Raske on inimesed, kui inimesed on tõesti raske kujutleda. Kahjuks peame tunnistama, iga näitleja võib tunnistada, et. On iga inimene huvitav. See on viimane Nüüd, kus mul tuli liiri mängida või ütleme seal üks rikkamaid ja huvitavamaid näidendit velskri loomingust ja raske on kahtlemata üks raskemaid. Ma tahaks seda praegu teatriski mängida, aga mul muidugi selleks mingit võimalust ei ole. Kunagi elus ei saa mängida, sest, sest ma ei ole võimeline mängima teise kontseptsiooniga. Avigan lavastaja kontseptsioon. Ei, asi pole siin ainult järvetisem Errzenis, tasub vaid meenutada võtteid Hamletist, kui filmisime Fortimprasimaale tuleku stseeni. Ausalt öeldes oli siis juba väga külm. Naise taga, kes massistseenis kaasa tegid, ei pööranud sellele mingit tähelepanu. Nad tulid kergetest kleitides vaatamata külmale ilmale, samal ajal, kui meie kõik olime vat kuubedes oli isegi ebamugav. Ja kui proovisin öelda, et võib-olla aitab, katkestame siis vastati meile. Ei, seda on ju vaja filmi jaoks. Selliseid asju ei unusta. Minu tähelepanu köitis Ants Lauter ja veel mõned noored näitlejad. Mulle tundub, et ei ole mingit alust arvamisel, nagu teeks eesti halbu filme või et tal oleks kehv kinematograafia, kui seal on sellised talendikad, näitlejad, sest nähtavasti on asi nii, et peale selle, kui ka näitleja on individuaalselt andekas, esindata mingil määral ka kultuuri. Ja see kultuur tundub minule kauni huvitava ja oma laadsena. Kuidas saab siis öelda, et sellisest kultuurist ei tule välja head kinematograafiat? Grigori Mihhailov, Scuzinceviga vestlesime Leningradis. Jüri järveti ka, kohtusime Tallinnas Draamateatris Romulus suure proovil. Nii said mõlemad jutuajamised teoks eri paikades eri aegadel. Kas pole see huvitav? Kuidas kaks erinevat kunstnikku meenutavad oma kohtumist kuningas Blairiga? Kuid lubage neil endil rääkida? Alustame režissöörist. Leningradis küsisime Grigori Mihhailov Kozintsevil, milline osa on temal selles, et Jüri Järvetist sai kuningas leer. Teha ühest näitlejast kuningas Leari on võimatu liri roll nõuab taga tugevat individuaalsust, siin on vaja mitte osatäitjat osatäitja, isegi suure näitlejameisterlikkuse puhul ei suuda seda rolli mängida. Siin läheb vaja tugevat individuaalsus isiksust. Ja Jüri Järvet. Tema oli just selline kunstniku isiksus, näitleja sellise keerulise ja sügava hingemaailmaga, mis just sobis selle rolli jaoks. See on prototüüp kõigist rõhutust liiri kuningriigis, vaestest kerjustest kodututest, hulkuritest oma inimloomuse minetanud inimestest. Minu assistent Inna Grigorjev, Remodžalora tegi mulle ettepaneku kutsuda sellesse rolli Jüri Järvet. Kohtusime, vestlesime ja see, kuidas ta kuulas, köitis minu tähelepanu. Ma pole kahjuks teda mitte kunagi varem diaatris näinud. Mulle räägiti, nagu oleksin ma ta enese jaoks ära märkinud filmist vaikne hooaeg. Aga ma pean kahjuks märkima, et selles filmis ma teda tähele ei pannud. Jüri järveti silmad kui ta meid kuulas, elasid ja ma tundsin, et nende taga on varjul keeruline kunstliku maa aimaks. Väga suur näitleja. Ja siis. Kui olime proovinud pea tosinat näitlejat, meenus meil uuesti Jüri Järvet. Me kutsusime ta Leningradi pärast, ta rääkis ise, ta polnud eriti meie kavatsuste tõsimeelsus uskunud. Lihtsalt sõitis ja mõtlesin, et mis seal ikka ostab ja viib vähemasti apelsin oma lastele. Ja nii ta sõitiski eriti tõsiselt. Aga meie esimene proov, muide, ta tegi seda eesti keeles jättis meile nii tugeva mulje, et