Tere, jällegi head sõbrad, kuulajad, alustame laste reisisaadet risti-rästi ümber ilma ja nii nagu meie kuulajatele, kes juba neid saateid varemgi on kuulanud, selg on siin, on neid matkaselle või reisumehi sagedasti rohkem kui üks. Tavaliselt on toimetaja Reet Made, aga kaasas on ka Raul Palmaru ja täna on meil ka veel üks reisumees kaasas ja tema nimi on Haldi Normet. Nonii, ütlesime reisumehed, kõik hoopistükkis mehed ei ole, ütleme siis reisisellid. Ja täna me teeme risti-rästi sellise väikese tuuri, et räägime kõigepealt poolamast. Ma tean, et sina, Raul, oled ka Poolas käinud, läbi sõitnud, vähemasti ma sõitsin sealt eelmine aasta läbi. Läbisõit oli väga kiire, nii et midagi väga erilist ma tähele ei pannud, sest linnadest ka läbi sõitnud. Aga siiski ta oli piisavalt suur ja tema peale kulus siiski piisavalt kaua aega ka, mis seal siiski silma hakkas, milline see maa oli? See maali üpris kenasti sõitsime läbi paarist väikelinnast ja need olid ilusad muru eli ilusti pügatud ja kõik tundus nagu piltpostkaardilt võetud. Kui mina kuskil paarkümmend aastat tagasi Poolast läbi sõitsin, siis mulle hakkas silma, et seal oli veel üsna palju hobuseid põllutööd tegemas ja natukene nagu vanaaegne maaelu tundus seal pisut olevat, aga nüüd ma olin ka möödunud kuul Poolamaal. Ja enam niisugust pilti ei olnud, nii et kõik on arenenud edasi väga kiire tempoga. Tavaliselt räägitakse ikka pealinnadest, aga täna räägime kolmest linnast Läänemere kaldal, kolmiklinnast poola keeli kõlab see. Ma ei tea küll, kas ma päris õigesti hääldan, droomiasta. Ja see kolmiklinn on Dansk tünni, jah, jah, Sobot. Need linnad asuvad Läänemere kaldal Danski lahesopis ja kõige suurem neist ongi siis Dansk. Ta on Poola tuntud jõe Visla suudmes. On sadamalinn ja tähtis mereliiklussõlm. Aga tants on ka kultuuritööstuslinn. Ja seal, kas tead, on suured laevaehitus- ja remonditehased aga sõja ajal need linnad kõik purustati armetul kombel. Aga Poola restauraatorid? Need on ju väga kuulsad. Nad aitasid Tallinnagi olümpiamängudeks korda sättida ja nõnda siis on poolakad oma meistrite oskusi ära kasutades üles ehitanud ja taastanud oma linnad ja kõik sealsed ehitusmälestised. Danske on praegu tõeliselt kaunis linn ja kuna ajalugu aga on seda linna pillutanud just nagu mängukanni valitsejate käest kätte siis on siin näha erinevate rahvaste ehitusstiile. Hulganisti on näha saksa meistrite kätetööd. Aga Gdanski vanalinnasüda on rajatud hollandi arhitekt Antony van Oberkeni poolt. Ja seda võib pidada küll üheks ilusaks flaami, renessansi näiteks. Ja vaata, mul on kaasas mõned postkaardid. Ja kui nüüd vaadata siin linnulennul seda pilti, mis on tehtud Branski vanalinnast siis tundub, nagu oleksime Amsterdamis tüüpilised Hollandi majad tihedalt üksteise külge ehitatud, kitsad tavaliselt kolmekorruselised kõrge katusekaunistusega, selline esiosa fassaadipoolne esiosa on kuidagiviisi nadi nikerdustega kõrgemaks ehitatud. Aga kitsukesed on need majad korrusel siin fassaadi poole vaadatuna pildi pealt on ju näha? Ei paista tavaliselt mitte rohkem kui kaks või kolm akent kõrvuti. Majad on punaste kivikatustega kõik värvilised ja üsna kenasti korras. Päris nagu piparkoogimajakesed. Ja üldse vahel kiputakse arvama, et selline sadama ja laevaehitus dokkidega linn on tööstuslikult raskepärane ja hall aga mina nägin küll väga puhast, värvilist ja huvitavat Danski, et seal on punastest tellistest ilus gooti stiilis kirik, Püha Maria kirik, ka raekoda on väga kaunis ehitis. Mõlemad need 14.-st 15.