Tere taas meie tänases laste reisisaates risti-rästi ümber ilma. Teeme oma risti-rästi käike mööda jõulumaad ja mööda aastavahetuse radu. Ja vaatame, et küll see maailm on ikka imeline, kui palju erinevaid rahvaid siin elab ja kui palju erinevaid kombeid. Nendel rahvastel on küll jõulukombeid, küll aastavahetuse kombeid. Päevade pikenemine on suursündmus kogu looduses. Kõik antiikrahvad pühitsesid valguse võidupühapäevade pikenemise algust. Roomlastele oli sool in Victus võitmatu päikesepüha. 25. detsembril Julius, see sari ajal 45 aastat enne meie ajaarvamise algust. Seega siis 45 aastat enne Kristuse sündi määras Rooma senat selle päeva kindlaks ja tollal kuulutati ka jaanuar. Aasta esimeseks kuuks tuli kasutusele Juliuse ehk niinimetatud vana kalender. Liigaasta lisapäeva tuli nüüd arvutada, selle arvutamisega. Tulid sisse teatavad nihked ja vead ja siis tehti täpsem kalender, niinimetatud Gregoriuse kalender. Ja see kehtestati Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Prantsusmaal ja Poolas 1582.-st aastast. Sealt edasi järjepanu paljudes riikides väga erinevatel aegadel, näiteks Eestis alles 1918. aastal. Niisiis võivad mõne meie kuulaja, vanavanaemad või isad rääkida veel sündmustest mis toimusid sel ja sel päeval vana kalendri järgi. Järelikult on uue aasta algust juba vana ja uue kalendri järgi erinevatel päevadel tähistatud rääkimata siis veel rahvastest, kes Juliuse või Gregoriuse kalendrit üleüldse oma kalendrisse ei pea. On olemas islami ja juudi kalender ja paljude hommikumaade kuu päikesekalendri järgi ei saabu uus aasta ühel ja samal kellaajal ega ühel ja samal päeval isegi mitte ühel ja samal kuul on tegemist nii-öelda liikuva pühaga. Ja üsna omasoodu käib uue aasta tulek paljudel Aafrika rahvastel. Vaat siis, kui palju segadust nii täpse asjaga, nagu seda on kuupäevad ja aastaarvud. Ja uued aastad. Enne veel, kui hakati tähistama kristliku kiriku püha Kristuse sünnipäeva, jõulusid, pühitsesid vanad rahvad pimeda aja talvise pööripäeva möödumist ja uue valge maja saabumist. Skandinaavlastega oli see jõulunime all tuntud valguse jumalanna juuli auks. Ka soome-ugri rahvad pühitsesid talvepühi. Muistsed eestlased pidasid oma jõule 21.-st detsembrist kuni 13. jaanuarini. Siis jõuti uude aastasse ja inimeste tööpäev muutus jälle valgemaks. Eriline pidulikus oli 24. detsembril jõuluööl, kus Eesti taredes põlesid kogu öö tuled lambarasvast valatud küünlad, küünlajalas. Jõuluõhtuks tehti jõuluroaks jõuluhani vorstid pruuliti õlut. Pühadeks hoiti õunu ja pähkleid. Pere söögilaud pidi olema kogu ööd toiduga kaetud. Jõuluööl pidid esivanemate vaimud käima oma endist kodu vaatamas ja jõuluööl Antiga loomadele pidu toitu ja sellel ööl ei pidavat hunt isegi lammast murdma. Vanade eestlaste tares ei käinud veel jõuluvana. Seal käis külas perest perre heatahtlik jõulukaru, kes häid pühi soovis ja pähkleid tahtis. Kristlik kirik tähistab 24. detsembril jumala poja Jeesus Kristuse sünnipäeva ja koos ristiusuga jõudsid ka kõik kirikupühadetraditsioonid Eesti kodudesse. Muidugi kaunilt ehitud ja küünlatuledes jõulukuusk, ilus jõulumuusika, päkapikud, kes jõuluööl aknast piiluvad. Kas kõik lapsed on paid ja tagatipuks punase kuue ja pika valge habemega jõulumees kingikott seljas. Nii teeme siis oma risti-rästi käigu ikka mööda jõulumaad ja vaatame jõulukombeid mujalgi veel näiteks Poolamaal. Jõululaupäeva kutsutakse poola keeli riigil ja mis tähendab öist ülevalolekut. Ka Poolas on talvised pühad. 