Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus võtab kokku esimese oktoobri olulisemad sündmused. Mina lähen Liisu Lass Tallinna ja Tartu haiglates alustas, et tervishoiutöötajad täna tähtajatut streiki. Streigi eesmärk on arstide ja õdede Eestist lahkumise pidurdamine ja tervishoiusüsteemi lagunemise peatamine. Late liidu juht Urmas Sule ütles, et haiglate liidu juhatus koguneb töötüli lahendama kolmapäeval. Ministri kokkukutsutud Eesti tervishoiusüsteemi tuleviku nägemise tööl aga nädala pärast. Tartu Ülikooli kliinikum suutis esimesel streigipäeval 1883-st planeeritud arsti vastuvõtust läbi viia 1369. Seega neljast patsiendist kolm pääses täna Tartus varasemalt planeeritud arsti vastuvõtule. Eesti peaks sotsiaalsüsteemi ümber korraldama põhimõttel, et toetused jõuaks vaid tõelist abi vaja ajateni. Nii soovitatakse majanduskoostööjõu ja arengu organisatsiooni. Täna avaldatud raportis gruusia parlamendivalimistel pakub president Mihhail Saakašvili-le tõsist konkurentsi miljardär piitsina Ivani šviili. Osalusprotsent tõotab tulla 50 juurde, rikkumisi on siiani paarkümmend. Kreeka valitsus esitab täna parlamendile järgmise aasta eelarve eelnõu, mis arvestab puudujäägi suuruseks 4,2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Ühtlasi jätkuvad Kreeka läbirääkimised rahvusvaheliste laenuandjatega. Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn teatas Madridis antud pressikonverentsil, et Hispaania pankadele päästmiseks mõeldud raha eraldatakse novembris. Eesti muusikana nõukogu ja Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital jagavad täna õhtul preemiaid varasema loometegevuse eest. Žürii sõnul tänavused laureaadid väga nimekad inimesed Eestis, korvpallikoondislaste Kristjan Kanguri ja Janar Taltsi koduklubid olid Itaalia meistrivõistlustel võidukad või kangeralisena võidumängus üks põhitegijaid, siis pisivigastustega kimpus Talts sai varese võidumängus platsile episoodiliselt öösel ja homme päeval pilves selgimistega ja peamiselt sajuta. Sooja on öösel kuus kuni 12, homme päeval 13 kuni 16 kraadi. Ja nüüd kõigest pikemalt. Täna algas tervishoiu valdkonna töötajate streik. Streigiga nõutakse üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimist, et arstid saaksid ravida patsiente kodumaal normaalse töökoormuse ja motiveeriva palga eest. Uku Toom teeb esimesest päevast ülevaate. Streiki alustasid esialgu näljahaigla arstid kolm Tallinnas, üks Tartus arve. Kui palju arste täpselt streigib, ei ole välja toodud, igal juhul on see arv kolmekohaline ja patsientide arv, kellel täna vastuvõtul käimata jäi, küünib tuhandetesse. Nagu nenditakse, tuleb streigi lõpetamiseks jõuda mõlemat poolt rahuldavale kokkuleppele. Mida siis arstid nõuavad lisaks palgatõusule, mis nagu korduvalt rõhutatud, ei ole peamine. Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa Arstide puhul ravitavate patsientide arvu, mida saab nõuda maksimaalselt nii-öelda 1,0 ametikoha piires, osal erialadest ütleme Ediaatrias tuleb kindlasti suurendada ambulatoorse vastuvõtupikkust patsiendi kohta ja õdedele hooldajatele tähendab see seda, et peab olema määratud patsientide arv ühe õe ja hooldaja kohta. Järgmine asi on see, et peaksid olema selged reeglid ületunnitöö arvestamiseks tasustamiseks, mis puudutab haiglavõrgu arengukava, tuleb panna selgelt paika, missuguses mahus ja milline eriarstiabi ja et kindlasti alles mingisse maakonnakeskuse haiglasse. Ning haiglate liidu juhi Urmas Sule arvamus Haiglate liit loomulikult peab kõigi osapooltega läbirääkimisi, ütleme konsultatsiooni jooksvalt aga ise olen planeerinud siis kolmapäeval tulla haiglate liidu juhatusega erakorraliselt kokku, et arutada, milline peaks siis olema see järgmine samm, sest et kõige halvem, mida hetkel teha saab, on hakata paiskama inimestele heliste ebaselge informatsiooni ja lühikese etteteatamistähtaegadega. Minu meelest hetkel on väga oluline nendel haiglatel, keda streigi korraldus puudutab, organiseerida tööd niimoodi, et see võimalikult vähe patsientide huve riivaks ja meie poolt on siis loomulikult iseenesestmõistetavalt kohustus välja tulla siis mingisuguse sellise ettepanekuga, mis võiks kõiki osapooli rahuldada. Kui nõutakse tervishoiusüsteemi muutmist, puudutab see eelkõige sotsiaalministrit. Hanno Pevkuril on plaanis nõupidamine meditsiiniteenuste tuleviku teemadel. Mitte ainult haiglavõrgu küsimused, vaid ka haiglates pakutavate teenuste mahud. Samamoodi arstlike erialade mahud kokku leppida ja samamoodi riiklik koolitustellimus, mis meil siis tulevikus nii noori õdesid kui noori arste peaks peaks Eestis tulema, et need kokku leppida. Esimene kogunemine on järgmisel esmaspäeval, kuid Pevkur tõdeb, et neid otsuseid kiiresti küll oodata pole mõtet. Keegi ei kujuta seda ju ette, et oleks võimalik leppida kokku olukorras, kus haiglad on omavalitsuste omandis. Küll ma olen väga selgelt seda meelt, et osapooltega koos on võimalik lahendust leida lähikuudel ja saada siis kokkuleppele, et kui palju ja millises mahus Eesti patsiendid Eesti haiglatest abi saavad. Ida-Tallinna keskhaiglaarst Tallinna arstide liidu juht Toomas Kariis nendib, et streik toob probleeme kõigile. Selles haiglas tehakse ligi poolteist 1000 vastavalt samas selles mõttes streik on kindlasti inimeste jaoks probleem. Ja streik on ka arstide jaoks probleem, sellepärast et ega siis inimesed vahepeal ilma abita terveks ei saa. Et kui me lükkame seda abi andmist edasi, siis siis ühel hetkel ühel hetkel meil meil tuleb ikkagi see töö ära teha. Tartu Ülikooli kliinikumis toimus täna hoolimata streigist ligi 72 protsenti vastuvõttudest. Kliinikumi teatel ei suurendanud esimene streigipäev ka erakorralise meditsiiniosakonna koormust. Mirko ojakivi annab ülevaate esimesest streigipäevast Tartu Maarjamõisa haiglas. Esimene streigipäev Eesti ühes suurimas haiglas tähendas ligi 500 varem kokku lepitud ambulatoorse vastuvõtu tühistamist. Ülejäänud töö sai tehtud ja ülejäänud 1369 patsienti pääsesid varem kokku lepitud arsti vastuvõtule esimese streigipäevast, räägib Tartu Ülikooli kliinikumi avalikkussuhete direktor Kristi Tael. Tänane päev on möödunud õnneks rahulikult. Suur panus on siin sellest, et kaks nädalat on streigist juba juttu olnud. Eelmisel nädalal said meie kliinikute sekretäride registraatorid samamoodi hakata nendele patsientidele, kellel täna jäi vastuvõtt ära ka teavet jagama. Nii et tänane päev möödus meil tegelikult võrdlemisi rahulikult, on mingisuguseid märkimisväärseid