-st sajandist. Danske on vana 13. sajandi hansalinn ja on tunda igal pool sellise keskaegse jõuka kaubanduslinna hõngu. Siin mul on üks raamat kaasas ja kui me siit teeme lahti ühe pildi juurest siis siin on üks huvitav esitus siinse paistabki välja, see on pruun vana puitmaja niisukene torniga maja ja seal kraana. Meremuuseumi lähedal on see kraana ehitatud siia ja see on ehitatud 1369. aastal. Siin on kaks sellist tõstemehhanismi, üks mehhanism tõstab 30 meetri kõrgusele, teine 11 meetri kõrgusele. Aga kõige huvitavam on see, et selle kraana panid tööle inimesed. Nimelt selle kraana sees on kaks hiiglaslikku puidust ratast. Ja inimesed läksid selle ratta sisse, seal olid nagu väikesed treppikesed seal ratta sees kodarad tasemel ja nad hakkasid käima mööda seda ratast niimoodi ja selle käimise jõul inimeste jalaastumise jõul pandigi siis kraana teele ja ta oli suuteline üles tõstma kuni kaks tonni korraga. Nagu hamstrid. Inimesed jah, aga kraana oli küllaltki väge. Niisugune linnancis Kansk. Aga kui need vaadata selle kolmikõe naabruses olevat linna Tõnn jah, siis selline on tunduvalt noorem linn. Kui transkoli hansalinn juba 13. sajandil, siis need on ehitad alles 1924. 39. aastal selles ajavahemikus rajati ja see linn on tõeline kaasaegne Sirge kindel planeering, jah, sellised suhteliselt, mitte nii põnevad tänavad, eks ole. Kui siin vaadata, linnulennul on tehtud pilt, kõik jookseb väga sirgelt ja väga nii-öelda ratsionaalselt mõistusepäraselt. Aga nagu me näeme, on ka see väga tähtis sadamalinn. Siin on ainult laevad, sadamakaid, võimalikult sissesõidukohad. Majakas paistab siin jälle mingi tuletorn, nii et ka see linn on ehitatud just transpordikeskuseks. Aga ma vaatan, et ta on ka väga ilus. Isegi selle kai peal on tehtud ilusaid muruplatsid ja tee on ka väga ilus, korras hoitud ja Ta on alles ja siis ma peaks ütlema, et minu meelest tundub see vesi kuidagi väga puhas. Ja Tallinna laht on minu meelest näiteks palju palju tumedama ja kurjema värviga, aga see on ilus sinine meri. Ja ma ei oska nüüd öelda, mis aastaajal ta on võetud, paistab, et suvel küll võib-olla väga ilusa ja klaari ilmaga, eks ta on ikka see meie armas Läänemeri ja võib-olla et siin on ka pildi väike nipp, et see vesi nii sinine on. Aga seda peab küll ütlema, et suured laevaremonditehased on siin ja sadam on nii nagu sadam, aga linn on tõepoolest puhas. Aga räägime nüüd veel tänases saates kolmandast õest selle Läänemerelahesopis ja see linnan sopat, kui ma ütlen sõna saapad, mis sulle meelde tuleb. Sobot ma ei tea. Oled kuulnud midagi estraadilaulude festivalist? Sopatis on üsna kuulsad need festivalid, 1964.-st aastast alates peetakse neid ja seal on esinenud ka muuseas väga edukalt. Meie lauljad Anne Veski ja Jaak Joala. Ja aga see sopot on ka minu meelest nendest linnadest kõige rohkem niisugune kuurordi moodi, siin on väga ilus valge liiv ja rannaäärsed ehitused on tõesti kenasti ehitatud, need on puhtad kõik. Ja arhitektuur on ka üpris erinev. Aga ta jätab niisuguse väikese linnakese mulje, kus on hästi palju pisikesi maju, oma ilusate aedadega ja väga palju rohelust. Niisugune ta täpselt just ongi, nagu sa kirjeldasid, sopoton, kuurortlinn, siin on sanatooriumid, puhkekodud, hotellid, väikesed, sellised armsad hotellikesed, villad võiks niimoodi nimetada. Mis siis on seal merekaldal, kõrkjad kahisevad otse hotelli akende all ja isegi nüüd septembrikuus, kui mina seal olin ühes täpselt sellises villas, kui tuul logistas. Aga oli tunda, et suvel võib-olla siin imeilus. Läheme edasi sellisest sügisesest Läänemere äärsest sopatist. Sõidame lõunasse, sõidame Kreekasse ja Koigi aeg on sama, on hoopistükkis teine ilm, teised temperatuuripügalad ja neid muljeid hakkab jutustama, nüüd heldin armet. Nii aldi käis meil Kreekas Rhodose saarel veel ja ma arvan, et ta nägi üpris palju huvitavat ala kõige rohkem meelde. Kõige Row. Pigem jäi meelde see, kui tohutult tugev tuul seal mõnel päeval laeval oli. Nii tugev tuul, et viis hotelli rõdult ära ühe minu pisikese džempri kõrvalmaja katusele nägin, aga kätte ei saanud, kõik see jäi minust Roodosele maha, roodusele on väga huvitav ajalugu ja eks on muidugi maailmaime on ka, näiteks seal oli, oli nii, et nüüd siis nii-öelda selle asjalikuma ja tähtsama poole juurde Roodosel oli kunagi väga ammu tervelt 305 aastat enne meie aja arvamist, ehk nagu me siis nüüd ütleme enne Kristust päikesejumal Heliose 32 meetri kõrgune kuju ja see püstitati sinna Rhodose linna kaunimasse sadamasse, Mandraaki sadamasse ja see oli nagu niisugune Rhodose saare alistamatuse ja võidu sümbol, sest et enne seda Rhodose saart piirasid Makedooniast saadetud. Näed noh, ikka selleks, et seda saart endale saada, aga Rhodose apper väikesaar pidas sellele piiramisele vastu. Näed siis siin postkaardi peal, nii teda on taastatud. Ilmselt siis rohkesti Duste järgi, kuidas ta võis omal ajal välja näha, võimas kuju küll seal sadamas, vaata kui väikesed kaevatsin temaga võrreldes on, eks ole. Paraku hävis see võimas kuju juba 226. aastal enne Kristust. Selle hävingu põhjuseks oli hästi tugev maavärin. Loomulikult on seal Rhodose saarel teisigi väga põnevaid kohti ja, ja erinevalt sellest kujust seal sadamas on neist üht-teist, kas säilinud näiteks Apollo, teen plist, on säilinud nii mõndagi. Nüüd otsime siinsele foto üles või vaatame ka postkaardi pealt, kus, mis me kiiremini kätte saame. Näedsa. Apollo templi varemed on üheskoos. Väikese amfiteatri ja staadioniga. Ja kõik see niisugune vägev kompleks pärineb siis kolmandast sajandist enne Kristust ja näed sa, kui palju teda alles on, igal juhul see staadion ja see teater ja kõik need pingid ja need olid ikka väga kõvasti heas mõttes palju säilinud. Nii et Nende pealse isegi siis istuda, sai istuda ja sai astuda ja sai ronida ja sai vaadata ja see oli üks lõõmavalt palav päev, kui me seal olime ja keel vesti peal, ronisime edasi-tagasi, aga ikkagi ronisime väga naljakas tundma. Kui palju aega enne neid oli seal samamoodi käidud ja oldud, siin on ka üks väga huvitav tänu, see on Rüütli tänav ja täna on pärit juba siis meie ajast ja täpsemalt aastast 1300 millegagi. Siis, kui Rhodose saarel valitsesid Johaniidide ordu rüütlid ja siis see on tõeline niisugune rüütlite valitsemisajal pärl on see rüütlite tänasel Rhodose saarel Rhodose linnas me ei ole seda just veel nimetanud, et Rhodose saare pealinn on samamoodi Roodos. Nii siis seal Rhodose vanalinnas rüütlite tänav, kus on siis erinevad majad, mis olid rüütlite ehitatud ja kus nad elasid ja kus olid ka erinevad vapid iga maja peal. Nii lestasid neid maju, kas siis igal igal Rüütlil oli oma mappe, neid oli siis tohutult palju seal, nojah, iga maa, Rüütel konnal kujutan ma siis niimoodi, et oli siis oma vapp ja vanalinn oli muidugi ka lisaks sellele rüütlite tänavale ka muidu väga põnev ja kena ja huvitav ja seda oli püütud ka päris kenasti niimoodi korras hoida. Erinevalt võib-olla muidu niisugusest pisukest lõunamaisest lohakusest ehk mis ikka seal lõuna poolmaades silma torkab, oli see vanalinn kaunikesti kena ja korras, nii et nad oskavad oma väärtusi hinnata küll. Aga siin on nüüd üks pilt veel sellest kohast kusse kolosseli seisnud. Ja kas need laevad sõitsid tal siis jalgade vahelt läbi, täpselt nii nad selle postkaardi järgi, nagu me sinuga asja vaatasime, tegid ja nüüd on see sadam jah, ilma kolossita, aga kahe imekauni kirvega niisuguse postamendi otsas. Et hirvekesed on alles kõrvekesed, ilmselt tekkisid hiljem. Ta on siis niisugune põhiline sadam, jah, seal ja just selle sadama vastas läheb siis ka värav Rhodose vanalinna ja koloss pidi olema tohutult suur, sellepärast et siin pildi peale ei ole päris hästi näha, kustkohast on pildistatud, see jääb siiski päris paljastada. Vabaveeruumi ja suur, kui kõrguse koloss oli 32 meetrit, ütlevad targad kirjad. Käisite siis peale Roodose veel mõningatel saartel hirmus tormi. Ega ütlen ma väikese tagantjärele ikka veel õuduse värinaga hääles parajalt väikese laevaga kahetunnisel merematkal sinisaarele ja siin on kohe foto peal näha, seal imeline klooster. Tänapäeval tema enam ei tegutse ja seal on muuseumit, näed sa, siin on kohe üks vaade muuseumist siis jälle kõikvõimalikke võluvaid, vanu esemeid korjatud ja ikka sellega omalaadne veinikelder selles muuseumis ja saar on väike ja armas ja tuntud ka veel selle poolest, et seal saarel on suur tööstus, ütleme siis nii, kus töödeldakse loomulikke mere Käsmu loomulikke selles mõttes, et nad on merepõhjast. On nad siis saadu, mõned jäävadki värvi, mis nad on ja mõnesid valgendatakse ja ja see on tohutult põnev ja minev selline kaubaartikkel seal Rhodose saarel teinud Rhodose linnas vaid mujal ka ja neid ostetakse väga meelsasti ja nendega on väga vahva pesta. Kas ostetakse suveniiriks või siis kohe pesemiseks. No ma arvan, Tal on kaks funktsiooni nii suveniir kui ka täiesti asjalik funktsioon, et temaga saab tõesti pesta. Ma olen proovinud. Aga te käisite kindlasti ka siis mõnes Kreeka restoranis ja meil oli niisugune kreeka õhtu ühes tavernis ja seal sai lisaks Kreeka söökidele kõikidele vaadata ka seda, kuidas näeb välja kreeka rahvatants ja loomulikult kuulata Kreeka rahvamuusikat. Ja näed sa siin pildi peal on niisugused mehed naised Kreeka rahvarõivastes. No see härrasmees vist meenutab pisut šotlaste, seda on ka ju seelikus ja annad mõlemad, mõtlesin seelikus, need rahvariided on väga kirevad, väga nii lõunamaised, nii nagu rahva Danske on väga lõunamaiselt temperamentne, järgneja lennukas. Jah, kas te siis nägid, kas nad tegid mõnda trikiga selle tantsu ajal näiteks võitsid, laudasid hammaste vahele või tõstsid tüdrukuid laudade peale või, ja, ja, ja õige küll sina oled emaga Kreekas käinud, näinud? Ei ole, aga ma olen käinud siis kreeka restoranis ja seal Lehti lühidemonstratsioon kreeka kultuurist, meeleaha, Itaalias olles siis oli, see oli Pariisis, oli küll laud hambus ja, ja tüdrukud olid ka laua peal. Kui ma nüüd meenutan, niisugune väga-väga põnev moment sellel õhtul, et ka publikut ju kisti kaasa tantsuringi ja ja sinust ikka kolm, neli korda vanemad tädid, onud lõid väga meelsasti kaasa, võib-olla just nooremad istusid ja vaatasid rohkem ja see kreeka õhtu oli kindlasti väga huvitav, aga kui kaua te näiteks kestis, kas seal oli täiesti hommikuni? Löödi tantsu kestnud ära, ei väsi. Küllap nad väsivad ka, ehkki nad tundusid väga väsimata Tutena tookord aga ei, meil oli see õhtu pikkus just parasjagu kaks ja pool tundi vist, kui ma ei eksi ja sellesse aga mahtus väga palju ja on nagu siis on loomulik ja nagu ma juba ka mainisin, kuulis sellel õhtul ka hästi palju Kreeka rahvamuusikat ja võib-olla mõni inimene on vaheteval öelnud, et Kreeka rahvamuusika on pisut ühetooniline. Mina ütleksin, et on väga omapärane ja temas on nii palju just nimelt varjatud värve ja varjatud meeleolusid ja varjatud pingeid. Et mina olen teda nõus küll päris pikka aega kuulama.