12 päeva nagu meilgi, kolmekuningapäevani. Poolas arvatakse nii, et jõuluõhtu ja öö sündmustik avaldab mõju uuele aastale. Et järgmisel aastal oleks palju energiat, tuleb jõululaupäeva hommikul varem üles tõusta. Pesta ennast vees, kuhu on visatud hõbemünt, et oleks järgmisel aastal raha ja samas teatud raha, et järgmisel aastal mitte rahaga kitsas käes poleks lapsi sellel päeval rangelt karistatud. Kõik püüdsid vältida vaidlust ja tüli ja unustada solvangud. Pidulikku sööki valmistati hoolikalt tuba kaunistati roheliste okstega ja pidulaualina alla pandi heina. Jõululauda istutakse Poolamaal koos oma perega ja siis, kui taevasse ilmuvad esimesed tähed. Just siis võtab pereistet. Õhtusöök algab pühalikult väikeste veest ja nisujahust valmistatud armulauale Heikesti jagamisega pereliikmete vahel. Jõululaud Poolas on küll rikas toitude nimetuste poolest. Tavaliselt on laual 12 rooga, kuid toidud ei ole ülearu rammusat, nagu näiteks meil kombeks. Road valmistatakse Poolas jahust, tangudest, puu- ja köögiviljadest. Söögiaeg on pidulik vähese jutuga, vanasti söödi päris vaikides. Jõuluvanaga seotud kombestik on samuti erinevates maades erinev. Santa Claus on jõuluvanaks Inglismaal 24. ja 25. detsembril. Itaalias tuleb ta laste juurde kuuendal jaanuaril. Kolmekuningapäeval. Kuuendal jaanuaril kingitusi kolm suurt kuningat piiblis tõid kolm kuningad kingitusi vastsündinud Kristusele. Tegelikult on Santa Claus-Aga Püha Nikolai päevaga seotud püha kelle sünnipäeva Saksamaal tähistatakse kuuendal detsembril. Hollandis on aga Santa Klausi sünnipäev üks aasta armastatumaid pidupäevi. Hollandlased kutsuvad Santa Klausi Sinter klaasiks arvavad, et ta tuli nende juurde Hispaaniast. Tegelikult saabub Sinter klaas hollandlaste juurde juba kaks nädalat enne oma sünnipäeva ja temaga seotud pidusid peetakse kuni jõuludeni välja. Niisiis meie usume, et jõuluvana tuleb põhjapõdrad saani ees kaugelt lapimaalt. Hollandlased ootavad kingituste toojat Hispaaniast. Peruust tõi varem kingitusi jõululaps. Mõnekümne aasta eest aga hakkas Põhja-Ameerikast tulema jõuluvana, kelle nimi on hispaania keeli Papanoel. Kinke toob ta jõululaupäeva õhtul. Nagu hollandlaste Sinter, klaas ilmub kohale juba enne jõule, on teistelgi rahvastel paljud kombed seatud jõulusaadikutega või mis need päkapikutki muud tähendavad, kes juba detsembri algusest peale meie laste sussidesse komme ja mandariini Paetavad. Räägime nüüd natukene jõulutoitudest. Missuguseid jõulutoidud eestlaste laudadel on olnud, mida sina oled ise näinud ja ise söönud, kartulid, hapukapsas, verivorst nagu traditsiooniline toit muidugi lähvad sinna juurde ka piparkoogid. Igal rahval on oma jõuluroog näiteks shot, lastel on selleks täidetud lambamagu ja Nad ise on sellest veel väga vaimustuses, aga ma kahtlen, teised rahvad sellest väga palju hoolivad. Ja siis Ameerika ja Inglismaal süüakse kalkunit, Inglismaal tehakse jõulupudingit, peab vähemalt olema kolm nädalat ennem jõule valmis tehtud ja kõik pereliikmed peavad selles kuidagi osalema. Siin me rääkisime jõulutoitudest, et kui erinevad nad erinevate rahvaste juures on ja üks raga kummaline roog on Skandinaavias see on Lüütsisk, libekala libekala tehakse meile üsna võõral meetodil ja tegema hakatakse seda juba talve hakul. Tavaliselt võetakse selleks tursk kala klopitakse, võetakse nahk maha, pannakse puunõusse, valatakse peale külm vesi, mida iga päev vahetatakse. Siis pannakse vette kasepuutuhka ja kustutatud lukk ja keedetakse segu. Saadud leelis valatakse külmalt kalale ja hoitakse kala selles ligi nädal. Seejärel valatakse peale jälle iga päev vahetatud külm vesi. Ausalt öeldes näeb libekalapidulaual üsna vesine ja vettinud välja lisaks kõigele lõhnata ka üsna märkimisväärselt ja seda suudab süüa vist küll ainult see inimene, kes on lapsest saadik Skandinaavias elanud. Arstid