intsidente? Ei, praeguseks ei ole olnud. Selliseid inimesed on olnud väga mõistvad need, kes, kellel vastuvõtt on toimunud, kui ka, kui ka need, kes, kes lihtsalt tänaval on juurde tulnud. Kokku pidanuks täna kliinikumis patsiente vastu võtma 123 arsti. Kui paljud neist streikisid, selgub homme hommikul. Selge oli aga esimese tööpäeva lõpuks see, et erakorralise meditsiiniosakonna töökoormust esimene streigipäev ei suurendanud. Eks selleks on kliinikum ka omalt poolt tõsiselt kaasa aidanud, sest kõik kiireloomulised patsiendid pääsevad perearsti saatekirjaga eriarsti juurde ka streigi ajal. Lisaks ravitakse ka lapsi, rasedaid, toimuvad onkoloogid ja vastuvõtud ja streiki pole kaasatud ka psühhiaatreid. Mis saab aga tühistatud arstiaegadest, räägib kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur. Üldjuhul. Saavad nad siis esimese vaba aja, mis ei tähenda mitte seda, et see oleks kõige viimane saba lõpus vaid meil on vabu aegu ka vahepeal. Ning, ja siis meil on aastaid olnud süsteem, et meil on küll üks järjekord, aga meil on eraldi siito järjekord, kuhu perearst, kes patsiendiga kõige vahetumalt kokku puutub, näeb, et see vajab kiiret eriarstivisiiti, need saavad kaunis kiirkorras. Te olete meditsiinisüsteemis aastakümneid töötanud, tunnete neid inimesi, kest streigivad? Mis te arvate, kui pikaks streik võib üldse kujuneda? Aastakümnetetööd ei tee minust paremat ennustajat ja iseenesest streik on pretsedenditu, sellist ei ole olnud, meil on kogemus siin ajaliselt määratletud hoiatusstreigiga või toetusstreigiga viimati, nii et väga raske öelda, ega keegi ei taha väga streikida. Mirko Ojakivi, Tartu. President Toomas Hendrik Ilves ütles tänast meditsiinitöötajate streiki kommenteerides, et streik kui töövaidluse lahendamise üks võimalikke ja täiesti seaduslikke viise viitab probleemidele ja konfliktile ehk koguni kriisile mingis valdkonnas. President rõhutas, et õdede ja hooldajate palgad on tõesti nirud. Kes ütles, et iga kriis võiks viia lahenduseni ja tema hinnangul vaid meditsiinitöötajate ühekordne palgatõus. Lahendust ei paku Eesti presidendi sõnul pikemat vaadet ja pikemalt kokkulepet selle kohta, kuidas kindlustada meie ravikindlustussüsteemi kestlikkus. Kuidas tekitada nii arstidest, õdedest ja hooldajatest agaga patsientidest kindlustunnet tuleviku ees selleks vaja alustada viivitamata sisulist ning ultimaatumite arutelu meditsiinitöötajate, haiglate, haigekassa ja poliitikute vahel, ütles president. Meditsiinitöötajate streiki toetavad ka teenistujate ametiliitude keskorganisatsioon, Eesti haridustöötajate liit, mitmed koolid ja energeetikud. Vahetame nüüd teemat. Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni peasekretär on helkurja, tutvustas täna koos peaminister Andrus Ansipiga Eesti tänavuse aasta majandusülevaadet. Raportit käis kuulamas Indrek Kiisler. Maailma rikkamaid ja mõjukamaid riiki ühendav OECD hindab iga pooleteise aasta järel oma liikmesriikide majandusolukorda. Organisatsiooni peasekretär on helkurja rõhutas, et Eesti on teiste eurotsooni riikidega võrreldes heas positsioonis. Kuri ja sõnul Eesti majandus kasvab, samal ajal kui Euroopas kas või ei ole või on isegi langus. Kuid Eesti üks keerukamaid probleeme on meie väiksus ja majandusavatus