edaspidiseid proove tegemata. Kinnitasime ta liidrirolli ja alustasime koos temaga oma suurt tööd. Enda häbiks pean ütlema, et mina ei teadnudki, kes hukkusid. Kunstiline film oli parajasti Leningradis, siis mina mõtlesin, et kes, kes kutsub Q7, kas mina ei tea. Raamatupidamisest kutsutakse filmil polendamis. Selgus, et siis ma sain muidugi teada, kes tol Ta küsib minu käest. Kas te Liiri tunnete teost? Ma ütlen. Kui lugeda Mark kolm korda, olen näinud ja läbi lugenud. Kui seda tundmiseks lugeda, et siis, siis, siis ma tunnen. Kui te mängiksite rolli pole, nimerulliga lingvistid igatses tund. Seda kuju ma küll ei tulnud. Ja nii me lahku läksimegi. Siis tuli paar kuud hiljem ootamatult telekas ei valmistaks liirist. Valmistatud õliga tehastesse reisile kuni tuleb veel pool kiri, kas ei valmistaks laagri ette Larry natuke teksti selle kirja peale ja kirjutasin, kuulsin svile kirja. Et kuigi liilil arv oli üks, üks üks Šexpri kuuldavale narr. Aga ma lihtsalt ei näe seda ja, ja kui ma tuleksin ei ole võtta, siis muutuks loominguline töö palgatööks. Ja kuigi ma selle vastu elus palju hullem patus toodud, aga ma lihtsalt lugupidamisest teie vastu ja, ja seda ei tee, siis läksin seal ei ole sellega, mõtlesin. Järsku jälle paar kuud hiljem tuleb iiliga kinni. Ja ma läksin, pidite selle disko dial suurte rollide peale, proovitakse palju. Ja võib-olla suurem osa ei ettegi ootustele proovivõtt ära. Ja sellega asi lõpeb. Ma tegin proovivõtte ära. Ja hakkasin ära tulema. Natukene ehmusin ära, kui näitlemendid kehvasti, mis seal seda tagantjärele siis rõhutab proovivõtet, mina tulin kodu ja mul läks natukene. Süda. Et vist kutsutakse uuest ja ma käisin teist korda. Ja siis, kui Q7 ütles mulle, et mina mängin seda Reaalseks toeks oli küll, saab küll Sarty, küll sa teed, ta kuskil usub, ma ei uskunud, et ma suudan mängida, sest peale proovivõtted algasid kohe proovid. Kuulsin see oli väga arukas näitleja, ta nägi. Ta nägi seda raskusastet, mis mulle sattus. Mulle tundub, et üldse on parem näitleja valida. Kohe. Kunagi oli selline humorist Arkadi Virtšenko, kes kirjutas humoreski sellest, kuidas üks joodik purjus peaga tahtis oma koduuksest sisse saada. Ta tuli Dukerdas, kukkus siis maha ja mõtlesin, mis nüüd edasi teha. Jõud oli tal juba vähe jäänud ja ta tahtis ühekorraga nii ust avada kui ka sisse saada. Ta võttis taskust võtme, pani selle kõhu peal isolide pikali maas, siis ta tahtis ennast ühekorraga püsti ajada, nii et võti kõhu peal satuks kohe lukuauku. Vahel püüavad režissöörid sellisel moel valida näitlejaid. Üldiselt on see elukutse ja pole päris õige lähenemine nagu võiks filmis esineda, mitte professionaalne näitleja lihtsalt hüppas, leitakse tänavalt inimene ja ta mängib väga hästi. Nii juhtub. Kuid mida see tähendab? See tähendab, et sellel inimesel on näitleja talenti. Film, kus ta mängib esimest korda, on talle mingil määral kooliks, mille ta filmimise käigus läbi teel ja juba teises filmis. Siin On see näitleja professionaalne inimene, kel puudub näitlejatalent Olgo objekti vees võttetajal aheldatud, suletud ja ta ei ole võimeline mängima. Kool annab näitlejale võimaluse küll end vabastada pingest kuid ei asenda olematut. Näitleja tabab kohe ära andeka lavastaja otse esimese pargitava mehena. Märkustest esimese proovik võib öelda näitleja kompressor andeks või ei ole puldid sõnul režissöör, kelle juures valudes näitlejaga üks neid väga-väga palju õppida. Makroon on raske. Mängides ja kui ta