aga ütlevad, et kuna teised Skandinaavia jõuluroad on väga rammusat ja rasked siis mõjub Lüdfisk kõhurohuna. Räägime nüüd natukene aastavahetusest, mis mõne päeva pärast ka siia meie uksele koputab. Aastavahetuse kombeid on olnud ju eestlastel ka väga palju ja toredaid ja ma mäletan, kui ma väike olin, siis narrid olid mul kõige suurem pidupäeva aastas ja siis saime oma kingid kätte siis väänaski 12-le veid läksid õue last, Luuti, ise lasime ka rakette taevasse. Niisugune mõnus aastavahetus oled sa olnud, et nääriööl oli väga palju ennustusi, mis pidi tähendama täideminekut uuel aastal. Ja igasuguseid tinavalamise ja näiteks Leedus olid väga erinevaid ennustusi. Näiteks et laualina alla pandi õlekõrsi ja siis sööma ja lõpus võeti sealt laualina alt pidi perenaine võtma õlekõrre ja selle pikkus lühidus näitas seda. Kui pikk või lühike on õnn järgneval aastal sisi saatiga kingi värava juurde, siis sellest loeti välja, et kas selle pererahva tütar saab mehele või ei saa. Kõik kinganina oli maja poole ei saa ja kui väljaspoole, siis siis saab neid kombeid on küll vist üle maailma nii palju, et nendest kõikidest küll ei jõua rääkida. Näiteks Türgis on islami usk ja kristlikku püha, jõule ei tähistata. Türgi uus aasta algab 21. märtsi paiku siis kui algab kevad ja see pidupäev oli olemas juba enne usu tekke. Märtsikuu esimestest kolmapäevadest kuni aastavahetuseni käivad lapsed külas ringi ja nad on samuti ära ehitud, nii nagu meil mardi või kadripäeval ja seal pannakse märja räti alla idanema nisuterad, mis aastavahetusel siis lauale tuuakse. Igal märtsikuu kolmapäeval on õhtusöögiks riisipuder. See on symbol. Niipalju kui paisub, reis peab järgmisel aastal kasvama. Pere leib. Birmasse ei saabus aasta ühel ja samal kellaajal ega ühel ja samal päeval libiseva uus aasta peo määras vanasti kuninglik astroloog, nüüd kultuuriministeeriumi kaunite kunstide osakond. Enne uut aastat peetakse rahvapidustusi, mida kutsutakse tintsiooniks. Enne uut aastat on Birmas põud, jõed kuivavad, maapind lõheneb, kõik ootavad päästvat vihma. Viimased veetilgad kogutakse kokku ja pidustuste ajal pritsitakse 11 ja palutakse vihma. Ja umbes mai keskel algavadki, siis paduvihmad ja siis vahetub ka vana aasta, uuega ehitatakse vee pritsimispunktid, millest sõidavad läbi lahtistes autokastides noored ja vett pritsitakse siis nii palju kõikidele kaela, et sellest saaks joonuks kaks miljonit inimest. Idamaades on erilist tähelepanu pööratud aastate vaheldumise 12 aastastele, tsüklitele. Nende muutuste mõju inimtegevusele leidis kajastuse niinimetatud loomariigi horoskoobis. Oleme ju kuulnud viimasel ajal räägitavat maa, draakoni, hobuse, kukke, kitse, koera ja teistest aastatest. Ja igaüks arvutab usinasti välja, mis loomahoroskoobi aasta laps ta on ja kuidas on tema suhted uuel aastal valitsema tuleva loomaga. Jaapanis näiteks löövad uusaastaööl templite kellad 108 lööki. Iga löök vabastab ühest pahest uusaasta hommikul tuleb vara minna välja ja võtta vastu algav päev. Koos esimeste päikesekiirtega Kolumbias kannavad inimesed vana-aasta õhtul suuri omatehtud nukke. See sümboliseerib läinud aastat ja sellel öeldakse hüvasti. Bulgaarias kustub 12. kellalöögi ajal kõikides majades valgus. See on uus aasta soovi musi, aeg. Saksamaal aga ronivad kõik suured ja väikesed kella leekide ajal toolidele laudadele diivanitele, et 12. löögi ajal kõik koos siis uude aastasse hüpata. Nõnda siis reisisime risti-rästi ümber ilma jõulude ja aastavahetuse radadel. Selle saate koostöös Reet Made ja see oli esimest korda eetris aasta tagasi detsembrikuus. Nüüd aga kuulame veel piini laulupoiste esituses ilusaid jõululaule.