kaasa suure sõltuvuse naabrite ja maailma majanduse arengutest. OECD soovitab otsida võimalusi, et säärast kõikumist üles-alla vähendada. Peaminister Andrus Ansipi sõnul on see peaaegu võimatu. Jõuame meie ilmselt siin pressikonverentsil isegi debatti alustada sel teemal, kas Eesti-siseste otsustega oleks saanud olulisel määral seda volatiilsust buumi eel ja buumi rajal ohjata. Või on see Polaktiivsus ühele väikesele avatud majandusega riigile, kes kasutab väga liberaalset majandusmudelit, paratamatu ka tulevikus? OECD rõhutab oma raportis, et ühiskonna nõrgemate toetamine peab muutuma vajaduspõhiseks. Lihtsalt raha jagamine kõikidele ei aita tõelisi abivajajaid, keda on Eestis väga palju. Seda tunnistas ka peaminister. Meil pole vajaduspõhiseid toetusi, meil on vaid universaaltoetused ja selliseid riike, nagu me teame Euroopas peale Eesti ja kus vajaduspõhise peretoetuse üldse ei ole, on ainult Luksemburg ja osaliselt ka Küpros. Kuri ja rõhutas, et samal ajal, kui suur osa inimesi elab vaesuses ning pikaajaline töötus püsib Eestis kõrge on ettevõtetelt töötajaid puudu. See näitab tema sõnul, et töötute koolitamine peab muutuma efektiivsemaks. Samuti on probleemiks kutsehariduse kehv maine. Ligi viiendik Eesti kutsekoolidesse astunutest ei suuda ametikooli lõpetada. OECD peasekretär tõi eraldi välja ka venekeelsed noored, kelle tööotsinguid takistab lisaks hariduse vajakajäämisele ka vilets eesti keele oskus. Peaminister Andrus Ansip ütles lõpetuseks, et OSCD soovitustes on palju kasulikku, kuid on asju, millega ta kindlasti ei nõustu. Mulle ei ole väga südamelähedased kinnisvaramaksude varamaksude sisseviimise ideed. Mul ei ole südamega lähedane automaksu kehtestamine aga ma ei ole valmis deklareerima, et me nende teemade üle ei kavatse üldse diskuteerida. Gruusias valitakse täna parlamendi koosseisu siiani valimas käinud üle poole valimisõiguslikest kodanikest. Valimisjaoskonnad suletakse Eesti aja järgi kell 19. Gruusia valimiste keskkomisjoni andmeil on valimispäev möödunud suuremate vahejuhtumiteta. Inimõiguste Instituudi nõunik Silver Meikar vaatleb valimisi Lääne-Gruusias ja ka tema kinnitusel on olukord sealkandis olnud rahulik. Transparence Internationali ka koostöös ja nende keele kolmele teade andis aids teada seda, et üle riigi on näinud kahtekümmet kahte rikkumist, mille kohta nad on teinud seda keskvalimiskomisjonile. Teatise vaatasin rikkumised üle, ega seal väga suurt tõsist asja just ei olnud, aga, aga vaieldamatult tuletaks meelde, et nad kõige olulisem kõikide valimiste juures on alati häälte lugemine ja, ja noh, seal läheb lahti siis esikella järgi kell seitse. Ja siis siinkohal, kui kellelgi on kaheksa vaatlejate ülesanne on jälgida seda valimised oleksid ausad ja vabadust, ükskõik kumba liilidest võidakse seda, et peaasi, et ta võidaks siis ausalt ja kurjad gruusia elanikud saaksid öelda välja oma arvamuse. Teistest välisuudistest teeb ülevaate Kristi Sobak. Kreeka valitsus. Chez esitab täna parlamendile järgmise aasta eelarve eelnõu, mis arvestab puudujäägi suuruseks 4,2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Majanduslanguseks prognoosivad eelarve koostajad 3,8 protsenti ning tööpuuduseks 24,7 protsenti. Ühtlasi jätkab Kreeka peaminister Antonis Samaras täna kõnelusi rahvusvaheliste laenuandjate esindajatega. Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpanga ja rahvusvahelise valuutafondi ekspertide positiivne hinnang on eeltingimuseks, et Kreeka saaks 31,5 miljardi euro suuruse uue laenumakse. Kreeka ametiühingud teatasid täna, et kavatsevad alanud kuul korraldada streike uue riigieelarve vastu. Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn teatas Madridis antud pressikonverentsil, et Hispaania pankade päästmiseks mõeldud raha eraldatakse novembris, vahendab Bloomberg. Teen nentis, et Hispaania ei ole esitanud uut abipalvet, kuid selle saabumisel ollakse valmis tegutsema. Reen nimetas vestlust Hispaania peaministri Mariano Rajoy ka konstruktiivseks ja avaldas arvamust, et Hispaania finantssektori reformid on õigel teel. Hispaania rahandusminister luiste kindos sõnas, et riik on hetkel kaalumas abi küsimist Euroopa keskpangalt. Stressi testide kohaselt on Hispaania pankade rekapitaliseerimiseks tarvis 59,3 miljardit EUR USD. Presidendi administratsioon tunnistas, et täna toimus katse tungida nende arvutisüsteemi, kuid see nurjati valge maja ametniku sõnul oli rünnak suunatud salastamata. Võrgu vasturünnak tuvastati süsteem isoleeriti leviku vältimiseks. Tundmatuks jääda soovinud ametniku sõnul ei üritatud tungida salastatud süsteemidesse ning miski ei viita andmete kõrvaldamisele. Venemaale Kaliningradi oblastisse rajatav tuumaelektrijaam ohustab Poola, Leedu, Läti ja Eesti energiajulgeolekut, leiab Poola riiklikult rahastatav mõttekoda. Värskes uuringus. Majandusministeeriumiga koostööd tegeva idauuringute keskuse meelest peaks Poola vastama Kaliningradi tuumajaama rajamisele omapoolsete investeeringutega. Raportis märgitakse, et eriti suure tähtsusega on Poola ja Leedu keskendumine oma tuumale, oma projektide elluviimisele ja seega oma energiajulgeoleku tugevdamisele. Poola valitsus on juba astunud samme energiasõltuvuse vähendamiseks Venemaast, muuhulgas on asutud uurima oma kildagaasivarusid ning alustatud ettevalmistusi tuumajaama ehitamiseks. Ja tagasi Eestisse kõrged riigiametnikud ja juristid andsid rohkem kui 100. koolis üle Eesti Eesti põhiseaduse 20. aastapäeva puhul põhiseadusteemalise tunni. Jüri Nikolajev käis Narvas koolitundi uudistamas. Narva eesti gümnaasiumiõpilastele tuli Eesti põhiseadusest Räkkima Viru ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Algist Sepp. Oma esinemises võrdles ta põhiseadust väga tuntud raamatuga, millest kõik on midagi kuulnud, kuid vähesed lugenud. Suurt elevust põhiseaduse tund gümnaasiumiõpilastes ei tekitanud, kuid Algis sepa hinnangul holisega ootuspärane. Hindamised ootuspäraseks, sest põhiseadus on ikkagi midagi nii võõrastav, midagi nii abstraktset, et lapsed ei, tegelikult ei saa selle mõttest võib-olla veel aru. Aga kui neile sellest rääkida, siis neile võib tekkida huvi ja sellepärast, mida vajalikuks siia tulla, rääkima, mida peaksid lapsed teadma, põhiseadusest Peaksid läbi vaatama vähemalt põhiseaduse teise peatüki ehk siis inimeste põhiõigused, kohustused. Alustame kas või sellest, et kedagi ei tohi diskrimineerida nende usulise, rassilise, suulise tunnuse pärast on levinud võikad neegrinaljad. Et nad peaksid tegelikult aru saama, miks neid ei tohi teha ja milles on see probleem. Samuti seda, et omand on puutumatu, et ei tohi võtta endale teiste inimeste asju. Isegi neid leides tuleb politseisse viia kasvõi et on koolikohustus ja õiguskoolis käia on põhiseaduse tasemel reguleeritud. Narva Eesti Gümnaasiumi 11. klassi õpilase Jevgeni sõnul on põhiseadust koolis paar aastat tagasi õpitud ning midagi uut tänases loengus polnud. Samas on Eesti põhiseadus Jevgeni hinnangul väga tähtis dokument, eriti Euroopa liidus. Sangelaga pöia Fane dokumendina öelda, ega see Euroopa liit iga igaveseks ei püsi igavesti. Ei usu see, mis siin kreeklase igal pool juhtub. Ma arvan end oma seaduses. Peab ikka tundma nagu ka ei tasu kuulata ainult see, mis Euroopast tuleb. Aga võib-olla selle vastupidi. Mingil hetkel oleme kõik üks suurriik ja oma põhiseadust polegi vaja. Ei usu, sest rahvas on erinevad, vööndid, andmed erinevad ja kõik see erineb nüüd oma põhiseaduse, jääb alles. Eesti vabariigi põhiseaduse 20. aastapäeva puhul toimus täna Eesti koolides üle 100 põhiseadusteemalise koolitunnitunde andsid kohtunikud, riigikogu liikmed, prokurörid ning paljud teised riigiametnikud, kes igapäevaselt põhiseadusega tihemini kokku puutuvad. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Täna tähistatakse rahvusvahelist muusikapäeva ja õige pea algab teatri NO99 pidulik tseremoonia, kus selguvad tänavused muusikapreemiate laureaadid. Margitta otsmaa jätkab. Rahvusvaheline muusikapäev sai alguse 1975. aastal rahvusvahelise muusikanõukogu tollase presidendi viiuldaja Yehudi Menuhin eestvõtmisel ja seda tähistatakse ülemaailmselt aastal esimesel oktoobril. Eesti muusikanõukogu annab rahvusvahelisel muusikapäeval välja muusikapreemiaid, neid on kolmes kategoorias ja varasematel aastatel on need preemiat pälvinud näiteks Renee eespere, Tõnu Naissoo, Tõnu Kaljuste, Anne Erm, Ester Mägi, Olav Ehala ja paljud teised. Küsisin žüriiliikmelt Peep Lassmann neilt, kelle hulgast seekord tuli valik teha. See on valida, me saime ainult nende kaartide hulgast, kes olid esitatud meie saanud Eesti muusikanõukogu liikmete poolt. Muusikanõukogu liikmed on enam-vähem kõik muusikaga tegelevad organisatsioonid seega žürii kohuseks oli sadade kandidaatide hulgast valida välja hetkel siis. Välja annate preemia kolmes kategoorias heliloomingu preemia, interpretatsiooni preemia ja muusikaelu tegelase preemia. Ja ja üheteistkümnendat aastat tõsi, esimesed korrad meil ei olnud kolmandat preemiat muusikategelase preemiat, hiljem saime selle ka selliseid puusk. Nõukogul endal ei ole ju neid vahendeid välja anda, sellist selliseid preemiaid ja oleme väga tänulikud toimetajatele, ma pean ütlema küll, selle aasta laureaatide kohta on nimekad inimesed sellel aastal. Ja me oleme alati leidnud. Eestis on niivõrd palju häid muusikuid, et see ei ole olnud probleemiks. Me anname siiski terve senise tegevuse eest mitte mingi kindla kalendriaasta tegevuse. Täna õhtul annab ka Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital välja üheksa preemiat, et tunnustada eelmisel hooajal enim silma paistnud muusikategelasi ja kollektiive. Spordisõna mõttest annab teada Taavi Libe. Itaalia korvpalli meistrivõistlustel sai Kristjan Kanguri koduklubi Siena Monte baski võõrsil 61 56 võidu tranc Waldner reegio Emilia üle. Kangur viskas 20 minutiga 10 punkti, lisaks jäi eestlase arvele kolm lauapalli. Enam suutis vaid Bobby Brown, kes viskas 13 punkti. Janar Taltsi kodumeeskond varesotsindeeri osutis võõrsil Enel prindiisi vastu välja tulla suurest kaotusseisust, visates viimase kuue minutiga 35 punkti. Lisaajal saadi 118 110 võitu. Talts sai platsile vaid seitsmeks minutiks ja viskas kaks punkti. Talts eilsest mängust. Ja seal normaalaja lõpus oli paar hullu kolmest, panime siis paar sekundit enne lõppu hoid. Meil Eidriam tantsida veel otsustavad vabadusi, mis ta realiseerisid, siis läks lisaajale. Lisa võitsime ära. Sinu enda mäng mängisid üsna vähe ja väga midagi ei saanud teha sõltusse kuidagi vastasest või millest see mängukeele ele sõltus. No, mul on mõned väiksemad vigastused on olnud, võib-olla sellepärast jäi mängu väikseks, aga eks eks peab kohanema ja pingutama, et tuleb seda mänguaega ka rohkem. Ma loodan ikka, et siin oli mingi turniiri käigus oli põlvele, sain väikse paugu, siin siuksed püsivigastused väiks. Eesti parim tennisist Kaia Kanepi loovutas värskes maailma edetabelis kaks kohta ja asub nüüd seitsmeteistkümnendal positsioonil. Anett Kontaveit kerkis 28 kohta ja on 410., mis on tema karjääri parim tabelipositsioon. Tabeli esikümnes. Muutusi pole juhiv valgevenelanna Victoria Azarenka, kellele järgnevad venelanna Maria Šarapova ja poolatar Agnieškarladwanska Jürgen Zopp loovutas tennise ATP edetabelis kaks kohta ja on kaheksanda koha. Kaheksas. Vladimir Ivanov kerkis koha võrra ja on 410.. Esikolmikus on ikka Roger Federer, Novak Djokovic, Andy Marri. Eesti jalgpalliliit täiendas oma juhtimistasandit uue ametikohaga. Peasekretäri kõrvale loodi direktori ametikoht. Alates 1997.-st aastast jalgpalliliidu peasekretärina töötanud Tõnu Sirel jätkab peadirektori ametis. Peasekretäri kohal alustas tööd 43 aastane on reis. Euroopa võistkond alistas Illinoisis peetud golfi Ryder kapil USA koondise 14 pool 13 pool. Viimasel võistluspäeval võitsid eurooplased kaheksa matši ameeriklaste kolme vastu. Lisaks mängisid Tiger Woods ja Francisco Molinaari viiki. Viimasest kuuest Raider kapist on Euroopa võitnud koguni viis. Milline ilm homme tuleb, räägib nüüd ülaJõema. Tere õhtust. Ilmaolud muutuvad meil kiiresti. Norra merel on väheliikuv madalrõhkkond, mille servas jõudsid täna vihmapilved üle Läänemere-Eestisse. Öösel kaugeneb madalrõhulohk sajupilvedega Eesti kohalt kirdesse ning seejärel tugevneb edelast lühemaks ajaliselt kõrgrõhuhari, mille kannul jõuab homme päeval Leedu ja Läti kohale uus madalrõhulohk ja selles vihmapilved võivad jõuda ka Eestisse. Saabuvale. Küll taanduvad CK sajupilved Eestis kirdesse, kohati tekib udu. Puhub edela ja lõunatuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti 12, enne südaööd kuni 14 meetrit sekundis. Sooja on kuus kuni 12 kraadi. Päeval on muutliku pilvisusega ja peamiselt sajuta, kuid õhtu poole läheb Kagu-Eestis pilviseks ja võib tulla vihma. Puhub lõunakaare tuul kaks kuni kaheksa, rannikul puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Muidu tuleb 13 kuni 16 kraadi. Aitäh, te kuulsite esimese oktoobri Päevakaja, mina, Liisu Lass kena õhtut ja kuulmiseni.