid oma ideaalidest ühendada rahvuslust ja sotsialismi. Nagu ütleb vabatahtlike rühmaülem Käsper mõni tund enne oma surma Ahasele. Eestist peab tulema maa, mis oma sisemise korra, õigluse ja kultuurikõrgusega on eeskujuks kogu maailmale. Ma ei ole näinud, et kusagil keegi oleks ühe lausega paremini edasi andnud. Eesti vabariigi eksistentsi mõtet. Eesti probleemid 1900 kolmekümnendatel aastatel nagu täna tulenesid, tulenevad paljuski sellest, et need ideaalid on igapäevases riigi juhtimises kõrvale jäetud. Kaks aastat pärast seda, kui nimed marmortahvlil esmakordselt lugesin ilmusid eesti keeles Hemingway hüvasti, relvad ja remarki läänerindel muutusteta. Neid lugedes panin tähele, et head sõjaraamatuid on kõik sõjavastase hoiakuga. Need õpetasid seda, et see aasta tuleb toime panna nii vähe julmusi kui vähegi võimalik. Kui peaksin täna kirjutama raamatu Vamazzee aegadest, mida teeksin siis teisiti? Üks võimalusi oleks, et raamatu teiseks peategelaseks oleks Ahase vend, kes võitleb punaste poolel. Kujutaksin Ahase venda hingelt samasuguse sõjavastasele nagu ahastki. Ma ei viiks vendi lahingus kokku, aga see vaatenurk võimaldaks luua sõjasündmustest laiema ja panoraamvaate. Ahase venna sisevõitlused oleksid teistsugused. Tekkis konflikt mehe ideaalide ning nende rakendamise julma väärdunud tegelikkuse vahel. Kuidas see konflikt laheneks? Et seda teada peaks selle raamatu kirjutama? Tänane kohustuslik kirjandus oli raamatu nimed marmortahvlil päralt, rääkis Jaak Valge. Teksti luges Andres Mähar. Leo Kunnas mõtles, kuidas tema kirjutaks uuesti nimed marmortahvlil. Saate panid kokku Maristomba ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni.