Tere õhtust, kell sai kuus ja Päevakaja võtab nüüd kokku 30. septembri olulisemad sündmused. Stuudios on toimetaja Margitta. Otsmaareformierakond otsib Ida-Virumaale uut maavanemat, praegusel parteitu maavanem alla Riho Breiveril pole erakondlikku seljatagust ja tema jätkamine on küsimärgi all. Pärnus rakendatakse esmakordsel planeeringute hindamisel ka sotsiaalmajandusliku mõju. Näiteks soovib kaubamajakas laieneda, mis tähendab, et suurem kaubandus liigub Pärnu kesklinnast välja. Türgi peaminister Tayyip Erdogan ütles valitsusparteikongressil, et riik maksab oma ülejäänud 1,3 miljardi dollarilise osa võlast Rahvusvahelisele Valuutafondile tagasi tuleva aasta aprilliks. USA eestlaste esindusorganisatsioon Eesti rahvuskomitee ühendriikides tähistas Washingtonis kuuekümnendat aastapäeva. Oma suurimaks saavutuseks võib organisatsioon lugeda USA võimukoridorides eesti meeleshoidmist kogu okupatsiooniaja vältel. Täna möödub 720 vastad Paide linnale linnaõiguste andmisest ja sel puhul peeti meeles 20 aastat selle linnaga seotud heliloojad, flol, folklorist ja muusikaõpetajat Johan seenerit. Ilm on öösel ja homme päeval hoovihmadega. Sooja tuleb 12 kuni 15 kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda. Reformierakond otsib Ida-Virumaale uut maavanemat. Praegusel parteitu maavanemal Riho Breiveril ei ole erakondlikku seljatagust ja tema jätkamine on küsimärgi all. Jüri Nikolajev räägib edasi. Ida-Viru maavanema Riho Breiveri ametiaeg lõppeb novembris, Preibeli hinnangul on tema jätkamine sel kohal. Kaheldav. Et mul ei ole mitte keegi sellest mitte midagi rääkinud ja ettepanekud teinud ja ega ma ei näe, et ma oleksin erakonnast sellisel võimekusele, et mind tagasi määratakse. Riho Breivel pole ühegi erakonna liige viis aastat tagasi saida Ida-Virumaavanemaks toona võimukoalitsioonis olnud sotside toel praegu Breivelil erakondlikku seljatagust pole ning järgmise maavanema panevad tema hinnangul paika võimulolijad. See on nende jõudude teha, kes valitsevad täna ja vastutavad Eesti riigi käekäigu eest. Reformierakonna Ida-Viru piirkonna esimehe Rein Aidma sõnul tegelebki reformierakond sobiva kandidatuuri otsingutega. On olnud jutuks mitmeid võimalikke nimesid mitte ainult erakondliku kuuluvuse alusel, vaid ka mõned kandidaadid, kes on Ida-Viru ka mingil moel varem olnud seotud, kes ei pruugi täna olla erakonna liikmed, kuid sellist lõplikku üle välja kokkulepet täna ei ole ja fakt on see, et loomulikult püütakse leida kõigepealt ikkagi kandidaadid nii IRL-i seest kui ka Reformierakonna seest. Praeguse maavanema Riho Breiveli hinnangul peaks maavanem olema kohalik, kuid mitte erakondliku taustaga inimene. Nõnda olevat kergem suhelda erinevate poliitiliste jõududega. Rein Aidma arvates tuleks aga erakondlik kuuluvus maavanemale pigem kasuks. Siis on tal ka valitseva koalitsiooniga tihedam side ja vastupidi on võimalik tal nii-öelda Tallinna-liitega kasutada rohkem. Aga juhul, kui ta ei ole. Ühelt poolt on see hea, et ta on neutraalne, aga teisest poolest ei ole tal ka otsepääsu võimukeskuste juurde, nii kui seda saab teha erakondlikku kuuluvust pidi. Isamaa ja Res Publica Liidu Ida-Viru piirkonna esimehe Joel Kuljabini sõnul IRL vähemalt oma piirkonnas uue maavanema otsingutega ei tegele ja Riho Breiveli vahetamise suhtes neil kindlat seisukohta ei ole. Ma ei tea, et oleks Rihol mingisuguseid tegemata jätmise võim skandaale, noh, teisest küljest ma ei oska nimetada näiteks ühtegi tohutut märgatavat töövõitu Reformierakonna Ida-Viru piirkonna esimees Rein hoidma ei välista, et Riho Preibel võib maavanemaks ka edasi jääda, kuid regionaalministril oleks mõttekam valida mitme kandidaadi vahel, keda valitsusele kinnitamiseks pakkuda. Uudistele Jüri Nikolajev Narva. Pärnu kaubanduskeskus kaubamajakas soovib kolmandiku võrra kasvada kaubanduskeskuse omanikfirma on esitanud Pärnu linnavalitsusse materjalid detailplaneeringu algatamiseks. Linnavalitsus tahab panna arendajale kohustuseks hinnata laienemise sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Eestis pole seda varem tehtud. Ester Vilgats. Kui kaubamajaka laienemine teoks saaks, kasvaks selle pindala 31500 ruutmeetrini. Praegu on see kolmandiku võrra väiksem. Tallinna abilinnapea Romek Kosenkranius ütles, et planeerimisosakonnas on valmimas planeeringu koostamise tingimused. Üks neist oleks selgitada välja laienemise sotsiaalmajanduslikud mõjud. Romek Kosenkranius. On teada, et sellised suured tõmbekeskus, et ahvatlevad ärimehi, riigiasutusi liikuma ühte piirkonda, mis tähendab seda, et teised linnaosad nimetavad oma tähtsuse eriti ohtlik on see kesklinna puhul, et kesklinn liigubki siis hoopis teise piirkonda ära kas nüüd ohtunud kaalne seda selgitakski siis selle uuringuga ja lülitaks siis detailplaneeringu koostamisse. Plaan. Tartu Ülikooli dotsent, majandusgeograaf Garri Raagmaa. Kesklinnade tühjenemine hakkas juba Lääne-Euroopast küllaltki pihta, kus siis tõepoolest lineaarsetele odavamatele maadele rajati suured kaubanduskeskused, kuhu inimesed said siis autodega ligi, rendihinnad olid seal oluliselt madalamad, see tõmbas siis kesklinnadest teatud osa ärid ära ning kesklinnadest kujunesid sellised kohati kriminogeensus kohad, hakkasid selle vastu siis meetmed rakendama ja üheks selleks ongi siis suuremate kaubanduspindade ka üldlikvideerimine. Soomes on selline asi, käigus pole 10 üheksandast aastast. Eestis sellist asja ei ole, hinnatud pole ka suurte arenduste sotsiaalmajandusliku mõju. Pärnu oleks siin esimene, Garri Raagmaa jätkab. Suured keskused linnast väljas kogunisti kipuvad välja suretama siis vaiksemaid, selliseid kodulähedasi poode see korda suurendab liiklust linnaruumis, tähendab et keskkonnamõjud suurenevad, nii et noh, siin on üsna mitu sellist ringi, mis, millega oleme varastada. Natukene on seda uuritud küll, teadlaste poole pealt, aga tõepoolest avalikke uju poolt selliseid tausta hindamise ei ole nagu tehtud. Edasi välissõnumitega ja Kristi Sobak, palun. Türgi peaminister Tayyip Erdogan ütles valitsusparteikongressil, et riik maksab oma ülejäänud 1,3 miljardi dollarilise osa võlast rahvusvahelise valuutafondile tagasi tuleva aasta aprilliks. Türgi valitsus on minevikus sõltunud fondi laenudest, et tulla toime rahalise puudujäägiga, kuid on suutnud ilma abita hakkama saada alates 2008.-st aastast. Kokku laenas Türgi 23,5 miljardit dollarit, nüüd on võlast järel 1,3 miljardit. Praegu peetakse läbirääkimisi selle tagasimaksmiseks. Austria lääneosas kukkus alla väikelennuk, politsei teatel sai surma kuus ja vigastada kaks inimest. Esialgsetel andmetel toimus õnnetus 20 minutit pärast kahe mootorilisest naasta Tinsbruckis. Lennuk oli teel Lõuna-Hispaaniasse kõik pardal olnud olid Austria kodanikud. Saksamaa kooli sööklates ja päevakodudes söödud toidu tõttu oksendamise ja kõhulahtisuse all kannatanud laste arv on suurenenud 8400-ni, teatasid tervishoiuametnikud. Laboriuuringud haiguspuhangu põhjuse väljaselgitamiseks veel kestavad. Berliini tervishoiuametnike sõnul on haigusjuht kerged ja enamik lapsi paraneb haiglaravi vajavate kahe päevaga. Plahvatus jaapani keemiatehases ähvardab tuua kaasa ülemaailmse imikumähkmed puse joogo prefektuuris imetši linnas asuv tehas annab 20 protsenti kogu maailmas toodetavast ülimalt imamis võimelisest polümeerist, mida läheb vaja ühekordsete beebimähkmete valmistamiseks. Tehas pandi pikaks ajaks seisma ja see võib mõjutada mähkmete valmistamist. Plahvatustehases leidis aset eile. Edasi aga pidulikumat meeleolus USA eestlaste esindusorganisatsioon Eesti rahvuskomitee Ühendriikides tähistas kuuekümnendat aastapäeva ja Neeme raud oli kohal. Ameerika eestlased kogunesid oma esindusorganisatsiooni kuuekümnendat aastapäeva tähistama Washingtoni kesklinna valge maja vahetus naabruses asuvasse hotelli, seega kanti, kus okupatsiooni kümnete jooksul käidi meelt avaldamas ja Eestit meelde tuletama. Oma suurimaks saavutuseks võibki siinne eestlaskond pidada pikkade aastate jooksul tagamist, et USA ei taganeks eesti okupatsiooni mittetunnustamispoliitikast, räägib Juhan Simonson, ERKÜ endine president. Kõik see töö oli enam-vähem vabatahtlikult tehtud. Käisime tööl, kui tegime oma vabal ajal ja puhkepäevadel järjekindlat tööd. Meie hoidsime Eesti vabaduse ja iseseisvuse idee ja nõude elus Ameerika Ühendriikides. 18 aastat ERKÜ juhtinud Juhan Siimonson pälvis pikaajalise töö eest organisatsiooni preemia nägu ka teine endine president Mati Kõiva tunnustati kas jätli arsti Olga Ritso Kislerit, kelle annetus pani aluse eesti okupatsioonimuuseumile Eesti arhiivi USA-s ning Eestis sündinud ja sinna Ühendriikide suursaadikuna naasnud Melissa pärsib. Olen uhke Eesti üle, ütleb elus väike riik, millel läheb nii hästi ja kõike seda tänu seal elavatele inimestele, eestlastele. Kogu maailm vaevleb majanduskriisis, kuid mitte eesti lisa peos. President Toomas Hendrik Ilvese sõnum Ameerika eestlastele. Kuigi Eesti on vaba, ei ole Ühendriikide eestlaste organisatsiooni töö lõppenud. Eestlase kestvus uues maailmas on oluline Ameerika eestlaste organisatsiooni praeguse presidendi Marju Rink. Abeli sõnul on ERKÜ endiselt ka poliitiline roll lobigrupina kongressis. Täna me tegeleme ikka selle küsimusega, et kas Eesti julgeolek, meie, Eesti turvalisus on kindlustatud, seal ikka on kogu aeg nii-öelda ohud ja me tegeleme ka ida-ja Kesk-Euroopa küsimustega, mis võivad Eestit mõjutada. Ameerika eestlaste galaõhtu tulud lähevad siinse eestluse kestvuse, üheks nurgakiviks oleva skautluse ja Kaidluse ning New Yorgi lähistel asuva lastelaagri toetuseks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, Washington. Täna möödub 721 aastat Paide linnale linnaõiguste andmisest ja sel puhul peeti meeles 20 aastat selle linnaga seotud heliloojat, folklorist ja muusikaõpetajat Johan seigerit, keda jääb Paide vana rahvamaja ees meenutama mälestuspink. Olevgengi reportaaž. Nii kõlab Johan tseigeri kirjutatud Jerva laul Paide nais ja meeskoori esituses helilooja, folklorist, muusikaõpetaja, koori ja orkestrijuht. Juhatuseiger sündis küll Tartumaal, kuid tegutses paides erinevate koolide muusikaõpetaja koori ja orkestrijuhina peaaegu 20 aastat. Seigeri Paide perioodi meenutab mälestuspingi idee algataja, Järvamaa muuseumi direktor Valev Väljaots. Taustaks kõlab Juhan seigeri seatud viire takka, mis pärineb 1953. aastal välja antud heliplaadilt. 26. aastal saate õpetaja koha Rakveres, aga juba järgmisel aastal alustada muusikaõpetajana Paide gümnaasiumis ja järgnevatel aastatel on ta pea kõikide Paide koolide muusikaõpetaja. Aga saatus tahtis nii, et just samal ajal hakati paidesse ehitama rahvamaja just seda maja. Siis me praegu seisame ja mis on ehitatud vabadussõja kangelaste mälestuseks? No selles rahvamajas lavastati suuri ja ilusaid operette. Mida käidi Tallinnaski vaatamas Estoniaga võrdlemas? Heliloojana on Juhan seiged loonud teoseid eelkõige rahvapilli orkestritele aga kaassümfoonilise ja kammermuusikat. 1946. aastal siirdus Juhanseiger pealinna, kus ta oli muusikaõpetaja Õpetajate seminaris filharmoonia rahvapilliorkestri juht ja konservatooriumi rahvamuusika õppejõud. Oma vanaisa meenutab Türil lasteaia muusikaõpetajaametit pidav Pille Paal. Ta oli ikka väga tõsine mees ega laginal, ma ei kuulnud kunagi teda naermas, aga muhedat nalja tegi alati, aga ise ta oli tõsine seejuures. Nii palju on mul valus küll kogu aeg, et vanaisa oli klaveri taga, mida te ise peate tema loomingus kõige olulisemaks rahvalaulude töötlused, rõivaste sõsarsaared, kui mind pulma kutsuti? Helilooja Mart Saare 130. sünniaastapäeva pidustused kulmineeruvad Viljandimaal tema kodutalus hüppas saares, kus mängiti tema koduorelit, lauldi üle aegade koorilaule ja räägiti Mart Saarest kui rahvusskulptuuri alustalast. Piret päirist käis kohal. Human Ajalehes Mart Saare kirjutatud lindude laul, kommunist Nikolai karatame nõnda närvi, et ta laulu lausa tahtis ära keelata. Mart Saarega ei olnud helilooja üks paljude seast, vaid meie rahvuskultuuri alustala, aga tõsi on ka see, et tema koorilooming on helikeeleliselt raske ja nii mõnelegi koorile üle jõu käiv, jätkab tänase päeva korraldaja. Linnateatri muusikajuht Riina Roose. Nende lugude ulatus diapasooni lihtsalt on väga suur, nad nõuavad üle keskmise kõvasti koorilauljat, mis on tekitanud olukorrad. Harva kuuleme saart laval, ta on üks fenomenaalne nähtus meie muusikaloos ja ta rohkem meeldima hakkab ja seda rohkem kutsub edasi tegelema ja avastama. Muusika Ene Salumäe, kes täna hüppas saares helilooja koduorelit mängis, rääkis, et ka tema avastab veel helilooja loomingut. Väga huvitava helikeelega ja tol ajal eriti väga moodsa helikeelega ka maailma mastaabis ja siiamaani väga selline värske harmoonia. Saare klaveripalad on aga omaette nähtus, näiteks jaapanlased võrdlevad neid haikudega. Nüüdseks on klaveripalad kõik plaadistatud ja täna esitles Vardo Rumessen uut Mart Saare klaveripalade plaat. Tema põhiline huviala on just väljendada minimaalsete väljendusvahenditega maksimaalselt seda ühe hetke kunstilist elamust, teda valdab mingisugune üksmeeleolu ja ta tahab väga lühidalt selle ühe meeleolu panna ühele noodileheküljele. See on väga suur meisterlikkus. Homme algab arstide streik Eestis Eesti arstide liit ei võtnud vastu haiglate liidu pakkumist 6,6 protsendilise palgatõusule ja uue kollektiivlepingu sõlmimisele. Uus leping oleks tähendanud, et lahenduseta paljud muud meditsiinitöötajate probleemid. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul oli võimalus streigi ärajäämiseks reedel, kui haiglate liit esitas arstidele pakkumise. Nüüd aga ilmast ja sünoptik Helve Meitern, palun. Esmaspäeva öösel liigub üle meie kõrgrõhuhari ja kuni homme keskpäevani võtmeid, kohati hoovihma sadada. Päeval läheneb lääne poolt aga madalrõhuala serv ja pealelõunal sajab juba mitmel pool hoovihma. Puhub lääne ja edelatuul neli kuni 10, pärastlõunal saartel ja rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Sooja on esmaspäeva öösel neljast kuni 10 kraadini, päeval 12 kuni 15 kraadi. Selline oli tänane Päevakaja, stuudios oli toimetaja Margitta otsmaa kena õhtut.