nägi, et näitlejaülesanne selliselt täidab, nagu tema tahab näha järsku keeras hoopis kuskilt uue nurgal mängivaid uue nurga all. Joonis vastupidi, kuskil selles mõttes proov oli huvi. Kes nii tähelepanelikult kuulab näitlejat et ma ei ole seda oma elus kogenud ja kui ta ei saa aru, näitleja sageli ei suuda oma mõtet mõtet väljendada nii selgelt või nii elastsed siis ta palub, mängige ette. Võib-olla mida te tahtsite mänge ette? Ja kui ta leiab, et, et seal on kuskil idee tilluke siis ka otsekohe nõustub sellega, kui jäi, siis ta, aga väga tähelepanelikult kuuleb näitleja. Häält, ja kui sageli juhtub, et võtteplatsil kasvanud üleliia lärmi või, või mingeid segavaid nähtu, siis ta väga vaikse häälega ütleb teisele režissöörile safilole ütles. Kas teil ei tundu, et siin on natukene palju lärmi, nii et praegu ei ole loominguliseks sobiv õhkkond? Collins räägib. Ta vaatab otsa mind, tal naeratus tuleb kergelt ja siis tuleb järsku selline hästi põsine näo ime ja kui tõsine nägu siis on, vaatab otsa kukuta haledalt maha. Määratlusega randa võib naeratada ja, ja siin ei olegi järk kuulav ja skilli. Pisikeste ja. Eemale ta ütleb, mis ta ütles seda kellelegi öelda. Midagi, mida ma varem ei teadnudki kohtasin tema näol mitte üksi andekat, huvitavat tarka Suleerukatsioniga läti juudi, vaid ka loomingulist sõpradega ei huvitanud mitte see, kuidas me selle ülesande tõigal, vaid kuidas ma elan, pere elab ja siit sõit korraliku madratsit korralikult küljes tuju. Partner peab minu tekstist aru saama, kuidas dublante kuulata on. Püramiidid on väga suur sõnakunstnik ja minuarvates Kärt hästi, kuigi seal vist neli, neli neli kohta, kus ma räägin, see on neil filmis on neli, neli monoloogi, kuigi rääkisin palju ehk siis vene keeles lihtsalt selleks, et kärtsaks mängida. Olen ükskord üks kord. Mulle ei meeldi oma roll, ei meeldi vaadata, sest tabab nii palju vigu, et miks ma Ma oleks võinud, see võimalus oli mul alati parandada. See, millega ma rahul ei olnud, aga ma ei ole selles kindel häkuid roopa sedapidi viltu parandanud, et ta seda filmis. Ivangorodi kindluses tehtud võtete ajal. Kui siit juba väga hilisele ajale 100. lund, Lobjakut see on film, mis tuli väga raske tööga. Üldse on üks inimeste viga, et arvatakse nagu üht filmi oleks kerge teha, et kunstis on üldse võimalik midagi kergelt nagu mängeldes saada sõltumata kõikidest ette arvestustest ja sellest, kui palju andekaid inimesi filmimisest osa ei võta. Ükskõik ikkagi on see raske töö, nii et võtete lõpul tunnetavad inimesed oma võimete piiri. Kuskil proovietapis järsku lekkinud Kent mingit solvab ja madalkeeti solvata ja kuistel kiir, solvaketi ja proovitalismat sülitan talle. Sildadega need kui inimesed kes on nii Rascalikviin lõks sõites talle näkku ja me filmisime ja kasutati 900 inimest. Kõik need vaesed, kes seal Filmis nägitalite ja siis ta läks, küsis kellegi teise käest, söötes mina siis ta tuli nagu vabadusega, nii ei mõtelnud. Ja või ma ei tea, mul on elus selline nägu. Ja kui poisina rääkisin juhusest, mis minuga juhtus Balti jaamas, Leningradi, balti jaama, sealt selle rongi ärasõitu, mina tellisin tassi teed, palun tooge mulle viis grammi konjakit. Ettekandja ütleb, kolleegid ei ole. Vaata kuidas ei ole. Kõrval seal pold. Ja müüja ütleb päris asja, maksab 80 kopikat, kõik kokku. Nad on kunstnikud, inimesed, kel alati on midagi teoksil, alati midagi lõpetamata, midagi alustamata. Juba kuidas moleni teatri direktorit kokkulepivad filmis maa